Siit on hästi näha, kuidas Ilves liigub hästi sellistest  madalatest kohtadest läbi, et ilves muidu niisugune  täiskasvanud isane ilves võib pea köögilaua kõrgune olla. Mees, kes käib ilvestega samu radu pidi. See ei ole lihtne loom, kelle jälgi metsas. Õppida ja vaadata. Lumeonn on talvisematkaja hotell. Varsti varsti on sarika pidu. Viude tüli söögilaua ääres. Alati, kui hästi siin jälg on näha. Kas sina oled oma isaga kaasas käinud ilvese retkedel? Räägime mõnest loost, kus sa oled ilvest näinud. Siis, kui ma olin hästi väike ja ma käisin lasteaias,  siis ma pidin õppima lugema, siis me käisime autoga  siinsamas põldudel sõitmas ja siis üks. Ja siis me lugesime kitsi ja üks hommik oli seal üks ilves  ja siis kui. Siis, kui ma olin suurem poiss ja me sõitsime põldudel,  siis sellel väiksel ilvesel, kes kunagi oli väike,  siis temal olid juba pojad. Milline see on sinu jaoks suur kass? On ta tore loom. Nii ja naa vahepeal tore vahepeal kuri. Kuri, et ta on ikkagi metsloom, eks ju. Aga meeldib sulle. Kas ta on suur loom? Mitu korda sa oled? Teised lapsed vist nii palju ei ole näinud. On nagu lahe, et su isa tegeleb sellise ilvese vaatlemisega. Ja siis ma saan ise temaga kaasas käia. Ilveste vabas looduses vaatlemine on üks õnnemäng  või peavad olema loomakäitumisest head teadmised  ja kogemused. Lahemaa metsade vahel elaval Martin Piispeal on Ilves käinud  lausa koduukse ees. Kohalikud kutsuvad teda vahel Ilvese lausujaks  ja aastatega on ta Laanekõutside elukohta  nii mõndagi õppinud. Ilves on tulnud, õhtul, on istunud siin siin taga  kannajäljed näha ja see on siis Ilvesel on selline  energiasäästlik ja. Igati efektiivne eluviisi on see, et tema on alati valmis  ja ta on alati laisk. Et tema, ei Ta ei tee ühtegi üleliigset liigutust,  kui on võimalus, siis ta puhkab. Tema ootab, kui söök tuleb tema juurde, tema ei ole nagu hunt,  kes jaksab joosta kilomeetreid söögi järgi. Ilves on Eesti kõige kiirem loom 20 meetri läbimises,  nii et tema, tema on alati valmis. Kui keegi tuleb. Tema juurde mitte tema ei lähe kellegi juurde. Ta peab ka vahest hiilimisjahti ja varitsusjahti,  aga enamasti on tema. Tema tugevus on üllatamine. Et siit on hästi Täiesti näha, kuidas ilves liigub hästi sellistest  madalatest kohtadest läbi, et ilves muidu niisugune  täiskasvanud isane ilves võib pea köögilaua kõrgune olla aga näed,  igalt poolt on tal vaja läbi surkida ja purkida,  et et see ei ole lihtne loom, kelle jälge metsas. Õppida ja vaadata, Eesti niisugune vähetuntud fakt on,  aga Eesti ilvesed on maailma kõige suuremad ilvesed. Nii ta paraku on, et ta jahi, metskitsi ja  selle võrra ta on ka suurem, et siin mujal ilvesed jahivad  palju väiksemaid loomi, et nii et Eesti ilves on suur ilves. Eesti ilus on suur, ilus. Siin on näha siis kus ilvese rida tuleb mööda just  kus metskits on maganud, et metskitse magamiskoht  ja siis et sellest siit metskitse rida läheb teiselt poolt,  aga siis tema, tema on seal maganud. Ilves kõnnib mööda, et siin nad ei ole omavahel kohtunud,  aga siin on siis kõrvuti nii saaklooma kui küti tegevus jäljed. Ma olen leidnud, kus ta metsas kõnnib, nagu tal on oma rada,  kõnnib, kõnnib, kõnnib siis mingi hetk kõnnib mööda  kitsejälgi natuke aega talle järgi ja siis jälle pöörab oma rada,  et ta ei lähe nagu neid järgi ajama. Pigem ta nagu teab või ennetab ette, kus ta on,  kus see kits või saakloom liigub. Ja siis üllatab teda, kui ilves saab nüüd  selle metskitse kätte, see on ju väga suur loom. See on täpselt sama suur kui ta ise. Et selles suhtes see võib ka võib ka olla suurem. Ilvesel ei ole mure endast suuremat kitse nagu murda. Aga ta kunagi