Tere hommikust ja seda siis väga külmal hommikul,  18. veebruaril. Tere hommikust, kui palju sinu temperatuur näitas hommikul? 21 miinuskraadi. Nii palju, lausa jah, mul oli seitse, ei,  16, oli mul. 16 oli jah, no muidugi täpselt ei tea kunagi uskuda neid  auto termomeetrit. Ja ja vahel võib akna taga ka nii ja naa,  peab uskuma ikka ilmateenistust. Näiteks praegu ilmateenistuse lehelt võib öelda,  et Tallinnas on 22 kraadi. No selline igatahes hommik siis üle Eesti on olnud,  no ütleme, kõige tipus temperatuuride mõttes kõige madalamad  temperatuurid täna varahommikul peaks olema vähemalt  ilmateenistuse andmetel siis Lääne-Virumaal tudus. Ja temperatuur oli 20. Ja, ja natuke peale seal Narvas, Narva-Jõesuus sealkandis  ka tundub, et on ikka päris korralikud. Vähe ilm jah. Ma ei tea, kas, kas sinu jaoks on kuidagi vahet,  kas sa tajud seda vahet, et kui on miinus 10  või miinus 21 Tead, ma tajun seda vahet, kas on kõva tuul  või ei ole, kas täna hommikul ei olnud, ei olnud. Tegelikult ei olnud see külm, nii hull, vähemalt siin siin  ei ole, 28, üheksa kraadi ka. Aga vahel on nii, et on miinus seitse, aga see tuul lihtsalt  nii vastik, et ikkagi on hästi külm. Tõsi, nii on, igatahes täna hommikul, kui teie kodukandis on  ka rohkem kui 20 kraadi olnud, võite saata näiteks mõne foto sellest,  mida näiteks looduses on juhtunud täna varahommikul. Ma ei tea, kas härmatis tekib ka ikkagi ikkagi mõnes kandis,  kui on selline niiskus, peab vist rohkem olema. Igatahes te võite saata näiteks foto sellest,  kuidas te külmetate Külmetava skulptori jah, meil on saates ka muide täna  mitmeid teemasid, mis seostuvad külmaga. No näiteks uurime me päästeametilt ka, et  mida peab siis arvestama, kui väljas on ikka  nii külm ja tegelikult on ka asju, millega tuleb arvestada  seoses sellega, kui see külm ilm hakkab jälle soojaks minema. Ja ära hakkab sulama lumi. No aga üks on kindel, sel pühapäeval peaks kindlasti toimuma  Tartu maraton. Ilmateenistus lubab küll pühapäevaks, eilne viimane info  vist oli seal kuskil null kraadi ümber, seda temperatuuri  aga siiski me uurime täna hommikul ka, kuidas  siis Tartu maraton sel aastal, mis on pisut teistsugune. Mida see Tartu maratoni jaoks tähendab, kas start on täpselt  samamoodi nagu ikka stardikoridor, hästi,  selline pikk ja looklev ja mida siis finišis oodata on  ja milline see rada üldse on, kui heas seisus on? Seda kõike tahame täna hommikul teada. Nii et paljud inimesed saavad sporti teha muide koos  televisiooniga saab ka täna end taas kord liigutada,  me pakume ka sellise võimlemise võimaluse  ja no kui sporditeema tuleb, siis ma ikkagi pean ütlema  natukene selliseid tennise pommuudiseid ka,  sest tennisesõprade jaoks on see oluline. Möödunud ööl langes siis konkurentsis Serena Williams,  sest noomi Osaka võitis teda ja eile teatavasti langes  naiste esinumber Ashlei parti konkurentsist  ja Rafael Nadal langes konkurentsist ja nii et sealt tuleb  ka selliseid suur, kelle poolt sa nüüd oled,  siis? Ma ei tea, ma olin tegelikult Nadali poolt,  eks ole, ja ja naistest vist natukene kaldusingi sinna  Serena poole, aga ei Nais näiteks on ka suurepärane mängija,  äkki tema võidab ki, kui meil käis siin Eesti tenniseliidu peasekretär,  siis ta ennustas muide, et Naomi Osaka võidab. No saame näha, kaua pole enam oodata, paar päeva veel  ja siis selgub naiste võitja kindlasti. Aga täna hommikul me räägime ka sellest,  et valitsus peaks täna siis lõpuks otsustama uued piirangud  ja juba on nii-öelda eelinfo ka, et tõenäoliselt mingi otsus  siiski tuleb ka koolide taas distantsõppele suunamise kohta. Täna hommikul me võtame ühendust Tartu linnapeaga,  et uurida, kui peaks minema nii, et otsustus,  õigus antakse omavalitsustele, siis mida näiteks Eesti  suuruselt teises linnas plaanis teha on,  et kas seal jäävad siis lapsed kooli või suunatakse taas  distantsõppele ja uurime ka õpilasesinduste liidu käest,  et kuidas õpilased ise sellele vaatavad,  et kogu aeg selline edasi-tagasi sõelumine justkui käib,  et üks nädal nii ja üks nädal naa. Mul tuli meelde veel üks talvega seotud teema,  me räägime täna ka lindudest, nendest lindudest,  kes on jäänud näiteks siia talvituma ja kes eeldatavasti on  praegu ikka nii kõva külmaga ka natukene hädas. Ja luiged näiteks, ma kahtlustan, et kes on tavaliselt  sellise lahtise vee peal, tahavad olla, aga kui meri on jääs,  siis kus nad on? Ja mida nad söövad? Aga ma tean, et me räägime ka kellestki,  kes sööb paberit. Jah, selline putukas on olemas tunginud arhiividesse,  ma saan aru, hävitab arhiiv. Üsna selline uus tegelane Kust ta tulnud on ja mis ta endast kujutab,  seda täna hommikul tõesti räägime. Igatahes teemasid on täna hommikul veel,  aga nüüd on kell täpselt seitse ja ela kord eetrisse pääseda. Tere hommikust, Tallinnas jätkub täna koolitöötajate  koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Kaitsesüstimisega alustati eile, kuid tänasest käivad  meedikud kaitsesüste tegemas ka koolides kohapeal. Koolides viiakse vaktsineerimist läbi siis,  kui ühest kollektiivist soovib kaitsesüsti üle 50 töötaja. Tallinnas töötab haridusvaldkonnas kokku umbes 110000 inimest. Fookusesse on esmalt võetud üldhariduskoolide töötajad,  kellest kaitsesüsti saamiseks on soovi avaldanud pea pooled  ehk üle 2000 töötaja. Vaktsineerimisega alustatakse nende linnaosade suurematest koolides,  kus nakatumis näit on kõrgem. Praegu on fookuses just Õismäe ja Mustamäe koolid  ja homme kohapeal ka esimesed koolid paiknevad just mustamäel. Sealt edasi me liigume Põhja-Tallinnasse ja,  ja järgmisel nädalal on juba Lasnamäe, Nõmme  ja kõik teised piirkonnad, sealhulgas ka kesklinn. Aga juba on alustatud kõikide koolide, õpetajate  ja koolitöötajate registreerimisega. Et kui kellelgi veel ei ole jõutud, siis kohe-kohe saavad  ka nemad oma vaktsineerimis aja täpselt teada. Eesmärk on esimese doosiga ring ära teha hiljemalt  seitsmendaks märtsiks. Enim vaktsineerimise tõenäoliselt toimub järgmisel nädalal. See on ka koolivaheaeg ühtlasi, kus siis koolitöötajate  liikumine ehk hõlpsam. Aga teisalt ka see, et planeerimisprotsess on just olnud selline,  et põhiraskus jääb tõenäoliselt järgmisele nädalale. Ta. Maadleja Heiki Nabi dopinguproov sisaldas halba analüütilist  leidu ja talle on alates tänasest määratud esialgne võistluskeeld,  kirjutas Delfi. Budapestis treeninglaagris viibiv nabi sai uudisest teada eile. Tema proovis leiti väidetavalt letrosooli,  mis aitab suurendada lihaste kasvu. Kahekordne maailmameister ja olümpiahõbe on enda sõnul šokis. Ta ütles, et ei kujuta ette, kuidas sai keelatud aine tema  organismi sattuda. Nabi kinnitas, et on alati teinud sporti ausamängureeglitest  kinni pidades. Nabil on 23. veebruarini veebruarini aega teatada soovist  avada ja analüüsida veeproovi, mida ta kavatseb teha. Eesti antidopingu liige Kristjan Port märkis Delfile,  et halb analüütiline leid ei ole veel süüdistus. Tema sõnul ei tohiks enne B-proovi avamist juhtum avalikkuse  ette jõuda. Facebook blokeeris Austraalias uudiste lugemise  ja jagamise protestiks uue seaduse vastu,  mis sunniks Facebooki uudistetootjatele tasu maksma. Ühtlasi ei pääse ligi Austraalia päästeameti ilma teenistuse  ja teistele sellistele Facebooki lehtedele. Meediaorganisatsioonid on juba pikka aega mures,  et Facebook ja Google kasutavad nende sisu,  aga jätavad sellega teenitud reklaamiraha endale. Austraalia on esimene riik, mis üritab USA  tehnoloogiaettevõtete ülemvõimu murda ning sundida neid  meediaettevõtetega kokku leppima tasu maksmises. Google on ähvardanud, et kui uus seadus vastu võetakse,  lõpetab ta oma otsingusüsteemi töö Austraalias. Facebooki teatel ei ole seaduse koostajad mõistnud,  et meediaorganisatsioonid jagavad oma sisu vabatahtlikult. Meedia asjatundjad märgivad, et see pole siiski vabatahtlik,  vaid sisu lubatakse jagata seetõttu, et Facebook on  nii valdav. The Printsiple is very clear. Way. Gga eba esitama. Conomy Mac. Atee Wanta parata. Business in Autralia anetic and ploi. Või toloor lee. K. Itaalia uus valitsus võitis esimese usaldushääletuse parlamendis,  peaminister Mario Dragi lubas omavalitsust tutvustada,  teha kõik mis võimalik, et juhtida Itaalia viirusekriisist  välja ning muuta majandus jätkusuutlikumaks  ja õiglasemaks. Senatis hääletas traagi valitsuse poolt 262 parlamendiliiget,  vastu oli 40. Nagu oodata, oligi, hääletas osa viie tähe liikumise  liikmetest raagi valitsuse vastu. Kuigi liikumise juhid on lubanud uut valitsust toetada. Parlamendi alamkojas toimub hääletus täna  ja ka seal saab traagi tõenäoliselt ülekaaluka toetuse. Ja ilmast möödunud ööl 100. kohati kerget lund,  puhus valdavalt idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm,  tuul pöördub lõunakaarde ja puhub kaks kuni kaheksa,  õhtul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  saartel kohati miinus kaheksa kuni miinus 10 kraadi. Ja uudistega oleme taas eetris kell pool kaheksa ilusat  hommiku algust. Ja. Tere hommikust, on neljapäev, 18. veebruar  ja teid tervitab televisioon ja tervitab  ka selline krõbe talve ilm, nii et kui te olete alles teki  all praegu, siis see on väga mõnus koht,  kus olla. Praegu ei ole veel ka see hetk, et ilm hakkaks soojemaks minema,  pigem läheb praegu veel tasapisi natukene külmemaks  ja pea kõikjal on siis tõepoolest sinna 20 külmakraadi kanti,  mõnel pool on kohe kõvasti üle 20. Ma korraks arutasime siin ka eetriväliselt,  et kas on neid loomi, kes väga naudivad seda külma,  ma kahtlustan tõesti, et näiteks haskid ja sellised malamuudid,  kes on sellises tujus, et kui mõnus lõpuks ometi. Ja muidugi naudivad need loomad, kes saavad toas olla,  näiteks ahju peal peesitada, nagu need kiisud,  keda me praegu näeme ja kes kusagil Tartu lähedal on üsna soojas. Väga mõnus, ma kujutan ette, on neil seal ahju peal niimoodi peisite. Kui neile praegu öelda, et mine õue ukse lahti,  vist ei lähe küll, ja. Sellised vahvad pildid igatahes, kui teil on  ka kodus veel selliseid loomi või märkate looduses täna  varahommikul midagi, mis on just selle külmaga seotud,  siis tehke pilt, saatke meie poole teele. Kas päikest täna näeb, eks me saame näha,  aga päikeseautost räägime me küll õige pea. Eesti inimesed ehitavad päikeseautod, kust selline mõte  siis tuli ja kui kaugel selle mõttega ollakse? Varsti saame rääkida. Võtame ühendust ka Põlva haiglaga ja seda põhjusel,  et just seal Lõuna-Eesti haiglates on koroona patsiente  viimasel ajal väga palju. Uurime, miks see nii on ja mis võib-olla nende patsientide  profiil ka on, et mis vanuses nad on ja kui keerulises  seisus nad on. Me räägime ka ühest tegelikult koledast putukast,  me näitame seda putukat sööb paberit ja on tunginud arhiividesse,  on siia Eestisse. Jah ja ta tõesti on natukene. Otsa näinud seda või? Pilt okei, eemale peletama putukas. Aga me selline tuhesti ja issand, kas ta on suurenduslaas,  kui suur ta huvitav on? Ta tegelikult on ikka täitsa selline silmaga nähtav,  ta on selline. Nimeta või midagi? Ja ja. Igatahes selline uus uus tegelane Eestis,  arhiivides ja paberi paberite vahel siis tegutseb. Ma saan aru, jah. Me räägime ka põgusalt sellest, et täna peaks  siis valitsuses tulema otsus selle kohta,  kas uued piirangud hakkavad kehtima, millisel moel  ja millistes valdkondades üks, millest on räägitud,  loomulikult taaskord on haridusvaldkond,  võtame ühendust Tartuga, et küsida, kas nemad plaanivad  siis juhul, kui valitsus teeb otsuse, et omavalitsustel on  õigus otsustada, kas lapsed jätkavad koolis käimist  või suunatakse nad taas distantsõppele. Ja uurime ka õpilasesinduste liidu käest,  mida nemad üldse asjast arvavad, kuidas siis õpilasi  edasi-tagasi kogu aeg otsuste valguses veeti? Aga nüüd räägime päikeseautost ja külas on Sigrid  ja Mart Eerik. Tere hommikust. Teile. Kas selline see päikeseauto põhimõtteliselt peakski lõpuks tulema,  nagu praegu on siin meie stuudio laua peal? No eks ta mitte päris selline, aga umbes selline ta meil  välja hakkab nägema, et niisugune viis meetrit pikk,  1,8 meetrit lai ja seal ütleme 1,5 meetrit kõrge,  et selline pikk limusiin nii-öelda neli inimest istub sees  ja ja, ja hakkab siin suvel loodetavasti  siis Tallinna tänavatel juba sõitma. Suur ikka päris suur, räägime sellest suurusest kohe veel,  aga ma küsin alustuseks ka ära, et kellel see idee üldse,  kust see mõte tuli, et hakata päikeseautot ehitama? Siin üle-eelmisel aastal olid kaks Tartu Ülikooli tudengit,  kes otsustasid, et kuule, et Eesti on taastuvenergia poolest  üks Euroopa viimaste seas ja midagi peab  selle osas muutma ja tahaks mingisugust väljakutset saada  endale ja mõeldagi, et aga ehitaks päikeseauto  ja läheks siis Austraalias se võistlema sellega,  et lihtsalt ehita midagi valmis vaid päriselt paneb  selle proovile ka. Aga Austraaliasse ma saan aru, te ikkagi ei lähe? Sel aastal mitte, et meil oligi selline plaan,  et, et sel aastal me läheme, proovime, et me esimest korda  ju Eesti riik osaleb seal ja kui sel aastal ära jääb,  siis me praegusel hetkel juba tegeleme, et alternatiivseid  võimalusi teiste Euroopa tiimidega leida  ja Austraaliasse minek ei jää ka kindlasti ära,  vaid me läheme siis lihtsalt järgmisel korral 2023 mitte proovima,  vaid läheme juba võitma. Ohoh suhtumine on hea, püssi põõsasse ei viska igal juhul tegutseda. Edasi, ma püüdsin selle lause kinni, et suvel hakkab juba  meie teedel ringi liikuma. Kui kaugel te olete sellega põhimõtteliselt valmis,  see masin siis? No ei, praegu on