Siloodus Elaine Klooduse lainel mainib koosluses sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Ja meil on nüüd stuudios Kaur Maran, tere hommikust. Tere hommikust. Sina oled siis suurema osa ajast Hiiumaal veetnud ja Hiiumaa on teatavasti siis saar mere taga mere taga ja Me hakkamegi merest rääkima, no kuidas siis merega lood on? Lihtsalt mõtlesin seda, et võiksin saates natuke välja tuua seda, et kui meil on. Ma ei tea, kuidas kellelegi, mina olen jube õnnelik, et meil üle pika-pika aja, selline kui normaalne talv, omanöövelegi sina õnnelik, loovad vähemasti keegi millegi õnnelik juhus, et ja sinna nagu ma ise ise olen mõelnud, et äkki saab üle jää sõita suuskadega Hiiumaa laide vaatama ja niimoodi on ju see, et meri on jääs, on ja see on see üks esimesi on kõigile, selge, on see, et meil on vist kõigile selge, aga mida tasuks võib-olla nagu teadvustada, on see, et kui me kunagi vaadake, rääkisime siin sellest, et sooja talvega on paljudel loomadel lindudel päris paha olla siis üks oli viigerhüljes, kes, kellel oli kohe nagunii paha, et ta üldse paljuneda, kylma mere, et noh, neil on, ma arvan, praegu ikkagi ikkagi pidu, seal puudub nagu printsi, sa nagu jääd ei ole. Pole kuhugi minna, sünnitab jää peal, nad teevad veel rüsijäähunnikutesse, teevad omale koopad. Noh, nagu jääpinnapidu, justkui jää on siis. Et et ühesõnaga, on võib-olla lootus, et nad see aasta siis palju need on, nagu need varasematel aastatel ei ole saanud. Et see on üks asi ja teine asi, mis on, mis on hästi kihvt. Hiljuti tegin intervjuu ma väga palju rohkem sellest, Rälgega ei, mitte mitte mitte hülgekütti, meeste intervjuu. Rääkisin ühe teadlasega natukene peaaegu promo ühele tulevale loole, aga ma niimoodi natukene sain juba lugu välja. Mitte küll selles mõttes, nagu teie siin täna hommikul enamasti vist räägite, aga ühesõnaga selle kohta, mis meil merel toimub, tegelikult seal, nii kaugel, kus me ise seda ei näegi seal ikka kilomeetrite kümnete kilomeetrite kaugusel rannikust kus on siis tegeletaks ka selle, vaadake, et kui meil on enamasti meri isegi kui ta on nii palju on jääs nagu praegu, siis kaugemal on ta ikka lahti siis päris kaugel põhjas Arktikas tõmbab päris jäässe. Ja üks huvitav asi, mis talviti juhtub, on see, et siia, meie Läänemerele ja Põhjamerele koguneb suurem osa lindudest, kes üldse Arktikas on ja Arktika on tohutu suur ja Arktikas neid kokku lugeda nagu igavesti keeruline siis Eestis on see, et nad käivad lendava lennukiga mõned korrad üle, loevad üle ja saavad pildi selle kohta tegelikult, mis Arktikas toimub. Arktika linnud kogunevad meie vetesse, selliseid kümnete tuhandete sadade tuhandete suurused luuravad sellepärast siia, et lahtist vett seal Arktikas ei ole. Sa kellelegi on ju, et see on nagu osa nende rändesse, et kui me enamasti räägime, et rändlinnud on need, kes meid talvel tõmbuvad lõuna poole, onju siis tegelikult on osad on kõnekas ikkagi talvel meie juurde tulevad ja, aga samas on ka need, ütleme, mingid leevikesed sellised, aga ma räägin mereveelindudest, keda muidu nagu üldse ei näegi, kes elavadki ainult vees. Meil oli täna hommikul siin sellest juttu, et kuldnokad ei läinud minema, vaid jäid talve puhul siis lausa Pärnusse tuhandetes, kui muidu pidi olema neid sadu Eesti peale, siis Pärnus pidama loendamatu arv. Selles mõttes süsteem on ikkagi sassi seni nagu piisavalt palju aasta mitu aastat on olnud nipli