Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes algas puust ja punaseks, see on meie kanali iganädalane teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik ja saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal minuga koos siin Tartu ülikooli robootika. Ja see uudis, millest me täna räägime, viib meid järjekordse tehisintellekti, saabuda töötuse juurde, neid saavutusi, millega nad on hakkama saanud, nii-öelda masinõppe, algoritmid, oleme me siin programmis kajastanud nagu üsna järjepidevalt ja tundub, et nagu iga järgnev saavutus on natukene hämmastavam kui, kui eelmine. Ja see, millest me siis täna räägime, on üks algoritm või programm nimega too-i, ehk siis allkriips-e. Ja selle oskus on, tekst muutub pildiks. Paned selle sinna programmi ühe sellise väikese kirjelduse, noh näiteks, et joonista mulle väike redis, kellel on seljas balletiseelik ja kes jalutab koera. Ja see programm teebki seda ja täitsa usutavalt ja realistlikult. Heilo redis, kes jalutab koera, kõlab natukene jaburalt, sa mõtlesid selle ise praegu välja või? Ei, ma ei mõelnud täpselt nende kodulehel näitena välja toodud balletiseelikus redis, kes jalutab koer, tõepoolest need pildid, mida pakutakse, kirjeldavad seda olukorda täiesti adekvaatsed, täpselt nagu mõist laskjat lasta raamatust pärit. No see, see saab olla võimalik ainult tänu sellele, et praegu, kui räägitakse tehisintellektist, siis suures plaanis mõeldakse ikkagi algoritme, mis on targemad ja mis kasutavad närvivõrke selleks, et et selliseid asju teha või joonistada või, või otsuseid vastu võtta. Aga see närvivõrk või siis ütleme, selline suur suur komplitseeritud andmebaas ei teki lihtsalt nullist, ehk me ei saa võtta seda nüüd tool, liid panna seda tööle üksi, ilma sellise tausta serverita, selleks ta peab ikkagi olema see närvivõrk seal taustal, see närvivõrk peab olema kujunenud juba mingisuguse kogemuse põhjal. Ehk seda närvivõrku peab täiendama ja teda peab õpetama. Ja selleks kasutataksegi selliseid viise siis. Ja kuidas sa toolid õpetati, see viis oli selline, et lihtsalt söödeti talle internetist suurel hulgal vist ligi 400 miljonit pilti koos tekstiga ette. Ehk ta õppis, et kui ma näen sellist teksti, siis sellise teksti kõrval on selline pilt ja ta õppis neid pilte tõlgendama ja, ja aru saama, et siis tekitama seost. Ja nüüd siis õpetamise faas sai nii-öelda läbi ega ei võtagi väga pikalt. Proovime siis nüüd ette sööta teatud lauseid või kirjeldusi ja vaatame, mis siis välja kukub. Aga põhimõte on selles, et ega alati ei kuku hästi välja, et kui ma vaatan, ka neil seda redistmis jalutab koera, siis jah, ma ise küll nii hästi võib-olla joonistada ei oskaks ette kujutada, aga. Päriselt iga kord, kui, kui sellel toolil antakse ülesanne, siis ta tekitab rohkem, kui ühe pildid tekitab isegi 512 pilti ja sellele järgneb siis kvaliteedikontroll ja selleks kvaliteedi kontrolliks programm nimega klipp ja see klipp siis filtreerib välja niimoodi paarkümmend parimat tulemust, ehk siis mis ta arvab, on omakorda veel head, et sest ega see noh, inimese mõttes on väga keeruline ju seletada, mis asi on loovus. Ja, ja samamoodi see, see algoritm, see tolli, see langeb sinna, et, et ta saab sellise ühe lause ette ja selle pealt ta peab looma midagi. Et Me ei tea kunagi, mis, mis see üks või teine pilt. Kui hea tulemust oleks inimestel, aga Läheme, kuna me oleme teda õpetanud inimeste põhjal, et siis tulemus sarnaneb sellele, mida üks inimene ootaks, kui