niimoodi, et me juba peaaegu tunneme uue  auto lõhna, aga, aga veel päris ei tunne,  et kogu maailmas on see tarneahel on üpris  nii öelda pea peale pööratud, et siis paljude komponentidega  me ka lihtsalt ootame. Et millal nad meieni jõuavad, et me siis saaksime ennast  garaaži lukustada ja, ja siis sealt juba  siis välja tulla, kui maikellukesed õitsevad. Et meie plaan on selline, et et siin juulikuud tähendab  suvekuud juuni, juuli oleks meil ja august oleks üks  põhilised testi ajal. Ja siis septembris või oktoobris juba on oodata äkki mingit võistlust,  et selleks oleksime valmis. Viis meetrit pikk ja muidu ka igas mõttes suur,  miks ta nii suur peab olema? Ta on sellepärast nii suur, et see võistlus,  kuhu me tahtsime minna, mis nüüd edasi lükkus,  et sellel on kaks põhilist võistlusklassi,  et noh, tegelikult on kolm, seal on sellised ühekohalised  autod siis neljakohalised ja siis on need autod,  mis juba neljavatel aastatel võistelnud ja,  ja meie otsustasime, et me võtame osa siis sellest võistlusklassist,  kus on need neljakohalised autod, mille nimi on  siis kruiser klass ja, ja selle nii öelda mõte on see,  et arendada seda tavalise sõiduauto ekvivalenti  siis nii-öelda siis elektriauto või nii-öelda päikeseauto näol,  et ja kuna, kuna seal peab neli inimest sees istuma,  ta sõidab seal 90 kilomeetrit tunnis noh,  nagu täiesti tavaline sõiduauto, siis sellepärast ta  nii selline pirakas ongi. Kas see 90 kilomeetrit tunnis on siis nagu maksimum  või tegelikult saaks isegi kiiremini? Teoreetiliselt saaks kuni 140 kilomeetrit tunnis nii-öelda  mootoritest välja imeda, aga, aga nii kiiresti maast sõita  ei taha, et kui see auto on ikkagi tudengite poolt ehitatud,  siis turvalisuse kaalutlustel ei hakka, ei hakka neid piire  võib-olla kompima, aga aga 90 on see seal ringis on see,  kus me umbes keskmise kiirusega tahame sõita,  et me siis jõuaksime seal võistlusel kõikidesse punktidesse õigeaegselt. Sigrid ei ole kahekesi ainult seda autot välja mõelnud  ja niimoodi peaaegu valmis ehitanud. Kes kõik sellega selle ehitamisega seotud on. Oi, sellega on väga palju inimesi seotud,  et kui me tänasel hetkel räägime, et meie kambas on circa 50  tudengit ja umbes 20 mentorit ja sellist juhtivat inimest  siis ja meid on päris suur kamp ja meil ei ole ainult insenerid,  et valdav osa on insenerid, kes siis reaalselt ehitavad  selle auto valmis, et töötaks ja edukalt ükskõik millisel  võistlusel siis see osa võtaks. Aga meil on ka samamoodi turundajad, logistikud,  meil on administratsioon, meil on haldusinimesed,  ehk siis põhimõtteliselt nagu Eesti keskmine ettevõte toimib  tänasel hetkel. Mis selle asja kõige keerulisemaks on teinud  ja ärge öelge, et raha Noh, see on kindlasti üks aspekt olnud selle juures,  aga teine on ka see, et me toimetame vabatahtlikena  ja see, et inimesed püsivad, on motiveeritud,  et tegelikult see on imetlusväärne, missugune on  päikeseautode kogukond, et kui nii, kui me saime teada,  et sel aastal Austraalia ära jääb, siis viis minutit hiljem  me tegime juba järgmise kõne, et kuulge,  mida me korraldame, kas me korraldame ise,  toome Eestisse võistluse või me teeme Euroopasse,  toome Austraalias selle igatahes lähemale ära. Mitte keegi ei heitnud mitte korrakski lihtsalt kohe läksime edasi,  et meie ajaraam ei ole mitte mingil juhul muutunud. See auto saab tänasel hetkel ehitatud, saab ratastele  ja kogu see kamp on täiega entusiasmi täis. Aga ikkagi rahast rääkides, kas kaugem eesmärk on see,  et te saate ükskord selle mudeli valmis patenteerite ära  ja saate kõik miljonärideks? See on ikka kaugem eesmärk. See see võiks olla niisugune siht, eks ole,  et kindlasti selle projektist sellest projektist võib välja  kasvada mingisuguseid ärisid ja, ja, ja,  ja selliseid mõtteid, et näiteks üks Hollandi meeskond  kes ehitas väga häid autosid võitis seda Austraalia  võistlust mitmeid aastaid, siis sealt on välja kasvanud  selline Ongi liht er On on selle nii-öelda auto nime. Firma nimi ja, ja nad müüvadki sellist päikeseautot,  millega, mida sa saad siis juba 2021 vist. Nüüd saab hakata neid oste tegema, et läheb tavakasutusse justkui. Aga üldiselt on selliste uute asjade väljatöötamise puhul  ikkagi see oht ju olemas, et noh, teeme küll  ja tundub hästi äge ja siis tuleb välja,  et ei, keegi on juba teinud ja isegi natuke veel ägedama. No tänasel hetkel tegelikult see on nii värske turg,  et liht e on on küll juba päris häid samme teinud  selle nimel, et päriselt päikeseautosid hakata tootma  ja see tuleb välja, et on ilmselt päris edukas äri,  aga meie sörgi me täpselt siinsamas sabas  ja keegi veel ei välista, me saame samamoodi mööda sellest  asjast panna, et kes keegi ei välista seda,  et ka Eestisse võib autotööstus tänu sellele tulla. Mart Erik, me teame, et siin Eestimaal võib vabalt olla  ka selline suvi, kus päikest näeb ühel päeval suve jooksul  siis see auto lihtsalt seisab. No tegelikult meil autol on üpris suur siis peaks ütlema energiasalvestus,  siis mehhanism, Tesla aku moodulite näol  ehk siis me Me ei sõida puhtalt päikeseenergia jõul vaid me  siis saame päikese est tänu sellele läbi oma akusid laadida,  aga tegelikult isegi pilvise ilmaga saame sõita lihtsalt  akude abil ja selle nii-öelda arvestuslik vahemaa võib seal  umbes 800 kilomeetrit olla, mis me ühe oma  selle suure akupakiga võime läbi sõita. Kõlab väga hästi ja kõik see kõlab väga põnevalt,  pöidlad pihku ja palju jõudu teile. Aga nüüd me läheme viiruse teemaga edasi. Ja koroonapatsientide arv Eesti haiglates on ületanud 500  piiri ja eriti kriitiline tundub olevat seis Lõuna-Eesti  haiglates ja meil on täna hommikul Skype'i ühendus Põlva  haigla juhiga Margot Bergmaniga, tere hommikust,  Margot. Kui palju on teie haiglas praegu koroona patsiente  ja kui palju on just voodikohti hõivatud? Ta. Tere hommikust, täna hommikuse seisuga on meil 42 patsienti. Et meie, meie see tipphetk oli, kui meil oli  siis 49 patsienti ja, ja voodikohti meil maksimaalselt 50  tekitatud on. Aga, aga kuna meil nüüd kaks nädalat oleme,  oleme selle puhanguga maadelnud, et siis meil on patsiente,  kellel meil hakkab see isolatsioon järjest lõppema,  et juba eile saime palju patsiente ära saata ja,  ja ka täna siis patsient edasi liikumas nii kodusele ravile  kui siis ka kas järelravile või õendusabi osakondadesse,  nii et et tasapisi, meie number hakkab langema. Kas need patsiendid on kõik tulnud haiglasse nii-öelda sellepärast,  et nad on väljaspoolt saanud koroona või nad on  ka haigla sees nii-öelda on teil haiglasiseseid koldeid tekkinud? Ja meie, meie puhul on tegemist praktiliselt puhtalt  haiglasisese koldega. Et kuna väike haigla liikumist on palju,  et, et siis selline üks patsient, kes kogemata sinna sisse  ära eksib, võibki siis palju palju kurja kaasa tuua,  nii et, et meil on ta ja haiglasiseselt edasi levinud. Mis meetmed te kasutus olete võtnud, et,  et sellist olukorda vältida tulevikus? Ja. No ega kõik lõpuks taandub ju korrektsetele,  isikukaitsevahendite kasutamisele ja, ja infektsiooni  kontrolli reeglitest kinnipidamisele. Et tänasel päeval oleme me siis sisse seadnud kaks Covid osakonda,  et seal on meil siis oma personal tööl ja,  ja, ja sellist maja peal ringi liikumist olla ei tohiks ja,  ja ka teised osakonnad, kes meil täna on puhtad,  et ka nendel on siis reeglid oluliselt karmistatud,  et ei, ei tohi olla puhketubades töötajate kogunemisi,  et, et kõik seal koos kohvi joovad näiteks. Et, et kogu see, nende tegevus peab olema väga hoolikalt  läbimõeldud ja lisaks loomulikult on meil  siis patsientide jälgimine, et ka need patsiendid,  kes täna puhtates puhastes osakondades on,  et, et neid me jälgime väga hoolikalt, et praktiliselt üle  päeva me testide neid, et kui meil peaks mõni positiivne  patsient kuskilt juurde tekkima, et me siis kohe tema üles  leiaksime ja tema siis teistest patsientidest ära saaksime isoleerida. Haigla töötajad peaks olema praegusel hetkel suuresti üle  Eesti juba vaktsineeritud. Kuidas on personaliga lood Põlva haiglas? Kui palju on teie inimestest personali vaktsineeritud? Ja. Meil täna on ligi 60 protsenti töötajatest vaktsineeritud,  aga aga neid tasapisi tuleb ka juurde, et,  et ka täna jälle vaktsineerime teatud osa neid ära,  et et see number võiks muidugi parem olla ja,  ja eks see praegune haiglasisene puhang on,  on ka töötajaid natukene nüüd rohkem hirmule ajanud ja,  ja ka sellega on siis seda vaksin kangilemiste kasvu  natukene rohkem kaasa tulnud. Mis see keskmise haige selline profiil on,  et kui vanad need inimesed on, kui kaua haiglas peavad olema keskmiselt? Ja. No valdavalt on nad meil ikkagi vanemad patsiendid,  et sellised seitsme 80 aastased ja ja meil tekkis  siis puhang niimoodi, et meil on sinna haaratud sellise  kirurgilise järelravi patsiente ja sisepatsiente,  aga valdavalt nad on ikkagi jah, niisugused sisemeditsiini haiged. Et tihti neil on siis palju kaasuvaid haiguseid,  et meie õnneks on meil siis täna see seis,  kus väga paljud patsiendid on jäänud asümptomaatiliseks,  võib-olla mõnel on tekkinud kerge palavik,  aga, aga see on, see on tõesti hea, et nad haigla  tingimustes me leiame need kiiremini üles,  me saame neile hakata rutem ravi rakendama ja,  ja täna meie seis on küll selline, et valdavalt on  patsiendid sellises Pigem heas üldseisundis. No te ütlesite ka, et, et siin varem oli peaaegu ligines  juba sajaprotsendili se haigla voodikohtade täituvus Covid  patsientide puhul, mis mõju sellel on nii-öelda plaanilise ravile,  mida haiglas teha? Ja. No see see täitumine 100 protsenti oli siis nagu COVID osakondades,  eks, et et kogu voodifond on meil ikkagi umbes kaks korda  nii suur. Aga tõepoolest see plaaniline ravi meil  siis statsionaarse poole pealt on ikkagi väga oluliselt häiritud. Et kuna kuna ta asub meil siis kahes kahel korrusel,  et nii kirurgia osakonna pinnal kui ka taastusravi pinnal,  siis loomulikult nende osakondade statsionaarse töö on on  häiritud ja, ja lisaks siis ei võta me ka uusi patsiente  praegu näiteks õendusravi osakonda ja, ja,  ja selle taga on siis ka loomulikult see,  et, et see personali ressurss sinna Covid osakondadesse on  oluliselt suurem, nii et me oleme pidanud kaasama  siis ka teistest osakondadest arste, õdesid,  hooldajaid juurde, et seal me siis paraku praegu neid  haigeid ravida ei saa. Küll aga toimub meil täies mahus siis ambulatoorne töö,  et seal me neid arstide vastuvõttusid piiranud ei ole  ja samamoodi saame jätkata päevakirurgiaga,  sest et opiplokk asub meil täiesti eraldi korpuses,  nii et, et sealne töö on ka siis täiesti tavapärane. Te ütlesite, et kuskil 60 protsenti tee personalist on  praegu vaktsineeritud, mõned veel mõtlevad,  et kas seda teha. Kas on tekkinud ka nii-öelda küsimus juba,  et personali, et on ikkagi need inimesed,  kes ei ole vaktsineeritud, haigestunud, et on vaja võib-olla  kaasata teistest haiglatest lisapersonali  või vastupidi, suunata haiged mujale. Ja. No haigeid me täna veel ära pole pidanud suunama,  et täna oleme veel oma jõududega toime tulnud,  aga tõepoolest personali me oleme pidanud mujalt  ka appi võtma. Et me tegime siis üleskutse tervishoiuspetsialistide  vabatahtliku andmebaasi kaudu, kus, kus meil on päris palju  inimesi ennast üles andnud. Lisaks tuli meil appi Tartu tervishoiu kõrgkool,  kus meil noori tudengeid tuli appi. Väga hea naaberhaiglana, Lõuna-Eesti haigla andis meile kohe  nimekirja töötajatest, kes oleks valmis meile appi tulema  ja lisaks ka näiteks Tartu Ülikooli ja meditsiiniteadust  valdkond organiseeris väga kiiresti ühe noore tudengi  või noor arst residendi graafiku ümber, nii et,  et saatsid meile ka kohe arsti näol abi kätt,  nii et et, et selles mõttes on väga palju väljastpoolt  inimesi tulnud, aga, aga loomulikult meie oma personaal on  olnud ka suurepärane, et nemad ju tegelikult visati täiesti üleöö,  võib öelda lausa, et jäisesse vette ja, ja nad on sellega  väga hästi hakkama saanud, et, et, et nemad on  ka ju pidanud väga kiiresti kohanema nende olude oludega ja,  ja väga-väga hästi on meile või appi tulnud ja,  ja ka lisa lisatööd siis teinud. Aitäh Margot Bergmann täna hommikul meiega liitumast andmas  ülevaadet siis milline seis on Põlva haiglas,  kus nagu kuulsite, on tänase seisuga siis 42 inimest praegu  Covid patsiendile. Jaa. Ajalehtedest nüüd juttu ja maalehes on pealkiri koolivaheaeg  on tulekul ja küsimus, kas reisida või mitte,  kui peaks vastama jah või ei, mina vastaks,  et ei, praegu ei ole hea aeg reisida, aga siin on antud  siis ka konkreetsed soovitused. Kui reisite, siis arvestage, et reisi algul olnud piirangud  võivad käigu peal muutuda. Tehke võimalikult laia kaitsega kindlustus  ja olge valmis lisakuludeks, aga ka siin on lõpus soovitusena,  kui võimalik, siis oodake veel reisimisega. Kõik ilmselt ma kujutan ette, juba tahaksid kuskil  väljaspool Eestit ka ära käia, aga tõesti tasub  siis natuke oodata, aga minu käes on Postimees  ja Postimehe uudisteküljel on pealkirja,  et vaenukõne eelnõu uus tulemine asetab Keskerakonna  kahvlisse juttu on siis sellest, et detsembris riigikogus  maha hääletatud vaenukõne eelnõu on nüüd taas ettevalmistamisel. Et võimuliidu jõujooned on paari kuuga muutunud,  ei tule eelnõu seekord opositsiooni suurimalt erakonnalt,  vaid hoopis peaministripartei Reformierakonna eestvedamisel  valitsusest ja siin ongi küsimus, et mida  siis Keskerakond sel korral teeb, kui möödunud korral  hääletati see maha, siis Keskerakonna riigikogu  õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid ütleb,  et täpsemalt tuleb selgitada, millist probleemi eelnõu lahendab. Samuti peaks justiits ja siseministeerium ette valmistama  lisaanalüüsi karistusseadustiku paragrahvi 151 reaalse  toimimise võimalike probleemide ning Euroopa vastava  direktiiviga kooskõlas oleku kohta. Maalehest veel ja üks artikkel, mis mind ausalt öeldes üsna üllatas. Kui pealinnas sulgesid kümned restoranid  ja kohvikud epideemia tõttu uksi, siis Eesti teises otsas  tekib uusi kohti hoopis juurde ja ükski neist ei vaevle  kliendipõua käes. Võrus on siis koroona ajal avatud kolme kuu jooksul neli uut  söögikohta ja tundub, et tuleb avada veel,  sest kokad ei mahu füüsiliselt kööki ära,  et kõiki tellimusi täita. Nii palju on kliente. Soh ei oska midagi öelda selle kohta. Päevalehe spordiküljel on pealkiri, et šokk sportlasele šokk,  treenerile, šokk, üldsusele juttu on siis Heiki Nabi eile  tulnud teatest, et Heiki Nabi andis siis positiivse a proovi  dopinguproovi siis ja täna hommikul peaksite andma  ka Ungaris treeningulaagris virtuaalse pressikonverentsi,  et aga juba on ka kindel, et ta nõuab siis B-proovi avamist. Ja soovitan lugeda päevalehest ka intervjuud Tallinn Music  Week'i uue juhi Pärtel Soosaluga, kes muide ütleb,  et ta suuri muudatusi tegema ei hakka. Ja kiirelt ka äripäevast üks lugu, mis on  siis uuritud, et uued tulijad noppisid põhjast parimat juttu  on siis sellest, et kes on Tallinna börsil suurimad  siis investorid ja kuhu eestlane raha paneb loomulikult LHV panka,  kõige rohkem 37,8 protsenti järgneb näiteks  ka Tallinna Kaubamaja, Tallinna vesi, Tallinna sadam,  Tallink ja ka Eften on siin ära toodud. Uudised nüüd. Kell on saanud pool kaheksa ja. Jätkame tõepoolest uudistega. Tere hommikust. Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul võiks Eesti astuda  esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima  Eesti-Vene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes vene poolega. Liimetsa sõnul on see endiselt Eesti huvides,  et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirile  pingu ning ametis olev vabariigi valitsus on põhimõtteliselt  valmis selles küsimuses edasi liikuma. Selleks, et edasi liikuda, on vaja mõlema poole tahet  ja leping tuleb mõlemas parlamendis ratifitseerida. Selleks et siin mingit edasiminekut loota,  saab Eesti liimese sõnul teha esimese sammu  ja öelda, et Eestil on selleks valmisolek. Meditsiinitöötajate kõrval on esimese vaktsiinidoosi saanud  ka õpetajad, päästjad ja politseinikud ning täna algab  kaitseväe töötajate vaktsineerimine. Päästeameti ligi 2100-st töötajast on praeguseks  vaktsineerimist soovinud 69 protsenti. Kahe päeva jooksul on esimese vaktsiinidoosi saanud ligi 360  päästeameti töötajat. Politsei ja piirivalveameti töötajate laiem vaktsineerimine  algab täna. Kaitsevägi sai eile 1000 AstraZeneca vaktsiinidoosi. Nendega vaktsineeritakse 1000 inimest, kellest sõltub  kaitseväe igapäevatöö. Sotsiaalministrium loodab, et eesliini töötajad saavad  vaktsineeritud lähinädalatel. Maadleja Heiki Nabi dopinguproov sisaldas halba analüütilist  leidu ja talle on alates tänasest määratud esialgne võistluskeeld. Budapestis treeninglaagris viibiv nabi sai uudisest teada eile. Tema proovis leiti väidetavat letrosooli,  mis aitab suurendada lihaste kasvu. Kahekordne maailmameister ja olümpiahõbe on enda sõnul šokis. Ta ütles, et ei kujuta ette, kuidas sai keelatud aine tema  organismi sattuda. Abi kinnitas, et on alati teinud sporti ausamängureeglitest  kinni pidades. Nabil on 23. veebruarini aega teatada soovist avada  ja analüüsida B-proovi, mida ta kavatseb  ka teha. Eesti antidopingu liige Kristjan Port märkis Delfile,  et halb analüütiline leid pole veel süüdistus. Tema sõnul ei tohiks enne Bproovi avamist juhtum avalikkuse  ette jõuda. Soome valitsus teeb ettevalmistusi piiril koroonatesti  kohustuslikuks muutmiseks alates teisipäevast hakkavad  laevafirmad Soome sõitjate lt negatiivse testi tõendit nõudma. Soome valitsus peaks homme esitama parlamendile seadusemuudatused,  et testitõendi või sundtesti nõudmine ei oleks vastuolus põhiseadusega. Jaanuari lõpus otsustas Soome piiri sulgeda  ja lubada riiki vaid Soomele hädavajalikud töötajad. Tallinki teatel on nendel laevadel pärast seda olnud vaid 10  kuni 50 reisijat, nädalavahetustel veidi rohkem. Soome valitsuse sõnul on piirangute eesmärk takistada uute  viirusetüvede saabumist Soome. Sellegipoolest on Soomes leitud mitukümmend uute viiruse  tüvedega nakatumist. Eile teatasid Soome teadlased ka päris Soome enda  viirusetüve avastamisest. Vaatamata sellele, et piirid on juba mitu nädalat suletud,  on Soomes nakatumine tõusuteel. NASA kulgur valmistub maandumiseks marsile,  kulguril kulus marsile jõudmiseks seitse kuud. Insenerid loodavad, et kuue rattaga seadeldis maandub  turvaliselt siledal platool Jeserokraatris  ja saadab seal peagi maal esimesed pildid. Seekordne kulgur on suurem ja raskem kui need,  mida Na a varem on marsile lähetanud. Tegemist on keerulise astrobioloogilise laboriga,  mille abil loodetakse marsil kivimeid koguda,  et leida jälgi mikroorganismidest. Aitäh. Briti kuninganna Elizabethi abikaasa Filipp viidi halva  enesetunde tõttu haiglasse. Paleeallikate teatel on 99 aastane Philipp end mitu päeva  halvasti tundnud, aga see ei ole seotud koroonaviirusega. Nii prints Philipp kui 94 aastane kuninganna Elizabeth on  koroona vastu vaktsineeritud. Bukinghami palee teate kohaselt viidi prints Filipp  haiglasse kuningliku arsti soovitusel igaks juhuks  ning jääb mõneks päevaks jälgimisele. Ja ilmast möödunud ööl 100. kohati kerget lund,  puhus valdavalt idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm,  tuul pöördub lõunakaarde ja puhub kaks kuni kaheksa,  õhtul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  saartel kohati miinus kaheksa kuni miinus 10 kraadi. Ja uudiseid taas veidi vähem kui poole tunni pärast. Kohtumiseni. Ja. Tere hommikust, on külm hommik, nii et kui te olete praegu  kodust välja minemas, siis kindlasti tasub midagi sooja juua ka. Aga kue näitab, et juba on väga valgeks läinud õues päike. Minu meelest ei ole vist veel tõusnud. Aga mingit valgust on juba täiesti näha,  nii et tõenäoliselt täna näeb ka päikest. Ja aga see tähendab seda, et kui päike peaks tõusma,  siis seal vahetult enne peaks olema veel eriti külm,  igatahes meil on tulnud juba ka fotosid täna varahommikust  siin üle Eesti ka. No Harjumaal on mõõdetud näiteks 27 miinuskraadi  ja ka sealsamas Kesk-Eestis, no pool on väga,  eksju. Tundub, et see 27 seda on ikka täitsa palju praegu täitsa  mitmetes paikades. Minu temperatuur näitas hommikul vara miinus 16,  sul oli natukene krõbedam. Mul oli ja ikka sinna 20 kanti, nii et täitsa külm on. Igatahes tasub täna kindlasti müts kaasa panna  ja pähe panna, mida kaasa lihtsalt või läki-läki näiteks  ja alt kinni siduda. Me räägime ka seoses külmaga mitmel sellisel teemal,  mis seostub külmaga ja talvega, nagu näiteks Tartu maraton. Kuigi võib eeldada, et siis, kui Tartu maraton toimub,  ei ole enam nii külm. No pühapäevaks lubatakse ja pigem sinna kuskil null kraadi juurde,  aga ma kahtlustan, et Lõuna-Eestis võib ikkagi miinuses olla,  et meil selline ideaalne suusailm peaks olema kõigile suusahuntidele,  kes maratoni lähevad. Lindudest räägime ka, kuidas nemad selle külmaga hakkama  saavad ja millised linnud on jäänud näiteks siia rohkem talviti. Talve vangi või? Aga täna on ka see päev, kus valitsus peaks tegema otsuse  siis uute piirangute kohta, millised need olla võiksid,  siin on, on juba räägitud taaskord koolide distantsõppele  suunamisest ja sel teemal hakkame praegu  ka rääkima, kõigepealt tere hommikust, Kristin Pintson,  Eesti õpilasesinduste liidus, teiega hakkame kohe rääkima. Aga enne veel võtame ühendust Tartuga, kus on linnapea Urmas  Klaas meil kaamera ees. Tere hommikust. Teile. Tere hommikust. No siin Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles eile ühes intervjuus,  et tema ootab valitsuselt tänase kohta siis selliste  konkreetseid ja pikaajalise plaani sisaldavaid otsuseid. Mida teie ootate? No eks me ootame kõik ju täpselt sedasama  ja me peame selgelt välja ütlema, mis on meie eesmärgid,  mida me oma võimalike uute või täiendatud meetmetega soovime saavutada. Praegu näib, et selleks on soov haigestumist allapoole saada  ja sellele vastavalt tuleb siis ka astuda samme. Kui nüüd valitsus peaks täna täna tegema otsuse,  et, et otsustusõigus antakse omavalitsustele,  kes on koolide pidajad, siis kuidas Tartu plaanib käituda  just koolide suhtes? Me peame ikkagi arvestama siin seda, et üleriigilisi  otsuseid vastavalt kehtivale seadusele saab teha  ja peab tegema vabariigi valitsus. Regionaalsel tasandil teeb otsuseid terviseamet iga kooli  osas eraldi, loomulikult kooli juhtkond kooskõlas  koolipidajaga saab teha otsuseid, nagu me praegugi teeme,  sellepärast et meil on ju üle 1000 õpilase praegu  kontaktõppest eemal, nad on hübriidõppel,  meil on üle 100 õpetaja ka koolist eemal,  nii et õppetöö ju käib sellisel hübriidsel meetodil,  aga päris selge on see, et kui me soovime  ja me soovime, et Eesti vabariigis tervikuna olukord läheks paremaks,  siis siin on ikkagi otsuse tegemise koht vabariigi valitsusel. Ja me teame seda, et ka teadusnõukoda on ju  ka vastavad ettepanekud valitsusele teinud. Tartu linna kriisimeeskond ja ka Lõuna-Eesti regionaalne  kriisistaap on teadusnõukoja otsustaga. Sama meelt. Me leiame, see ei ole mitte minu isiklik arvamus,  vaid et see on laiemal Pinnal spetsialistidega kooskõlastatud ja korduvalt meil oma  staapides läbi arutatud on selles, et pärast koolivaheaega  nädalane distantsõpe aitaks kiiresti lühiajalise meetmena ma rõhutan,  tuua haigestumist allapoole, sest koolidega on seotud kodud ja,  ja töökohad. Ja siin see efekt, mida ka varasem ajalugu on näidanud. On tulema nii, et küsimus ei ole selles,  et nagu koolid poleks midagi teinud, koolid on teinud väga palju,  koolid on väga-väga tublid olnud. Aga nüüd on tarvis edasi tegutseda. Terviseamet on öelnud, et peamised kohad,  kus nakatutakse, on töö ja kodu, mitte koolid. Ja haridusminister on iseenesest öelnud ka,  et, et see meede, kui te ütlete ka, et pärast koolivaheaega  näiteks nädalaks lapsed uuesti distantsõppele,  et see tegelikult on tõesti lühiajaline meede,  et selles pikas perspektiivis ei ole kasu,  sest nii kui nad kooli tagasi lähevad, hakkab nakatumine  uuesti tõusma. Jah, kõik sõltubki, kuhu me oma eesmärgid seame,  kui eesmärk on, et kiiresti tuua haigestumine alla,  siis see meede kindlasti aitab seda ütleb ju teadusnõukoda  väga selgelt ja seda näitab ka varasem kogemus. Nii et ma usun, et siin tuleks teadlasi usaldada. Kui palju on Tartu õpetajatest juba vaktsineeritud  ja kui palju on avaldanud soovi protsentuaalselt  vaktsineerida end? Umbes kolmandik õpetajatest on saanud informatsiooni  ja kokku lepitud, millal neile vaktsineerimine aset leiab,  nii et see toimub järk-järgult. Ja, ja kui siin vahepeal oligi start natukene aeglasem,  siis praegu on see asi paisu tagant liikuma saanud  ja töö käib. Aitäh Urmas Klaas täna hommikul meiega Tartust liitumast,  aga jätkame siit stuudiost. No kuulasite ka praegu Tartu linnapead, aga  mis on Kristin, teie kui õpilase õpilasesinduste seisukoht,  et nendele otsustele, mis täna valitsusest võivad tulla? Tere hommikust. No jah, oleme kuulnud seda, et peale vaheaega siin tahetakse  seda nädalat nagu teha siin on erinevaid suundi olnud,  et kas siis üle riigi või, või siis piirkondlikult seda,  et me teame, et Tallinna linn ju on öelnud,  et nemad pigem tahaksid saada hakkama oma hübriid õppega  ja ja saavad piisavalt hajutada, aga noh,  Tartu kohta kuulsime just teist. Siin on nagu oluline see, et, et kui otsustatakse,  et toimub see nädal, et siis sellest ei saaks kaks,  kolm nädalat lõpuks kuu kaks või kooliaasta lõpuni,  see distantsõpe Et see on teie hirm, et teil on, et juba on tegelikult  ka olnud selline variant, et kui otsustatakse distantsõpe,  siis seda lõpptähtaega muudkui venitatakse. See on variant, arvestades praegust, seda olukorda,  aga eks siin ole see kommunikatsiooni küsimus,  mida, mida meie oleme suhtluse haridusminister umiga väga  palju rõhutanud, et et väga tuleb seda üle vaadata,  kuidas ikkagi kõik need otsused kommunikeerida? No sellest distantsõppest on päris palju räägitud siin  viimastel nädalatel järjest enam, et mis mõju sellel on õpilastele? No mis teie seisukoht on, et kas õpilased pigem toetavad  seda paljudele sobib see variant või pigem mitte? No see tagasiside, mida meie oma koolidelt oleme saanud  näiteks võrreldes kevadega, on see, et olukord on väga palju parem,  et ei ole enam näiteks seda üleküllust igasuguste  platvormide ja, ja nende kasutamisega, et kõik digioskused  on paranenud nii õpetajatel kui õpilastel. Aga noh, kõik ju teavad, et teadmiste kadu ja,  ja kõik see siin on välja käidud, seda statistika,  et, et umbes kolmveerand aastat on meil praegu juba see  mahajäämus ja 16 punkti PISA testis, eks ole,  oleme kaotanud, aga, aga siin ei tasu ära unustada,  et tegelikult see haridus on nagu üks pool sellest koolist,  aga ütleme, need õpilased, kes on ütleme,  sotsiaalmajandusliku taustaga, siis võib olla kehvemast perest,  et neile tegelikult see kool on, on ka sotsiaalselt nagu  väga oluline, et, et ta tunnebki seal ennast turvaliselt tunneb,  et temast hoolitakse, et, et see on nagu