Rohetiiger on platvorm, mis peaks tõstma Eestis  keskkonnateadlikkuse täiesti uutesse kõrgustesse. Kas rohetiiger päästab maailma? Kui palju haugil hambaid on? Oh siin vaadates sadu ja ongi sadu, nii et,  et on loendatud kuni 700 hammast. Aasta kala haugil kiirenduses vastast ei ole. Ta on ikkagi kalade hulgas sama, mis on Ferrari autode hulgas. Eestis võib alata uus keskkonnarevolutsioon,  sest suurte plaanidega rohetiiger soovib kaasata sadu ettevõtteid,  et meie majanduse keskkonnamõju vähendada. Rohetiiger on platvorm, mis peaks tõstma Eestis  keskkonnateadlikkuse täiesti uutesse kõrgustesse,  et nii nagu kunagi tiigrihüpe mõjus hästi meie digija  ja IT-teemadele. Samamoodi võiks rohetiiger olla eestvedaja  ja inspireerija keskkonnateemadel. Rohetiigri missiooniks on luua ja rakendada loodussõbralikke  praktikaid kõikides sektorites, et ennekõike juht just rõhk  sõna rakendada, et me tahame olla need, kes koondavad  ja teevad. Ja, ja kõikides sektorites on üksikisik on erasektor. On vabakond ja on riik, ehk siis kõigis nendes neljas suunas. Me soovime nagu nügida seda muutust rohelisema ühiskonna suunas. Et hetkel tegeleme sellega siis, et 250 Eestis rohepöördest  huvitatud organisatsiooni koonduks ja hakkaks seda probleemi  lahendama suuremalt, kui nad üksi saaksid. Politsei ja piirivalveamet on elutähtis asutus,  milleta ühiskond ei toimi. Kuidas muuta seda organisatsiooni nii et me saaksime  tulevikus öelda, et meil on keskkonnasõbralik politsei. Miks teie ühinesite rohetiigriga? No politseinike loomuses on tegelikult päästa  ja aidata, see on meil nagu veres ja lisaks oma tööle miks  mitte päästa ja aidata keskkonda, kui me teeme oma igapäevatööd,  tagame turvalisust, siis meie jalajälg keskkonnale on päris arvestatav. Meil tekib igal aastal kuus tonni riiet. Me sõidame 20 miljonit kilomeetrit. Me hävitame nööpidest, kuni laevadeni tekib meil jääke,  eks meil on 14 kilomeetrit arhiiviriiuleid. Et kõik see paneb mõtlema, et kuidas me tegelikult saaksime  paremini oma igapäevatööd teha ja rohetiigrist,  me saame seda tarkust. Millised plaanid siis teil on oma keskkonnamõjude vähendamisega,  mida te saaksite tegema hakata selles? Esmasena me soovime vähendada paberikulu printimist. Me prindime aastas hektar metsa. See on väga-väga arvestatav suurus. Teine fookus, teema on meil tegelikult digiprügi,  et kui me enam ei prindi, siis see andmemaht ju tekib kõik serveritesse. Ja siin me ütleks, oleme digikivi ajas, kus meil ei ole seda  harjumust seda prügi koristada, aga see on kõik,  keskkonnaoht on ju. Me oleme võtnud suuna võimalikult palju suurendada nii-öelda rohehankeid,  ehk me peame ostma asju. Aga me tahame osta selliseid asju, mille tootmises  või ka kasutamisest siis see keskkonnajalajälg oleks  võimalikult väike. Mis on need kitsaskohad nende mõjude vähendamisel? Kui me võtame sellesama paberikulu, siis meil on kohustus printida,  digimenetlus ei ole veel seaduse järgi võimalik,  eks me peame paberil toimikuid tootma, printima välja. Ja tegelikult see on nüüd erinevate partneriasutustega  koostöö ja seaduse küsimus, et siin ongi see rohetiigri roll. Paljud inimesed ikkagi seostavad politseid  ka nende autopargiga, et kas seal on võimalik  ka tulevikus mingeid muutusi teha. Meil tegelikult on esimesed hanked hübriidautodele