Viimasel ajal kuuleme taas üha rohkem uudiseid linnugripist. Täpsemalt räägitakse uuest ohtlikust tüvest nimega H viis N kaheksa. Nagu AIDS, ebola ja praegu maailma räsivad koroonaviirus on ka linnugripp, Soonootiline haigus. See tähendab, et haigus võib hüpata liigilt liigile ja suudab lõpuks nakatada ka inimest. Novaator rääkis linnugripist Tartu Ülikooli tehnoloogia Instituudi viroloogia Gazprofessorideniskainohviga. Navi sõnul mõeldakse linnugripi all haigusi, mida põhjustavad lindude seas levinud A-tüüpi viirused. Eeskätt kannavad viiruseid edasi veelinnud, aga nakatuda võivad ka kodulinnud loomad ja inimesed. Kuna kõik linnugripitüved teistele liikidele ei levi, tuleb igal tüve uurida eraldi puutüve on leidnud mitmel mandril ja paljudes riikides. Venemaalt on teada ka juhtum, kus linnugripp nakkas linnult inimestele. Nakatunud töölistel polnud siiski haigusnähte. Samuti pole teada, et nakkus oleks levinud edasi inimeselt inimesele. Tüve H viis N kaheksa eripäradest rääkides ütles Kainov, et need pole veel selged. Samas meenutas ta, et uus tüvi pole sugugi nii uus, sest selle puhanguid esines Lääne-Euroopas juba 2014. aastal parimal juhul head puhangud kuni hinnangul vaid üksikute kohtade piiresse. Halvimal juhul levib viirus laialt ja muteerub niimoodi, et see hakkab levima ka inimeselt inimesele, ütles ta. Viroloog jagas ka soovitusi, kuidas iga kuulaja end linnugripi eest kaitsta saaks. Ta tõi välja, et koroonaviiruse tõrjumise meetmed on pidurdanud ka linnugripi levikut. Näiteks kandes maski desinfitseerida käsi ja hoides sotsiaalset distantsi, pärsib inimene muude nakkuste, sealhulgas linnugripiedasiandmist. Hoiatas samas, et kuna praegu põevad inimesed grippe vähem, võivad nad tulevate aastate uutele tüvedele vastuvõtlikumad olla.
