Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, alanud on puust ja punaseks raadio, kahe teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Eelmisel nädalal alustasime füüsikateemadega, jätkame ka sel nädalal, mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin füüsik Aigar Vaigu. Me räägime piiridest, me räägime, mis on looduses üldse võimalik. Me teame, et valguse puhul on nii-öelda selline valguse kiiruse piir hästi teada mõõdetud, see on kõiksugu fundamentaalsete Nende konstantide alusmeeter on defineeritud selle kaudu. Aga senimaani ei ole olnud väga hästi teada, et mis on heli levimise maksimaalne kiirus. Ja, ja nüüd mõned teadlased on püüdnud ette võtta sellist asja välja arvutada, jah, siin tõepoolest nii see on, et on nüüd mõned teadlased teoreetiliselt püüdnud välja arvestada mis võiks olla maksimaalne kiirus, millega saab heliaines levida. Mitte et sul mõni tuttav heli, kui kiiresti Tallinnast Tartusse jõuab, kas autoga või rongiga, vaid et kui kiiresti see heli saab siis aines levida? No tulles nagu sammu tagasi, et fundamentaalsed piirid igasugustel asjadel kõik siin meie ümber koosneb ainest ja väljast. Ja väljalised objektid nagu valgus või, või ka näiteks sama gravitatsioon või raadiolained. Et nemad on oma olemuselt erinevad kui, kui aine, see, millest meie lauad, toolid, meie isetehtud olema ja erinevad siis kui naine ja vali on erinevad, sest nad liiguvad erinevalt ja väljalised objektid, ehk siis nagu valgus saad käinud liikuda valguse kiirusel, ega tal muud võimalust ei olegi. Ja nüüd lainelised objektid, ehk siis see, millest meie tehtud oleme. Et need ei saa puht põhimõtteliselt liikuda mitte kunagi samamoodi nagu, nagu väli liigub ja seal on selged, selged piirid ees ja on ka selline nii-öelda ütleme siis, füüsikafilosoofiline põhjendus, miks, miks see piir on seal eest. Aga nüüd tõesti sul oli hea küsimus ja sellele küsimusele on üritatud ka vastata, et mis on, mis on heli levimise kiir, kas seal on ka fundamentaalne piire ees ja nüüd on püütud seda hinnata? On võetud siin aluseks prootoni elektroni masside suhe ja peenstruktuuri konstant ja sealt on välja arvutatud, et heli võiks levida kiirusega 36 kilomeetrit sekundis maksimaalselt. No igapäevaoludes liigub ja mõnevõrra aeglasemalt, läbi õhu on ta vist umbes niimoodi, ma ei tea, kolm 330 meetrit sekundis on seal null kraadi juures, kui temperatuur üles läheb, siis helikiirus läheb ka suuremaks või kui läheb rõhk üles. Kuigi me muudame seda gaasi, milles heli levib, et kui heeliumi sisse hingata, siis läheb selline multika hääl tuleb, läheb, rääkis oma. Või kui hinna hingata sisse mõnda suurema molekulmassiga gaasi, näiteks väävel Exaforiidi võiks Enooni. Siis läheb hääl madalamaks. Ja see põhjus, miks see hääl muutub, ongi justkui kiiresti heli. Nendes gaasides levib vees või või tahkes aines levib heli veelgi kiiremini. Ja, ja mis heli levimine on? Sul on tühjas ruumis heli ei levi, sellepärast jäävadki mul alati nalja need kosmosele sellised nagu võitlusstseenid, kus siis kaks sellist kosmoselaeva tulistavad 11 laseritega. Skepsist. Et sellised hääled ja kui keegi pihta saab, siis käib niimoodi suur plahvatus ja nagu kosmoses, kus sul ei ole keskkonda, kus saaks heli levida. Karjusel palju tahad seal kosmoses või või sa pihta millega tahad, et mingit plahvatust ega sellist häält seal kuulda ei, ei ei ole. Ja noh, eks see on lihtsalt pandud sellepärast, et oleks põnevam, oleks toredam vaadata ja et inimestel tekiks vaatajatel tekiks mingit sidet sellega, et kosmos, et see on natuke nagu maapealne olek, aga lihtsalt väga pime on kogu aeg, et kosmoses on nagu öö, aga kõik muu on nagu sama, et ei tea, aga see selleks ehk siis selleks heli levimiseks on vaja sul keskkonda. Ja kui sul on see keskkond, siis see heli levib seal umbes samamoodi nagu laine staadioni peal, vaata, inimesed teevad lained staadionil üks ühest nurgast hakkab tegema, tõuseb püsti, püsti tõustes kisub enda kõrval oleva naabri ülesse, see naaber tõuseb püsti sisse, naaber kisub jällegi enda kõrvalt oleva inimese ülesse ja niimoodi naaber naabrit kisub ja see heli levibki, millise naabrite vahekaugus, naabrite mass, see määrabki ära selle, kui, kui kiiresti see