üks oluline osa,  mis kaob ära, kui ütleme, on see distantsõpe. Ja, ja on ka tegelikult koolid kahjuks ja mitte üks-kaks kooli,  kes on miskipärast loobunud nendest digitundidest,  et kui ongi distantsõpe, siis kuidagi on saadud hakkama niimoodi,  et on ainult kirjavahetus õpilase õpeta vahel,  et see nagu on, on veel kehvem variant, sealt edasi. Mis otsust te ootate, et noh, siin on räägitud  ka sellest, et võib-olla lõpuklassid ikkagi jätta kuidagi  koolis käima, algklassid koolis käima, mis teie vaade on? No esiteks me näeks seda, et koolid ikkagi peaksid minema  viimastena kinni, et enne ennekõike see meelelahutus  ja mis ei ole, ütleme, kui saab nii öelda see elutähtis asi. Et haridus ikkagi ikkagi suurele osale ütleme,  Eesti elanikkonnast on ju on ju nagu oluline. Aga, aga kui tulevad need piirangud, et siis seal on  kindlasti mitu mitu asja, mida on ka see valitsus  ja eelmine valitsus tegelikult rääkinud,  et algklassid koolis ja üheksas klass koolis 12. klass koolis,  et nemad saaksid oma oma lõpetamised kenasti tehtud ja,  ja ka haridus kõiki erivajadustega õpilased,  et neile oleks tagatud siis kõik tugiteenused  ja konsultatsioonid, et seda minister tegelikult on välja öelnud,  et kui tuleb distants, et ikkagi siis peaks tagama need  konsultatsioonid ja ja võimaluse siis nendel erivajadustega  õpilastel ikkagi kontaktõppes osaleda. Kas seal on ka mingeid ettepanekuid, et kui seda kontaktõpet  ikkagi teha, et on füüsiliselt lapsed klassis on  ka õpetaja klassis, siis mis meetodeid võib-olla veel  kasutusele võtta, et võimalikult kuidagi ohutuks seda  keskkonda teha? Eks seal saab kool hästi palju ise ära teha,  et kuidas nad võib-olla kas saavad siis kuidagi jagada neid  klasse või, või kutsutaksegi siis kooli,  ütleme need, kellel on, on see suurem vajadus. Ma rõhutaks siinkohal seda, et see hariduslike erivajadustega,  et ei tähenda ainult seda, kellel on vaja  siis mingit tugiteenust või järeleaitamist tegelikult siia  läheb ka igasugune olümpiaadideks ettevalmistumine ja,  ja ka see võimekate toetamine, et nende,  see teekond ei, ei, ei jääks pooleli selle distantsõppe  pärast ja just see haridustöö jätkamise osas  ka sellepärast on eriti see üheksa ja 12 klass olulised. On räägitud ka sellest, et põhikooli lõpueksameid ei peaks  toimuma ja sel nädalal tuli juba ka Tartust  siis Hugo Trehnari gümnaasiumis ettepanek,  et võib-olla ei peaks ka gümnaasiumi lõpueksameid toimuma,  mis see õpilaste seisukoht on? No me oleme ministeeriumile tagasiside selle nende eelnõude  osas andnud kuna nad tahavad tegelikult tagasisidet koguda,  et millised need õpilõngad on, siis me oleme praegu toetanud  seda varianti, mida nad välja pakkusid, et gümnaasiumis  ikkagi on nii nagu on, välja arvatud, seal on  siis see uurimistöö asi mis siis tuleneb eelmise aasta  otsustest ja põhikooli puhul siis tõesti see,  et eksam toimub, aga, aga see tulemus ei ole  siis seoses lõpetamisega. Et muidugi siin on, on ikkagi see aspekt  ka oluline, et, et jah, ministeerium saab tagasisidet,  aga ta saab ikkagi tagasisidet ainult nendes ainetes,  et väga kitsas kitsas valdkonnas tuleb see tagasiside. Kas ma saan õigesti aru, et pigem toetada näiteks  gümnaasiumi lõpueksameid ikkagi sellisel kujul,  nagu nad praegu on olnud? Seda. Seda mitte. Et Me me arvame seda, et tegelikult see eksam ei peaks  mõjutama edasise hariduse jätkamist ja põhikooli osas samamoodi. Et see, mis praegu vastu võetud, see eelnõu sai,  et põhikooli see eksamitulemus ei mõjuta,  siis lõpetamist, et see võiks olla ka tuleviku perspektiiv Kevaditi on tavaliselt ka gümnaasiumi katsed vähemalt Tallinnas,  Tartus, ka Pärnus. Kuidas neid sel aastal teha võiks? No see on ka üks põhjus, miks me näiteks põhikooli eksamid  sellel kujul ei ei toeta, et enamik kooli ikkagi teevad oma  need sisseastumised ja, ja neid eksamitulemusi võib-olla  seal otseselt ei vaadatagi. No ega eelmisel kevadel oli ka näited olemas,  et tehtigi e-testid või, või kõike seda poolt  või vestlused läbi soom'i, miks mitte. Tegelikult siin on puhas loovus võib-olla koolidel  ja kuidas, kuidas võiks läheneda sel aastal? Aitäh Kristin täna hommikul stuudiosse tulemast,  vaatame siis, millise otsuse päeva peale valitsus teatavaks teeb,  mis on just seotud koolidega. Jaa. Oled valmis? Anname võistlusele stardi Eesti laul 2021,  esimene poolfinaal juba täna kell 19 30 Eesti Televisioonis. A. Lapsed veedavad ekraanide seltsis enneolematult suure osa  ajast mis tagajärgi telefoni arvuti eesistumise kaasa toob. Prolong exposure to that raped ly sequenc,  media, wid, lead in etantion. Later on live. Milline on ekraanide mõju meie vaimsele ja füüsilisele tervisele? Aegruumi dokumentaal ekraanipõlvkond täna õhtul kell kaheksa. Ka ETV ka. Kass tuleb ka kui äge Pärand Anu raud pühapäeva õhtul kolmveerand seitse Eesti Televisioonis. Jaa. Me räägime nüüd lindudest praegusel tõeliselt külmal ajal,  ega neil kerge ei ole, Merilin, tere hommikust. No kui kerge või raske neil tegelikult on,  kui mõelda päris selle praeguse hetke peale,  kui väljas on põhimõtteliselt kuni 30 kraadi külma. Noh, ega see enam kerge ei ole, et siin üks nädal oli samuti  hästi külm ja siis neid teateid ikka tuli,  et istuvad lihtsalt oma koha peal kössitavad ja. Jah, raske on, mõni ka jääs oli kinni jäänud  ja siis päästeamet aitas meid ja. Aga see, et nad niimoodi kössitavad koha peal,  neil on niimoodi ikkagi soojem. Võiks ju mõelda, et, et lind lendab nüüd hästi palju  ja kiiresti ringi, et saad sooja. Pigem jah, hoiavad rohkem hästi kokku ennast,  et see, see soojus kuidagi vahel, et nagu hästi palju  ka hall haigrutega on, et kuna nad kössitavad vee sees  siis nad hommikuks võivad olla sinna sisse jäätunud  ja ega see lõpp väga ilus ei ole olnud. Üks linnuliik käis siit juba läbi, aga kui me räägime  üleüldse nendest linnuliikidest, kes siin Eestis talvituvad,  kas on kuidagi näha mingisuguseid arvukuse muutusi,  et vot need linnuliigid ei olegi väga siin talvitunud,  aga nüüd talvituvad? Kindlasti on üks hall haigur, et ka ornitoloogid räägivad,  aina rohkem tuleb neid, kes jäävad siia,  et kuna just need talvel on nii soojad olnud. Aga noh, see aasta on veidikene erand jälle  ja samuti on kühnok luiki rohkem jäänud ja tegelikult paljud  tõenäoliselt ei tea, et ka sinikaelpardid on need,  kes peaksid ära minema, aga kuna neid toidetakse  nii palju, siis nemad jäävad ka meil siin paikseks  ja ka neid tuleb meile siin häda. Nii et kui me räägime põhjustest, siis kas need olulisemad  põhjused ongi need, et neid toidetakse, pluss talved on,  on olnud soojemad. Jah, et kui lind ei tunne, et toit jääb vähemaks,  siis ta ei näe ka põhjust minna kuhugi mujale,  et see toit leida endale. Et samuti on ka valged hoonekured, kes siin sügise pool  hästi-hästi palju oli ja ka teateid tuli,  et mõned on ka õnneks kätte saanud ja nüüd ootavad ilusti kevadet. Kas saab mingisuguseid suurusjärke välja tuua,  et vot seda liiki on nüüd jäänud nii palju rohkem siia talvituma? Ma otsest statistikat ja niimoodi leidnud,  aga noh, see ongi, et kõik räägivad ja me ise  ka näeme teadete pealt, et ütleme niimoodi,  et luige teateid näiteks oli eile kuu üle 40  ja noh, neid ikka tuleb, et ma täitsa kardan juba tänast Me pildis oleme näinud siin näiteks rasvatihaseid  ja selliseid linde, kes tegelikult on meil talvel siin,  kas nemad on ka praeguse külmaga ikkagi hädas? Ikka, et selles mõttes kõik linnud vajab praegu lisatoitu,  et meil endal ka ühingu liikmed, kus teavad,  et on rohkem linde jäänud ka näiteks partidele viivad  niisugust hiinakapsasegu ja viljasegu, et mitte saia,  et sai, noh, see on niisugune nagu kommilaadne asi nendele. Me oleme tegelikult siin saates ka üsna palju sellest rääkinud,  et ärge toitke linde saiaga aga me oleme rääkinud  ka sellest, et noh, võib-olla ongi mingitel juhtudel targem  mitte toita. Kui väljas on nüüd nii külm talv, kas siis võib öelda,  et praegu ikkagi on targem toita? Mina ütleks, et praegu tasub aidata, kuna enam nad ei lähe  väga kuhugile siit, et pigem on sügis see teema,  et kus veel oodata, et kuni on veel soojad,  külmad vaheldumisi käivad, et et siis on veel lootust,  et nad lahkuvad, aga nüüdseks ma ei usu,  et nad tänaseks lähevad siit ära. Aga kehtib siin ka see reegel, et no kui ma nüüd täna ikkagi otsustan,  et ma hakkan neile toitu andma, siis ma pean andma  põhimõtteliselt kevadeni välja, sest lind harjub sellega ära. Ja nad harjuvad ikkagi sellega, et noh, kindlasti mõni  suudab hakkama saada, aga üldjuhul nad ikkagi just lähevad sinna,  kus on seda toitu ja nad teavad, et nad saavad  selle sealt. Mille järgi või kuidas ma otsustan, et no nüüd peaks ikka  veel toitu andma? Ei no nüüd on juba nagu nii soe, et enam ei peaks. Et kuidas ma selle otsuse teen. Noh, siin on, eks näha, et kui asjad hakkavad juba kasvama,  et siis juba nad ise lähevad ja nad ise ka kaovad tasapisi  sealt söödaplatsidelt, et kui kuskil on rohkem seda  võimalust Mis on need kõige paremad toidud, mida anda,  panin tähele, Hiina kapsas käis siit läbi,  mind üllatas natukene. Jah, pardid on noh, sellised taimetoitlased näiteks,  et ongi Hiina kapsa viljastasamuti ka tegelikult luikedel,  noh meil endal on spetsiaalsed toidud tellitud,  mis just veelindudele mõeldud, aga noh, hallhaigrud toonekured,  nendel on sellised kanasüda kilu, räimed,  niisugused, noh, looduslik toit ikka, et meie sellist saia  igast erinevaid asju ei pane niimoodi niisama ette. Kusjuures see kana süda, see kõlab ka väga üllatavalt,  mõtled, et no kus kohas looduses linnud seda kana südant  kätte saavad. Jah, ega seda niimoodi nad väga ei saa, aga noh,  selles mõttes see on niisugune ka asendus,  et kui palju te tea, et hall haigru ka näiteks jänesepoegi söövad,  et mitmekesine on see toit nendel, et see on lihtsalt  niisugune Jah. Inimesed, kes nüüd vaatavad ja mõtlevad,  et ja ma tahaks ka aidata, ma tahaks lindudele sööki panna,  kuhu siis oleks kõige targem minna ja seda toitu panna,  et tõepoolest lindudel sellest abi oleks? Üldiselt on näha ikka, et kus nad on, et mere ääres kuskil  jõgede ääres, et noh, üks kuulus koht on mustamäel,  see parditiik parte hästi palju iga kord lömenrus on seal,  et lihtsalt tulebki vaadata, kus nad on. Aga siis tuleks lihtsalt sinna panna sinna lume  või jää peale või. Üldjuhul kuskil, kus ei ole seda paksu lund,  et nad ikka näevad, et on niisugune silekoht  ja siis nad tulevad seal ja söövad. Või tuleks ka ise kuidagi lumes puhtaks teha? No tasub natuke lükata, et see muidu kohe jäätub ära seal  lume sees. Merilin, kui me nüüd märkame kusagil juba lindu,  kes on hädas, siis kuidas seda lindu aidata? Kindlasti tasub Eesti metsloomaühingule teada anda  ja alati me küsime ka pilti, videot, olukorra kirjeldust,  sest noh, abi vajab ta siis, kui ta kössitab,  ei taha sinule reageerida ja ka nähtavaid vigastusi tihti  olemas ja hästi, paljugi tuleb praegu, noh,  nagu siin näha, noor kühnokluik hästi kõhnanud. Et ongi, et toidu vaevuses on nad, et päästeamet aitas  ilusti meil jää pealt ära saada. Nii et kui metsloomaühinguga ühendust võtta,  siis tõenäoliselt see lind viiakse kuhugi kosuma. Jah. Ja kindlasti, et noh, enne kevadet nad siin välja ei saa,  et noh, muidu tulevad uuesti meile siia,  et mis numbril tuleks ühendust võtta? Selle numbri ma peast ei oska öelda. Panin Eesti metsloomahing ja, ja meil on koduleht metsloom.ee,  kus on kõik annetusinfod ja infotelefon olemas  ja ka Facebookis võib julgelt kirjutada,  kui telefonis ei saa kätte, et vahepeal see telefon on  punane pidevalt meil. Päris selliseid hirmsaid juhtumeid on siin  ka kirjeldatud, kui on näiteks nähtud, kuidas lind on jäässe  jalgu pidi külmunud, kas sellisel puhul üleüldse annab  midagi veel teha? Eks ta tulebki võtta sooja ja lasta tal üles soojeneda  ja siis eks sellest ka selgub, et kas on külmakahjustusi  ja kindlasti näitame ka arstile üle nad et lootust on,  et noh, õnneks nad ei ole nii nõrgukesed ka,  et harjunud külmas vees olema. Aga eks ikka neid küll neid kurbi juhtumi tuleb. No üks asi on veel see, et me saaksime aru,  mis selle linnu häda on, sest teatavasti on ju linnugripp  jõudnud ka Eestisse ja see lind võib olla surnud hoopis sel põhjusel. Kui surnud linnud tulevad, siis me juba teavitajal laseme  teatada PTAs, et nad võtaksid testid ja ka meie enda  lindudel käivad nad võtmas ära. Et me saaks teada, et on ohtu või ei ole. See number on meil nüüd ekraanil ka viis,  kuus, kolm, kaks, kaks, kaks, kaks, null null,  nii et sellel numbril saab helistada. Aitäh täna hommikul tulemast. Aga nüüd hakkame võimlema ja Stefan aitab meid selles küsimuses. Tere hommikust, kallid inimesed. Kas olete valmis väikeseks võimlemisringiks? Muidugi olete, alustame. Sooritage kõiki harjutusi rahulikult sisse välja hingates. Kuskil 10 pluss sekundit. See. Nii väga hea järgmiseks põlvetõste. Ja sama ja hingake sisse ja välja sügavalt. Super edasi saredasta. Ja kogu aeg sügav hingamine. Väga hea, nii väike lõdvestus ja käteringid,  suured. Käteringid ette. Ja teistpidi. Nii. Vibutused ette ja taha, proovige oma käed viia  nii taha, kui te suudate venitusega ja ärge omale haiget  muidugi tehke. Ja samal ajal hingamine ikka. Nii. Väikene paus ja vibutused. Nina kaudu sisse. Suu kaudu välja. Väga hea, tubli. Nii liigume edasi puusaringidega, suured puusaringid viis  korda ühtepidi. Ja teistpidi. Nii. Kerged põlveringid. Teistpidi. Nii nüüd oleme soojad ja natuke jõuharjutusi  ka oma keharaskusega kükid. Kolm. Neli. Viis. Kuus. Seitse. Kaheksa. Üheksa. 