Eestis on juba traditsiooniks saanud, et igal aastal  valitakse välja üks toidupiirkond. 2020. aastal oli selleks Läänemaa ja just sinna piirkonda  meie teekond täna viiki menüüs saavad olema põldmarjad,  angervaks juurikad ja loomulikult lest. Kuna ligi kolmandik Läänemaast asub looduskaitsealal,  võib arvata, et ka siinsed inimesed toimetavad looduse rütmis. Muld pole siin teab mis hea, aga meri, kala  ja süüakse kõike, mida looduses pakkuda on. Kõigepealt viibki tee meid noarootsi, täpsemalt aulepasse  ehk tirslati lesta järele. Vennad Madis ja Lauri on kalurid juba pea 10 aastat. Kui alguses käisid mõlemad merel, siis nüüd on tööjaotus paigas. Ühe kanda on kala merest välja toomine ja teine tegeleb  selle valmistamise ja müügiga. Täna suitsulest paneme kalad valmis. Nii et resti õliga kokku, et muidu lesta,  kala jääb kinni, resti külge ja siis läheb nahk katki  ja pole ilus. Nii kas sa enne töötled neid astlasi ka kuidagi,  et ma tean, et panevad sool vette, hoiavad mingisuguse aja,  mitte midagi. Minul on niimoodi, et kuumalt sool peale,  et siis läheb üksteise otsa kiideti ja siis sool imedub  sisse seda, kui olen proovinud ka ette soolata,  aga siis jääb kala niisugune vesinikmaani. Kõik klendid kiidavad ja siis ma olen seda teed läinud  siis kuivatan kala pealt natukene ära, siis kuivab ahjus kiiremini. Sest üks etapp kala suitsutamisel on see,  et kala peab kuivaks saama. Et kui kala on nagu pealt märg ja lased suitsu peale,  siis talle tuleb siuke tume ja must ja üldse pole ilus. Ja võtab selle tahma külge mis puud peavad olema. Aga tuleb kõige maitsvam. Minul käib kogu suitsutamine lepa laastuga. Kas sa ise nagu tunned ka, et see kultuuride erinevus on  täitsa tuntav, et, et see piirkond siin ja ütleme ülejäänud  Läänemaa Ei, ikka on tunda rootsi kultuuri, on õhus  ja külasildid on kõik rootsi keeles meil siin  ja rootslased käivad ja. Ja ikka oskan suhtlustasandil kirjakeel ei ole kõige parem,  aga aga selles mõttes saan hakkama. Siin väike preili on ka ikkagi ninapidi juures ja. Tema on väga tubli, käib, aitab müüma, müüa mulle vahepeal. Käid Mirtel meeldib. Mirtel, aga mis on sinu lemmikala? Ei teagi, aga mõned kõik on väga head kalad. Kala on igat moodi hea, kui hästi tehtud. No nii viskasid veel alge alla ja mis nüüd saab? No nüüd on niisugune etapp, et teeb kala kuivamis ahju. Ma ust ei saa kinni panna, kuna esiteks lööb kala,  lööb lõhki ja võtab kõik musta taha kinni kala peale,  et siis ei ole ilusat vanimast. Senikaua, kuni lestad ahjus, vaatame üle,  millega tegeleb kalurist vend Madis. Tere. Tel näitab sulle ja Mirtel näitas mulle teed. Teab, kus isa võidab ennast nurga ikka. Mirtel teadis veel palju toredaid lugusid rääkida mulle  poole tee. No mis töö siin käsil on, praegu? Lestavõrke sätime valmis, et enamasti saab meres  ka igas sodi adru ja vetikaid ja sealt pestakse. Ja siis ei tohi seda S-tähega sõna öelda. Et siis peseme sealt selle välja ja siis lähevad võrgud  uuesti tünni, et merre lasta. Et siis ongi vaata paelad ei tohi üle käia,  et üks alumine tinapall läheb ühte äärde  ja korvpall teise äärde. Ja see vajub siis põhja, nagu see on raske. Ja see on kerge, korgid on sees, vaata, hoiab  selle võrgu