Oli meil nüüd kuni uus korra anti meile rakvere jahimeestele. Siin karuluba ja see toimus siis meil rakury metsamajandis vinni vahtkons metsa vahel oli teada, kus karu oli sügise magama läinud. Et siis läksime seda pesa piirama, hommiku käisid muidugi seal metsa juurest, kui see ängiste seltsil kõik koos käisid seal igasuguseid hirmu ja õuduse jutud, et mis võib siis juhtuda seal kui see aru haavata saab pealaskmise juures ja no siis läksime metsa metsa, vat rivistati üles, seda tehti korraldused ära käiku, et jahieetika, et nii ja naa ja siis õieti korraldus, võt, veljed, mehed lähevad nüüd karu pesast välja ajama. Muidugi kogemata olin üks mina ka seal selles hulgas, kes siis läks 100 karu välja. Tuli niimoodi välja, läksime pesa juure, vaatasime tõesti karu magab, teate, iga loom hingab, eks ole sealt tekkida soojus. Ja siis tema oli ka ilusas teinud omale noored kuused kannatanud kokku ja siis nisukene ava seal siis jääb pulgad, purikad ripuvad Slava ees. Hingeaur nüüd välja käis, noh, ajame siis proovime teatraagimisel head kõvad juttu, tead, karu üles ei tõuse, ei olnud midagi teha, tuli lõigata sealt üks niisugune Arrakene sellega katsuda teadet, kas tõuseb ülesse. Kahjuks seekord oli küll see pesa tühi. Metsa vat räägib, et vaat, sulaga oli niisugune asi, et lakkpuruga edastasid külla juurest läbi materjali, see äratas tema ylesse. Ma nägin, jälgijad läksid järgmisse kvartalisse. Ei olnudki midagi teha, siis tulivate ahelikku, teist võimalust enam ei olnud, pesa kindlat kohta ei olnud, tuli võt ahelikku. Ja hakata siis vaatan läbi kamminud. See talv oli õudselt sügav lumi, lumi oli murdneid, nooremaid võsukesi ja vits maha. Kuidagi läbi ei pääsenud ja igalühel niisugune tunne sees, et Patiga moment veidi nüüd karule peale astuda. Ega keegi ei teadnud, kus ta magab. Ja juhtuski niisugune niukene äpardused, veebruarikuus toimus see asi, kõik jahid olid juba lõppenud ja jahimehed olid tema relvad juba nii talveunne panna. Esimees ka oli oma püssikese kokku õlitanud kõike, nüüd võttis selle seinalt 27 kraadi, oli külma astus ja nii nagu see asi läheb tavaliselt olla, kui sähvatus peab juhtuma, et siis selle mehe tekitama juhtub ja tema läks karupesale peale. Aga see oli juba erutatud karu, temal olid juba olemas oma noored, kuidas uut järeltulijad olid juba olemas ja siis tema on erksam, kui muidu läks ja karu tõusis sealt ülesse ja mees tulistas ja kumbki raud lahti ei läinud. Ja karu olime jest võtmas, kui jõudis kõrvalt mees paksust välja. See kõrvalt tulistas siis karu kukkus, mina jõudsin järgmisena välja, aga siis mees oli nii valge kui talvine luminõust püsseli käes, käed värisesid. Noaga, loom oli suur kah, mina olen meeter 82 pikk ja kui selle karudesti või püsti, siis karu oli saba pikk. Ja siis korraga ma kuulen, et kus kohas väiksed lapsed nutavad, aga siis temal oli kolm poega, maa oli juba jäätunud ja kõva ja pikris klaasi, tema ei saanud tema sammalt kanda, ka midagist oli kuuse ääres, oli lihtsalt üks looduslik lohk. Tema magas seal lohu sees, ei mingisugust katet peal, puhta lageda taeva all. Siis vaatame kolm pisikest poega seal põhjas saime kütti seljast. Vati joka pojad sinna vati okasse kiiresti metsa. Juurenejad. Mis nüüd tahavad, keegi oskab, mina võtsin siis ühe isiklikult omale kasvatasin tema ülesse seitsmekuuseks ja siis noh muidugi riigiloom, riigi asi siis, et meil Saaremaal ei ole karusi. Siis viidi nemad Saaremaale üks isa ja ema, aga siis nii see tema kasvatamise periood, tema on täpselt niisama nagu väike imik iga kolme tunni tagant pidi saama oma tema rada, grammi toitu, siis hakkas täpselt niisama öösse hakkas häälitsema üks väike lapski siis tema niimoodi kasvas. Mina, nii kui üks laste armasta inimene, aga kahjuks neid mul ei ole antud. Siis ta isegi magas vaest meie juures voodis. Aga mis oli selle tagajärg, kui tema suuremaks kasvas, siis juhtus tihtipeale paha vappardusid, et tema armastab ju suvel, kui on kuum vees, siis tema möllab ees, tead, siis oli meil väljas kaevu ääres oli suur vann, oli, sai pumbatud täishommiku siis nii päevaseid, oma väljalastud siis tema seal vallis päevad otsa. Aga need uksed ja need kõik olid, temal olid teada, kuda need lahtikäivad, kui tema vajadustele lingi alla nüüd kas läks ettepoole, kui tema ei läinud, siis tema temas