ei hakka seda sööma siinsamas,  kui ta selle ära murrab. Kas ta sööb kõik ära siis või? Ilves sööb ära kitsest kõik hea. Et kui tema on hästi selline. Esteet siis võib-olla ütleme, et tema ei söö kunagi ühtegi  pahaks läinud asja, ei söö ta sisikond ega midagi,  ta sööb siseelundeid, mõnda ja puhast liha,  kõik sellised asjad. Et järgi jääb temast ainult sellest loomast kõik,  mis on nahk, luud, pea kõik kõrvad, kõik sellised  ja neid asju ta ei puutu. Selle õpetavad teised loomad. Ja Ilvese söömiskombed on, et noh, kui hundid söövad,  siis on terve metsaalune seda looma täis,  et noh, see on ikka, see on ikka kaugelt näha,  et keegi on otsa saanud. Siis kui ilves lõpetab, siis kits on pakitud kokku. Niisugune noh, ütleme topis palli suurune. Aga palju sinu piirkonnas neid ilveseid üldse on siis? Minu piirkonnas elab suur isane, keda ma hall seljaks kutsun  sest tal seljal väga palju täppi ei ole. Ja siis on emane, üks, kes elab siin piirkonnas  ja teine, kes elab siit lõuna poole. Eelmine aasta oli täitsa müstika, oli nelja pojaga perekond. See aasta olen näinud jälgi, kus oli siis ema kahe pojaga. Et ma veel ei ole teda pildile saanud ega kuskil,  nagu aga jälgede järgi ma sain aru, et on kaks poega. Et see aasta siin läheb ilvesel jällegi täitsa. Täitsa hästi. Ilvese jälg on nagu siis ka kodukassi jäljega sarnane  või kuidagi teistmoodi. See on samasugune ümmargune noh metsas on nagu kõige lihtsam  ilvese jäljest aru saada. Niimoodi ilvesel, kui kõikidel koertel nende koerlastel on,  need on ühepikkused, siis ilvesel on Need on erineva  pikkusega keskmised ja et see väide, et ilvesel pole kunagi  küüsi näha, see ka ei, alati ei päde, et kui ta on libedal,  tõukab. On tal küüned näha ja samamoodi on tal küüned näha siis,  kui ta kõnnib hästi paksus lumes siis ta lükkab oma varbad laiali,  et saada rohkem pinda, et mitte nii sügavasse vajuda. No inimestel on sellised müüdid või uskumused Ilvese kohta,  et ilves varitseb kuskil puu otsas, eks ju,  ja siis ründab oma oma saaki. Kas on see, see on nagu ütleme müüdi tasandil,  aga. Paraku Valgevenes on teada juhuseid, kus ta tõesti ootabki  sellise maha murtunud kuusetüve peal, et ta et ta  ega tema, jäta juhus kasutamata, et samamoodi nagu minul oli see,  kus ta hüppas ja proovis kätte saada hand,  kaku ega söök on söök, ega tema ei pirtsuta,  kui see on värske ja liigutab, siis see läheb loosi. Et see on kindlasti müüt, et ta inimesel väärib. Aga kui on võimalus puu otsast metskitse püüda  või jänest või metsist näiteks, siis, siis ta kindlasti  kasutab seda võimalust. Räägitakse sellist väljendit nagu ilvest tegema,  et, et mis see tähendab? Ilves tegema ilus tegema tähendab see, et sind,  kui sa kõnnid tal pikalt jäljes või et ta tunneb,  et keegi jälitab teda, siis ta tuleb omakorda sinu selja  taha ja vaatab, kellega tegu oli või et olen samamoodi  viinud raekaamerale akusid ja siis on selgunud,  et midagi ei tööta ja siis olen uuesti tagasi läinud,  siis on, näen, et et minu jälgede pidi on just viis minutit  varem kõnnitud. Et ega ma teda ennast ei näe. Aga ma näen ta jälgi lihtsalt, et miks ta  nii teeb, siis. Ta on uudishimulik, ta tahab üle nuusutada  ja aru saada, kes, kes kondab tema metsades. Ilvesel on ilmselt väga hea kuulmine, kas pole? Ja kuulmine ja nägemine on tal tema, tema relvad,  et et seda see kuulmine ka toidab teda väga-väga hästi  nii hiirte püüdmisel kui, kui kõikide muude teiste loomade jälitamisel. Põhirelv on muidugi nägemine öösel nagu kassidel ikka,  et tegelikult. Aga jah, nägemine ja samamoodi see tema enda häälte tegemine  on samamoodi selline. Omamoodi õudusfilmi lugu, et no