lahti ja kala tahab siit läbi pugeda,  jääb kinni. Omal ajal ju seda kakki meres nii palju ei olnud,  vanamehed räägivad, et ühed võrgud õtsid  ja panid samad tagasi, et ei ol. Aga kõik see inimtekkeline saast nagu et see on  selle ohama pandud. Aga paneme võib-olla selle pesuri korraks käima,  paneme ja sealt hakkab värki lendama, selles mõttes ma arvan,  tule siia. Mõistlik on nagu distantsi hoida sinu praegu. Lestal on ka see toidubaasi teema. Ütleme, kolm kolm aastat oli väga viletsad see mudil,  kes on üldse kuskil kassi meres pärit mingi palasti veega  lasti kuskil Narva pool lahti ja. Ja see konkreetselt sõigi mere tühjaks nagu lestal pool  karpi polnud enam süüa midagi, aga üle-eelmine aasta käis  mingi looduslik revolutsioon, käis üle niimoodi,  et kolm korda oli, kus kaldal on umbes, et mudila laipu täis,  et nüüd on vähemaks jäänud ja ja ütleme,  et ei taha ära sõnuda, aga see aasta lestaga juba varem nagu,  et on seda karpi ja ja võrkude a tuleb seda karpi kaasa. Selles mõttes on lestapüük, on mul ikkagi lemmikpüük,  korralikku ahvenat tahad, suvel on vesi soe,  paned ahvenavõrgud sisse, siis sa pead iga mõne tunni tagant  käima ja välja nõudma, et sa saad elus kala kätte nagu muidu  ta ju lõpused jäävad. Ja silma vahele kinni ja ja põhimõtteliselt ukub ära  ja siis siis see kala pole, seega vanad randasid  ka nagu võrgus surnud kala ikka ise ei söönud,  nagu et see. Et kui sa saad ikka elus kala võrgus kätte  ja lased vere välja ja kohe läheb jääkasti,  nagu, et see on kala, ütleme niimoodi. Et see ma ikka ütlen kõigile nagu kala pole makaroni,  et viskab kuskile ja siis ta seal seisab igati. Raamatut. Kala valmis, vahepeal saan. Ja valmiperest. Et siit ahjust on mu kõik Ma olen hommikust saadik kõhtu hoidnud ka. Et ikka rohkem mahuks? Siin on paljud tulevad tühja kõhuga putkasse  ja siis krabavad kõik kokku, mis võimaliku. Sa ju tead küll, tühja kõhuga ei tohi poodi  ka minna. Rääkimata selliste õrgutise leti äärde Kala on olemas, nüüd lähen vaatan, kas leian miskit toredat  köögivilja või salatit selle kõrvale. Tere, tere. Tere. Ega meil väga palju külalisi ei käi,  seda erilisemad olete. Karu talu perenaine Eike katsetab enda põllul erinevate  juurikatega arvestades, et Läänemaa muld ei ole kuigi viljakas,  paneb imestama eike otsus oma põllud mahedana hoida. Mahepõllumajandus sobib siia hästi, et ma arvan,  et ma toimetan nii nagu nagu vanasti on nagu toimetatud,  et ja ma ei, ma ei pea kuidagi, see tuleb kuidagi automaatselt,  et ma ei pea midagi erilist nagu, nagu nagu ütleme,  isegi juurde õppima, isegi kui ma olen nagu midagi õppinud,  siis ta kuidagi tuleb nagu loomulikult. Mulle, aga kas see näitab mulle ma seda imelist köögivilja  põldu või, või kuidas sa nimetab seda, see on ikkagi nagu  köögiviljapõld või on see, kuidas, kuidas sa seda maalappi  nimetad ja et tegelikult tore, et sa niimoodi küsid,  et, et ma olen ta muidugi köögiviljapõld iseenesest  ja aga, aga ma mõtlesin enda jaoks välja,  et ta on justkui nagu pood selles mõttes,  et mul on seal igasuguseid erinevaid asju,  et noh, poodi lähed, sa tahad ju ka kõiki asju,  seda, seda, seda ja nii palju, kui sul korvi nagu mahub,  et vaata Võtan natukene