väljas,  noh me, me ei ole võimelised tervet autoparki korraga välja vahetama,  lihtsalt finantsiliselt ei, ei kannata see välja. Küll oleme ka sellel aastal just esitasime lisavajaduse taotluse,  et piloteerida siis elektriautot patrullsõidukina. Me saime nüüd rahastuse väikesaartel taastuvenergiale üleminekuks,  mis on meie jaoks väga suur samm. Täname väikesaarte taristud, siis energia tuleb vedelkütuselt,  mis ühelt ühest küljest on kulukas, on ju sinna transportida  seda kütust, aga seal transpordiga kaasneb  ka väga arvestatav keskkonnaoht. Et ma arvan, see on hea näide sellest, kuidas rohepööre ei  pruugi olla kallis. Muutused algavad väikestest asjadest, näiteks on võimalus  vanadest politseiopedest teha uued käpikud. Umbes 10 protsenti ettevõtteid, kes meiega liituvad,  on sellised eestvedajad, kes juba tõmbavad teisi kaasa  ja 90 protsenti võiksid olla need, kellel on tekkinud  motivatsioon aga vajavad tuge, et kui tekib selline ühises  väärtusruumis olev konkreetne nagu seltskond  kes siis hakkavad mõtlema suuremalt, kui nad üksinda on,  siis see mõju kasvab ja ühel hetkel uus normaalsus ongi see,  et, et kõik peaksid käituma nii-öelda jätkusuutlikult. Kui suured võimalused ettevõtetel endil on neid mõjusid vähendada? Tegelikud mõjukohad ettevõtetel ei ole just selles rohelises kontoris,  see on elementaarne, see on hügieenifaktor vaid nimelt selles,  et milline on tema toode, teenus, millist toodet teenust ta osutab,  kui ta on pank, kas ta toetab rohelisi ettevõtteid parematel  tingimustel laenudega, kas ta investeerib meie  pensionisammaste raha rohelistesse ettevõtetesse,  et tegelik mõju igal ettevõttel organisatsioonil tuleb tema  tooteteenuse pakkumisega seoses esile? Laevad liigutavad inimmasse ja kaupu, mis on meie  majandusele kasulik. Kuidas vähendada keskkonnamõju selles valdkonnas nii,  et laevu seisma ei pandaks? Mis on Tallinna sadama sellised suurimad keskkonna eesmärgid? Suurimad eesmärgid ma paneks niimoodi prioriteetide järgi,  kui prioriteet on puhas Läänemeri siis suurimad eesmärgid on see,  et, et võimalikult vähe laevaheitmeid satuks merre. Et merereostus oleks null sisuliselt siis,  kui me räägime energiatõhususest ja, ja ringmajandusest,  siis on need eesmärgiks kliima, neutraalsus  loodusressursside säästev tarbimine ja ringmajanduse  maksimaalne number. Ja kui me räägime puhtast õhust, siis on see jällegi kliima,  neutraalsus, kasvuhoonegaaside minimaalne emissioon  ja ka null kaebusi, mis, mis tulevad meie naabritelt  kinnistunaabritelt nii õhu kvaliteedi kui  ka müra ja muu saaste kohta. Keskkonnamõjusid vähendab Tallinna sadamas automaatsildumine. Kui laev tuleb, siis kapten saab ise automaatselt siia kai  äärde tulla, see hoiab kokku siis kütusekulu,  inimressurssi, aega ja laev seisab pikemalt,  siis siin on võimalus ühineda kaldaelektriga  ja see samuti hoiab kokku fossiilseid kütuseid. Kõige suurem jalajälg ongi? Meie laevade poolt meile kuuluvate laevade poolt tarbitav  kütus ja siin on tõesti palju mõeldud, et kuidas seda  jalajälge vähendada ja eelmisel aastal näiteks oli  kasutusele võetud laeval parvlaeval tõll hübriidseadmed. Ehk siis laev ei kasutanud enam nii palju kütust,  vaid osaliselt tarbis elektrit patareidelt. Ja teine on samuti väga oluline kütuse jälgimise süsteem. Aga me ei piirdu