see on ikka niisugune nagu  haukumine või kräunumine pooleks, et noh,  ütleme kui kass ja koer kokku panna, siis midagi sellist saab. Nii, siin on nüüd uus koht, kus ilasel meeldib olla jah. No see on ka tema üks selline lemmik märgistuskoht,  et siin on nüüd need on paari päeva vanused jäljed,  et aga siin ta siin ta käib neid märgistamas,  siin on näha, et ta on käinud siin kivide vahel,  tal meeldib igal pool ronida. Ilvesega on see, et kui ta on põllu peal  ja ta istub seal kivi otsas ja seda näed  siis ma rahulikult võin minna koju, võtta teised inimesed  peale tuua tagasi. Vaadake sa ilvese. Siis ta ei lähe mitte kuskile. Kui sa ta üles leiad, siis taga on lihtne,  et sellised olukorrad enamasti on sellised,  kus seal kilomeetreid ei raadiuses, on mingi saak murtud. Nad on kõht täis, aega on, kiiret ei ole. Siit on nüüd teine loom on sealt tulnud? Kahed jäljed on? Need on mingi. Ma arvan, kahepäevase vahega umbes. Sina oled näidanud inimestele, siis Euroopast  ja maailmast ilveseid on inimesed siia kokku tulnud lausa jah. No kõik vahes käivad ja jah, selles suhtes,  et nii on juhtunud, et. Väga paljud Inglismaalt tunnetakse huvi,  et just kes tahavad ilvest näha, et ei lubada,  ei saa, aga teen endast kõik oleneva, et see jah,  mitu õhtut me otsime jälgi ja vaatame, kus loom on,  siis õhtul vaatame kas termokaamerate või lampidega ja. Et päris päris paljud on näinud No mis need emotsioonid on nendel välismaa inimestel,  kelle unistus on nii-öelda näha päris ilvest oma silmaga. Noh, paljudel on see ikka selline hobi, on näha ära maailma  kasse ja et siis ikka näed siiralt emotsioone,  et nad on väga üllatunud, kui suur see Eesti ilves on. Ja teiseks, et see emotsioon, mis see tol hetkel nagu valdab,  et sa siis saad nagu ikka aru, et kui, kui siiras see  nägemise soov oli, et kui sul ikka täiskasvanud inimesel  rõõmupisarad silma nurka tulevad, et kui selline,  kuigi see hetk võis olla ainult 30 60 sekundit,  mitte rohkem, aga sellest piisab, et see inimene nagu Ütleme nii, et järgmine päev on siiralt õnnelik,  sul. Lummavad vaated Põhja-Kõrvemaal. Iga looduskeskkond ja hooaeg pakub matkalistele midagi eriilmelist. Alpinist ja matkajuht Gunnar Karu on vallutanud mägesid  ja rännanud nii Eestis kui välismaal. Mina palusin Gunnaril tema kogemuste varal näidata,  kuidas saab talvistes oludes looduses ööbida. Talv hakkab vaikselt siis näitama lõpumärke,  sellepärast. Et kevad tuleb mühinal peale, algne mõte oli ju tulla,  et saaks seda karmi pakast tunda, et oleks puusadeni lumi  miinus 20 ja nüüd oleme siis kevadise päiksega. Kui me rääkisime sellest, et teha üks talvine matk  võimalusel ka koos ööbimisega siis sa ütlesid,  et sul on selleks tegelikult mõte, aga kummalgi meil ei ole  ju kaasas telki. No ütleme nii, et õige matk on alati ööbimisega ilma ööbimiseta,  matk ei ole üldse see ja kui juba talvematkast rääkida,  siis talv on üks selline aastaaeg, kus õnnestub ise onni konstrueerida. Ja loomulikult meil on abimees valge kuld,  ehk siis valge lumi, millest meil on plaan täna  siis meil öömaja teha. Ja telki meil tõepoolest ei ole, nii et peame hakkama saama lumes. Tuleb olla väga tähelepanelik, et siin üleni märjana ei lõpeta. Enne kui lumekindluse ehitamine algab. On tunne, et siin on täpselt meie öömaja koht,  et piisavalt on ruumi, lund jagub ja pärast on siin hea teed  ka valmistada, nii et kujuta nüüd ette, siin on sinu täna  öine kodu, alustame ka projekteerimisega,  ehk siis me tahame kõigepealt teada saada,  kui suure me ta tegema peame, ehk siis meil on vaja pikkust,  et me ilusti ära mahuksime ja loomulikult  ka laiust, et me oleksime