Ehk me küll elame märjal maal, oleme kolmest küljest ümbritsetud suurest veest tunneb eestlane nii hea või halb, kui ta linnutundmine ongi. Ometi paremini maismaa linde. Ja õige viletsast veelinde jahimees tapab pandi. Aga tema jaoks jääb see enamasti lihtsalt pargiks ilma soo, vanuse ja liigi nimeta. Erinevate pardiliikide häälitsus sellest ei maksa rääkidagi, nendega on hädas ja linnutundjad. Tõsi, veelindude elu on vaatlejale märksa raskemini kättesaadav kui maismaa, lindude elu ja abimaterjale veelindude häälte tundmaõppimiseks meil tõepoolest ei ole. Nii tulebki välja. Parte on kahte sorti siga, part, need on suured ja teised ontlik spordide piilupardid. Nüüd on väikesed. Lähme partide praksutamise kui ühe tülika asja linnuaabitsat tehes aina edasi lükanud aga nüüd on kord käes ja tuleb leppida sellega, mis meie helilintidele on. Eks siis kuulakem täna partide häälitsusi. Vahest on nendest abi sügisestel Kiretkedel vee äärde, kus sünnid hulganisti läbirändajaid veelindude peate. Nõnda võtame kõigepealt rahutu parditiigi ääres, kus askeldamas paar sadat talvituvad sinikael. Hoopis teisiti kõlab sinikaelad, rääkimine kevadõhtus koos metskurvits tikutaja mänguga. Veel sinikaelpardi pesakonna hääled koos emaslinnuga rääkimisega. Pardid ei tarvitse alati tingimata rääkida nii mõnestki öö häälest vee ääres. Ei oskaks esimesel hetkel arvata, et see võiks kuuluda pardile. Kuulake isase piil, pardijahimehed kutsuvad teda Gabritsakaks, lühikesi musikaalseid vilistusi. Ja seejärel emaslinnu pimedat prääkisamist. Õige omapärane on ka rändaegadel kuulduv isase viu partiivile häälitsus. Pesitsejana on liupart meil juhuslik aga läbi rändaegadel õige tavaline nii merel kui siseveekogudel. Emaslinnu hääl on madal ja nurru. Meelde peaks jääma ka isase Rägapardi omapärane klõbistav häälitsus otsekohe pärast sõda klõbistamist tulevad helilindil talvituspaigas lindistatud raga partide salga häälitsused. Edasi soopart. Madal, meeldiv, peaaegu muusikaline vile. Isaslinnu nokast, lühikese Turastavad helide hämaselt soo pardilt. Nõndega Luits, nokk, pardihääled, isa ees, ema järel. Ja tänase saate lõpetuseks tahaks aga pakkuda Ühe hoopiski isevärki pardihäälitsusi seal meie kaunimaid veelinde Randlaste ristlind ehk kirja keelerist port. Ta on teiste partidega võrreldes suur raskete tiivalöökidega lind. Pigem väike Hani kui part. Brist part kuulubki omaette perekonda, ta sulekuub, on must rohelise roostepruuni-valgekirju. Ta teeb pesa aitade alla hüljatud majadesse, kivi valedesse kurist pardiema viib pojad merele. Siis võib pesakonna ka koos alati näha isaslindu. Sisemaal rist, parteiela. Ninahäälne kaagutaja on ema vinguvaid, vilistusi teeb isaslind. Ristpartide kõrval prääksub Kaseni kaelaga tema hääled jätame tähele panemata. Ristpardipoegade kisa on vali ja kui laiali lagunenud pesakond ennast kokku korjab siis on see kaugele kuulda. See ongi Ristwardi mõnepäevase poja kutse vanematele.
