Tšau käes on esmaspäev ning selle nädala esimene Nova  alustab täna saates. Küsime, kuidas vägivalda ära tunda? Anname meiginippe ja kergelt liuglevate liigutustega. Alustan siis siit silmanurgast ja küpsetame pilvesaia. Käisin flokasearu näitusel uurimas, kuidas ära tunda,  et kellelegi liiga tehakse ning mida sel puhul teha. Tallinna kunstihoones on külastajatele avatud näitus elust  välja lõigatud mis keskendub lähisuhete vägivallale,  mis on lähisuhete vägivald. Lähisuhte vägivald tihtipeale mõeldakse,  et see on mehe ja naise vahel kuid see võib olla  ka näiteks õdede-vendade vahel õpetaja õpilase  klassikaaslaste huviringis sõprade vahel,  nii et lähisuhe on see, kellega sa tunned ennast lähedalt,  aga ta teeb sulle liiga. Mis üldse on vägivald, kas see peab alati olema selline? Füüsiline või võib see olla ka või võib see esineda  ka mõne muu vormina? Tavaliselt me oleme harjunud rääkima füüsilisest vägivallast,  mida siis võib märgata sinikad või kellelgi on silm punane,  aga vaimne vägivald, ehk siis, kui sa räägid kellelegi väga  halvasti halvustavalt, ütled talle. Ebameeldivaid sõnu sa kuidagi piinad tema hinge. See on kuue aastase Johanna kirjutised oma emale,  et tegelikult lapsed tihtipeale märkavad palju varem kui  vanemad kui täiskasvanud ise, et midagi on valesti,  et niimoodi üksteisega ei peaks käituma,  et ei peaks üksteisele haiget tegema kas  siis üksteise peale karjudes või siis ka kuidagi füüsiliselt  liiga tehes. Et siin ta küsibki, millal, millal me ära läheme? Selles ruumis on hästi palju selliseid närtsinud  või ära surnud taimi. Kuidas see seostub vägivallaga? Nende taimede läbi, mis on iseenesest väga argised asjad igapäevaselt,  mis meil kõigil kodus on, ongi toataimed  ja need sümboliseerivad neid erinevaid naisi,  kes on siis jäänud hooleta, kes on olnud sellises  vägivaldses suhtes ja nad on närtsi. Ja nad on erinevates staadiumites, aga nad ei ole veel siit lahkunud. Nii et see ongi, et ta näitab, et need on omamoodi ilusad. Nad on omamoodi võluvad ja samas äkki nad suudavad veel taas  ellu ärgata. Ja meil on muidu siin üks taim, keda me siis haridus  programmile Me ikka üritame ka ellu äratada. Talle võib sosistada positiivseid sõnu ja teisele taimele me  oleme temaga läbi rääkinud, võib rääkida natuke midagi halba,  mida sulle on öelnud öeldud, aga sa tahaksid sellest lahti saada,  siis sellele taimele võib seda öelda. Kuidas ära tunda, et näiteks mõnel sinu tuttaval on  ka kodus tegemist vägivallaga? Sa võid märgata, et see inimene, kas see sõber  või terve perekond, et nad ei käitu tavapäraselt inimene on  rohkem ennast. Unarusse jätnud ta ei hoolitse enda eest,  ta on õnnetum, võib-olla võib-olla ka füüsilise vägivalla märke,  aga tihtipeale ongi, et ta on kuidagi nagu närtsinud,  seal on palju erinevaid märke, aga ma arvan,  et kui sa inimest tunned, et siis sa suudad  selle ka ise ära tunnetada. Ja siin on väga tähtis just ka midagi öelda,  küsida tema käest või siis leida inimene. Kui sul on julgust ja keda sa usaldada ja temaga jagada,  seda. Siin on siis meil floo kasaru sugused iseenesest kelmikad,  illustratsioonid kus mille pealkiri ongi ettekäänded,  ehk siis põhjused, miks vägivallatsejad on oma kaasadele  liiga teinud. Mõnikord on need mingid väga tegelikult iseenesest absurdsed asjad,  mis on olnud põhjuseks, miks vägivallatseja on  siis oma kaasale liiga teinud. Siin oli näiteks, et mehel oli puugihammustus siin näiteks,  et ta soovis saada kapteniks, aga temast ei olnud saanud kaptenit. Selle näituse puhul ongi, et ta kasutab ka huumorit. Kuidas huumor üldse seostub nende asjadega  või kas see on üldse okei teha nalja nende tõsiste asjade üle? See muidugi oleneb situatsioonist, aga ma arvan,  et huumor on väga tähtis ja vahel ongi, et need väga rasked teemad. Kui me võtame neid läbi huumori, siis me suudame sellest  