keegi ütles talle, et joonista mulle redis seelikus, kes jalutab, koerad. Keerukus selle asja juures ongi see, et nagu need eritükid kui panna, eks ole, et lihtne on ilmselt kirjutada programmi, mille sa ütled, et anna mulle üks kassi pilti. Annab sulle nagu kassi pildi, aga ka siin noh, kas jällegi üks nende näide nende kodulehelt, et et joonista beebipingviin, kes kannab sinist mütsi, punaseid kindaid, rohelist särki, kollaseid üks, ehk siis nii-öelda sellel programmil peab olema nii-öelda arusaam nii sellest, mis on pingviin, mis on värvid mis on müts, särk, kindad, kus nad sellel nii-öelda kehal käivad ja panema nad kokku ja see asi toimib. Ja ma ei ole päris kindel, ma võin eksida, aga kui, kui internetis söödetakse sellele algoritmile õppimise hetkel või faasis ette pilte, siis nende piltide pealt keegi ei seleta sellele algoritmile, et kui seal ongi, ma ei tea, kujutame, et praegu on lumine aeg, et mees seisab kasuka, mütsi ja kinnastega keegi ütle sellel algoritmile ette, et vota, et see osa nüüd siin pildistan müts ja need osad siin on kindlad. Aga ta suudab hakata tekitama seoseid, kui ta näeb sedasama kindaid ja mütsi. Teistel piltidel ist hakkab aru saama, et ahaa, üks kinnas näeb välja, selline. Müts näeb välja selline, kui keegi nüüd küsib või ütleb, et joonistage mulle mütsis, ta loob selle info põhjal, mis talle andnud on nii-öelda uue mütsi. Aga alati nagu sellega, kui kvaliteedikontroll on olemas, see tähendab seda, et ega ega algoritmile õiget ettekujutust ei ole, et mis siis kõige reaalsem pilt on, et meie lihtsalt arvame, et meie teame, et müts peab selline välja nägema ja järelikult see on õige pilt. Ja kahjuks seda nagu programm igaüks näppida ei saa, me peame leppima sellega, mis nad on nii-öelda oma kodulehel ja erinevates uudis artiklites meile meile jaganud. Aga asi paistab põnev ja paljud ootab, aga kui me nüüd räägime näkku mingitest rakendustest, milleks selliseid asju kasutada saab, siis no kindlasti ilmselt on neid väga konkreetseid asju, mida see, millega saab teha kasulikke asju, mitte lihtsalt joonistada redisidki seletavat koera. No kõige ei taha nüüd öelda, et meie võiksime sinuga ju siis varsti nagu loobuda sellest, et me siin raadios istume ja, ja neid uudiseid vahendama, sest et uudisteankur, mis töötab tehisintellekti peal on juba olemas. Et kui anda ette tekstis ta loob selle põhjalt uudised ja, ja on olemas ka siis nii-öelda valeuudiste tehisintellekti algoritm, mis suudab siis nullist luua uudiseid, inimesed ei suutnud eristada, et missugune uudiseid, reaalne missugune mitte. Et võib-olla siis algoritm suudab pidi lasteraamatutele või mõnedele muudele sellistele ulmeteostele visuaalset poolt luua või või, või ta vähemalt et annab aimu, mismoodi üks algoritme üldse saab aru tekstist ja mismoodi tema seda ette kujutab. Kasutasin sõna, tema näeb et kõik, kus on, kus inimene kasutab vaatamist ja üritab siis visuaalselt infot kätte saada, et võimegi üksed selle asendada ju mingis mõttes tehisintellektiga ja kes mind ei usu siis te võite lihtsalt huvi pärast, et ma olen ise proovinud läbida sellist testi, kus sa pidid arvama ära, et kas, kas inimese pilt, mis seal on kujutatud kaks tükki kõrvuti, et kumb Eestis on reaalne, kumb mitte. Et see on päris põnev test ja, ja üks selline lehekülg, kus sellist asja saab testida, on iis feisse Riil või, või midagi sellist, et kui te panete Google'isse, et Oris jumal Riil ja siis te leiate selle lehe üles, kus