10. Ja ühe jalaga käärkükk samuti samm tagasi üks. Kaks ja hingata kogu aeg sisse-välja kolm. Neli. Viis. Ja teise jalga. Te võite ise edasi teha. Ja nüüd on eetris kella kaheksased uudised. Tere hommikust. Valitsus teeb otsused võimalike uute piirangute kohta,  mis võivad puudutada haridust, kultuuri ja meelelahutust. Teadusnõukoda on valitsusele soovitanud saata kaugõppele  kõik kooliastmed pluss sulgeda selleks ajaks  ka huvitegevus. Haridus ja teadusminister Liina Kersna on välja pakkunud  lähtuda piirangute kehtestamisel koha pärast koolivaheaega regioonipõhiselt. Tervise ja tööminister Tanel Kiik on teadusnõukojale  esitanud ka palve, et nad töötaksid välja piirangutele  alternatiivid sest kindlasti ei tohiks olla haridus see,  mis esmajoones kannatab. Seetõttu ongi piirangud meelelahutuse le,  kultuuri, avalikele üritustel, toitlustusasutustele  ja haridusele. Kõik ühes paketis. Siis. Piirangute. Siis sisu peab olema väga selgelt seotud  siis siis põhjusega, et kui me teame, et põhiliselt kolded  on meil kodudes ja töökohtades, siis sellele ei aita ju  piirangute tegemine näiteks meelelahutusasutustes,  et seal peab olema põhjuslik seos. Me peame suutma seda põhjendada, miks üks  või teine asi on. Tallinnas jätkub täna koolitöötajate koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Kaitsesüstimisega alustati eile, kui tänasest käivad  meedikud kaitsesüste tegemas ka koolides kohapeal. Koolides viiakse vaktsineerimisi läbi siis,  kui ühest kollektiivist soovib kaitsesüsti üle 50 töötaja. Tallinnas töötab haridusvaldkonnas kokku umbes 10000 inimest. Fookusesse on esmalt võetud üldhariduskoolide töötajad,  kellest kaitsesüsti saamiseks on soovi avaldanud pea pooled  ehk üle 2000 töötaja. Haridus ja teadusminister Liina Kersna on öelnud,  et haridustöötajatest ongi kõige kiirem üldhariduskoolide  ja lasteaiaõpetajatega. Tallinna koroonameetmete koordinaator Ester Öpiku sõnul  peavad Tallinnas lasteaiaõpetajad veel ootama. Lasteaiaõpetajad jäävad järgmisesse gruppi,  et täna ei ole meil veel sisendid selle kohta tulnud,  et lasteaedade töötajatest nimekirju koostada  ja millal täpselt nende vaktsineerimine peaks toimuma. Ootame seda pikisilmi, et teha ettevalmistusi. Ja. Ja välismaalt Facebook blokeeris Austraalias uudiste  lugemise ja jagamise protestiks uue seaduse vastu,  mis sunniks Facebooki uudistetootjatele tasu maksma. Ühtlasi ei pääse ligi Austraalia, päästeameti ilmateenistuse  ja teistele sellistele Facebooki lehtedele. Meediaorganisatsioonid on juba pikka aega mures,  et Facebook ja Google kasutavad nende sisu,  aga jätavad sellega teenitud reklaamiraha endale. Austraalia on esimene riik, mis üritab USA  tehnoloogiaettevõtete ülemvõimu murda ning sundida neid  meediaettevõtetega kokku leppima tasu maksmises. Google on ähvardanud, et kui uus seadus vastu võetakse,  lõpetab ta oma otsingusüsteemi töö Austraalias. Facebooki teatel ei ole seaduse koostajad mõistnud,  et meediaorganisatsioonid jagavad oma sisu vabatahtlikult. Meedia asjatundjad märgivad, et see pole siiski vabatahtlik,  vaid sisu lubatakse jagada seetõttu, et Facebook on  nii valdav. Printsiple is very clear. Way. Ggea ebatasasala. Anomy. Mal at anta pratihe mail. Business in Australia onetic and play. Või toloor lee k. Itaalia uus valitsus võitis esimese usaldushääletuse parlamendis. Peaminister Mario Tragi lubas omavalitsus tutvustada,  teha kõike, mis võimalik, et juhtida Itaalia viirusekriisist  välja ning muuta majandus jätkusuutlikumaks  ja õiglasemaks. Senatis hääletas traagi valitsuse poolt 262 parlamendiliiget,  vastu oli 40. Nagu oodata, oligi, hääletas osa viie tähe liikumise  liikmetest raagi valitsuse vastu. Kuigi liikumise juhid on lubanud uut valitsust toetada. Parlamendi alamkojas, toimub hääletus täna  ja ka seal saab traagiline liselt ülekaaluka toetuse. Briti kuninganna Elizabethi abikaasa Filipp viidi halva  enesetunde tõttu haiglasse. Paleeallikate teatel on 99 aastane Filipp end mitu päeva  halvasti tundnud, aga see ei ole seotud koroonaviirusega. Nii prints Philip kui 94 aastane kuninganna Elizabeth on  koroona vastu vaktsineeritud. Bukinghami palee teate kohaselt viidi prints Philip  haiglasse kuningliku arsti soovitusel igaks juhuks  ning jääb mõneks päevaks jälgimisele. Ja ilmast möödunud ööl 100. kohati kerget lund,  puhus valdavalt idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm,  tuul pöördub lõunakaarde ja puhub kaks kuni kaheksa,  õhtul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  saartel kohati miinus kaheksa kuni miinus 10 kraadi. Ja uudiseid taas kell pool üheksa, kohtumiseni. Tere hommikust, on neljapäev, 18. veebruar  ja selline külm ja krõbe hommik tervitab meid. Siin pealinnas muidugi nii külm ei ole, aga mõnel pool  Eestis on ikkagi termomeetrid näidanud ka näiteks 30 kraadi külma. No tõesti, samas just Võrumaal ja Järvamaalt on need pildid tulnud,  nii et ikkagi selline korralik pakane on no veebruarile  kohane ja kui praegu päike tõuseb ka siin oli just pilt  eetris ka siis tõesti võib-olla just praegu on see hetk,  kus on tänase päeva kõige külmem aeg. Mulle tundub, et selliseid väga pikki matku ei tasu tänases planeerida,  aga kes peab pikalt väljas olema, siis me saame küsida täna  nõuandeid ka päästeametilt, et mida siis peaks läbi mõtlema,  mis need ohud. Jaa, aga me võtame õige pea ühendust ka Kesk-Eestiga,  kus meie korrespondent Olev Kenk on kaamera ees  ja saame küsida siis, kui külm oli näiteks seal Türi kandis  ja kuidas see siis elu mõjutab ka, et kas inimesed kuidagi  kütavad eriliselt, mida kindlasti päästeamet annab  näpunäiteid ka, kuidas seda õigesti teha? Ja me räägime ka ühest putukast, kes näiteks võiks tulla  ja süüa ära need ajalehed mis meil praegu stuudios on,  sest ta toitub paberist. Ja selline uus, ma saan aru, et arhiivides on kõige  nii-öelda tülikam tegelane tema vist jah. Ja ta on tulnud meile siia Eestisse sisse  ja karta on, et ta siin nüüd levib jõudsasti edasi. Ja aga me räägime ka Tartu maratonist, sest eeloleval  nädalavahetusel see toimub. No praegu tundub, et ideaalsed olud võiksid raja mõttes olla  ja ilma mõttes ehk ka kuigi seal pühapäevasele päevale  lubatakse kuskil null kraadi, aga ma kahtlustan,  et seal Lõuna-Eestis siiski päris null ei ei pruugi olla  ikkagi miinuspoole peal, ehk siis ideaalsed suusatamise olud. Indrek Kelk annab ülevaate Õnneks ei ole meil siin praegu tuvastatud ühtki seda paberi  soomuk oli vist selle putuka nimi, kes oleks ajalehed ära  söönud ja, ja see On alles ja hinge ja on saanud neid lugeda ka. Tere hommikust. Teile. Mis sealt silma jäi? Oh tänase päeva loomulikult suur positiiv testi uudis  ja mitte koroonatesti ja mitte koroona, aga siiski see  positiive tiivne test ei ole asi, mis on kiiduväärt. Aga Heiki Nabi positiivne test ja kõigile eestlastele  ja ajalehe järgi ka Heiki Nabile endale suur šokk,  et ega ta lihtne ei ole, sellepärast et viimase aja kõikide  dopinguskandaalidega eestlane enam nii ei usu,  et kas ikka on ekslik. Aga eks see Bproov Lõpuks äkki päästab poisi? Kuidas tundub, äkki on ikkagi liiga vara hakatud sellest rääkima,  kui kõik täpsed asjaolud ei ole veel selged? No eks see on sellise tänapäeva meedia Halb külg, et info liigub nii kiiresti, et et tuleb lihtsalt loota,  et teine, teine proov on negatiivne ja ma ei tea,  kas kolmandat proovi tehakse. Kinnituseks veel, aga, aga kahju kahju on kuulda selliseid uudiseid. Mis ta ise ütleb, et kus kus see nii-öelda tulemus võiks tulla,  et kas ta sööb mingisuguseid ravimeid, vitamiine,  mis on seotud selle sama ainega, mida sealt leiti? Ja ta siin ise ka juurdleb, et ütles, et käis peast läbi  kõik vitamiinid, toidulisandid. Ravimid, et ega seda ongi, kui sa, kui sa tõesti puhta  südamega ütled, et sa ei ole teinud, siis ongi,  hakkabki see nii-öelda. Uurimistöö sellel teemal, et, Eks, eks sportlastega on ka nii, et iga ravim,  iga asi, mis nad võtavad, et küllap see peab olema  nii täpselt, iga väike gramm ja mikrogramm,  mis seal sees on, peab olema. Teada, et ei tekiks tulevikus probleeme. Näis, kuhu see asi areneb, mina küll naiivselt ikka praegu  veel loodan, et äkki tuleb välja, et. Ei proovi, ikkagi on negatiivne. No loodame, loodame, et ikka Eesti sport au sisse jääks,  tundub, et kultuuriminister on ka väga selline spordi usku  ja et ei tuleks kohe sellist pauku. Ja ega see on ka niisugune teatud mõttes sportlik teema,  mille mina välja valisin, mis sobib ka tänasesse,  külma hommikusse, see on selline kurb lugu tegelikult natuke,  kuidas töötut kelgukoerad on Lapimaale nüüd tekkinud seoses sellega,  et koroonaviiruse tõttu on turism nii palju langenud,  et circa siis 5000 kuni 7000 kelgu koera Lapimaal,  kes tavaliselt rakendust leiavad, nüüd nendest paljud on  ilma tööta 5000 on tavaliselt rakendatud jah,  siis siis sellisel perioodil siis noh, teenistusse nii-öelda  oma teenistusse küll aga ütleb siin ka üks puhkuse  korraldaja päris noh, päris niisugune kurb uudis,  et kui, kui midagi muud üle ei jää, et siis tuleb loomad  magama panna? Jah, just, aga õnneks. On ikkagi üks positiivne uudis ka selle juures on see,  et hoopiski saadetakse näiteks terve hulk askisid. Küll 30, ainult eks ole. Lõuna-Soome. Et seal saab seal ikka teenistus, peaks olema. Ja sellepärast, et kohutavalt populaarseks on näiteks Kotka  linnas muutunud kelgu kelgukoertega kelgutamine,  askidega kelgutamine, nii et mõned loomad leiavad vähemalt  seal tööd. Aga noh, selline koerte lugu ikkagi tekitab  natukene muret, et kuna meil ajaloo muuseumis just eile  avati ka üks väga tore koeranäitus, kuidas koer on nii-öelda  koopast kaitsu jõudnud ja seal räägitakse palju töötavatest koertest,  nii et tulge meile vaatama. Ja, ja noh, siit nüüd kui kohe edasi veel minnes on,  on siin kultuuriuudiseid meil veel, aga,  aga mis me koertes tahtsime veel öelda, on see siis,  et ega siis täna tuleb ka nüüd ringi täpsemalt vaadata  ja jälgida, et kell, kelle ja millise koeraga,  kui pikalt jalutada tohib? Ja sest väga külm ilm on, eks, ja ma kujutan ette,  et askidel on väga mõnus praegu tingimus,  et lõpuks ei ole palav. Ja minu kodusel tšautšaul on ka väga lõbus,  et tema saab rõõmsalt hangedes hüpata. Aga. Aga väiksemad koerad võib-olla ei ole. Väiksem ja sileda karvaline tahab kindlasti kasukad selga. Kuidas selle tšautšauga on, temal on ikkagi nii,  et kui väljas on miinus viis, siis tal ikka on palav. No ega tal külm küll ei ole, jah. Ja toas on tal kogu aja palav ja. Ta kuidagi ikkagi kenasti kohaneb sellega,  et ega te toas niimoodi ei ähi ja hingelda,  aga muidugi talle meeldib väljas lumehanges kõige rohkem olla,  et see on ikkagi suur rõõm ja no paljudele koertele ju meeldib. Ilmselgelt täna tuleb nende lemmikute peale mõelda  ka nende peale, kes võib olla, on kusagil uudis,  muide. Ja et oleks soe aluspanu ja et ta ikkagi nad jälgiksid  inimesed oma loomi ja et vesi ära ei külva,  see on ka ju oluline, et loom juua saaks. Aga tõesti, see kelgukoerte uudis on kuidagi jah,  selles mõttes kuidagi kurb uudis, et 5000 koera võib nagu. Seda on ikkagi päris palju, päris suur hulk  ja ega, ega siin ka muuseumides Euroopa muuseumide kohta on  tehtud ju ka uuringud, et samamoodi on ju  ka näiteks muuseumides, mitte kedagi ei panda veel magama,  eks ole, õnneks. Aga, aga siiski on, tänu turismilangusele on  ka töökohti kaotatud, paljud muuseumid on üldse kinni,  eks ole, ja mis on võib-olla nüüd selle koroona taustal,  on näiteks Inglismaal ja ka Itaalias on muuseumi,  millest on saanud vaktsineerimiskeskused,  et kus siis inimesi vaktsineeritakse, kuna nad on suletud  nagunii publikule on olemas suured ruumid on olemas  ja jah. Aga äkki tuleb veel tegema. Ja õhtulehes. Pühapäevane Narva-Jõesuu kiriku nupuke, et politsei uurib  kiriku süütamist ja oleme juba eile lugenud üleeile,  et põles kirik ja umbes kolm neljandik kõrge kunstiväärtusega. Kultuuripärandit. Sai ohtu ja sellest ainult kolm neljandik,  kui on võimalik päästa, et põles. Mitmeid. Hävis ikoone ja ikonostaas ka, et kui 100-st 25 kõrge  kultuuriväärtusega eset hävib, siis see on tegelikult juba  meile väga suur kaotus, et. On on oht. Nagu ma ei tea, elektrijuhtmed ja kõik sellised asjad,  aga et kui keegi süütab, siis see on eriti valus  ja eriti muuseumitöötajale, kes me töötame iga päev  selle nimel, et. Päästa ja hoida. Päästa ja hoida ja kõiki riske vältida, et. See lihtsalt kurb, kurb kuulda. Teie kui muuseumiinimeste käest on võib-olla hea küsida ka,  et, et mis sellise kiriku puhul need nii-öelda  kunstiväärtused on, mis nad kujutavad endast? No enamasti need on ikoonid ja erinevad usuga seotud esemed,  et ma täpselt kirikukunstist ise nii palju ei tea. Aga võib eeldada, et see on pigem selline usuline Ja usulise väärtusega, et see on ka sellele kogukonnale väga olulised. Noh, usulise ongi usulised, usulised, religioossed esemed,  et. Sellises majas nii-öelda on tõenäoliselt see,  et paraku see tuli, läheb ikka tohutult kiire. Ja et noh, sina käisid laua õppusel ka jaa,  käisin eelmine aasta oli balti musoloogiakool Narvas,  kus kõik Balti riigid käisid kultuuripärandi päästmist  õppimas või noh, selles mõttes rohkem sellist teoreetilist. Aga, aga loodame, et loodame, et üha rohkem teadvustatakse seda,  et selleks, et asjad ei hävineks, siis neid tuleb ikkagi  seda riski tuleb maandada ja ennetada. Ja. Alles mõned aastad tagasi oli Piirissaare kirik,  kus oli see kahju suurem, nii et palun ärge süüdake