saed. Kõigil on vaadanud, mis ma ikka sinna lõunasse lähen, kuni ühel hetkel tuleb üks päris külm talv ka peale ja siis on natukene paha nagu. No meil oli ikka väga külm siin vahepeal, kas kuldnokk üldse elab sellises minus kahtekümmend viit üle? Sa pead kuldnoka käest küsima, mina? Influencer ei võta kuulda siis, kui soovitus on, mitte reisida, kuldnokad võtavad eest. Aga, aga jah, ja see, see on nagu põhimõtteliselt selles. Tore on lihtsalt selle merelindude vaatamise peale tagasi, tüübid lendavad seal hästi, mingi spetsiifiline, 76 meetrit, kõrgus, kus nad lendavad testi madalal ja loevad lihtsalt loendavad silmadega üle, kõik saavad sealt saab nagu pildi sellest, mis toimub Arktikas ja tegelikult ka sellest, mis meil toimub nagu Läänemere Läänemere seisundist. Et see on iseenesest, see on, see on tohutult kihvt, mida tehakse, et mõnes mõttes võib-olla tahan lihtsalt sellega öelda seda, et seda, seda teadust, mis Eestis tehakse, sellises vallas sellist actionit oleks võib-olla natukene väärtustada. No meil on üldse vist päris hea selline oln heitoloogide pesa Eestis, et väga paljud välismaalased käivad siin vaatamas erinevaid veelinde kotkaid, et me oleme selles mõttes ikkagi nii-öelda ornitoloogiamaailmas teada-tuntud paik või seda Villemsi küsis, käiakse Matsalus koos ja niimoodi see on nagu teada, aga, aga noh, mis minu jaoks oli siin uus teadmine, on see, et tegelikult seal on terved, terved suured alad, millest inimesed enamasti ei ole üldse teadlikud, mingisugused madalikud kuskil kaugel, mida sa ei näe, on ju noh, mis on nagunii kaugele, et on ranna peal, sa näe sinna midagi nagu eriti teha ka pole, nii et sinna väljasõitu pole nagu mõtet korraldada. Kalurid käivad selles suhtes aga turismiretke. Aga seal on nagu mingid kohad, kus mingid linnud on kümneid tuhandeid aastaid kogunenud kogu aeg seal siis see ongi see koht, kus nemad nagu talvisel ajal käivad. Seal on natukene seda konflikti, et ühel hetkel, kui tahetakse tuulikuid ehitama hakata, kes seal ja kuidas seal, aga see on selline natuke keerulisem teema juba. Aga Nad kogunevad seal ja, ja elavad seal. Ja siis üks asi veel, mis oli väga huvitav, mida ma enne ei teadnud, oli see, et et kui me räägime naftareostusest Tõnni, siis noh, väga paljusid naftareostust meil ei ole, selliseid suuri suuri katastroofe ei ole olnud, aga juba see, kui laevad lasevad natukene pilsivett, on ju seal on võib-olla mingi mõne meetri suurune laik selline õhukene kirme peale siis juba see on piisav selleks, et ta teeb linnu sulestiku, teeb niimoodi, et vesi pääseb läbi. Linnul saab alussõrestiku, saab seal sisse, tal on külm ja läinud ta ongi. Et ja see on asi, mida pidi olema tohutus koguses mere peal lõikasid lihtsalt. Väga kahju, aga no need on, tegelikult teevad meile ka järgmiseks korraks tuuleparkide rajamine ja siis ka naftareostus ning selle tagajärjed, eks ole, meie lindudele, kuidas meil kokku võtta, me peame selle rubriigi nüüd kuidagi kokku võtma, et milline on siis meie veelindude tervis? No üld üldine teadmine on see, et ega üld üldpildis suurem jagu liike on ikkagi natukene täbaras seisus, muidugi on ka neid, kellel läheb paremini, aga ega kõik ülemaailmsed suured kokkuvõtted ütlevad ikkagi, et elurikkuse seisan ta mitte ainult Eestis ja mitte ainult Eestis igal pool. Kell on saanud 914, see oli looduselainel, stuudios oli Kaur Maran. Looduselaine loomuse laiali. Kakk raadivaks.
