Kopravetel teine saade. Me jätkame Nikolai Laanetu veel alustatud rännakut kopravetele. Täna läheme kopratammide juurde. Läheme, nagu läks Poola kirjanik Arkadi Phiidlejad 45 aasta eest. Kanadas uudishimust aetuna sammume vahel paplisallu silmitsema, kui palju puid närijad juba langetanud. Öötööliste laiskle. Kõikjal vedeleb maa peal laaste lehti tüvesid edasi lähene tammi enda juurde. Loomuliku insenerikunstitöö. Mind köidab see väga, nii, et pean aina imetlema läbi tammi voola, pojake, moodustades väikese kose. See soliselt kuuldavalt lõbusast, otsekui. Selles kaskaadis on see praegu ülevalt esimene tamm, allpool on siis neli, viis tammi veel seitse tammil, selles süsteemis aga Meeksi ojal me nägime ka mitmeid, eks ole. Meeksi ojal on ka kuueselt süsteemid. Eks see ongi vist see koht, kuhu nad nüüd pärast iseseisvalt hakkasid levima. Ja kustkohast õieti? Koprad levisid iseseisvalt Kagu-Eestisse mädajõe vesikonda, mäda ja sinna ülemjooksul kõverjärvele, Meeksi pojale, Pihkva oblastisse toodud kobrastest ja Pihkva oblastis. Üks suuremat kolooniat moodustus Sõrna jõele ja see ei ole kuigi kaugeldan. Praktiliselt vastas teisel pool Lämmijärve ja Pihkva järve Lämmijärve Pihkva järve Lämmijärvepoolses otsas. Sealt nad tulid siis kevadperioodil tõenäoliselt üle, sest kobras rändab kevadel kõige lõbusamalt. Kõige pikem tamm, mida me täna nägime, sa mõõtsid seda sammudega? See oli kusagil 55 60 meetrit. Ja tõenäoliselt pikemat tamme Eestis rohkem ei ole. On olemas ka ühed suured tammid, 50 meetri pikkused. Mõni on 155, ka võib 60 meetri ulatada on Ilumetsa metskonna ligidal ühel jõekesel, kes tuleb hiljem suugnitsikule. Seal on hästi ilusad võimsad tammid, pikad ja tõstavad veetaset kuni meeter. Aga see tamm praegu, kus me siinjuures olema sedastab 1,3 meetrit Ja see ehitus ma enne kõndisin, ma ei tea, mis koprad sellest arvavad, kui meie suured kalossijäljed, nende tammid veel jäid. Nüüd värskele mudale kõndisin, tundsin ta olevat jalgade all üsna kindlaehitused, mismoodi seda ma õieti on ehitatud tamme ehitada, oled sa mõne daamiga lahti lükanud? Ma olen mitmed tammid lahti lõhkunud, aga lahti lõhkumise käigus seda tammi ehitamist tammi struktuuri ei näegi, nii hästi. Korpaatilisin mäda jõele tammi ehitamas käiku torkas silma selline asjaolu. Esmalt toodi kohale üks kimp pikemaid ja tugevamaid kaikaid oksi ja tüvesid. Ühele Jeep taimestikust puhastatud alale, ühesõnaga puud tülik osaga paigutati kaldaalusesse ja täna me nägime ka seal all üks väiksem tamm oli, kus kaigas oli täiesti 10 15 sentimeetrit surutud, aga mudase kaldavalli sisse ja osa materjali paigaldatakse ja surutakse jõe põhja. Nii et seda piltlikult kujutleda nagu mingit tuge, mis hakkab püsti hoidma tulevast seinaasetusega. Ja kui on pandud ärav, ma nimetan seda struktuurseks, materjaliks ühesõnaga oksad, kaikad, selline tugev tihe materjal, kui see on paigaldatud ära teatud kogus, siis paratamatult vesivooluga, ise veaksime hulga lehti ja ta hakkab ise nagu väike buldooser, lükkama sinna muda tihenduseks, tekib selle struktuurse materjali taha, selline nagu mudast kyll väike pall ja see on vett läbi laskmata kiht. Ja kui me käisime tammi pinna peal harjal sarjal paiknev püsse, muda, ülemine serv, mis on pehme ja nätske, alumine struktuurne materjal, nagu siitki näha, on puhtalt ainult puhtalt roikad, kaikad siin ei ole isegi mudakõdu, sest mudakõdukilp läheb kaldu sinna v õigele basseini alusele poolele. Ja selline tammi ehitus, kui