siit natukene, sealt on ju,  et ma ei ole spetsialiseerunud või me ei ole  spetsialiseerunud nagu noh, ühele konkreetsele noh,  liigile või kultuurile. Kuule, aga, mis on sinu jaoks see kõige õigem  selle piirkonna toit, siin on kartulid nagu söödud,  et ma just isa käest enne küsisin, et mis  siis nagu tema ajal, et kui ma mõtlen just seda,  et kui lühikese aja jooksul on toidukultuur nagu muutunud,  et noh, et see on ikka noh, tohutult lühikese aja jooksul  ütleme ühe ühe põlvkonna jooksul, et siis  mida nemad siin sõid, mida isa sõi, eks ju oli oli kartul  ja siis sinna kõrvale, eksju, oli kaste ja,  ja siis noh, kala loomulikult, et kala ja  siis see kala kõrvale, et noh, võibki öelda,  et mul on siin nii kala kõrvale, vot mul on  ka kala kõrvast just praegu vaja, aga lähme,  võtame kartulid, mis surdid sul on, kartulist,  ma proovin siit üle vaguta astuda. Praegu on Laurat nagu pakkuda. Muld on üsna kivine, oi ja loomulikult ongi ja,  ja, ja siit läheb, vesi läheb ka väga kiiresti läbi,  et tegelikult see on. Nonmise poolest savi, savi saviliiv on ju,  et ja üldse siin sajab vähem vihma ka, nii et et  ega ta köögiviljanduse jaoks nagu väga hästi ei sobi. No näed, töö käib õue peal. Talvel talvel ei saanud, et nüüd siis kui pesitsushooaeg oli möödas,  siis papa sai, sai ühest kohast natukene  sest talv oli nii soe, eks ju, siis ei saanud ju minna. Tere. Eike reetis, et tegelikult on lugu niimoodi,  et, et see siin on teie sünnitalu või. Ja. Minu vanaisa ostis selle talu tsaari ajal. Ja oleme teda ikka säilitanud. Ja kuidas tunne on, et lapselapselapsed võtavad  ka oma kätte veel ühel hetkel selle põllumajanduse edendada,  siin? Ega see kerge leib ei ole, aga noh Aga hinge ta toidab küll, eks ju? Ja hoia peas vormis ka. Kui sa pead ikka iga päev ikka punnitama,  siis ma oma 81. jooksva eluaastaga ikka veel, jaks on isegi puid lõhkuda. No mulle tundub, et suurepäraselt teeb siin noortele  meestele silmad ette. Mul on see puulõhkuja hüdraliin ka olemas,  aga mulle meeldib. Muskli jõul rohkem see töö tegemine. Nii nüüd siis lähen põldmarju otsima. Põldmarjad ehk põldmurakad ja see on õigustatult öeldud,  sellepärast et murakate perekonda ta kuulubki siin  Lääne-Eesti kandis peaks olema seda tüüpi marja päris palju. Tegelikult ma juba näengi siin tee ääres on päris päris  palju valgeid õisi, aga kas marju ka on,  see selgub õige pea. Tere, Kaire. Tulemast oosaare tallu väga tore, väga tore. Siin on alati tuuline, aga lähme vaatame,  kus põldmered asuvad. Läänemaal on neid hästi palju ja oosaareta on neid veel  eriti palju. Oota aga räägi mulle samal ajal, et tee peal. Saare, kust selline nimi on tulnud, ma just mõtisklesin,  et, et siin on huvitavad kohanimed, et Una  ja saare ja O. Ei, tegelikult on Oosaare nimi on tulnud. See on Oosaare ehk oostesaar ehk hobustesaar. See on kunagi väga-väga ammu olnud tegelikult saar üldse  praegu ta on poolsaare moodi saar. Ja Muhumaa paistab meil sealt tagant kohe. Ja muhulased ja saarlased vanasti, kui nad käisid üle jää  mandri peal, siis nad tulid siit talust läbi,  vahetasid siin hobused, võtsid siit puhanud hobused  ja läksid ära mandri peale nende omad jäid siia puhkama,  tegid oma treti