Täna ennelõunal ootas jääuurijaid Haapsalu lahel halb üllatus. Paks lumekiht ja soe merevesi ei ole viimase paari nädalaga jääl kasvada lasknud. Vahepeal väga madalale langenud mere veetaseme tõus tähendab, et nüüd on mitmel pool vesi jää peale pressinud ja mõnest kohast ei pääse miinuskraadidest hoolimata kuivalt läbi. Haapsalu tagalahe jää on liiga õhuke, jätkab transpordiameti Lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla. Me lootsime ikkagi tunduvalt paremat seisu, kuna kaks nädalat on olnud korralikud külmad ja ja me mõtlesime, et vähemalt viis, kuus sentimeetrit on varasematele uuringutele jääd lisaks tulnud. Kahjuks peame tunnistama, et kahes mõõtepunktis oli sentimeeter läinud õhemaks ja ülejäänu teel punktides ei ole juurde külmunud, ehk siis kõige õhema leidsime 16 sentimeetrit. Kahe ja poole tunnisele sõidukile mõeldud jäätee puhul peab pragudeta jää paksus olema vähemalt 24 sentimeetrit, pragude korral 27 sentimeetrit. Täna uuritiga Vormsi ja mandrivahelisi olusid. Seal oli jää kõige õhemas kohas 11 sentimeetrit. Hannes Vaidla sõnul on jää liiga õhukega Kihnu juures ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Piirissaare jääolud peaksid selged olema homseks. Suursaarte ja mandri vahel pole aga saanud uuringuidki teha. Näiteks Hiiumaa ja mandri vahel oli Vaidla sõnul hiljuti lahtist vett. Kell aga tiksub ja enne vabariigi aastapäeva selgub, kas tänavu üldse mõni jäätee rajatakse, jätkab transpordiameti Lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla. Märtsipäike on jääle väga-väga pahakaaslane, et jääle peale- ja mahamineku kohata. Märtsipäike võtab kiiresti ära, nii et kui ka õhutemperatuur võib-olla seal miinuses edasi, siis siis jääle on märts, igasuguse tee lõpp. Nagu näha, ei garanteeri pakaseline ilm, et jää on paks, mistõttu ei tasu kellelgi oma pead seda sõidukiga katsetama minna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.