piisavalt, siis oleks ruumi keerata. Ja siis tuleb hakata lund kühveldama ja nii nagu ikka,  on see väga tasumatu töö. Kõigepealt kühveldame onni valmis ja siis kühveldame ta  seest tühjaks, ehk siis, kui sa nüüd siia viskad pikali,  siis me saame teada siis, et, et kui me siit me hakkame  pihta oma majaga, et kui ka me siis ta teeme  nii et häda Ja korraks. Okei, proovime lumeinglid, ühesõnaga, vana hea lumeinglid,  nii läheb. Nii aga projekteerimisel, siis ma arvan,  et me alustame enam-vähem sellise joone pealt. See on siis see koht, kus nii-öelda võiksid meie jalad olla. Pea said sa enam-vähem siia, jätame siia väikse varu ka,  et see on siis ilmselt meie nii-öelda tagumine äär,  tagumine sein. Ja me teeme siis kaks magamiskohta ehk et kui kui mina  tahaks siinpool magada. Siis me siia vahele jätame endale natukene käiguruumi. Ja kui sina tahaksid nüüd siin kõrval magada,  siis ma arvan, et meie isu tuleb enam-vähem lõpuga siia ja,  ja selleks, et meil siis natukene lihtsam siin oleks,  siis me paneme endale väiksed spikrid ka,  et. Me paneme kotid, siis paneme kilekatted peale neile  ja paneme siis kotid lume alla, et me teame,  et kui me jõuame Jõuame seljakotini, siis me oleme õiges kohas,  see jääb meil. Kahe. Nii-öelda magamisaseme vahele. Me teeme selle kõrvale kaks magamisaset ehk et me magame ise  natuke kõrgemal maapinnast niimoodi, et me saame õhtul  ka mõnusasti istuda. Ja õige lumeonn on ikkagi selline, et sa saad sees sirge  seljaga istuda. Ehk et kui me nüüd kujutame ette, et me siin istume Siis umbes nii siis nii kõrgeks saab teha ja. Mina veel praegu sellesse ei usu. Homme oled sa poolesportlikum kui täna, nii et kühveldamise ohtu. Tuleb meil korralik okei, laseme käia. Oleks südatalv miinus 20 kraadi. Gunnar ütles, et ka siis on kõik võimalik,  aga praegu juba põhimõtteliselt kõik ujub. Lumi on vesi raske. Näis, kuidas see kõik lõpeb. Võite öelda poolteist tundi mässamist ja nüüd hakkab see lumeonn. Mõni ütleks võib-olla ka, et peaaegu igluvääriline lumeonn  ilme võtma. No paistab, mis paistab, mis vana hea seljakott tuleb. Varsti hakkame juba kahe mehega sisse mahtuma,  esialgu on veel üksi, natuke kitsas, aga aga iga hetkega  tuleb ruumi ainult juurde, nii et. Varsti varsti on sarikapidu. Kiire verevahetus, vaatame, mis elu see mutionu elu on. No ega siin praegu õieti midagi liiga palju näha ei ole,  aga samas See meie siia ette pandud kott kenasti paistab,  annab meile orientiiri. Et kuidas me siin oleme. Põhimõtteliselt sain koti kätte. Kellel? Neil, kellel klaustrofoobia või tunnelid  ja muud sellised asjad kaevandused ei meeldi,  siis kohe väga ei soovita. Aga võib-olla pärast magada soovitan küll. Töö hästi tehtud. Hurraa, ütle ausalt, arvasid sa, et nii raske? Ma ausõna, arvasin, et siin on poole rohkem lund,  aga meil läks kühveldamise peale ikka kõva aeg. Pole lund, kevad aga tehtud, maja on olemas,  väga hea, nüüd me saame sisse kolida ja raskem pool on alles ees,  nüüd hakkame teed keetma ja kuidagi peab  ka talveunne vajuma, nii et. Ellujäämiskursus jätkub. Ma ei tea, kuidas teie meid praegu seal näete,  aga paras aurusaun on siia sisse tekkinud,  nii soe veel ei ole, võib-olla saunavääriline,  aga aga selline omamoodi maagiline küll mina ütleks,  et kolm minutit esimese leilini. Ja soe on, no nii, terviseks. Terviseks. Tegelikult sellise lumeonni või iglu ehitamine ei ole ju  lihtsalt lõbu pärast, sellel on praktiline vajadus ka. Absoluutselt ei ole mägedes väga harv see olukord,  kui telgiga midagi juhtub ja selleks, et  siis ellu jääda ilma telgita, siis sellise lumekoopa  ehitamine on ainus variant. Ja päris kõrgmägedes, kui