Praekalaks looduse aine looduselainel rubriik valmib koos sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusele. On looduselainel aeg ja stuudios on Robin Juhkental. Kas sina oled geoloog? Ei olegi, Olof, kas sina oledki oloog? Ei ole, aga kes on geoloog Sander ala ongi Alo tervist. Tere hommikust. Ja me hakkame rääkima kullast. Just nii. No mis me räägime, miks kuldi kallis on? Sest kuld on haruldane, kuigi teadlaste arvutuste järgi tegelikult kuld peaks olema veel haruldasem, et nad tegelikult on natukene kogu aeg mõistatuses, miks universumis nii palju kuld on ja tegelikult veel üks erini eriline anomaalia on, et miks maa peal nii palju kulda? See tõesti anomaalia, sellepärast et maa oma nii-öelda massi juures minu teada ei suuda toota raskemaid elemente, kui raud. Et, et kõik, see, mis on nagu raskem, see peaks olema tulnud siis kas supernoovade või muude selliste kosmiliste fenomede läbi meile nii-öelda sademetena. Kusjuures see ongi väga huvitav, et ma hakkasin uurima, et kuld ei ole üldse bioloogide teema ja sain tegelikult väga hästi aru, et Michal Al keemikud nagu failisid, et et tõesti, et mitte, mitte maa ei suuda ise nii-öelda sünteesida kõige raskemal elemendina rauda, vaid meie täht päike. Et nii-öelda kõik nii-öelda suurest paugust sai alguse nii-öelda ainult kerged elemendid, vesinik ja heelium ja kust ülejäänud kogu Mendelejevi tabel tulnud on tähtedest või siis muudest protsessidest, et et näiteks ongi just see, et tähtede sees toimub siis raskemate elementide süntees, mis tähendab, et elektronid on täheses seal aatomituumade sammu kadunud või aatomitest, eks ju. Aga, aga päikese sees on rõhk ja temperatuur nii tugev, et pannakse kokku positiivseid aatomituumast. Prootoneid, prootoneid pannakse kokku ja tehakse raskemaid elemente ja päikesepäikene suudab sünteesida kuni rauani ja selle käigus vabaneb energia ja see selle tõttu me saamegi siin planeedil maa elada, päike, päike soojendab meid, kõik on hea. Aga kust tulevad raskemad, sest et kui me mäletame, kulla aatomnumber on 79, sinna on väga pikk tee. No pikka aega arvati, et, et see, mis päikesele järgneb või tähele järgneb elu eas on see supernoova sihuke kollaps, eerub, toimub plahvatused, selle käigus tekivad siis natukene haruldasemad elemendid. Võta näpust, kulla tekkimiseks jääb sellest hetkest väheks. Et, et põhimõtteliselt ongi, et et siis kalkuleerite edasi ja jõuti järeldusele, et neutrontäht, mis selles nii-öelda supernoova järgi jääb seal umbes mingi 20 30 kilomeetrit Heameetris vaike pallikene, millel on 10 päikese mass, eks ju. Ja kui need omavahel kokku põrkavad kaks neutrontähte omavahel, kui põrkavad au, siis siis tegelikult tekivad sellised tingimused. Pannakse kokku ka kulla, kulla aatomeid, et see on mega, see on põhjus, miks Al keemikud feilisid Al keemikud üritasid uriinist, ma ei tea ja millest kõigest veel, aga aga lõpuks jõudsime fosforeni tänu sellele neutrontähtede kokkupõrget planeet Maal simuleerida on täiesti võimatu ja mu muusika kontekstis ka siis kaks tähte kokku on Ivo Linna supernoova head lood. No väga hea, just täpselt sama loogika, aga, aga nüüd ongi see, et, et kuidas kuldmaa peale sai, et nüüd tuleb see bioloogi osa sisse, et okei päikesesüsteemi planeedid tekkisid kogu sellest rämpsust, mis päikeselt tekkimisest üle jäi. Siin selle tolmupilve hulgas oli kõvasti kulda. Aga teatavasti alguses, kui planeet maa tekkis, oli ta niisugune lihtsalt sihuke vedel kängar ja kuna raud on raske, siis Ta vajus maakera tuuma. Aga kuidas meie saame kulda kaevandada, sest et me ei sinna 6000 kilomeetri sügavusel ei, ei lükkama kopad. Nüüd tekibki selline natukene see koht, kus, kus teadlaste arvamused lähevad lahku, et nad üks üks kildkond arvab, et see tuleb ikkagi kusagilt sügavalt mingite magma protsesside tulemusena. Nii on ju tegelikult, et maakoor vahetab ennast välja, eks ole, et osa maakoorest läheb nii-öelda sinna magma sisse, seal sulab ära ja toimub selline ring käitlemine. Just, aga kuna ta on ikkagi nii raske elemente, tan seal tuumas kinni suuresti tuumas on umbes nii palju kulda, et maismaa võiks planeet, maismaa on nii-öelda osa, võiks katta poole poole meetri paksuse kullakihiga, seal on nii palju kulda. Aga, aga nüüd ongi see, et suure tõenäosusega nii-öelda kusagil 500 miljonit aastat peale maa teket niisugune neli miljardit aastat tagasi toimus suur asteroidide rünnak Maale. Siuke kutsutakse suureks pommitamise sündmuseks ja arvataksegi, et aste roididelt. Asteroidi tänu asteroidide tegelikult see kuld meieni on saabunud maakoores olemas, et kõik see kuld, mis maadega käimise ajal sai, oli olemas meil siin selles känkras, seal tuumas, aga see hilisem, mida meie kaevandada saame ja mida on päris palju on siis saabunud siia tänu Asteroididega. Nii et asteroidid ei ole mitte ainult eks ole, elu ohustavad, võib, potentsiaalselt on ka justkui sellised Viking Loto, Jackpot. No põhimõtteliselt küll, et oleme sattunud planeedile, kus on võrreldes nii-öelda ülejäänud universumiga päris palju kulda ja siis me oleme kõik tsivilisatsioonid on millegipärast maa ajaloos millalgi avastanud, et kuld on nii kena asi, et sellest võiks midagi teha. No kulla hind on tõusnud, aga kas selle põhjal tasuks siis nagu hakata varuma või kui need asteroidid hakkab palju tulemusi? Ei ole mõtet nagu hetkel osta, pigem ostan siis bitcoini või? No sina peaksid teadma seda, mina ei saa sulle finantsnõu anda, sest et see on seadusevastane. Aga, aga põhimõtteliselt ongi see, et ütleme nii, et teadlased said mõned aastad tagasi nii-öelda monitoorisid kahe neutrontähe kokkupõrget ja sealt nii-öelda suudeti erinevate lainepikkuste nii-öelda informatsiooni analüüsides jõuti järeldusele, et seal tekib päris palju kulda, isegi võib-olla rohkem kulda kui algselt arvatud on nii-öelda kui, nagu numbrid näitasid algul. Ja see kogus seal kusagil viie planeet maa jagu kulda, nende hinnangul tekkis selle selle nii-öelda paugu käigus nagu, et kui sul on päriselt nagu planeet oleks nagu maa planeet oleks täiesti kullast, nii liberaatsilise meeldiks. Ühesõnaga point ongi selles, et kuld on ikka universumis väga palju, väga palju. Jah, et ma ei tea, kas seda ikka tasub osta. See oli looduselainel, stuudios oli geoloog Sander Oolo teoorias gloobuse lainer.
