Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris alustab puust ja punaseks, see on rubriik, mis toob teieni põnevaid uudiseid teaduse ja tehnoloogia valdkonnast ning aitab need nende taustad, nende tagamaad lahti rääkida. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin täna Tartu ülikooli robootika Heilo altim. Ja täna vaatame otsa nii-öelda järjekordsele isejuhtivate sõidukite klassile, kui päris palju on räägitud isejuhtivatest autodest, need on siin juba siin ja seal jõudnud isegi liiklusesse. Siin Tallinnaski vurab ringi paar bussi siis järjest rohkem katsetatakse sarnaseid tehnoloogiaid ka teistsugustes sõiduvahendites. Ja täna nägime laevadest, tuleb välja, et nüüd on selline üks suurem saavutus ja lasti nii-öelda tõestus isejuhtivate laevade saavutusvõime kohta jälle olemas. Nimelt üks USA mereväe, sellist mehitamata laeva, sellise salapärase nimega Overloort on selline klassi nimetus, siis on teinud 4700 meremiili pikkuse teekonna Alabama osariigist läbi panama kanali Californiasse ehk siis see nüüd esimene kord, kui, kui robotlaevad, sellised isejuhtivad laevad läbivad panama kanali ja öeldakse, et see on selline nii-öelda tõestus selle kohta, et need laevad on juba väga kõrgel. Ei, alustame sellest, et nii-öelda seda, et laevu muudetakse isejuhtivaks on nii-öelda loogiline olnud oodata, kuna olud on merel alati nii-öelda keerulisemad ja mida vähem inimesed oma peaksid, seda, seda, seda paremini oleks. Just. Ja üks üks nüanss on veel ka see, et kui nüüd vaatame veidike, mitte tehnoloogilisest aspektist, aga eelarve aspektist, siis merevägi räägime siin siis USA mereväest on, on siis üritanud automatiseerida või vähendada sellisest inimesest sõltuvust laevade puhul juba pikka aega, et sellest väidetavalt sellest saati, kui, kui auru Aurikud tulid. Et sest, et inimesed on ju teatavasti ikkagi kallim ja, ja inimesed väsivad, sellega on seotud veel palju-palju teisi väljakutseid. Ja, ja sellepärast nüüd sellist lahendust, kus siis ei pea enam inimesi pardal olema või keegi seda laeva juhtima proovitaksegi ja panama kanal on selles mõttes tõesti, sa ütlesid hästi, et selline hea test. Sest et ma ise küll ei teadnud, aga, aga kui ma selle artikliga tutvusin, siis vaatasingi täpsemalt järgi, et kui kui keeruline on siis navigeerida läbi panama kanali ja seal olid sellised olemas head taimla Ps videot siis laevade pealt, et sest et lihtsalt taustaks panama kanali on, asub merepinnast kõrgemal ja seal tuleb laevu tõsta ja langetada ja need kohad, need väravad, Sisveedee väravad, kus seda tehakse, on, on hästi kitsad, et kui nüüd seda õuer lordi katsetati läbi selle panama kanali sõitmisega, siis Nad väitsid, et 90 protsenti sellest kanalit läbides oli, oli laev autonoomne ja, ja see on nende jaoks see 90 protsenti, kuid autonoomne oli nende jaoks väga. Kuidas öelda, siis kindel autonoomsus, ehk nad ei olnud pidanud sekkuma, et ülejäänud taimed väitsid, et väikesed kaod küll tekkisid täpsemalt mainitud, mis seal siis juhtus, aga põhimõtteliselt Nad väidavad, et nad ei, nad ei testi, seda enam, et kas laev on autonoomne, vaid tõstavad lihtsalt seda kindlustunnet, et et kui palju siis inimene peab jälgima ja olema valmis siis seda laeva juhtimist üle võtma, kui, kui tekivad mingisugused keerulised olukorrad. Siin kirjeldatakse, et USA on ehitamas sellist tervet laevastiku nendest nendest robotlaevadest ja need ei ole sugugi sellised nii-öelda laevukesed, vaid, vaid ikka päris korralikus mõõdus veesõidukid seal 50 meetrit ja pikemad. Eks neil ole erinevaid rakendusi, mida nad seal mere peal teha saavad, luuret, andmeid koguda, võib isegi toetada sõjalisi operatsioone. Aga räägime võib-olla pigem sellest tehnoloogilisest poolest, mis on, mis on, need on nagu peamised väljakutsed, et kuidas millega nagu sellist laeva arendades hakkama saama, eks ole, me teame, et isejuhtivate autode puhul on see, et sa nagu tunneksid ära jalakäijad ja liiklusmärgid ja, ja suudaksid nagu reageerida nendele, kuidas, nagu laevade puhul seal autonoomse saavutamine erinev on. No eks meri, ookean on ju on ju suur ja lai, aga, aga see laev peab ikkagi suutma navigeerida ja seal navigeerimine muutub olulisemaks sellel hetkel, kui, kui ta lahkub sadamast või saabub sadamasse. Aga teemad, millest