läbi tulla ja see ongi see viis, kuidas edasi minna  ja leida nii-öelda järgmine peatükk. Kui sa vaatad neid seinu, siis siin on niisugused huvitavad  laigud rohekad, laigud, mida need sulle meelde tuletavad? Need näod välja natuke nagu sinikad, täpselt et ta niimoodi õrnalt,  aga päris selgelt tegelikult vihjabki sellele,  et, et see jätab märgi. Mida need huvitava kuju ja välimusega toolid endast kujutavad? Sümboliseerivad siis erinevaid olukordi,  see, mille peal sina istud, see on põõsastool  ja sellel naisel oli, oligi, tal oli aed,  mille eest ta hoolitses, mis andis talle tuge  ja ta ei suutnud või kartis lahkuda, sellepärast et ta arvas,  et ta peab kõik selle töö ja vaeva ja selle  selle niisuguse pühaliku paiga maha jätma. Kas sa märkasid selle ruumi puhul midagi teistmoodi? Kiidad vist? Jah, need on nagu ümarad alt ja siis on need niisugused  pallikesed on ka pandud. No see meenutab mulle seda, kui on mingi väike laps kodus,  siis katetakse kõik nurgad ära ja täpne haiget saada. Täpselt sellele ta viitabki, et need, ma ümardatud,  toanurgad on ka, et kuna see on see üleminekuperiood  ja see on see tugigrupp, siis ta on tahtnud võimalikult  selle ruumi ka muuta pehmeks. Siin on meil videoteos, lapse heaolu vanemad otsustavad  lahku minna siis see vaikne võimuvõitlus nende vahel võib  jätkuda ja tihti jääb, jäävad selle vahele lapsed ise tihti  vanemad üritavad nagu kuidagi heastada seda olukorda asjade läbi. Aga kas sellega ka emotsionaalsel tasandil tegeletakse,  et kas räägitakse, et kuidas sa ennast tunned  ja kuidas sellega hakkama saada, et see on väga tähtis,  et kui sa midagi märkad või kui sul endal on mure,  siis jaga seda või siis püüa teist aidata,  et kui sa näed, et kellelgi ei ole hästi,  et siis küsida käest, et kas ma saan sind kuidagi aidata,  et võib-olla on võib-olla ka väike kirjakene,  et sa leia see viis, et mis oleks nagu selle inimese puhul õige. Nüüd näitavad Juliet ja raili, mida teha Hiliter iga  ning mida sellega kindlasti teha ei maksaks. Tere, Raili, tere, kuidas hiliterit õigesti kasutada. Hiliterich, ehk siis särapuudrit eesti keeles saab  siis kasutada eelkõige selleks, et rõhutada näoosi,  mida me tahame siis nii-öelda nagu esile tuua. Et Hiliteri puhul on hästi oluline valida selline õige toon,  kui me nüüd mõtleme seda, et kuidas me võiksime seda  koolipäeval kasutada või, või kuskil väljaspool kodu,  et pigem võiks Hiliteri toon olla selline hästi nahale  sarnane natukene sisaldada roosakaid, alatoone  ja natukene ollagi selline soem, et kui me valime liiga,  ütleme, külma tooni, siis ta jääb meil enda näonahal  lihtsalt nagu võõralt paiknema, see paistab võib-olla hästi  võltsilt silma. Nüüd, kuhu võiks seda hilaita panna? Ma tean, et hästi populaarne on praegusel ajal  siis see, et, et pannakse seda nina otsa. Nüüd. Kõige olulisem asi, mida me peame meeles pidama,  on see, et hilit toob tähelepanu sellele,  mida me hilid, ime, kui me nüüd paneme selle nina otsa,  siis keegi mitte midagi muud justkui ei näe. Et kui me tahame seda panna kuskile ninapiirkonda,  siis me võiksime jätta selle hilid i piirkonna siia nina  juure peale. Võtan näiteks hailaiti võib panna siis kas sõrmega võib  panna pintsliga, millega iganes, mugav on? Üleliigse siis natukene tupsutan juba maha,  et ei jääks näkku otsest sellist sära laiku  ja nüüd liigume kergelt siis selle hai leidetud sõrmega  mööda seda nina juurt. Aga me ei tule otse ja nina otsa nüüd nina otsani võivad  tulla need, kellel on hästi-hästi tillukesed nöbininakesed,  kes, kellel nina muidu välja justkui ei paista,  et siis nemad saavad oma nina natukene rohkem pikendada  visuaalselt ja saavad siis sellega rõhutada. Nüüd teine koht, kuhu siis pannakse särapuudrid,  on siis meie kõrged põsesarnad? Justkui natukene tõsta seda näo näo kuju ülespoole  ja siis tuua esile meie