sellega ja juba vaikselt oleme hakanud. Tegelema sellise teemaga nagu vesinikukasutus Üldse salvestina. Millised kitsaskohad on praegu nii-öelda keskkonnamõjude  vähendamisega seoses? Selles osas ma tooksin välja sellise teema nagu ringmajandus  ja jäätmekäitlus. Just täna hommikul vaatasin, et, et see on ühe Haapsalu  linna jagu jäätmeid, võtame meie laevadelt vastu  ja just see, kuhu need jäätmed suunata ja et nad oleksid  keskkonnasäästlikult ka käideldud, see on meie väga suur  prioriteet ja mida me nüüd märkasime, et vaatamata sellele,  et meil nii laevad kui ka reisijad korjavad väga liigiti  ja korralikult järjest paremini, me oleme just motiveerinud  ja oleme seda teinud, et nad korjaks liigiti jäätmed jõuavad  nad vaatamata sellele ikkagi põletusse. Aga nüüd ma näengi seda sünergiat just keskkonnateadlikkuse  ja nende ametkondade ja õigusloome muudad muutmiseks selleks,  et, et neid probleeme lahendada. Me oleme näinud, et nad paraku ei liigu nii kiiresti,  kui me seda sooviks. Tel on mured ja probleemid hästi erinevates valdkondades  ja neid on palju ja ettevõte ei suuda iga probleemiga minna  kogu aeg riigi juurde öelda. Aga see asi on mul halvasti, see asi on mul halvasti,  aita mind siin, aga ta suudab need välja öelda,  et siin on minu murekohad rohetiigris me saame küsida need  murekohad 100 ettevõtte käest vaadata, milliseid on kõige rohkem,  kust tekib selline ühisosa ära süstematiseerida,  selle mure ja probleemi ja siis juba ühiselt viia teema  ka poliitika kujundaja ja avaliku sektori laua peale täpselt  õiges kohas. Meie elamine ja olme on väga suure keskkonnamõjuga  jätkusuutlik kinnisvaraarendus võib linnatingimustes  tulevikus tähendada seda, et meie eluruumid on väiksemad,  iga nurk on maksimaalselt ära kasutatud ja pesu pestakse,  prügi sorteeritakse ja isegi aega veedetakse ühiselt teiste  maja elanikega. Kinnisvara valdkonna mõju on tegelikult väga suur,  sest iga uus hoone, mille me loome keskkonda hakkab,  tarbime kohe elektrit, vett, seda peab kütma suvel peab seda jahutama. Nii et me räägime tegelikult nüüd kogu tarbimisest,  võiks öelda kuskil 20 25 protsenti maailma energia  tarbimisest läheb hoonete peale. Järelikult meil on ilmselgelt suur vastutus. See siin on Newton stuudiod ehk siis mustamäe uus  kõige-kõige lahedam üürimaja, kus on siis selline kontseptsioon,  et on väikesed stuudiokorterid, kus iga inimene saab elada  täiesti tavaliselt privaatselt oma vannitoa,  oma kööginurgaga, aga kui ta oma stuudiost välja tuleb,  siis ta leiab eest väga palju huvitavaid ühisalasid,  nagu see siin jõusaal ja siis vaatame veel pesuruum on meil  siin olemas pesuruum, et selliseid asju küll jagatakse,  sellepärast et see on väga suur kokkuhoid  nii looduse mõttes kui ka meie enda eluruumi mõttes. Et igalühel ei pea olema pesumasin toas olemas,  igaüks ei pea sõitma oma autoga kuhugi kaugele jõusaali maksma,  jõusaali tasusid võetakse. See on väga populaarne, see on kogu aeg täis. Ja hoiab raha kokku? No kindlasti suures kokkuvõttes, et kui meil on 90 korteri  peale praegu seitse pesumasinat, selle asemel,  et meil oleks 90. korteris igas ühes üks pesumasin,  et see on väga suur kokkuhoid. Et siin hoovis on meil see jalgrattamaja,  mille katusel on kaheksa kilovatti päikesepaneele  ja meil on siin ruumis tegelikult