Arstlikus komisjonis on kolm eriarsti. Taoline tegevusvorm pärineb ajast, mil tervisekontroll tugines koha peal tehtavatele uuringutele kuna varasemate andmete kättesaadavus terviseseisundi kohta oli piiratud. Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus ning kaitseväekohustuslaste terviseseisundit tasuvaid hindama kaitseressursside amet kaitseväe poolt määratud arstid. Kaitseministeerium soovib juurutada süsteemi, kus noorte terviseandmeid on võimalik tervise infosüsteemist luba küsimata vaadata. Kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu rannaveski ütleb, et eelnõu eesmärk on arstliku komisjoni kaasajastada ning tervishoiuressursse säästa. Kodanike vaatenurgast selgelt ei vasta tänane selline tervise hindamise protsess enam kaasaegses infoühiskonnas oodatavatele standarditele. Anu rannaveski kinnitab, et ka uute reeglitega jääks kutsealust selle võimalus oma terviseandmete avaldamisest keelduda. Selle jaoks tuleks tal infosüsteemi vastav märge teha. Praegu toimib süsteem vastupidi. Kaitseressursside amet näeb inimese terviseandmeid alles siis, kui inimene selleks eraldi loa annab. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tohiks praegust korda muuta tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel räägib, et neil on omalt poolt küsimus, kes ja kuidas neile andmetele tervise infosüsteemi ligi pääseb. Tervise infosüsteem on eelkõige mõeldud iga üksiku inimese terviseandmed säilitamiseks ja selle edastamiseks erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. See sisaldab väga delikaatseid isikuandmeid ja põhineb väga selgel seadused, kui ka siis sellise eetilisuse alusel inimese ja tervishoiuteenuse osutaja ehk arsti omavahelisel kokkuleppel. Sotsiaalministeerium on aastaid seisnud selle eest, et inimeste ja asutuste ring, kes inimese terviseandmed ilma loata näeksid, oleks võimalikult väike. Et tekitada teatud selline usalduse vähenemine tervise infosüsteemi vastu ja, ja võib-olla ühiskondlikul tasandil nad ei kaalu üles kadunud, siis saame selle iga-aastase 10000 noore inimese tervise hindamise kaudu. Agris Koppeli hinnangul poleks muudatust ka tarvis, sest juba praegu annab suur osa kutsealustest kaitseväele loa enda terviseandmeid vaadata rannaveski aastas Agriskoppelile. Et küsimus seisneb andmete edastamise viisis Jah, tõepoolest, me ütleme, et kuskil 85 protsenti kutsealustest meie jaoks andmed avad, aganad paraku teevad suures osas seda alles siis, kui nad on jõudnud arstliku komisjoni ja see 10 või 15 protsenti, mis kutsealuste andmed meie jaoks suletuks jäävad, siis noh, need on tegelikult eeskätt sellised põhjused, kus isikutel puudub elektroonilise nõusoleku andmise võimalus. Aga noh, teisest küljest on seeläbi võimalik ajateenistusse kutsumine tahtlikult edasi lükata ja oma terviseandmeid varjata.
