Enefit Greeni juht Aavo Kärmas ütleb, et praegu on Läänemeretuuleparkide võimsus kokku kaks gigavatti aastaks 2050 saksa olla kuni 90 gigavatti. Võrdluseks tänavune Eesti 15 aasta elektrienergia tarbimise rekord oli ligikaudu üks koma viiskiga vä? Veel ei ole Eestis ühtegi meretuuleparki arendajate huvi, samas aina tõuseb. Erinevaid meretuuleprojekte, mis on erinevates arendusfaasides, on võib-olla seal kuskil seitse gigavatti, aga samas taotlusi hoonestusloa menetluse algatamise antud sisse palju rohkem jäta kuskil see ulatuda isegi kuni kolme gigavatini. Kärmas lisab, et neil on planeeringufaasis kaks park. Selleks, et oleks lihtsam tuulikuid ehitada, tuleks Eestis lõpuni viia mereala planeering. Veel on vaja lahendada ühendused elektrivõrguga ning kuna tuult ei saa, nagu kütust suurema tarbimise puhul katlasse lisada, on vaja lisaviise energia talletamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga seletab, et Eestis on puudu just viisi energiat talletada pikaajaliselt. Hiljutine talv näitas, et et on ka talvesid, kus on pikemat perioodi külma kui, kui kaks-kolm päeva isegi nädalaid ja sellel perioodil ei olnud neil väikse energiat ei olnud ja tuult oli ka vähe. Et selliste perioodide jaoks tasub mõelda Energiat halvestamisele taastuv gaasidesse, olla vesinik, see võib olla ka sünteetiline maagaas. Mahukate meretuuleparkide ehitamine tähendab ka rahvusvahelist keskkonnamõjude hindamist. Nii saadavad sakslased, taanlased ja rootslased keskkonnaministeeriumile tihti oma plaane. Mille kohta siis ministeerium Eestis küsib laiemalt arvamust. Ministeeriumi nõunik Rainer pressidski. Ja valitsusvälised organisatsioonid annavad tagasisidet meretuuleparkide kontekstis, eelkõige siis seoses Liinustikuga linnustiku ränded meretuuleparkide puhul. Samuti tuuakse välja nahkhiirtele kaasnevaid mõjusid laiemalt ka mereimetajaid. Ning minu arust Vainimis ka kalalaevade kaugpüügiaspekt, eks ju, et kas eestile säilivad võimaluse nii nagu need on varem olnud. Ornitoloog Leho Luigu jõe ei ole küll tuuleparkide vastu, siiski on ta järjest rohkem murelik. Ida-Atlandi rändeteel on olulised just Eesti madalikud kuu, sobivad ka hästi tuulepargid. Luigu jõe kurdab, et Põhjamerelt on juba osad linnud tõrjutud. Prankinud vajavad ju tegelikult tankimiseks toitu nagu autod. Bensiin ei saa edasi lennata, kui tühi rasvavaru ei ole piisav, et selles mõttes nad rändhüpped ongi 1000 kilomeetrit stab, söövad kolm nädalat, siis teine 1000 kilone söövad kolm nädalat neis ranna käib. Kui energeetikud ornitoloogid jõuavad kompromissini, tekib Luigu jõe sõnul tihti kohe järgmine murekoht. Kui üks tuulikute asukoht sobib lindudele ei sobise näiteks kalameestele.