üks silt ka,  mis siis teavitab seda majaelanikku, et,  et eelmisel suvel me tootsime 2600 kilovatt-tundi elektrit,  millega saab tegelikult pesta täiesti CO kaks vabalt 3900 masinat. Pesu. Kas majanduslikult selline mõtlemine on ka kuidagi kasulik  või kuidas, kuidas see majanduslikkuse poole pealt nagu töötab? Kokkuvõttes kõik need tehnoloogiad, mis on kasulikud keskkonnale,  mingist võtmest aitavad ka kulusid kokku hoida. Võibki öelda, et kinnisvaraarendus on oluliselt kasulikum  äri kui päikesepaneelide äri. Aga me teeme siiski mõlemat, sest. Muidu võib tekkida ju tulevikus olukord,  kus lihtsalt ei olegi seda kinnisvara eriti kuskil arendada,  et, et me oleme ju tegelikult suhteliselt kriisi  situatsioonis oma kliimamuutustega, et, et sellega lihtsalt  tuleb tegeleda. Loomulikult kõik tegevus peab olema kasumlik,  sest see on seotud väärtusloomega. Kui ei ole kasumit, siis tegevus lõpeb ilmselt. Aga ma arvan, et täna on juba need ettevõtted hiljaks jäänud,  kes otsiksid jätkusuutlikkust nagu turunduslikku eristumist,  sest et nüüd on juba aeg see käes, kus sellega peab tegelema,  et üldse edasi eksisteerida. Me loome Eestis mudeli, kuidas tasakaalus majandust korraldada,  me rakendame selle mudeli Eestis ellu ühiselt  ja seejärel hakkame seda ka rahvusvaheliselt tutvustama,  saades teistele riikidele taas kord eeskujuks  ja inspiratsiooniks õiges suunas liikumisele. Tervist. Värske aasta kala on saadaval, ma näen. Väga vahva, ma ostaks ühe küll. Kirjas on, et Emajõe päritolu ja. Selge tänan väga ilusat päeva. Võib-olla tundub kummaline alustada aasta kalast haugist  rääkivat lugu kalaturult. Miks siis tegelikult on mul plaanis minna kalale täiesti jää peale. Aga kuidagi tuleb ju ennast kindlustada selle vastu,  kui ühtegi kala ei õnnestu püüda. Ja teine kindlustus selle vastu, et me täna kalata ei jääks. Tuleb minna jääle kala püüdma inimestega,  kes tunnevad kala ja kalu palju paremini kui mina. Minuga koos on kalateadlased Arvo Tuvikene  ja Randel Kreitzberg. Millega siis täna haugi proovime kätte saada? No kõige sportlikum ja vahvam viis on ikka sikuga püüda. Et mina olen haugi saanud selliste suurte põiklantidega,  noh, talilantidega niisugused sinised. Aga noh, paar unda on meil ka sees elus söödaga,  et silmanurgast peab ikka neil ka pilku peal hoidma. Kui viskab sealt unna juurest lipu püsti,  siis ruttu minna, siis jookseme ja siis on mingi 10 sekundit aega,  et olla õigel ajal õiges kohas ja see haug kinni haakida. Kas haugi püüdmine on suur väljakutse? Talvel küll ja eks suvel ja kevadel on ta selline selline  röövlimainega loom, keda on see landiga suhteliselt lihtne  kätte saada, aga talvel? Ma ei tea, talvel on kõik kalad natukene sellise kehvema  söömisega ja, ja pole nii aktiivsed. Seega meil peab väga kõvasti õnne olema,  aga näeme, kas meil seda õnne on ka? No tegelikult on praegu jää all täitsa pilkane pimedus  ja sisuliselt noh, siit august mingi algus läheb,  ega see auk tegelikult, see on väga hea nägemisega kala,  aga ta näeb ainult hästi päeva ajal. Siis praegu ta tegelikult ikkagi seda landi liikumist tunneb,  võtab oma küljejoonega ja nii, et ta selle küljejoone  meelega ta nagu väga kaugelt seda infot kätte ei saa,  ta peab siin ikka siin ütleme, meetri või kahe kauguselt  mööda minema, siis ta pigem saab selle