hakata nüüd juurde päris arukalt inimese mõistusega siis ausalt öeldes vaevalt, et kui meid lasta nüüd metsa ja lasta tammi ehitada, siis meie eluilmas vist ei oskaks ehitada nii uhket ja tugevat tammi ja veele vastupidavad sest meie ei oska arvata ära, milline on vee toime ja v. Selline mõju. Aga siin on hästi näha, sealt voolab vesi ülenate küllalt ilusa nirena ülevoolukoht. Sageli tehakse taoliste tammidel, koprad ehitavad isegi ülevoolu koha, sest neid kohti nad kasutavad ka laskumiseks alumistes, basseinides ja sellega jääb selline madalam koht. Aga et voog ei oleks tugev ja tamm jalust ära juuristaks, siis on siin näha kohe voog tuleb ja pihustub Alumisel struktuursed materjalid täitsa pritsmeteks ja niriseb alla niisugune juba mitte voonoviga joana, mille tõttu kaotab praktiliselt üldse sele p. Voo pinnast juhtuma tonne. Et vot selline konstruktiivne omapära säästab ja päästab kopratammid praktiliselt isegi suurte tulvavete eest ära. See sai meile selgeks, et need vesiehituslikud oskused või see see haridusse endal kaasasündinud See on täiesti kaasasündinud, sest on tehtud rida katsed ja ja proove, kus vanaloomadest eraldatakse noor, vastasin kobrast. Ja kui see loom kasvab, siis temal paratamatult hakkavad varsti ilmnema ehituslikud oskused. Keegi ei ole teda õpetanud. Isa, ema, kopraisa ema ja noor kobras juba aasta vanuselt on võimeline püstitama peaaegu kõiki neid ehitisi, mis iseloomustavad kopraehitustegevust. Kahe aastane kobras juba oskab täiesti leidlikult kasutada. Materjali. Torkab silma isegi matta Terjel valik nagu hindamispraegu silmata. No näed sa siin haaba kaske või värskeid paju pata ei näe. Siin on enamus materjali, näete, vanad Leparoikat. Ja päris vane materjal, taolised andmevõidakse esitada ka uuest värskest materjalist, aga need on toiduks tarvitatud haavandi pajuoksad, koor ära söödud ja tuuakse siis siia tammi, aga näete, siin on praktiliselt kõik vanematerjal ja sageli selline, mida toiduks tarvitata. Vot see paneb mõtlema ühest küljest seda tõenäoliselt ratsionaalne, äärmiselt peremehelik, ühesõnaga ta ei raiska selleks oma toitu, vaid kasutab selleks toidu, ülejääke ja metsa all vedelevad. Aga kui me nüüd lõhuksime siia sisse ühe augu kui suured need, mis siis juhtub öösel? Vot selle kohta on üks tore jutt, mulle rääkisid ülemöödunud aastal ekskavaatorimehed, kes siin ligidal ujusin kraavi sellise kraavi nime all ka kaevasid lahti kopratammi, kus olid noored pojad, see oli juunikuul. Ja samal ööl koprad taastasid selle tammi. Kui me siit praegu võtaksime jupi tammi ära, laseksin vee nobedasti tulema ja kui veetase langeb juba 10 15 sentimeetrit, siis on päris kindel, et koprad tulevad öösel seda vaatama. Kui näevad, et asi on tõsine, siis nad hakkavad seda kohe remonti. Kas see on teada, kas nad märkavad seda väikest veetaseme langust või on see mingisugune muu hädaohusignaal, mis need ajal remonttöödel? Remonttöödele ja üldse ehitustegevust stimuleeriv taga mitmed faktorite signaalid, terve komplekssem neid. Arvatakse, et sügisel on selle põhjuseks mitmesuguseid prahi kogunemine, lehtede langemine siis üheks tõhusamaks signaaliks peetakse v sulinat. Nii et kui me lõhuksime siit ära Jakaks vesi sulisema seal, kus ta ise seda sulisema pole lasknud, siis, Siis ta tuleb seda surinat nagu likvideerima, aga samal ajal see sulin on ilmselt teatud funktsiooniga. Tema ei tule seda sulinatud kinnimatmega seda kohta kinni mätsinud. Vaat siin antud juhul tuleb signaaliks juba