ära, pärast vahetasid tagasi,  läksid Läksid oma saare peale tagasi. Kari, aga mulle tundub, et põldmari ei ole kõige populaarsem  Eesti mari ja aga sellel on täiesti konkreetne põhjus,  sellepärast et põldmari leidub ainult Eesti lääneosas pisut  ka Raplamaal ja Harjumaal, aga lõuna pool teda üldse ei ole,  et lõnaeestlased näiteks üldse ei tea, mis asi on põldmari  või noh, kes, kes on käinud Lääne-Eestis,  nad on näinud, on, aga nendel ei kasva seda. Tuli praegu meelde, et ma sirvisin ühte raamatut  ja seal kirjeldas, et Lääne hästi selline magustoit oli roosamanna. Vat vanasti oli Söögiga, või ütleme, toorainetega ei müratud niimoodi nagu,  nagu praegu tehakse, onju, et vanasti oli,  toit oli söömiseks selleks, et jaksaks tööd teha  ja mina oma lapsepõlvest mäletan, põldmarjadest tehti  ja mannavahus teda kasutati. Siis teine asi, mida kissellina ka täiesti nagu noh,  ikka ikka, toit on ju magus toit küll, aga ikkagi nagu söömisega. Tuleb tunnistada, et suured loomad tekitavad minus veidi  kartust ja Kaire jättis mulle ilmselt argu ütlemata,  et põldmarju korjates tuleb meil tegemist teha minu meelest  maailma kõige suurema loomaga. Saage tuttavaks, põldmarja valvur Port. Et sellest põldmarjast, mida me siin täna korjanud oleme  ja mida sa nägid, kui palju palju siin on  siis kõige klassikalisem? On portos, palun mine kaugemale. Kõige klassikalisem on põldmarjamoos ja mina,  nagu ma rääkisin, siis mulle meeldib puhas,  puhas, puhas maitse, et näe, ma annan sulle ühe lusika. Annan sulle proovida, nagu sa näed nagu seemnetega,  siis portos. Mine. Sina ei söö moosi. Kas sa ei peaks minema paar sammu tagasi? Kuule. Sa oled küll hästi armas, aga tegelikult sa praegu hetkel  oled täitsa tüütu. Vaatamata Portose tõsisele kulinaaria huvile pidime ta  maitsmisringist eemaldama. Korv head, paremat jälle täis laaditud, tuleb autole hääled  sisse panna ja järgmisse kohta edasi põrutada. Läänemaal peetakse oluliseks taimeks ka angervaksa,  mis on üks eriti võimas taim. Ta sisaldab seal süülhapet nagu aspiriingi  ja seetõttu on angervaksa isegi valuvaigistina kasutatud. Täna on lubatud mulle, et saame maitsta angervaksa pannakotat. Kas see ei kõla mitte peenalt? Tänavatallu jõudes tervitab mind muidugi kõigepealt tugev tuul,  mille võiks samuti Läänemaa ära patenteerida. Oli tuuline. Issand issand, tervist, tervist, tervist. Tervist. Küll on tuuline. Sul siin. Meri lähedal ja. Nii. Olavad siit jalast ära ja oi kuhe. Nii siin tootmine juba käib. See on selline väike, selline oma oma tarbeks  ka üht-teist, et see tegelikult on, siis see kollane jook on  tegelikult angeraksavahu vein. Et kui me angeraksast räägime, siis tegelikult on see  selline angelakse jook. Tuleb temast, et ta praegu pole veel valmis,  aga varsti juba on. Ja lähme sinna. Pannakotta on traditsiooniline Itaalia magustoit,  mis tähendab otsetõlkes keedetud koort. Lisaks koorele lisatakse sinna suhkrut ja želatiini  ning meie retsept näeb ette ka angervaksa. Kui selatiin on paisuma pandud, tuleb koor koos suhkru  ja angervaksaga pliidile keema panna. Angervaksa lisamiseks on Margusel oma nipp. See tuleb ka anga sisse panna, et pärast poleks magustoit pudine. Ma arvan, et pool sellest