info haugi sisuline  juhtiv meel on tegelikult nägemine, aga,  aga talvel pole tal sellega midagi pihta hakata. No teie arvuga otsustasite mind kutsuda siia Lõuna-Eesti  kauni maastiku keskele pangodi järvele, haugi püüdma aga  kust üldse tasuks haugi püüda, on see merelahed,  jõed, järved, madalad sügavad? No mina olen oma viimaste aastate augid ikka siit pangodist  kõik saanud selle. Aga Eestis ühed hästi haugirikkad, kohad on Väinamere  madalad piirkonnad. Madalad merelahed, siin Saaremaa lõunarannik Laidude ümbruses,  seal Väinameres, Hiiumaa laidude ümbrused. Kas sellel on mingi loogiline põhjus ka,  miks just sellistes kohtades haugile meeldib elada? No haug on tegelikult Eesti üks, üks kõige levinumaid kalaliike,  et teda on praktiliselt igal pool väikestes järvedes ojades,  et, et annab otsida veekogu, kus teda ei ole. Aga ta ei ole nagu suvisel ajal väga liikuv kala,  kala. Et kevadel haug teeb igasuguseid rändeid,  et läheb üleujutatud luhtadele seal kudema  ja ja trügib igast kraavidesse ja väikestesse ojadesse. Aga suvel meeldib talle passida sellises soojas mõnusas kohas,  kus toiduesine seal nina eest läbi ujub. No kui me vaatame seda ilmselt eile Emajõest püütud haugi  pisut lähemalt, mis teeb temast sellise vapustava röövli,  et ta saab oma saagi kätte, aitäh. No siin on kõigepealt näiteks kohe Demonstreeriks siin põhiline, mis aug erineb,  mille poolest ta väga teistest kaladest erineb,  on see, et temal siis seljauim ja pärakuim on väga nihkunud  sabauime juurde, see tähendab seda, et siin see,  see uimede süsteem moodustab nagu terviku  ja see tagab selle, et augil sisuliselt ütleme,  kiirendusvõistlustel kalade hulgas vastast ei ole. Et sprinter ta on sprinter ja, ja eriti just kiirendus ütleme,  et kui piltlikult öelda, ta on ikkagi kalade hulgas sama,  mis on Ferrari autode hulgas. Et ta võtab ikka ühe sekundiga oma maksimaalse kiiruse üles. Isegi need kalad, kes haugist siin kaks korda kiiremini  ujuvad üle 100 kilomeetri tunnis, nemad jäävad kiirenduses  haugile alla, haug on super kiirendaja ja see tuleb  siis sellest, et tema, need uimed on koondunud siia kõik  siia tahaossa, nii et ta kiirenduse koha pealt ära lüke on  lihtsalt võimas ja tema tal on need lihased väga võimsad,  nii et, et see on haugi haugi. Niisugune üks väga eriline omadus, kas on justkui nii,  haugid on erinevates veekogudes erineva varjevärvusega,  ka see muster erineb. Ja ja ikka, see on sellest, et kui läbipaistev see vesi on  ja ja kui me vaatame neid kollaseid triipusid keha praegu,  siis paistab, et see Emajõe aug armastas äkki pilliroo vahel peisitada,  et et seda on kaladele ka näha, et kui üks kala viia ühest  veekogust teise, siis tal natukene see värv muutub,  et, et need mustad värvitilgakesed, mis neil rakkudes on,  et, et nad on võimelised neid neid seal liigutama ja,  ja vajadusel ka juurde sünteesima, et, et kalad saavad  mingites piirides täitsa oma värvus muuta. Ja nüüd, kui me jõuame selle haugi kirjeldamisega pea juurde,  siis siin on ju ka asju, mis viitavad tema röövellikkusele. No esiteks, see kehakuju on tal väga niisugune noh,  väga ütlen voolujooneline siis teine asi see,  et kui me võtame haugi suu lahti noh, augil on väga suur suu. Ja metsikult suur ja kui me võrdleme seda,  kui suurt saaki auk saab alla neelata, siis