teine näitaja veetaseme langust, mida ta märkab Kohilas kohe. Juba mõnesentimeetrine langus on talle signaaliks, et midagi tammiga lahti. Muidugi, päeval ta ei tule, aga kohtades, kus inimene ei häiri neid, võib tulla. Aga mis siis juhtuks, kui ma näiteks lindistasin ühe surinat ja paneksin magnetofoni ööseks mängima siia terve tamme juurde ja minu lindilt tulev vees oli see peaks olema signaal, mis vallandab tal käitumise, mingisuguse kindla reaktsiooni, mida ta hakkab tegema, remontima vaagnat, Foniver. Huvitav katse oligi tehtud. Mills Larssoni poolt, tema pani mitmesuguseid signaale ja paigutas need vastavalt olemasoleva tammi suhtes ja ilmnes selline asi, kui ta pani selle hääle allapoole tammi. Siis koprad tulid ja hakkasid selle hääle kohale ehitama. Ta leiduski mees, kes panigi magnetofonilindilt v sulineva? Jaa, ta mattis ühesõnaga selle valju häälda kinni, et ühesõnaga tema üheks stiimuliks on tõepoolest siis p, sulin, aga muidugi teisi ehitustegevust stimuleerivat, selliseid signaale on tal märksa rohkem, mida me võib-olla praegu oskagi ära seletada ja, ja näiteks tuur. Kopratammid ei ole loomade ehituskunsti ainukesed imed. Koprad rajavad ka vägevaid kuhilpesi nendest ja pisut ka biotehnilistest töödest kopraveekogudel räägimegi, homme. Nüüd aga veel täna kuulduga seoses Eerik kolleeri sulest episood, mis leidis Kanada kõnnumaal aset kui paduvihmadest tekkinud vete tulv ähvardas purustada inimeste poolt varem remonditud kopratammi. Üleöö tõusis vesi tammi taga nii kõrgele, ta hakkas üle saviharja valguma savi juhtma. Mõne minutiga oli kanal sisse uuristatud ja sellesse tulvas jõge täitev suurvesi. Murdekoht laienes ja süvenes ning vool oli temast nii tugev, et kui ma Gubeneteni ulatuvad veesaapad jalga tõmbasin ja voolu sisse sumasin. Et vaadata, kas tammi jäänuste päästmiseks saab midagi ette võtta, tuli mul enda jalul hoidmisega tublisti vaeva näha, sest muidu oleks vesi mind endaga kaasa viinud. Kaaslaste abiga veeretasin tammile ja lükkasin murdekoha ette suuri kivirahne, lootes, et need ehk annavad mõningat tuge ja nende taha võimalik kuhjata savi. Kuid v metsik jõud oli nii suur, et kivid veeresid tammilt alla, nagu oleksid nad olnud paberist. Ja me seisime seal ning vaatasime pealt, kuidas Tamm meie silmal lagunes. Me ei teadnud, mida ette võtta ja leppisime mõttega, et vesi uhub kogu savistami osa ära ja tammitagune jääb kuivaks. Kuid Me jätsime arvestamata. Koprad. Kui tuli õhtu, voolas murdekohas ikka veel vesi. Kanal oli nüüd juba neli jalga sügav ja 15 jalga lai. Mitte miski peale raske buldooseri ei saanud nüüd enam seda voolu peatada, vähemalt meie arvates mitte. Järgmisel varahommikul astusin unist välja ja jäin kuulatama. Eelmisel õhtul oli vesi tammi murdekohas nii valjusti kohisenud, et meil oli tulnud peaaegu karjuda, kui me tahtsime end üksteisele kuuldavaks teha. Nüüd aga oli kõik vaikne ja rahulik ning isegi jõe vulin allpool tammi oli tavalises tasasem. Ma läksin ettevaatlikult pikki niisutuskraavi kuni suudmeni. Astusin tammile ja vaatasin kohta, kuhu me olime visanud kuuseoksad. Enam ei olnud näha ühtki oksa. Ja sealt, kus eile olid tammi läbinud kanal paistis nüüd kinni tambitud muda, tume läikiv pind. Muda all olid kuuseoksad ja neil olid ajutiseks peale veeretatud kivid, millest mõned olid üsna väikesed. Mõnedega jalgpallisuurused. Nii oli üksainus koprapaar ühe ainsa ööga sulgenud veevoolu tõkestamiseks inimesel oleks tarvis läinud raskeid mullatöömasinaid.