saad ennast proovile panna, arvates ära, siis kas kumb pilt on siis loodud tehisintellekti poolt ja kumb pilt on reaalne ja tunnistan ausalt ega ei suuda väga vahet teha peaaegu üldse mitte? Ja ega siin selle programmiga enam-vähem samamoodi, et noh, ongi, et me kirjeldasime praegu siin mingisuguseid näiteid, mis on nagunii-öelda, meie tulemuseks joonistatud pilt, aga, aga siin on ka variante, kus on täitsa sellised nii-öelda reaalsed olukorrad, reaalsed objektid, reaalsed situatsioonid. Nii et ma ei tea, võime näiteks kirjeldada, et selle programmile, et kujuta Jüri Ratas ja Edgar Savisaart vestlemas ja ta nägu teebki sellise pildi ja see võib olla nii realistlik, et me ei suuda nii-öelda öelda, kas see on nüüd päris või mitte, nii et ehk siis tal on selline nii-öelda problemaatiline potentsiaal ja mõõde ka kindlasti olemas. Jah, see oli tõepoolest ka artiklis on välja toodud, et et kas mingisuguseid pilte siis peaks nagu looma või tekitama, mis, mis ei, ei ole reaalsed või, või, või mitte. Aga kui, kui viimasel ajakirjandust vaadata, siis ajakirjandus kasutab ise samamoodi väga palju pilte, mis on illustratiivsed, mis ei olegi võib-olla konkreetsest kontekstist või konkreetsest olukorrast, aga aga miks mitte vaadata tulevikus tehisintellekti arusaama sellest olukorrast ja muid muid üks huvitav, mis? Ühest artiklist välja lugesin, selline võimalik. Rakendus siin üks eksinsener, kes töötab BMW sisesõitvad Ta isejuhtivate autode kallal ütles, et et temal oleks näiteks sellest kasu, kui, kui nad nii-öelda katsete käigus salvestavad tundide kaupa nii-öelda videomaterjali selle selle auto pardalt. Et kui tahta sealt näkku nendest videomaterjalist niisugune lõik üles leida mingi kindla olukorra kirjeldus. Et kui ta on olemas algoritmis, kui suudab sellise olukorra tuvastada, sellest materjalist seda kätte anda. Et see oleks talle nagu väga kasulik, et tundub, et me, et me selle põhjal me saame edasi liikuda ka sellise, võib-olla palju tõhusama pildiotsingu suunas nii-öelda selline. Pildi otsisõna kui see on pikk video, kas sa suudad leida sealt mingi kindla klipi üles? Et kasutada seda algoritmiga veidike nagu teistpidi, et et, et jah, nüüd me tahame sellist konkreetset hetke leida, et no kindlasti neid rakendusi, rakendusi on veel, et et, et kui, kui me rääkisime eelmises saates sellisest nii-öelda laborilahendusest, siis nüüd ma olen siin juba tegelikult töötav asi olemas ja mis on selle asja juures hea või sellise tehisintellekti ja närvivõrke kasutava algoritmi juures on see, et ta tegelikult õpib ka järjest juurde. Kui iga kord, kui talle söödetakse ette ja, ja sealt tagasisidet oodatakse, et vaata sa nendest 500-st pildist, see, need pildid olid head siis ta ka selle baasilt õpib juurde, ehk saab targemaks. See programm, millest me siis räägime, on toki, ehk siis nii-öelda kombinatsioon kuulsast multifilmirobotist voolist ja kunstnik Salvador ta liist, ehk siis tool on selle programmi nimi, kel huvi, saab internetist vaadata nende kodulehte, kus on tõesti nagu erinevaid näiteid selle kohta, et kuidas see programm suudab Tekstist luua, pildid. Väga põnev. Ja Ma ilmselt me jõuame sellest või ütleme, nendest rakendustest või nendest teemadest saame rääkida siin saates edaspidigi, sellepärast et see on kiirelt arenev valdkond. Aga selline oligi tänane ja puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Heil altin tänane kuulamast ning taas eetris kolmapäeval kõike head puust ja punaseks.