ümber ja mööda vaadata ei saa, on ikkagi laeva töökindlus. Et ega see meeskond ei ole ju laeva peal ainult selleks, et seda laeva juhtida seal tekib. Eriti, kui on tegemist pikkadel merereisidel ka probleeme, probleeme, mootorite elektrisüsteemide või ülekannet või mille muuga veel. Ja, ja see meeskond peab olema suuteline neid probleeme, seal jookseb, et lahendada. Ja nüüd tundub, et ei ole ju keeruline muuta ühte laeva ise sõitvaks või isejuhtivaks aga muuta see laev nüüd ka iseennast remontivaks, vot see on juba teine teine teema. Ja kuigi selles artiklis ei olnud väga palju nagu sellele keskendunud, et rääkida sellest poolest, siis kommentaari selle küll huvitavalt välja toodud, et et mainitakse, et on olemas mingisugused sellised nii-öelda süsteem, millel on siis tagavarasüsteem, mille peal, mille peale saab siis lihtsasti ümber lülitada. Siis tekkiski küsimus, et kui sellised süsteemid juba eksisteerivad, siis võiks neid juba olemasolevatel laevadel kasutada ja ja vältida siis seda, et sul peab olema. Ma ei tea, terve suur meeskond, mehaanikuid kogu aeg pardal, kes on valmis probleeme lahendama, vaid et kui ütleme, see peamine süsteem läheb katki ja siis rakendub tagavarasüsteeme, siis saabutaks sadamasse, kus siis remonditakse ära. Ja, ja teine külg on see, et muidugi kaaperdamine, et Meil on tänapäeval ikkagi piraadidel mingis mõttes olemas, et, et ja meri on suur ja lai, et kui keegi otsustab, et ta ütles, et läheb sinna peale, vaatab, mida sellega veetakse või üritab sinna kaupa pihta panna ja kaob sealtsamast kiiremas korras, siis on jälle teistpidi väljakutsed, et ma, ma arvan, et vähemalt meie jaoks tundub, et huvitav oleks jah see, et kuidas siis tagada laeva töökindlus ja turvalisus versus siis see, et ta nüüd tõesti isejuhtiv ja saab sellega hakkama. Sest et minu arvates ikkagi ise isejuhtivad autod peavad praegusel hetkel olema rohkem täpsemad kui see laev. Või Arko, mis sina arvad, no ilmselt ja siis takistusi ja objekte see laevateel nii palju ei ole, eks ole, et kui sul on nii-öelda satelliidiühendus täpsed merekaardid, trajektoorid paigas, suudad arvesse võtta, Ta ilmaolusid siis seal sellist nii-öelda liikumise reguleerimist on võib-olla pisut vähem tarvis, et et võib-olla on tõesti jah, need nagu sa välja tõid, need peamised probleemid seotud sellega, et kui sa oled keset merd, siis nii-öelda mitte mingisugust tuge sul kusagilt saada ei ole. Aga aga noh, samas tundub ikkagi nagu kõik nagu väga loogiline või noh, ongi, et see, see tulevik võiks olla nende selliste laevade päralt, et noh, kui praegu ka mingit tohutut kaubalaevad voorivad siin eks Aasia, Euroopa ja Ameerika vahet, et et kus nii-öelda sellisel meeskonnal on sellised pikad ja igavad otsad, et kui me saaksime lihtsalt tõesti niimoodi mehitamata neid neid laevu saata siia-sinna, siis oleks nagu päris suur kokkuhoid. Ja, ja see Uwerlord, mis on nüüd küll peamiselt sõjaväe poolt arendatud, ei ole ju ainuke näide siin mõnda aega tagasi, me rääkisime Uution pöördist, mida siis alandab, et Rootsi, mis on siis purjelaev ja, ja mille eesmärk suur kaubalaev oleks vedada autosid siis üle üle Atlandi ookeani ja, ja see mõte tundub küll selles mõttes väga põnev, et kuigi tal on varuks mootor peal olemas, on ikkagi primaarne energiaallikas, tuul ja, ja purjed, et et Ma ei tea, vaevalt et sõja sõjatööstus sinnapoole või sõjalaevade ehitajad vaatavad, et huvitav Me võiksime proovidagi tuule abil liikuda. Aga samas me teame, kui palju selliseid tehnoloogiaid on tunda aktsialt militaarsfäärist, jõudnud lõpuks erakasutusse ja toonud seal selliseid pöördelisi sündmusi või tehnoloogiaid kasutusse, nii et et ma arvan jällegi võib-olla selline eritehnoloogiat kombineerimine piibki lõpuks selleni, et meil mered on täis selliseid autonoomseid tuule- või päikese jõul seilavaid kauba ja peamised kaubalaevu, ma arvan, et mida vähem sõjalaevu, seda, seda parem meile kõigile. Nii et loodame, et, et see jõuab pigem nagu rakendusse kaubalaevade puhul. Ja kindlasti ootame huviga. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski sind tänavad teid kuulamast ning puust ja punaseks on taas eetris järgmisel nädalal, siis on juba plaanis täiesti uued teemad. Suur tänu ja kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