kultuuripärandit. Selle üleskutsega me saame jutuajamisele lõpetada,  palun ärge süüdage kultuuripärandit. Ja hoidke seda. Aitäh tulema tulemast. Ta. Ja. No täna hommik on olnud selline veebruari kuule kohane  mõnusalt külm üle Eesti ja eriti külm peaks olema  ka seal Kesk-Eesti kandis, kus meil on kaamera ees hea  kolleeg Olev Kenk, tere hommikust sulle Olev,  sinna Türile. No kui külm on olnud täna varahommikul Türil. Tere hommikust, head vaatajad, külma on olnud,  noh, keskeltläbi 24 23 kraadi, hetkel peaks olema 23 kraadi. Et ega väga palju külmemaks öösel ei läinud,  kuigi karta oli, et siin tuleb isegi 26 kraadi ära. Kas see on olnud kõige külmem hommik sel aastal  või on olnud ka varasemad hommikud ehk krõbedamad? Ma kardan küll, et Türil vast tänavu veel külmemat hommikut  olnud ei ole, aga ma vaatasin natukene internetis  ka ringi ja, ja selgub, et näiteks 15 aastat tagasi oli  Türil mõõdetud 27,3 miinuskraadi ja näiteks 11 aastat tagasi  koguni 28 kraadi, nii et Türi on kuidagi talvel alati  selline koht, kus on külma vaatajad kõige rohkem  ja suvel sooja vaatajad kõige rohkem. Selline huvitav koht. Mis selline hommik tähendab elulises mõttes,  et ma vaatan su selja tagant, korstnast tõuseb suitsu,  ahjud on ilmselt ära köetud, kas tuleb kuidagi spetsiaalselt  valmistuda selle jaoks? No õige majaomanik hakkab valmistuma talveks juba ikkagi  kevadel tuleb hakata puid varuma, aga minul on selline  õnnelik olukord, et ma mõned aastad tagasi soetasin omale  vesiõhk pumba, ehk et minul on radiaatorid majas. Tuba on kogu aeg soe, muret ei ole ja puid ma varun ainult  selle jaoks, et kaminas oleks soe. Aga kui te vaatate, vaatate siia selja taha,  siis ma olen omale selleks talveks veel ühe väikese onni rajanud. Kuna lund on tõesti nii palju, siis otsustasime koos abikaasaga,  et et rajame vabariigi aastapäevaks omale väikese jääkohviku või,  või lumekohviku. Kindlasti olete naabritega ka arutanud, et mismoodi  siis nii-öelda sel aastal see veebruar seal Türi kandis kulgeb,  et no sina teinud enda sellise onnikese,  aga kas naabrid näiteks on mure, kuidas auto käima saada  või kas veetorud ära ei külmu äkki, et mis need murekohad on seal? Mulle tundub, et ega selle külma pärast inimesed väga ei muretse,  pigem on ju ikkagi tore ka, kui on lõpuks ometi  nii palju lund ja, ja saab suusatama ja eks neid üksikuid inimesi,  kellel võib-olla on varem vanemat sorti autod,  on, kellel autod ei käivitu. Aga mina pean ütlema küll, et meil siin Türi vallas on,  on isegi maanteed ja külavaheteed on ju väga hästi lahti hoitud,  nii et kuidagi võiks öelda sellel aastal küll,  et et siiakanti ei ole talv tulnud kuidagi ootamatult. Et sinu kogemus on pigem see, et inimestele meeldib  ja nad on rahul sellega, et on lõpuks ometi lumi maha tulnud  ja et on ka nii külm. Jaa. Mina muide, elan siin Türil tollimetsa valgustatud suusaraja  kõrval ja, ja siit paarsada meetrit ongi sinna maad  ja ma näen igal õhtul tohutult palju on autosid,  tohutult palju on inimesi, kes tahavad lõpuks ometi  ka seda talve nautida. Nii et ilmselt ongi nii, et et mitu kehva talve järjest Ei ole ka väga hea, kuigi minu hing ihkab loomulikult  soojale maale ja palmi alla, et ma parema meelega. Elaks siin kusagil soojal soojal maal, aga teisest küljest  on ikka väga tore ka, et meil on selline aastaaegade  vaheldumine ja on nii kevad, on suvi, on sügis,  on talv, igaühele midagi. Aitäh sulle, Olev meiega täna hommikul liitumast. Ma näen õnneks, et sa jood midagi sooja seal  ja me laseme su nüüd tuppa ka sooja kätte tagasi. Aitäh sulle. Jaa. Aga külma ilma teemadel jätkame ka Marje Verbo päästeametist  on meile varahommikul külla tulnud. Tere hommikust, Marje, tere. Kust tõenäoliselt ei ole täna tark planeerida sellist  pikka-pikka matka õues, aga inimesed, kes ikkagi õue lähevad,  mis nad võiks nagu enda riietuse osas läbi mõelda? Noh, eelkõige tulebki noh, vaadata, vaadata aknast välja,  kuulata raadiot, vaadata televisiooni, et  mis see temperatuur teeb. Ja kui see on ikkagi nii, nii madal, siis me ikkagi peame  panema ennast ju ilmastiku kohaselt riidesse,  palju kihte. Kindlasti peaks olema müts peas, kindad käes,  soojad jalatsid, sest et need nii-öelda need kehaotsad  käed-jalad ja pea on see koht, kus see keha hakkab kiiresti jahtuma. Vot, just nimelt need kehaotsad, ma arvan,  kõigile on tuttav see tunne, et kui sa tuled tuppa  ja nagu sõrmed tahaks otsast ära tulla, nina tahaks otsast  ära tulla. Mis te siis teete, kui on selline tunne nendes kehaotstes? Mul on selline oma väike trikk, et, et mitte seda endale  sisse lastagi seda külma, et, et siis mul on selline  pusimise võte, et ehk siis ehk siis näiteks kui lähed oma  sõbra või, või kaaslasega välja, siis siis niimoodi natukene  nagu nagu kempled temaga niimoodi, et hoiad oma keha sedasi  tugevas vastuseisus niimoodi, et ta eeldab küll väikest  füüsilist kontakti niimoodi, et hoiad õlast  või käest ja, ja kui sa siis paned oma lihased kõik tööle,  siis siis saab keha soojaks, kui oled üksinda,  siis on see trikk, et, et sa lihtsalt pingutadki hästi  tugevalt oma lihaseid, hoiad paar sekundit  ja lased jälle vabaks. Ehk siis sa pead tajuma, et kõik su lihased teevad tööd  ja siis saab ka keha natukene sooja, sellest. See on päris hea trikk ja see on aidanud,  aga räägime trikkidest koduohutuses ka üks ohu koht on  kindlasti see, et torud võivad lõhki külmuda. Mida tuleks üldse koduosas läbi mõelda? Ja see on hästi hästi oluline praegu, et üldse  nii nii see torude teema kui ka ka kütmise teema,  sellepärast et ilmad on ju praegu väga krõbekülmad ja,  ja inimestel on komme komme siis üle kütta. Ja võib-olla nad, kui sa küsisid torude kohta,  et vastan, vastan selle vast ennem, et torudega ongi see teema,  et need tuleks ennem ära soojustada, ehk  siis ma peaksin ette mõtlema nii nagu iga asjaga on,  tegelikult ma peaksin ette mõtlema, mitte niimoodi,  et ups, see olukord tuli mulle väga ootamatult. Aga täna hommikul, aga kui tuli ootamatult,  siis on see lugu, et et siis tuleks neid hakata,  ütleme. Sedasi väga hoolsalt, väga väga järelevalve all mingi sooja  puhuriga sulatama. Kui see ei aita, seda ei tohi kindlasti jätta  ka sedasi. Isepäi sinna toimetama, sest et kõik, mis meil töötab,  elektriga kõik, kõik on ikkagi ohtlik. Ja kui, kui me kui me sellest ei saa abi,  siis, siis tuleks pöörduda spetsialisti poole,  et, et kutsuda ikkagi spetsiaalne firma,  kes siis aitab sul need torud lahti sulatada. Kas see trikk ei toimi, ma olen lugenud,  et jäta kraan natukene tilkuma, et siis ta ei lähe. See on niisugune ennetav trikk ennetav trikk,  aga kui ikkagi on kärekülm ja, ja see torustik ei ole soojustatud,  siis, siis see alati ei pruugi ka töötada. Ja nende torustikega on tegelikult see häda ka,  et ega kui ta nüüd praegu on hästi külm ja ta ei ole lõhki külmunud,  siis see ei tähenda, et ta ei võiks seda teha  siis homme või ülehomme, kui ilm tegelikult juba sulab. Ja sest, et ega see torustik ei taha teps mitte  siis kohe, et, et kui nüüd on natuke soojem,  et see kohe sulama hakata. Vabandust. Et, et ta kipub seda jääd seal pikemalt hoidma,  aga mis ma tahtsin kindlasti rõhutada, et,  et ei tohi sinna mingi lahtise tule või leeklambiga kallale  minna nendele torudele. Sest et isegi kui meile alguses võib tunduda,  et näed, et midagi ei juhtu siis, siis see,  selline salakaval säde võib sinna kuskile vahele pugeda  ja me lähme seda enda arvates juba turvaliselt minema. Aga tegelikult me oleme endale loonud väga-väga ohtliku õnnetuse,  mis hakkab sedasi vaikselt arenema ja võib lõppeda tulekahjuga. Salakavalast sädemest kohe edasi minnes,  mis siis kütmisega tasuks silmas pidada? Kütmisega on see teema, et kindlasti ei tohi üle kütta,  inimeste vahel on kombeks see, et, et nad,  ma panen hästi palju küüt seda küttematerjali sinna ahju ja,  ja et ma teen kohe korraga selle ahju hästi kuumaks. See ei ole hea plaan. Parem plaan on see ja turvalisem käitumine on see,  kui, kui kütta selliste, ütleme, väiksemate sutsudega. Et mitte ahju liiga kuumaks ja, ja võib-olla pigem mitu  korda päevas, aga siis on see, et, et see kahe kütmise vahe  peaks olema vähemalt kaheksa tundi, et ikkagi ahi teatud  maale jõuab allapoole jahtuda. Sest et kui me nüüd kütame selle ahju üle  siis see mõjub sellele ahju, sellele sisemusele,  kõigele mõjub halvasti, seal võivad see ahi võib lihtsalt  meil katki minna ja, ja siis, kui siis on,  on seal kahjustused, see ahi hakkab üle kuumenema  ja ka ülekütmise ta tagajärjel lihtsalt,  kui isegi kui meil see ahi katki ei lähe,  eks ju, et ta on liiga kuum, siis, siis seal,  kui me oleme olnud hooletu ja hoidnud seal lähedal mingeid asju,  siis need võivad süttida. Inimlikult tekib muidugi see tunne, et no  nii külm on, kütaks nüüd nii kuumaks, aga ei,  tuleb võtta tasa. Targu läheme nüüd taas toast õue. Inimesed kipuvad praegu jääle, aga jää võib  ka olla ohtlik, vaatamata sellele, et on  nii krõbe külm. Absoluutselt sellepärast, et siin ennem kui need suured  külmad tulid On meil ju tulnud paks lumi maha ja, ja on veekogusid,  kus see jääkihi paksus on hästi-hästi suur  ja nad on tõepoolest ohutud, aga, aga on selliseid,  kus noh, näiteks vee vooluveekogud või sellised veekogud,  kus on allikad. Et ehk siis seal see jääkihi paksus ei ole piisav ja,  ja see võib olla inimesele ohtlik. Kust ma seda teada saan, päästjad käivad  ja ka vabatahtlikud päästjad käivad tegemas jääpuurimisi  ja mõõtmisi ja on olemas selline asi nagu jääkaart  ja selle leiab näiteks Google'i kaardi rakendusest  või siis ka veeohutus.ee lehelt. Et kus siis saab vaadata, et, et iga seal on toodud sellised  kaardi peal kohe märgid, et, et rohelise punasega  ilusti-kenasti tähistatud. Et kus on, kus on ohutu, kus, kus on ohtlik  ja kuhu ei tohiks minna. Ja muideks, seal on ka, et kui inimesed tahavad ikkagi neid  neid talverõõme ja uisutamist näiteks ja liulaskmist nautida,  siis seal on ka liuväljade kaart, mida on Eestis sel aastal  väga palju tehtud, nii et, et seal on ohutu. Selle positiivse noodiga saamegi lõpetada aitäh  ja jõudu teile teie töös. T? Tere hommikust, välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul võiks  Eesti astuda esimese sammu ja välja öelda,  et on valmis ratifitseerima Eesti-Vene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes vene poolega. Liimetsa sõnul on see endiselt Eesti huvides,  et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud  piirilepingu ning ametis olev vabariigi valitsus on  põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma. Selleks, et edasi liikuda, on vaja mõlema poole tahet  ning leping tuleb mõlemas parlamendis ratifitseerida. Selleks, et siin mingit edasiminekut loota,  saab Eesti Liimetsa sõnul teha esimese sammu  ja öelda, et Eestil on selleks valmisolek. Meditsiinitöötajate kõrval on esimese vaktsiinidoosi saanud  ka õpetajad, päästjad ja politseinikud ning täna algab  kaitseväe töötajate vaktsineerimine. Päästeameti ligi 2100-st töötajast on praeguseks  vaktsineerimist soovinud 69 protsenti. Kahe päeva jooksul on esimese vaktsiinidoosi saanud ligi 360  päästeameti töötajad. Politsei ja piirivalveameti töötajate laiem vaktsineerimine  algab täna. Kaitsevägi sai eile 1000 AstraZeneca vaktsiinidoosi,  nendega vaktsineeritakse kohe 1000 inimest,  kellest sõltub kaitseväe igapäevatöö. Sotsiaalministeerium loodab, et eesliini töötajad saavad  vaktsineeritud lähinädalatel. Soome valitsus teeb ettevalmistusi piiril koroonatesti  kohustuslikuks muutmiseks alates teisipäevast hakkavad  laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse testi tõendit nõudma. Soome valitsus peaks homme esitama parlamendile seadusemuudatused,  et testi tõendi või sundtesti nõudmine ei oleks vastuolus põhiseadusega. Jaanuari lõpus otsustas Soome piiri sulgeda  ja lubada riiki vaid Soomele hädavajalikud töötajad. Tallinki teatel on nende laevadel pärast seda olnud vaid 10  kuni 50 reisijat, nädalavahetustel veidi rohkem. Soome valitsuse sõnul on piirangute eesmärk takistada uute  viirusetüvede saabumist Soome. Sellegipoolest on Soomes leitud mitukümmend uute  viirusetüvedega nakatumist. Eile teatasid Soome teadlased ka päris Soome enda  viirusetüve avastamisest. Vaatamata sellele, et piirid on juba mitu nädalat suletud,  on Soomes nakatumine tõusuteel. Nasa kulgur valmistub maandumiseks marsile,  kulguril kulus marsile jõudmiseks seitse kuud. Insenerid loodavad, et kuue rattaga seadeldis maandub  turvaliselt siledal platool Jesero kraatris  ja saadab seal peagi maale esimesed pildid. Seekordne kulgur on suurem ja raskem kui need,  mida Nasa varem on marsile lähetanud. Tegemist on keerulise astrobioloogilise laboriga,  mille abil loodetakse marsilt kivimeid koguda,  et leida jälgi mikroorganismidest. Winston Churchilli sõja ajal maalitud maastikupilt pannakse  oksjonile Briti peaminister Winston Churchill maalis pildi  1943. aastal pärast kasablanka konverentsi kingituseks USA  presidendile Franklin Rooseveltile. Marrakeshi Moshe kujutav maal on seni olnud filminäitleja  Angelina Joli perekonnakogus. Quisti oksjonimaja hinnangul on selle hind 1,5 kuni 2,5  miljonit naela. See on Churchilli ainus teise maailmasõja ajal maalitud pilt  ja selle vastu on oksjonipidaja sõnul huvi tuntud  nii Suurbritanniast kui USAst, aga ka Lähis-Idast. Winston Churchilli maali oksjon toimub esimesel märtsil. Chachels pantvangis. Panting sis in histri around. Hew pane fHoe ivent and this is Christhil importnet story  agubly his most importnet panting. Ja veel Eestist. Paide linnavolikogu arutab täna Paide keskväljaku  detailplaneeringu koostamise algatamist. Peamiselt autoliikluse le mõeldud ajalooline Paide  keskväljak tahetakse ümber kujundada osaliselt jalakäijate alaks,  mille tulemusel väheneb väljakul ka parklakohtade arv. Keskväljaku detailplaneeringu avaliku väljapanekuni  loodetakse jõuda maikuus. Väljaku ümberehituse alguseni võib kuluda aga poolteist aastat. 