ja üks üks asi on seal veel, et kui kõvasti naabrid omavahel nagu suhtes on. Et need kolm asja määravadki ära selle, kui kiiresti seal heli levida saab. Et kõige kiiremini, mida nad siis ka siin ennustatud on kirjeldatud heli saatke levida selles metallilises vesinikust. Ja see, millest me rääkisime meie eelmisel eelmises saatelõigus eelmisel nädalal seoses ülijuhiga see nii-öelda ideaalne materjal ülijuhi jaoks metailses olekus vesinik on ka see, kus nagu helileviks potentsiaalselt kõige kiiremini me meil ei ole õnnestunud seda materjali, eks ole, tekitada niimoodi meie saate mõõta tegelikult no siin võib nii ja naa öelda. Ta on artikleid, mis väidavad, et mikrosekundiks või isegi lühemaks ajaks on suudetud metallist vesinikulaboritingimustes tekitada küllaga. Kui sa tahad päriselus suurtes kogustes metallist vesiniku, siis ennustatakse, et seda näiteks Jupiteri või Saturni keskel võiks olla seda päris piisavalt, sest seal gravitatsiooniline rõhk on väga suur. See ainet on sinna väga tugevasti kokku surutud ja seal võiks olla metallist vesiniku, nii et küll saab. Aga vot ja nüüd rehkendatise maksimaalne heli levimise kiirusaines välja, mis oli siis 36 kilomeetrit sekundis, see on päris kiire. Aga teised teadlased on avaldanud arvamust, et okei, toore olete saanud sellise numbri. No aga vaadake, kuidas te selle saite, te võitsite ühe ühe mingisuguse konstandi, teise, mingi konstanti, kolmanda korrutate, need kokku jagasite rehkendasid, taandasid, saite, esitasite vastu õenduse nii-öelda sillingites Bennides. Ehk siis s ei olda nagu päris üksmeelel selles, et kas heli levimisel ikkagi on selline fundamentaalne piir ees. Et sellist nagu füüsika filos loogilist põhjendust sellele ei ei ole. Et põhimõtteliselt on võimalik, et me leiame aine, millesse heli levib kiiremini sellepärast et nii-öelda see number ei ole rehkendatud mingisuguste konkreetsete füüsikaseaduste, vaid, vaid lihtsalt eks see seal ei ole sellist head põhjendust, miks see heli levimise kiirus peaks olema kuidagi piire piiratud. Et sellel ei ole antud adekvaatset vastust ja siin ongi kogu selle selle rehkenduse kriitika tõsi, praktika seda ilusti nagu toetab, et heli levimise kiirusel mingi piir võiks olla Eeessest selle teadustöö raames ka siis võrreldi selle rehkenduse tulemusi 100 umbes 130 teadaoleva heli levimise kiirusega erinevates ainetes ja tõdeti tõepoolest ükski neist ei ületa seda piirväärtust, aga nad samamoodi oleks võinud ju meie sinuga siin öelda, et see on kusagil seal 40 kilomeetrit sekundis ilma igasuguse arvutused öelda, et lihtsalt oli selline kõhutunne. Ja saab ka nüüd öelda, et, et nii-öelda seni teadaolev mõõdetud kiireim heli levimine toimub teemat täis, eks ole teema selline tihe kõva aine, kus kus siis selleks kiiruseks on hinnatud umbes 18 kilomeetrit sekundis ja poole vähem, kui see nii-öelda arvestuslik maksimum võiks olla. Aga noh, ikkagi see ei anna meile kindlasti arusaamist, miks teoreetiline piir seal ees peaks olema, et on ju oluliselt tihedamaid ainevorme kui see metalliline vesinik või või jah, teemat on üsna hõre võrreldes sellega. Et jah, et ootame võib-olla uut uudist, kus siis suudetakse öelda, et kas on heli levimise kiirusel mõni praktiline põhjus ees või, või ei ole. Ja mitte kuidagi meie igapäevaelu mõjutaks endiselt. Kui teie kuulete meid siis tänu sellele, et me kasutame ära valguse kiirust või ütleme sihte elektromagnetlainete levimise kiirust. No oleneb kus kohast, et see, et mina räägin heli, minu häälte paeltest jõuab mikrofoni ikkagi mööda õhku nüüd mikrofonist, siis teie kodusesse raadiovastuvõtjasesse võitjasse või arvutisse, joob ta tõesti tänu elektromagnetlainetele sellele elektromagnetväljalisele kiirusele, eks seal leiutada 300000 kilomeetrit sekundis ja nüüd sellest kuularist kõlarist või kõrvaklappidest jällegi mööda õhku. Ja lihtsalt ongi hea, et teie käest näiteks tartus meid, kuulate, tik, kuule vaata mitmesekundilise viivega. Ja mis oleks võib-olla kui kasutatakse nii-öelda heli levikut materjalis ära. Aga olgu, tõmbame sellele teemale tänaseks joone alla Arko Oleski, Aigar Vaigu tänavat kuulamast ning sel nädalal kolmapäeval taas üks Füüsika uudis raadioeetris kõike head. Puust ja punaseks.
