Tartu ülikooli uuringus jälgitakse 300 70 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest, tuvastatakse nende praegused ammused tervisemured ning uuritakse, milline on seos koroonaviirusega. Uuringut juhib Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla. Teadusuuringuid tasubki teha siis, kui vastus ei ole teada. Võimalused sellel koroona põdemisel on järelmõju osadele inimestele aga võimalik ja ka, et seda ei ole, ehk siis vot see ongi nagu põhimõtteliselt meie huvi kirjeldada erineva raskusastmega põdenud inimeste kogemusi ja kirjeldada piisavalt paljude inimeste kogemusi, et siis et me ei satuks selle selle ohvriks nii-öelda, et me leiame üles ainult kõige kirkamad juhud. Uuringumeeskonna liige, perearst Kadri Suija kirjeldab, et neid patsiente on palju, kes muretsevad, et pärast koroonaviirushaiguse läbipõdemist on tekkinud tervisemured. Hästi, paljudel on ikkagi selliseid, sellist, üldist väsimust, piinavaid, selliseid pikaajalisi köha, probleeme, südametegevuse asju, et sellist noh, mis ka võib-olla on tihtipeale see, et, et ei saa isegi aru, et lihtsalt on väsinud üldiselt halb olla ja siis otsitakse nagu erinevaid selgust, et millest see tingitud on. Ja, ja kindlasti ka sellist nagu muret ja ärevust ikkagi jääd, mis, mis võib olla seotud jah, sellega, et ta, et on, on haigus ja kardetakse, et mismoodi see mõjuda või perele mõjuda võib. Anneli Uusküla seletab, et praegu on käimas tööd leida patsiendid, kes annaks oma nõusoleku. Siis saab perearst teadlastega jagada ka patsiendi andmeid. Uuritav peab kaks korda külastada oma perearstikeskust esmalt veebruaris või aprillis ja siis kuus kuud hiljem. Me soovime, et patsient uuritav siis täidaks väga põhjaliku küsimustiku, kus me siis hindame ka sellist, ütleme, inimesepoolset hinnangut oma tervisele, enne haigestumist, koroonast, haigestumist ja peale haigestumist, siis me soovime võtta patsiendil vere Immuunsüsteemi uuringud, et vaatame inimestel rakulise immuunsuse vastust sellele infektsioonile ja ka siis antikehasid Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna sepa sõnul saab uuringu tulemuste põhjal selgeks, kas ja kui peab, siis mida tuleb haiguse pikaajalise mõju leevendamiseks teha. Eesmärgiks on ka tuvastada, kellele see oht on kõige suurem. Täiesti millisele, ütleme näiteks, kas reagrupile ma ei tea soole või siis ka näiteks, et kuidas see inimene selle haiguse läbi põdenud, kas on väga raskelt haiguse läbi põdenud või endal mingi kerge kuluga haigus on, kuidas need pikaajalised mõjud ka näiteks nendes vaadetes erinevad?