kulub meile küll ära,  praegu isegi nii palju ja ja siis pigem sellised ilusamad,  mis on värskemad ja lihtsalt ainult õisikud,  ainult õisikud, nii, nii vähe kui võimalik seda vara kaasa. Kas see varreosa muudab maitset kuidagi kibedamate nüansse  ta pigem teeb sellise, annab sellise natuke kibeda mõrkja maitse,  ehk et pigem seda peaks vältima. Lihtsalt voldi, mida selliseks kimbuks kokku Ma arvan, et me oleme nüüd siinmaal tegelikult,  et see, et see koor on jõudnud nüüd siis  selle keemiseni ehk et me tegelikult võime siit tuleta ära võtta. No kuidas see mõte sul ikkagi tekkis, et,  et nüüd paneks angervaks ja siis pannakse sisse? Tegelikult väga meeldib just nimelt siis kasutada  siis neid samu taimi, mis kasvavad minu enda kodu juures. Ehk et kõige tavalisemad võililled, nurmenukud,  kuusevõrsed. Sireliõied roos, angervaks põdra kanep, mis iganes on söödav  ja neid ma siis kasutan gi siis toitude maitsestamisel. Teengi neist siirupeid, siis ma kuivatan neid,  teen neist jahusid, nende jahudega siis samamoodi,  siis saab, siis saab, siis saab garneerida. Nendega saab siis kasutada küpsetamisel. Nüüd on tehtud. Nüüd on meil natukene aega üks küll, kolm tundi,  asu. See on küll hea uudis, et. Kas sa mu lambaid tahaksid näha, muidugi,  ma tahan su lambaid näha, ma tahan kõike näha,  mida küll siin on, millega sa siin toimetada? Vaatame muidugi. No need on nüüd siis sinu teine toode, siirupite kõrval on  teine armastus ja sine. Mul on tegelikult üks väike selline mõte  või isegi murekene, et ma peaks homme valmistama. Kala. Läänemaa moodi. Ja mul on olemas. Mul on juurikaid erinevaid. Ja ma mõtlesin, et äkki ma peaks siis siis kuidagi võib olla  rikastama sinepiga seda maitset, et on sul mingeid mõtteid. Selles suhtes, kui me ikkagi nüüd jällegi räägime  siis Läänemaast just ikka siis on hästi lihtne valik,  sellepärast et siin on olemas selline sinek nagu põldmar  ja sinek. Aga selle juurde võiks jääda. Margus tead, minu tee viib siit nüüd Haapsalu linna  antikammiste juurde ja seal on plaan panna kokku üks  Läänemere maitsete õhtusöök. Ja on natuke mugav ka, ma mõtlesin, et äkki ma saan paluda  ja sa annad mulle need panna ka kaasa. See on väga hea mõte ja vaata, kui sa juba  nii lahke oled, onju äkki sa annad mulle seda leidrisiirupit  ka sellepärast et no ma pean kuulma sinu sõna  ja uskuma, et see on see absoluutselt puhas. Läänemaa maitse on kõige ehedam. Kõige ehedam. Suurepärane, näed. Ma arvan, et ma saan oma ülesandega täna suurepäraselt hakkama. Nüüd aga põrutame Läänemaa pealinna Haapsalusse. Haapsalu on Eesti vanim kuurort. Siinne mudaravila peaks igale eestlasele tuttav olema. Aga lisaks sellele on Haapsalu täis väga armsaid kohvikuid  ning siin on lihtsalt niisamagi jalutamine,  mõnus ja rahustav. Aga täna ei tulnud ma siia kohvitama, vaid lähen hoopis külla. Siin elavale muusikule anti kammistele. Tere. Olin väga ettevaatlik, mõtlesin, et ei tea,  kas paremale või vasakule. Veelähmel hoiatan ette, mul on kassid, mis võivad põgeneda. Selles mõttes kuri kass ei ole kuri ja südamlikud. Aga lollid? Ma olen siin käinud mööda Läänemaad Ikka ühest peres ja teises peres ja, ja toonud head  ja paremat sulle siia laua peale kokku