kuskil üle 70  protsendi kala pikkusest võib tema saak,  et ütleme, et see auk suudab kuskil nii pika kala alla neelata. Ja see enamasti on haug, kelle ta alla neelab kõik need  kõrgema keha kujuga kalad nagu latikad ja särjed,  neid ta nii pikk ik asi, ütleme alla neelata ei saa. Vaadake, siin on need hambaid. Te võite mõistata, kui palju haugil hambaid on? Oh no siin vaadates sadu ja ongi sadu, nii et,  et on loendatud kuni 700 hammast augil. Ja need on igal pool, muidugi loomulikult lõugadel ei ole  nii palju, aga tal on keele peal hambad väiksed  ja suu laes, siin on näha. Ja need on kõik natuke niimoodi tahapoole kaldu. Et kui augu oma saagi kätte saab, ega sellel naljalt pääsu  ei ole. Jah, aga mida erilise, mis veel haugi puhul  siis tähele panna? Noh, seda, et ta on ju äärmiselt suur kala  ja kasvab hästi kiiresti. Et meetrise haugid on täitsa tavalised ja,  ja siin 10 aastaga on meetrine haug ja, ja isegi suurimad  haugid on siin paarikümne kilonii, et Eesti rekordhaug on  vist oli äkki 19? Ei, nüüd on üle üle 20 üle 20 elavad Keri järves 21 midagi pool. No täpselt siinsamas Lõuna-Eesti järvedes,  nad kasvavad selliseks selliseks päris parajaks notiks. Aga kuidas siis ikkagi selle haugi mäluga on,  kas haugil on erakordselt lühike mälu, mille üle nalja visatakse? Siin laborikatsed ja eksperimendid, mis augidega on tehtud,  ütlevad, et täitsa rahulikult võib, kuid mingisugust  sündmust kala mäletada. Ja, ja mälu võib kesta tal pool aastat täiesti rahulikult,  et, et see on natukene ülekohtune öelda,  et, et haugimälu on kuus sekundit. Eestis on ju ka nüüd üleskutse kõikidele püüdjatele,  et, et suur kala ja suur haug tuleks tagasi lasta. Jah, ega see ongi see põhjendus, et, et mida suurem kala  ja kui tal ikka õnnestub kudeda siis on neid järglaseid  siis oluliselt rohkem kui selle sellisel juhul,  kui väike auku ajab. Ja teine asi on meil ka geneetiline baas,  et see, et üks kala suudab ennast selliseks meetri pikkuseks kasvatada,  tal peab olema midagi natukene paremat või teistmoodi kui,  kui teistel nendel, kes seda ei suuda. Et lastes need suured kalad tagasi me laseme tagasi parimad  selle liigi esindajad, kes saavad need geenid edasi anda. Kuidas lood on? Tühjad pihud ja turult toodud haug, ma arvan,  hakkab võtma, varsti peab võtma. No seda me kõik loodame, muidugi pangade järv pole täna nagu  väga suurelt üllatunud. Samas, mis siin nagu salata, ilm on olnud suurepärane. Kuidas siis tegelikult on, millal on kõige parem haugipüügiaeg? Kevadel ikka siis, kui just on haugipüügikeeld lõppenud mai alguses,  kui ta on ära kudenud, tal on kõht tühi ja  siis sa tuled siia samma paadi ja landiga ja,  ja ta haarab kõike, mis talle nina ette jääb. Ja ja suve teine pool ka siis tal tegelikult on kõige suurem isu,  nii et, et suve teine ja ja aga mis praegu  siis haugiga toimub, nagu me näeme, päike käib kõrgemalt,  kevad pole enam kaugel. Mis saama hakkab haugid elus. No ega siin, kui kevad tuleb, hakkab valmis,  hakkab valmistuma kudemiseks. Aug ongi esimene kude ja kui, kui jää läheb,  on ju võib-olla siin luts, võib-olla praegu koeb siin all,  aga haug on siis järgmine. Ja auk küll ma ei karda, et, et siin esimesed haugid  hakkavad päris külma veega juba siin endale kudeplatsi otsima. Nii kui jää on kadunud, nii on haug valatsis.