2019 aasta lõpus detsembri kuus kuulutasime välja konkursi  keskväljaku ideekonkursi ning selle tulemusena  siis 2020. aastal valiti võidutööks baas  ning selle tulemusena siis sooviks ümber kujundada  siis linna keskväljakut inimsõbralikumaks ja,  ja vaba aja veetmise võimaluste rohkeks siis Paide linnale  ja meie külalistele. Kui siiamaani arvati, et suvel on Paide linn rahvast tühi,  siis tegelikult ruumi eksperimendi ajal on näha,  et inimesed armastavad veeta ka vaba aega suvel paides. See. Ja. Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm,  tuul pöördub lõunakaarde ja puhub üks kaks kuni kaheksa,  saartel õhtul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  saartel kohati miinus kaheksa kuni miinus 10 kraadi. Ja uudiseid veel kell üheksa, kohtumiseni. Tere hommikust, on neljapäev, nii et ainult üks tööpäev ongi  veel sel nädalal jäänud. Kas. Tänane ka meil tundub, varsti saab saade läbi,  eks ole, aga tegelikult on muidugi tööpäev veel täitsa ees  ja see päev on külm. Aga see on ka päikeseline päev, päike on juba tõusnud,  selline imeline taevas vaata selge, eks ju,  kui te just praegu olete silmad lahti teinud,  olete sooja teki all, siis tõesti õues on no ikka  korralikult külm, aga sees tõesti no päike  ja see noh, vaata korstna d mingisugused suitsevad ka,  mulle tundub ikka selline. No see on noh, korralik Eesti talv. Valgus on väljas, siis on ikka nii. On teine meeleolu tekib nii et selline tore päev tõotab tulla. Kui te väljas olete, siis näiteks vahepeal pingutage oma  erinevaid lihaseid, et siis ei hakka külm päästeametilt sain  sellise nõuande ja niimoodi, et. Mulle tundub, et vaata, praegu on see maski kandmine,  eks ju, mis iseenesest on, kui sa unustad  selle nii õues ka ette, eks ju, sest päris hea soe on. Ja see annab muidugi sooja ka õhk, mida sa siin hingavad ka,  et lähe, kuuled härma või midagi ja me räägime varsti ühest  sellisest putukast, kes sööb pabereid, kes tunneb ennast  hästi näiteks raamatukogudes ja erinevates arhiivides. Ta nägi suhteliselt ikka selline tahaks öelda,  et hirmutav välja, aga no mitte meeldiv tegelane,  võib-olla ei tahaks koht. Ma tahaks öelda, et ei ole isuäratav, aga ma ei saa öelda,  et ükski putukas tekitaks minus erilist isu,  kui süüakse. Ei olegi tigu ja läheb arvesse. Aga selliseid prussakaid ei ole ja ei taha ka. Igal juhul me oleme täna hommikul väga palju rääkinud külmas talveilmast,  aga tundub, et see ilm on igati sobiv selleks,  et nädalavahetusel saaks maha pidada Tartu maratoni  ja nüüd me võtame ühendust Tartuga, kus me peaks olema  kaamera ees Indrek Kelk ja seal täpselt ongi. Tere hommikust, Indrek, no kui külm on täna hommikul Tartus olnud. Tere hommikust. Just teostasin siin Tähtede puhkepargis täppismõõtmisi toidutermomeetriga,  mida ka suusata. Lume temperatuuri mõõtmiseks kasutavad ja 23,9 kraadi näitas  nii öelda. Ilus, aga nii nagu päiksekätte termomeetri keelasin,  nii tõusis viis kraadi. No tundub selline ideaalne alpi suusailm olevat,  päike paistab ja on korralikult külma, mis seisus on Tartu  maratoni rada, tahaks teie käest teada. Rada on täna küll imeliselt hea, aga milline ta saab olema pühapäeval,  noh, seda see sõltub juba väga sellest, mida seal taevas  ilmaga tehakse. Mida kõige rohkem kardate, kas pelgate pigem seda,  et tuleb lund juurde või hoopis seda, et temperatuur kukub  sinna pluss poolele? No pigem võistluspäeval juba see lumi on,  on problemaatilisem, et kui ta läheb selliseks plusspooleks  aga värsket lund juurde ei tule, siis siis tegelikult rada,  mis laupäeval saaks valmis teha, püsib. Kindlasti päris hea ja oleks ka hea libe,  aga värske lumi on, on kõige keerulisem nii määrijatele sõitjatele,  hiljem. Kas see rada iseenesest on nüüd lõplikult valmis  või käib selline viimane viimistlus veel,  kuna üle aastate saab seda maratoni nüüd pidada  ja sellised tõesti tunduvad ideaalsed olud olevat. Rada lõplikult valmis veel ikka ei ole, et praegune plaan on selline,  et reede öösel vastu laupäeva rajameister teeb sellise  nii-öelda esimese versiooni valmis. Et juhul, kui ilmaolud on stabiilsed, siis me teda pühapäeva  öösel enam ei puutu. Aga kui tuleb liiga palju värsket lund, et,  et siis peab veel võistluseelsel ööl ka ikkagi üle käima,  nii et et täna on see ikkagi sellises eelstaadiumis. Mis see viimane seis on, kui palju on inimesi registreerinud  ennast Tartu maratonile? Me teame, et olud on sel aastal. Teistsugused. Ega neid nüüd nii meeletu hulgas ei ole,  et, et selline natukene üle kolme poole 1000 registreerija  kahe distantsi peale kokku, et umbes 1000  siis 31 kilomeetri distants. Ja ja, ja seal 2600 kandis. On neid, kes siis 63 kilomeetri distantsi peale tahavad minna,  et noh, arvestades ilusat talve võiks neid olla palju rohkem,  aga samas on, on ajad keerulised ja, ja ega need piirangud  ka sõitu siin Tartu marratoni sellel aastal mugavamaks ei tee,  pigem vastupidi. No tõesti, professor Irja Lutsar ütles ka,  et Tartu maraton kindlasti sel aastal toimub,  seda ära keelata, aga on antud soovitusi,  kuidas seda teistmoodi teha, mis siis nii-öelda osaleja  jaoks teisiti on, sel korral? No osaleja jaoks on teisiti see, et ei ole ühte suurt massistarti,  on viiesajased, stardiklubid viieteistminutise intervalliga,  iga osaleja eilsel päeval sai ka meilt juba kirja oma stardiajaga. See peaks peaks hajutama inimesi. Stardi paikades kui ka hiljem 100-l Võib-olla selline kõige suurem ja olulisem  ja kardinaalsem muudatus on see, et saatjad Jootjad. Pealtvaatajad ei ole rajale lubatud ja, ja see teeb üsna  keeruliseks kõikidele transpordi ja, ja,  ja, ja maratoni läbimise nendele, kes on harjunud sellega,  et et nende autojuht ka rajal erinevates punktides käib  ja neile juua annab, et nüüd peab hakkama saama kõige sellega,  mis siis ametlikud teeninduspunktid ainult jagavad ja,  ja see autojuht siis ei, ei tohiks oma autoparklast  kaugemale minna, toob teid nii-öelda stardipaika aitab seal  võib-olla siis natukene asjad selga kohendada ja,  ja, ja siis tuleb nii-öelda jumalaga jätta ja,  ja ütelda, et kohtume finishis. Ja finišiparklast jälle ei tohi. Finišialatasa. Aia äärt oma sõitjat ootama tulla, vaid peab parklas ootama  ja ja kõik niisugused asjad teevad Pi ebamugavaks,  selle. No Tartu maraton ei ole, ainult suusavõistlus on selline  suurem suusapidu ja see melu on alati kaasas käinud,  kas sel korral kõik see finišipaiga melu on  ka tegelikult nii-öelda maha tõmmatud, et seda ei toimu? Jah, paraku nii ta on, et suuremalt jaolt on  selle aasta Tartu maraton selline vaikne iseendas nohisemine. Metsa. Ja loodetavasti metsade vahel ja loodetavasti ilusal suusarajal,  aga aga sihukest muljete vahetamist ja kõike seda,  mida niisugune suur sündmus endaga kaasa toob,  et seda seda kohapeal kindlasti teha ei saa  ja ei soovita ja palun vältida, et need muljed pärast  nii-öelda kaug. Kaugjagamised. Teel sõprade ja ja seltsimeestega teeme hiljem. Aitäh Indrek Elk täna hommikul meiega liitumast. No tõesti, loodetavasti suuri suusafänne  ja maratonihunte see sellised olud ei kohutava. Meie jätkame siit ühe tutvustus ga, mis puudutab prillidoosi,  on samuti nädalavahetuse eetris ja sel korral ollakse juba  vabariigi sünnipäeva lainel. Ja. Jaa. Jaa. Kui me nüüd vaatame tagasi selle aja, meenutame neid aegu,  et esimesest vastuvõtust alates kas põlved värisesid ja,  ja, ja suu oli kuiv, kui sa neid nimesid pidid nimetama. Esimest korda. Oi, see oli nii ammu ja ma olin nii noor Eks muidugi, veeklaas oli kõrvale pandud ja,  ja siis tuleb tunnistada, et seal postamendi all jala juures  oli ka igaks juhuks selline kiirabiga väikene pitskonjakit. Aga enamasti ma katsusin ilma selleta ikka läbi ajada. Kui ma meenutan, siis üllatus, üllatus, esimene valge kleit,  see oli nagu Natasa esimene pall, see kleit oli mulle olemas,  aga ma natukene vuhvi, sin seda paremaks  ja siis tuli Eesti kleit, mis oli minu meelest väga. Ta on märgiline, sest sellel ajal ma olin tõesti jah,  kultuuri, aga ka spordiminister ja tead,  ma olin nii kade meie sportlaste peale, et kuidas nemad  kannavad uhkusega oma oma dress autasustamisel alati on  kirjutatud Eesti, ma sain sealt inspiratsiooni,  teen endale ka kleidi. Eesti, ega ma paljude käest kiita ei saanud. Aga saarlasena kindlasti ma mõtlen nüüd,  et ampsada oleks tore ka pannileiba, et odrajahu hea hea  sibul ja sealiha, selline suitsu-sealiha,  et ka pannileiba võiks teha nagu väga legendaarne söök Saaremaal,  nii et või kellel on marineeritud seeni hapukoorega kokku  segada ja sinna peale panna, et et ma arvan,  kui mõni saarekokk läheb presidendi vastuvõtul,  järgmine aasta võib teha ka sellise ampsu Saaremaa poolt. Vaat, see oli jälle midagi uut, mida ma ei ole kuulnud,  et marineeritud seentel hapukoor peale pannakse. Prillitoos siis juba pühapäeval ja seal tuleb  siis juttu ka marineeritud seente söömisest hapukoorega,  aga meie räägime nüüd paberi söömisest ja ühest putukast,  kes paberit sööb. Olavi kurina maaülikoolist. Tere hommikust. Ta. Hommikust. No mis putukas see siis on, kuidas te seda paberisööjat kirjeldate? Ta. See on selline väike putukas kuskil 1,5 1,8 sentimeetrit  pikk pikliku kehaga, hall, soomustega kaetud,  tal on nagu te sealt pildi pealt näete, ta on üsna uhke. Tal on kaks tunnalt ja ja saba otsas on tal kolm saba,  niiti. Kust see paberi soomukas siis siia Eestisse kohale jõudis? Ja. Eks ta on tulnud lõuna poolt, et et ja ilmselt koos  inimesega ja just viimastel aastatel, et üsna paljud putukad  seonduvalt ka kliima soojenemisega ja koos inimesega nad  levivad järjest põhja poole. Kus ja kui palju teda võiks praegu juba Eestis olla? No esimest korda ta leiti Eestist kahe aasta eest  ja see ei olnud mitte mina, see oli meie doktor ant,  Karl. Sa, kes ta leidis, meie? Tartus ja, ja, ja nüüd on ta siin, Tartus on ta levinud juba  üsna paljudes asutustes. Ta ei ole alati Massiline aga, aga, aga teda ikka on. Kas ta põhimõtteliselt toitubki ainult paberist  ja põhimõtteliselt võib ta võtta kätte ja ühe raamatu lõpuks  ära süüa? Ei päris nii hull see asi ei ole, nii et väga paanikaks nüüd  otseselt põhjust ei ole. Et, et ta ikka sööb kõiki orgaanikat, mis ta saab kätte. Paber on sageli. Enamuses tema toidurassist küll jah, ja noh,  mis teda eristab tegelikult meie tavalisest majasoomukast on see,  et tema niiskusnõudlus on natukene väiksem,  ehk siis kui me seda tavalist hõbekalakest või,  või majasoomukat me kohtame enamasti vannitubades WC-des,  kus on see niiskus, on kõrgem, siis see uus paberisoomukas  kes on jõudnud Eestisse, et tema saab hakkama  ka natuke kuivemates tingimustes Nii et põhimõtteliselt võib öelda, et paberi soomukas sööb  paberit ja vett peale ei joo ja. Umbes küll jah. Kuidas ta siin Eestis edasi kandub, ma saan aru,  et tegu on ju tegelikult sellise elukaga,  kes vabas looduses või ise looduses hakkama ei saa. Küllalt jah, et eks ta kandub edasi koos inimesega  ja inimese poolt ühest hoonest teise transporditavate asjadega. Inimesele ta kuidagi ohtlik ei ole, ta ei hammusta inimest. Ei inimest, ta ei hammusta, jah. No sellegipoolest, ma arvan, keegi väga ei taha,  et tema arhiivis või ka kusagil kodus selline tegelane ringi toimetaks,  kuidas tast lahti saada? Ja. Nagu ma ütlesin, et ega väga paanikaks põhjust ei ole,  et ega, ega meie kodud ja arhiivid ja muuseumid ei ole  tegelikult väga steriilsed, et kui neid nüüd natukene  lähemalt uurida, siis sealt leiab tegelikult üsna  mitmesuguseid putukaid. Leiab koisid leiab mitmesuguseid mahamäkke. Sedasama paberisoomuka sugulast, majasoomukat. Lahti saamiseks noh tähendab, eks ümbruskonna hoida puhtana ja,  ja, ja eks teda võiks jälgida, on spetsiifilised soomukapüünised. Et need panna välja ja siis vaadata, kui palju teda seal on  ja kui on tõesti juba väga palju massiliselt,  et siis ilmselt tuleks pöörduda spetsiifiliste firmade poole,  kes, kes tema ohjamisega tegelevad. No ilmselgelt kohe inimesed ei tahaks midagi hakata oma  kodus mürgitama. Kas te ei ole kuulnud, et oleks ka mingisuguseid rahvalikke vahendeid,  et puista siia, ma ei tea musta pipart või pane lavendli õit  ja siis ta kaob ära. No see paberisoomukas on Eestis olnud ainult paar aastat,  nii et rahvalikke vahendeid ei ole. Jõudnud veel siia. Võib-olla siis kunagi tekib aitäh selle informatsiooni eest  ja tõepoolest niisugune putukas nagu paberisoomukas  siis Eestis olemas on ja ringi toimetab,  eriti meeldib talle seal, kus on palju paberit. Aga kellele meeldib võimelda, siis varsti saab enne natukene  nõu andvat juttu ka. Ja. No ja tänane hommik on olnud selline päris külm  ja kindlasti väga paljud inimesed on raskustes,  kuidas üldse teki alt välja saada ja oma keha liikuma Stefan,  mis nõu annad siis kuidas tuleks seda päeva alustada? Distsipliin on tähtis, et hommikul ärkad üles,  isegi kui sa ei taha, siis vaikselt hakkad peale  ja suruda ennast kergelt, aga muidugi mitte niimoodi,  et sa ennast ebamugavalt tunneksid, aga aga tahtejõus on küsimus,  et. Kõik saavad hakkama. Külmem ilm ja võib-olla