Eluasemelaenude puhul on Eesti Panka määranud piiri, mille kohaselt võib laenumaksete osa inimese sissetulekust olla kuni 50 protsenti. Tarbijakrediidi ehk liisingute ja muude laenude puhul piirmäära ei ole, kuigi just tarbimislaenud moodustavad sageli olulise osa leibkonna võlakoormusest. Pangaliidu positiivse krediidiinfo töögrupi juht ja Luminor, panga krediiditoodete juht Heiki Raadik selgitab, milline peaks siis olema piirmäära ja töötasu suhe. Et esmalt, me peame tagama, et kõigil laenuvõtjatel jääks kätte elatusmiinimum, mis täna on 221 eurot ning kui tema sissetulek on suurem, siis peaks tal jääma kätte vähemalt 40 protsenti tema sissetulekust. Peale laenumaksete tasumist muude kohustuste täitmiseks. Krediidiandja Finora kapitali juhatuse esimees Andrus Alber ütleb, et igasuguste täiendavate piirangute kehtestamisel tuleb mõelda, mis selle eesmärk on. Ta võtab ühe laenu ja kes saab 1000 eurot netopalk, aga me lubame 50 protsenti tal laenukuludeks, siis ta läheb 500 eurot toidu ja muu peale ütleme teise laenaja, kelle netopalk on 3000 eurot maksab poole ära, tal jääb 1500 eurot elamiseks ja kui tema nüüd tahab 100 euro eest kuus külmkappi liisingut võtta, ütleme, et ei tohi, sest see 1400 eurot, mis tal alles jääb, justkui ei ole enam vastutustundlik, aga teisele inimesele alles jääb 500 eurot on, pigem on ju küsimus selles, et kuidas lahendada vastutustundliku laenamise ja tarbijate maksevõime hindamist? Praegu saavad pangad kontrollida inimese palgainfot maksuametist, teistel krediidiandjatel on vaid ligipääs pensioni teise samba andmetele, mille kaudu on tagurpidi arvutustega võimalik tuletada inimese sissetulek. Aga üsna paljud inimesed on avaldanud soovi teisest sambast väljuda, ütleb Alber. Kohustuste puhul täna sisuliselt ainsaks infoks on inimese enda antud info pluss siis tema konto, väljavõtete analüüsimine, aga, aga siin ka jällegi nii mõnigi inimene püüab võltsida oma konto väljavõtteid või võtab sularahas ühelt kontolt raha välja ja laene teenida teisel kontol, millest ta ei räägi. Heiki Raadik märgib, et selleks luuaksegi positiivne krediidiregister ehk kohustuste andmebaas Et see registris võimaldaks kriya andjal olla kindel, et need kohustused on õiged, et mis on selle inimesed, laenude teenindamisele kuluv summa, siis ta saab adekvaatselt hinnata, pannes sinna sissetuleku kõrvale, kas on piisavalt ruumi uue laenu teenindamiseks? Sellise registri loomine võtab aga paar aastat aega, tuleb leida registripidaja ja luua tehnilised lahendused.