minnakse üle seitsme,  8000, siis on päris sagedane olukord, kus ehitataksegi  lummekoobas kaeva, aetakse siis sisse ja jäädakse  siis sinna ööbima, et hoitakse kaalu siis üldse telgi arvelt kokku,  et telki kaasa ei võetagi. Ja loomulikult ega vaim peab olema valmis selleks,  et eksidki ära ja ei jõua võib-olla soovitud onnini autoni. Ja selleks samamoodi, et öösel ellu jääda,  siis ehitati endale onni ja ööbit seal. Et selline elupäästja lumekoobas on vägagi kasulik oskus  teada ja osata, et see lumekoobas hoiab tegelikult väga  hästi sooja väga hästi, et siin magada värskes õhus ilma  tuuleta on suurepärane. Mida sa unes kavatsed näha? Mina kavatsen näha palmisaart. Ja noh, nagu ikka, matkamehed unistavad järgmistest  matkadest ja palmisaarest. Ei ühtegi külma unenägu, ei mingeid jääkarusid. Vaatame, mis saab. Kui ma järgmises osooni saates jälle mõne looga teid üllatan,  siis ilmselt läks kõik hästi. Head ööd. Üle pika aja on Eestis jälle korralik talv. Meile pakub see küll rõõmu, aga lindude ja loomade jaoks on  paks lumikate korralik proovikivi. Talvel koondub lindude elu just sinna, kus leidub midagi söödavat. Ühel krõbedal hommikupoolikul seadsingi sammud varjesse  eesmärk kohtuda viudega. Esimesena saabus kirju rinnaesisega hiireviu. Enne sööma asumist uuris ta pilguga ümbruskonda,  et kõik ikka ohutu oleks. Hiireviu on Eesti arvukaim röövlind. Siin pesitseb umbes 6000 paari. Talvel peatub meil ligikaudu 2000 isendit,  kes enamasti on pärit põhja poolt. Kunagi peeti hiireviule jahti, kuid nüüd kuulub ta  kolmandasse kaitse kategooriasse. Nagu nimigi ütleb, toitub hiireviu peamiselt hiirtest,  kuid hiirte puudumisel sobib ka muu kraam. Toiduotsingutel meeldib neil istuda kusagil kõrgemal näiteks  puu või pöösa tipus. Välimuselt on hiireviud erinevad. Neid on ühtlaselt tumepruuni kui ka kirjumustrilise sulestikuga. Just suur sulestiku varieeruvus teeb hiireviu määramise  algajatele raskeks. Äratundmist lihtsustab aga nii-öelda helepõll,  mida kannavad kõik hiireviud. Hiireviusid kogunes platsile ligi 10. Kõige tähtsamana tundis end see, kelle küüniste vahel oli toit. Saabuvatel viudel oli kaks varianti. Kas oodata? Või jõuga toit endale võtta. Toiduomaniku tiibade laiutamine oli märk vastasele. Ära tule, olen suur ja kuri. Oma toidupala tuleb kaitsta. Ühel hetkel ilmus välja hiirevi riiakas vend karvasjalg vi. Küünistega tugev hoop hiireviule selga ning toidupalake  oligi tema oma. Karvasjalgviu on meil läbirändaja, siin ta ei pesitse. Tema teine nimi taliviu viitab sellele, et teda võib kohata  peamiselt talvel. Karvasjalg on sulestiku poolest palju kirjum pikemate  tiibadega ning suurem kui hiireviu. Üsna pea oli platsis veelgi uhkem karvasjalg vihu sedakorda  eriti efektse heleda peaga. Ka tema võttis kiirelt ohjad enda kätte. Too karvasealg aga ei saanud sama rahulikult süüa kui  eelmine sest platsile kogunes üha enam konkurente. Esimesest kaklusest tuli ta võitjana välja. Seejärel astusid areenile tumepruunid hiireviud  ja üheskoos löödi karvas jalg minema. Edasi läks vaatepilt väga kentsakaks. Kohale ilmus hall haigur. Külm oli mere ning lähedal asuvad ojad kinni kaanetanud  ja haigur ei saanud oma toitu kätte. Ta tuli vaatama, mida need viud nosivad. Paha aimamata jalutas ta viude keskele unustades,  et huvi pööra toidu vastu, võib viusid vihastada. See päev pakkus mulle palju äratundmisrõõmu. Kui sarnased me nende viudega oleme? Kes üritab ennast kehtestada? Aga kuidagi ei tule välja. Kes pole oma eluga rahul? Kuid ei julge ka midagi ette võtta. Mõni üritab Aga välja ei tule. No vaadake seda keskmist viud. Kas pole mitte inimlikud käitumisjooned?