ja tegelikult,  ega ma ise ka päris täpselt ei teadnud, et  mis sellest kõigest nüüd saab. Aga siis kokkuvõttes aitab ju ikka raamat,  eks. Ja sirvisin mitmeid raamatuid ja selgus,  et Läänemaal tundub, et inimesed on ikka kartulit söönud,  kartulit söönud ja siis veel kord kartulit söönud  ja vahepeal natuke kala. Ja sellest siis ja kui on, kui meri annab Ettepanek ma lähen pesen need kartulid ära,  me ei koori neid üldse, vaid me jätame koore siia lihtsalt ümber. Ei, me ei saa seda teha, miks, tead, sellepärast,  et mul oli hoopis teine mõte. Mul oli see mõte, et me teeme selle supi. Sellepärast ka supikartuli või väga hea. Praegu proovi nii palju targemaks. Mis taga juhtub? Ma ei tea, me võime proovida muidugi. Korralikult pesen ra, olgu onu ja. Ja sa puhtaks juba ei saa neid seal või. Et meil on vaja sibulast saada, siis mis iganes kujuga tahad  sa lõigata näiteks kuubikud või viilud, kartul  ka väiksemaks, küüslaugust nokime siit umbes kaks küünekest  ja siis purustatame sellise jupi. Nii kuidas sul läheb seal? Korjan laua alt pudi tubli. Et see on hetkel, kus me oleme, on mu vanaema  ja vanaisa maja. Ehitatud aastal 1895. Aga noh, loomulikult ei ole selles suurt siin midagi alles. Et kui ma siia Haapsalu tagasi tulin, siis, Siis sai siin ikka põhjalik ümberehitus tehtud,  nii et jah, ma olen siin koolis käinud. Oma esimesed armumised läbi elanud ja nii edasi. Ühesõnaga juurte juures tagasi. Nüüd proovin seda armastust siis uuesti leida. Jah, aga sa oled ju vahepeal kaugemal ka ära käinud,  et mitte ainult ju kogu aeg Haapsalus. Austraalias olen käinud. No näe, siis sa oled ju õige inimene, tegelikkuses kaugelt  saab alati paremini aru, et mis on tegelikult nagu hea  selles kodukandis või mis võib-olla peaks olema kuidagi teistmoodi,  et mis sinu jaoks on nagu tegelikult see magnet,  sa oled ju ka tulnud siia kodukanti tagasi. Jah. Tead, ma ei oska sulle selle magneti kohta midagi öelda,  see on. Ma arvan, et see on kõikide inimestega ühtemoodi,  et. Et, et kodu on kõige armsam, et see, mis sa lapsepõlves oled kogenud,  ehk siis nagu ma ei tea, mingi niisugune Minu jaoks männimets meri. Ma ei tea, et see, kui see kuskil on, siis ma olen nagu kuutõbina,  ma lähen kõik. Ja ei, no vaatame, mis sellest loost siin nüüd  siis sai. Ilus on, on eks ja. Ma jään ikkagi selle juurde, et toit peab olema ilus. Ei loomulikult. Ja ma jään ikkagi selle juurde, et ta peab hea  ka olema. Selle osas praegu minul on, muidugi hoian hinge kinni,  aga kui see oli ikkagi enamus sinu tehtud supp,  nii söö nüüd ise oma kokku keedetud supp. Mina kortega, jah, jah, sest kui nüüd midagi on nagu valesti,  siis selgelt on see koorte süü. Mõnus kas tõesti vanad eestlased, vanad läänlased sõid  nii hästi? Vaatamata sellele, et nad toiduga ju ei veiderda. Ei meil siin ei veiderdata ja siin sirgejoonelised inimesed,  kui, siis. On lihtsalt veidrad inimesed. Kuule, aga nüüd on magustoidu aeg. Eks ole? Oi-oi peale seda mahus toitu, ma arvan, et sa ei pea  vähemalt kolm päeva sööma, sellepärast et see on üks õite  rammus amps. No nii Head isu. Nüüd ma tundsin, et sina seda napsu ka käes Sai ju räägitud, et kõigepealt töö ja siis lõbu. Mõni asi kohe lihtsalt on ja.