meie, siis põskesid  ja kergelt liuglevate liigutustega alustan  siis siit silma nurgast põsenuki peale selle särapuudri kandmist. Ja hästi-hästi kergelt, et see peab olema selline,  kus natukene nagu justkui nagu kuu paistaks siia peale  ja põrkaks tagasi, mitte ei jääks siis nagu selline üks  hästi suur helelaik sinna. Ja kolmas koht, kuhu me siis saame seda särapuudrit panna,  selleks, et meie ilusad silmad tuleksid näos hästi esile,  on siis silmanurgad ja kulmuluu pealne. Võtame natukene seda särapuudrit ja kanname  selle just kui siia silma nurka siia pisarakanali juurde. Ja toob ta meil natukene siis valgust sinna silmasisenurka,  kus tavaliselt tekivad sellised väiksed varjud  ja saamegi jälle tähelepanu silmadele ja teine koht  siis kulmupealne. Tuuli ja Iti valmistasid pilve saiakesi,  mis läksid küll veidi nässu, aga maitse oli ikkagi hea. Tere tuuli, ma olen ammu tahtnud teha Klaudpraadi,  et ma olen sellest pilte näinud internetis,  aga ma ise ei oska seda kuidagi õigesti teha,  kas sina oskad? No ma loodan, et ma oskan, et ma pean küll tunnistama,  et me igapäevaselt neid ei tee, aga proovime,  kas tuleb välja, et tegelikult on nad üsna lihtsad,  et sinna läheb komponentidest muna, toorjuustu,  küpsetuspulbrit ja natuke soola, kes tahab,  võib ka suhkrut panna, meie teeme sellised pigem neutraalsed,  et kõigepealt munavalged ja kollased eraldi. Et nüüd siia, siis näpuotsaga pisut soola  ja siis peakski hakkama vahustama. Nii ja ma panen ahju ka nüüd sooja 150 kraadi peale. Nii et see peab päris nagu tugevasti päris tugev vaht,  jah, sest tegelikult üks nipp on see, et kui me nüüd nüüd  siit välja võtame, siis sa võid täiesti vabalt enda pea  kohale selle kausi keerata. Karda. Toasoe toorjuust tuleks nüüd ka tegelikult vispelda niimoodi,  et oleks hästi kreemias. Nii, sa võid need munakollased nüüd ka siia juurde kallata. Ja nüüd tuleks see muna valge vaht, et ta kipub,  kui teda liiga aktiivselt segada, et siis ta võib nagu ära kukkuda,  et, et tegelikult et paneme need nüüd kokku,  aga siis nagu alt üles ja ka vaikselt tõstes tuleks ta ära segada. Ja lisame sellele segule veel natukene küpsetuspulbrit,  et umbes pool teelusikatäit seda võib tegelikult segada  sisse juba sinna munakollasele, aga meil siin sahmides  natuke unus ära see. Ja nüüd ei olegi muud, kui täpselt nii suured nagu sa ise tahad,  et lusikaga tõsta ilusti siia peale, vai ma,  tegelikult ma ükskord sõbraga olen proovinud neid teha,  aga siis see retsept oli rohkem selline,  et et pane, pane sooja ahju ja lase neil olla  nii kaua, kui nad on kuldsed, pruunid ja et pane natukene suhkrut,  et midagi ei olnud väga täpselt. Sest ma arvan, et siin ongi hästi suur oht ära iga siia  rohkem panete just et ta seest pane üks,  kolmas kas? Et, et ta seest ei küpse läbi, et siis näevad kis plönned,  et Ta pigem tahab madalamat temperatuuri  ja pikemalt ahjus olla? Tegelikult nendele võib nüüd soovi korral panna  ka peale, kas siis näiteks meil on siin riivitud juustu aga  võib panna ka mingisuguseid seemneid, ma arvan,  et nüüd ongi, läheb ahju ja 150 160 kraadi  ja ja mingisugune noh, vähemalt 20 minutit peaks nüüd seal  ahjus olema. Tundub, et jah, meie need pilvesaiakesed on suht lamedad  pilved aga samas on nad ilusti küpsenud ja ma arvan,  et maitsevad ka täitsa mõnusalt, et et ütleme päris selline  vist see, mida sa vaatasid, kui sul see idee tuli,  ei tulnud ja aga seda võib tegelikult päris tihti olla,  et näitab mingi sõber sulle nagu videot,  et kuidas teha midagi hästi lihtsalt, aga tegelikult ei ole  üldse nii lihtne või ei tule üldse nii hästi välja,  kui sa käes hoiad, siis on küll seda vahtu ikka natukene tunda. Maitseb tegelikult päris hästi, lihtsalt ei ole,  ei ole pilv. Täpselt. Ongi kõik tänased lood vaadatud, kohtume jälle juba homme,  16 45 ja 18 45. Ikka ETV kahes. Tšau.