inimestel on toad  ka külmemad, et siis on, tekib tahtmine,  et kohe ruttu sooja saada, et hakkad kiiresti liigutama. Õige. Keerad radiaatorid peale veidi ongi soojem. Aga kui tõesti tahad liigutama hakata, siis kas selline  kiired liigutused hommikul on mõistlik teha? Mõtlen niimoodi, et isiklikus plaanis, et ma soovitan  nii nagu näiteks mina teen, et ärkan hommikul üles ära  ja siis ma hakkan nagu vaikselt peale, et käteringid,  puusaringid, mingid venitused, et keha saab veidi nagu veidi liikumist,  veri hakkab käima, siis võib edasi teha ka mõningaid  jõuharjutusi kas oma keharaskusega või siis kummidega  või mis seal kodus on. Et see on okei. Kohe voodist tõustes ei maksa hantleid haarata. Kohe mitte et väikene soojendus enne Mis need harjutused on, mida klassikalises mõttes valesti tehakse? No põhiliselt, kui me räägime nagu jõusaali,  ütleme baasis, siis baasharjutused, ehk siis kükid,  jõutõmbed ja erinevad surumised, et neid teevad inimesed  enamjaolt valesti, et seal on vigastuste oht  ka suur, et eks ole, et kui sa võtad kangi näiteks maast lahti,  tõmbad ja kui su selg on valesti, siis sa võid selja ära  tõmmata või kui küki teed ja sul pole põlved õigesti,  siis on nagu ohtlik. Põlved õigesti tähendab seda, et ei tohiks varvastest üle vaadata,  põlved. Põhimõtteliselt jah, kui sa teed väljastaid näiteks ma  pidasin silmas ka seda, kui sa tavaliselt kükke teed,  et sa oleksid otse balansseeri, et keha oleks kõik balansist,  selg sirge, põlved otse, et see on nagu põhiline,  et nad ei kalduks kuhugi vasakule, paremale  ja siis hakkaks viperdama. Et tasub peegli ees kodus neid harjutusi teha? See on väga hea jõusaali, samuti peeglid on igal pool. Mis see kolmas harjutus oli, üks oli kangi jõutõmbed,  kükid ja erinevad surumised, vaba raskustega,  näiteks rinnalt surumine, hantlitega surumised,  et need on põhilised, kus mingid vead on. Ühed harjutused, sa oled täna hommikul meile ette näidanud  ja üks partii tuleb veel, mis harjutused need on? Nüüd teeme natuke kõhulihastele ja seljalihastele  ja käed saavad ka veidi vatti. Kõhulihastaritus on võimalik ka valesti teha. On aga seal on see, et sa ei saa mingit vigastust põhimõtteliselt,  kui sa valesti teed, et noh, sooritus kasu on võib-olla  väiksem No aga ole hea siirdu sinna nii-öelda nurka võtta koht sisse,  näita ette need harjutused, mida võiks juba  ka hommikul kodus teha, nii et need oleks õigesti tehtud  ja neist ka kasu. Loomulikult muidu ei maksa harjutusi teha. Ostame meie teist ringi väikest kõhulihaste harjutustega. Et üleval hingate välja? Rahulikus tempos. Na. Väga tubli. Nii järgmiseks jalg üle põlve ja diagonaalsed keretõsted  küünarnukk võiks puudutada põlve. Ja teine pool. Nii ja kolmas seritus on kõverate jalgade tõsted. Kui te jõuate, te võite ka tikksirgeks jalad panna,  aga võib ka kõveralt teha 10 korda rahulikult hingate sisse välja. Nii öelge siis keerate ennast. Juuli. Mul siin Mati pole, aga te võtke endale,  kas rätiku matt alla olete, Blankingu asendis lähete üles  kätekõverdusse 10 korda. Kes ei jõua nii teha, võib minna põlvede peale,  teha seda harjutuspõlved peale, on lihtsam. Ja samamoodi kogu aeg hingate sügavalt sisse ja. Muidugi, mul on raske siin kaasa rääkida. Ja väga hea. Nii ja viimaseks harjutuseks loete kõhuli  ja tõstata diagonaali vastaskäsi, vastas jalg. Ühte poolt 10. Ja teist poolt. Hops äge tõusete püsti lõpulõdvestuseks eks natukene hingate. Sisse. Välja. Sisse. Ja välja kuni 10 korda võite teha. Ja see on minu poolt kõik. Loodan, et te saite väikse energialaengu oma päeva  ja soovin teile head päeva. Aitäh Stefanile hakkasid, ütleme süümekad,  et ma ei ole jõudnud veel täna hommikul neid harjutusi teha. Sa jõuad veel ja lõdvestuseks siis sisse,  välja hingamine, ära tee uuesti, sest et see õhk,  mida sisse hingata, on üsna külm. Aga Elo, mis räägid sina täna meile nüüd? No mina räägin ühe loomakese tegemistest oluliselt soojemas kohas,  kui meie praegu oleme nimelt Austraalias Victoria osariigis  jäi siis turvakaamera pildile üks mööda haigla EMO osakonda  sisenenud ja seal siis ringi uudistanud Vollabi  ja haigla uksed avanevad automaatselt, nagu ikka ja,  ja nii ta sealt siis sisse hüppaski. Ta möödus ka ühest meditsiinitöötajast, kes teda ei häirinud,  piilus erinevatest akendest sisse ja siis ühel hetkel otsustas,  et nüüd nüüd on aeg lahkuda, kõik on läbi uudistatud,  kokku viibis ta haiglas küll paar minutit,  aga sai sealt siis ilusti turvalised välja  ja täiesti turvaliselt ka loodusesse tagasi. Ja ollabi, nagu siis ka näha, on väga sarnane kängurule  kuuluvad samasse liiki. Neil on samamoodi need tagumised jalad suured selleks siis,  et nad saaksid hüpata ja, ja sarnased kängurul on  ka vollapil kõhu peal tasku, kus nad siis kannavad poegi,  kui neil pojad on väikesed. Ja üldiselt ongi kängurud ja vollapid. Inimeste jaoks on nad väga sarnased, sest nad elavad  ka samas kohas, aga neil on tegelikult mitmeid erinevusi,  näiteks kängurud on suuremad, nende jalad on erinevad ja,  ja ka kasuka värvus erineb, aga ütleme nii,  et et seda erinevust on tavainimesel väga raske märgata. Ma ei ole üldse kindel, et tal äkki midagi viga ei olnud,  äkki ta sellepärast seks haigla ukse taha  ja tähtis. Tundus hea tervise juures vähemalt ise võib-olla ta otsis  kellelegi teisele mingisugust rohtu või midagi. Ja. Ja tundub, et ta tõepoolest läks sinna uudistama,  et, et õnneks vist hüppas täiesti omal jalgel,  et tundus, et vähemalt ortopeedia abi ta ei vajanud. Just nimelt aitäh, Elo ja. Paatsed tegelased igal juhul väiksemat sorti kui kängurid,  aga see eest väga meenutavad kängurid. Uudisteni on veel veidi aega, kui uudised eetris on,  siis muidugi tuleb ilmast ka juttu ja see ilm on täna külm. Meile on tulnud mitmeid pilte ka selle kohta,  palju need termomeetrid näitavad ja näitavad,  palju. Ka 30 kraadi on Valgamaal miinuspoole peal. 31,6 kusjuures see teine, ma eeldan, näitab toatemperatuuri,  see on 18,7. Ja väga soe võiks ikka niimoodi natuke üle 20 olla. Nii, ja siin on kellegi autotemperatuur,  mis näitab miinus 32 kraadi, see on saadetud Kadrina kandis. No ta tavaliselt on niimoodi, et seal päikesetõusu kandis on  väga külmaks läheb korraks, eks ma arvan,  et see võib-olla ongi umbes sellisel ajal tehtud see foto. Jah, aga tundub, et enamus Eestimaa paikades ei ole täna  väga sellist tuult, mis tähendab seda, et ta ei mõju nagu noh,  nii tohutu, tohutu külmana, et kui oleks väljas nagu siin  oli 32 kraadi, eks ole, ja siis oleks veel 25 meetrit  sekundis tuul, et siis oleks nagu päris hull,  aga see on täiesti selline ärakannatatav. No päevased temperatuurid siiski nii krõbedad  ehk ei ole, natukene läheb leebemaks see ilm,  aga tõesti lumi krudiseb väga mõnusalt ja päikest on  ka täna pakutakse et igati selline ideaalne talve ilm,  ma ei tea, kas on ideaalne suusatamiseks,  ma tean, meie operaator Mustafa igatahes ütles,  et tema kavatseb juba kohe hommikul vist suusaringile minna. Ma e tea, kas se on. Läbi tuleb mõelda, vähemalt see riietus. Mulle jäi ka sellest päästeameti jutust meelde see,  eks ole, et kihiline riietus pinguta vahepeal oma lihaseid,  et sooja saada. Ahju kütmisel kindlasti ei küta kohe hooga kuumaks,  vaid niimoodi tasapisi, eks ole, jää peale,  igale poole kohe turnima ei lähe, veetorud tuleb mõelda. Aga mitte ei tohi, tasuks neid kuidagi seal,  jah. Lahtise tulega hakata soojendama, nii et on küll sellised asjad,  mida ikka selle krõbeda külmaga tuleb silmas pidada. Kindad mütsid ka kindlasti täna kaasa haarata,  kui kodust lahkute. Selline see päev tuleb. Neljapäev, 18. veebruar, meie kohtume taas homme. Ilusat päeva. Ja tere hommikust. Valitsus teeb otsused võimalike uute piirangute kohta,  mis võivad puudutada hariduskultuuri ja meelelahutust. Teadusnõukoda on valitsusele soovitanud saata kaugõppele  kõik kooliastmed pluss sulgeda selleks ajaks  ka huvitegevus. Haridus ja teadusminister Liina Kersna on välja pakkunud  tuda piirangute kehtestamisel kohe pärast koolivaheaega regioonipõhiselt. Tervise ja tööminister Tanel Kiik on teadusnõukojale  esitanud ka palve, et nad töötaksid välja piirangutele alternatiivid,  sest kindlasti tohiks olla haridus see, mis esmajoones kannatab. Seetõttu ongi piirangud meelelahutuse le,  kultuurile, avalikele üritustele, toitlustusasutustele  ja haridusele. Kõik ühes paketis. Piirangute. Siis sisu peab olema väga selgelt seotud  siis siis põhjusega, et kui me teame, et põhiliselt kolded  on meil kodudes ja töökohtades, siis sellele ei aita ju  piirangute tegemine näiteks meelelahutusasutustes,  et seal peab olema põhjuslik seos. Me peame suutma seda põhjendada, miks üks  või teine asi on. Tallinnas jätkub täna kooli töötajate koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Kaitsesüstimisega alustati eile, kuid tänasest käivad  meedikud kaitsesüste tegemas ka koolides kohapeal. Koolides viiakse vaktsineerimise läbi siis,  kui ühest kollektiivist soovib kaitsesüsti üle 50 töötaja. Tallinnas töötab haridusvaldkonnas kokku umbes 10000 inimest. Fookuses on esmalt võetud üldhariduskoolide töötajad,  kellest kaitsesüsti saamiseks on soovi avaldanud pea pooled  ehk üle 2000 töötaja. Vaktsineerimisega alustatakse nende linnaosade suurematest koolides,  kus nakatumis näit on kõrgem. Praegult on fookuses just Õismäe ja Mustamäe koolid  ja homme kohapeal ka esimesed koolid paiknevad just mustamäel. Sealt edasi me liigume Põhja-Tallinnasse ja,  ja järgmisel nädalal on juba Lasnamäe, Nõmme  ja kõik teised piirkonnad, sealhulgas ka kesklinn. Aga juba on alustatud. Kõikide koolide, õpetajate ja koolitöötajate registreerimisega,  et kui kellelgi veel ei ole jõutud kohe-kohe,  saavad ka nemad oma vaktsineerimise aja täpselt teada. Eesmärk on esimese doosiga ring ära teha hiljemalt  seitsmendaks märtsiks. Enim vaktsineerimise tõenäoliselt toimub järgmisel nädalal. See on ka koolivaheaeg ühtlasi, kus siis koolitöötajate  liikumine ehk hõlpsam. Aga teisalt ka see, et planeerimisprotsess on just olnud selline,  et põhiraskus jääb tõenäoliselt järgmisele nädalale. Maadleja Heiki Nabi dopinguproov sisaldas halba analüütilist  leidu ja talle on alates tänasest määratud esialgne võistluskeeld. Budapestis treeninglaagris viibiv nabi sai uudisest teada eile. Tema proovis leiti väidetavalt letrosooli,  mis aitab suurendada lihaste kasvu. Kahekordne maailmameister ja olümpiahõbe on enda sõnul šokis. Ta ütles, et ei kujuta ette, kuidas sai keelatud aine tema  organismi sattuda. Nabi kinnitas, et on alati teinud sporti ausa mängu  reeglitest kinni pidades. Nabil on 23. veebruarini aega teatada soovist avada  ja analüüsida B proovi, mida ta kavatseb teha. Eesti antidopingu liige Kristjan Port märkis Delfile,  et halb analüütiline leid ei ole veel süüdistus. Tema sõnul ei tohiks enne B-proovi avamist juhtum avalikkuse  ette jõuda. Soome valitsus teeb ettevalmistusi piiril koroonatesti  kohustuslikuks muutmisest. Alates teisipäevast hakkavad laevafirmad Soome sõitjatelt  negatiivse testi tõendit nõudma. Soome valitsus peaks homme esitama parlamendiliikmei. Sundtesti nõudmine ei oleks vastuolus põhiseadusega. Jaanuari lõpus otsustas Soome piiri sulgeda  ja lubada riiki vaid Soomele hädavajalikud töötajad. Tallinki teatel on nende laevadel pärast seda olnud vaid 10  kuni 50 reisijat, nädalavahetustel veidi rohkem. Soome valitsuse sõnul on piirangute eesmärk takistada uute  viirusetüvede saabumist Soome. Sellegipoolest on Soomes leitud mitukümmend uute  viirusetüvedega nakatumist. Eile teatasid Soome teadlased ka päris Soome enda  viirusetüve avastamise. Vaatamata sellele, et piirid on juba mitu nädalat suletud,  on Soomes nakatumine tõusuteel. Facebook blokeeris Austraalias uudiste lugemise  ja jagamise protestiks uue seaduse vastu,  mis sunniks Facebooki uudistetootjatele tasu maksma. Ühtlasi ei pääse ligi Austraalia, päästeameti ilmateenistuse  ja teistele sellistele Facebooki lehtedele. Meediaorganisatsioonid on juba pikka aega mures,  et Facebook ja Google kasutavad nende sisu,  aga jätavad sellega teenitud reklaamiraha endale. Austraalia on esimene riik, mis üritab USA  tehnoloogiaettevõtete ülemvõimu murda ning sundida neid  meediaettevõtetega kokku leppima tasu maksmises. Google on ähvardanud, et kui uus seadus vastu võetakse,  lõpetab ta otsingusüsteemi töö Austraalias. Facebooki teatel ei ole seaduse koostajad mõistnud,  et meediaorganisatsioonid jagavad oma sisu vabatahtlikult. Meedia asjatundjad märgivad, et see pole siiski vabatahtlik,  vaid sisu lubatakse jagada seetõttu, et Facebook on  nii valdav. Itaalia uus valitsus võitis esimese usaldushääletuse  parlamendis peaminister Mario Tragi lubas oma valitsus  tutvustades teha kõik mis võimalik, et juhtuma ida Itaalia  viirusekriisist välja ning muuta majandus jätkusuutlikumaks  ja õiglasemaks. Senatis hääletas traagilissuse poolt 262 parlamendi liiget,  vastu oli 40. Nagu oodata, oligi, hääletas osa viie tähe liikumise  liikmetest traagi valitsuse vastu, kuigi liikumise juhid on  lubanud uut valitsust toetada. Parlamendi alamkojas toimub hääletus täna  ja ka seal saab traagi tõenäoliselt ülekaaluka toetuse. Ja ilmast täna on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise  sajuta ilm. Tuul pöördub lõunakaarde ja puhub kaks kuni kaheksa,  õhtul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  saartel kohati miinus kaheksa kuni miinus 10 kraadi. Ja ongi hommikuuudistelt tänaseks kõik, aga aktuaalne,  kaamera alustab juba kell 17, kohtumiseni. Ja.