oma poole, siis uks tuli ikka lahti ja siis oli seal ka veel üks väike liivahunnik oli, siis ta mängis seal jooniks, kes vanni sääs liivahunnikusse. Aga siis tuli ka see unetuur peale, vot siis nüüd vaja tuppa minna ja vot see teeb voodisse teki alla ja sellepärast oli väga palju pahandusi. Tihti. Ja iseäranis ka kostab, vihkad, hakkas järele ahvima. Sest et mina käisin tööl, perenaine oli mul tol ajal kodu, aga üks õhta. Ma tulen töölt, vaatan, et mis asi on nii kahtlane, tema istub sooja mürieseige, katsuksid selja tagant käpaga, mis, et ma ei osanud nagu keerasin pea ära ja, ja üldma, vaatan, mis sellest tuleb, aga siis teate ja soojamüüri sees on need tahmaluugid temani nägi, kui korstnapühkija sealt seda tahma välja võttis, siis ühe korra, kui tähelepanu Sa mujale juhtisid, siis temal ei ole sellega kiiresti tahmaluuk lahti ja sealt käpp sisse seda tahtma vaja välja hakata. Kokk. Kas need väiksed pojad õpivad ka kiiresti inimese moodi elama? Jah, hane seda märkinud, et metsloomadest mulle paistab ta siiski kõige arukam olema. Tema kippus neid toiminguid kõiki tegema ja need toimingud olid muidugi looma toimiga, jääb loomatoiminguks, isegi ta kippus puid lõhkuma. Aga no kus seda ei saa anda seda terariista, tema käte Vaidž puu tuppa toomine, puit tõi tuppa, aga tema ei too mitte nagu meie, toome nüüd ühe käe peale, laome, puud, võtategi kahe käpaga siis tuleb ja mis oli, näituseks pumbakaev? Meil oli, juhtus pärast niimoodi, et ei saanud kommiku. Muidugi me mina elasin eramajas, tol ajal ei olnudki rohkem kui kaks perekond oli majaperenaine ja mina seal. Aga siis ei saanudki teisiti, kui hommiku võtsime kõik kaevust vee Ärarjad oma päevase tarvitusele siis võtsime selle vinna pealt poldi välja, muidu hakkas kabet pumpama. Ja siis isegi seal torul vahest joomas ja kastis ennast seal, aga siis tema lahkus päev otsa 100 kaevuma. Lahutab kaevu ära, ei olnudki teist teadjad, kui tuli siis niisugune operatsioon ära teha. Siis sügisel sai näha, kes teda õpetas, jälle? Madalalt kasvu õunapuu. Nii kaua ta võttis püsti, kui ulatas kõik ära õunad, talk armastas isegi õuna süüa. Aga kes teda raputama õpetas, kui need kätte saanud, siis hakkas õunapuud raputama, kulakuks maha, jälle võttis sealt ära. Ja veel üks arukus. Tema hommiku, kas sina vaatasid kella? Ei vaadanud. Mul oli pandud talle puuri üks vana voorimeeste kujusk. Siis tema armastas väes sellega trilistata vesikuid hommikul tema seda kõlistas, siis sina teadsid, kell on kuus. Siis tule lase väljanäituseks, kui tulin mina töölt, meil oli maja, oli uulitsa äärest, oli umbes üks, 25 meetrit, oli eemal. Aga siis oli temal juba toas teada, kui mina tulin siis kiirest perenaiselt, lase nüüd ruttu välja, et saaks mulle väravasse vastu tulla. Tuli võõras inimene, ei tulnud tema kellelegi vastu, kui ta, tema seltsid mul oli hagijas suur hagijas oli, siis Arias magas või tema embkumb ühe teise kõverduses. Nii leppisivad ära omavahel, aga võõras koer, kui see sinna territooriumi juhtus, vaat seal oli niisugune minek, et mitte kuskilt august, vaid üle aja ja isegi mina olin autojuht, siis ma võtsin tema masinasse kaasa. Mis oligi see peamine sainele saatuslikuste Saaremaa värk, et nad olid liiga kodustatud, tema tahtis tee peal ikka seda rooliga proovida, et mikspärast sa üksi, Bennet, las ma ka. Siis muidugi kui sa seda ei lubanud, siis natukese sai nagu pahasest ka ja muidugi ka karu ei hammusta. Ma ei võta mitte suuga, vaid temal on ikka nagu see mehed ikka teevad ikke käpaga ja iseäranis enne siitpoolt ja pärast teiselt poolt kui tigedast. Ja oligi niisugune asi, et kui teinekord tegi midagi pahandust, et teda karistata mõne rihmaga või millegiga see talle nagu ei meeldinud aga kõva sõna siis jättis kõik selle asja katki, aga kui hakkasid nipeldama, siis võib-olla ise ka ehk vaest said. Aga millal ta karu moodi hakkas ennast tunda andma? Karu moodi, noh siiski, mida vanemaks, seda kangemaks ja oligi lõpuotsa niimoodi, et ta oli meil õudsalt priske toitumine, tal oli hea ta läikis ja kui sa olidki kõva jooksumees, siis jooksid ise eest ära, siis tema sind kätte ei saanud, aga muidu tavaliselt metsast sinna karudest ära jooksevad. Nii priske olile ja siis mis oligi, eks ole, oma viga jälle, millega teda said õpetatud, vekene taburetlikenevast istusid seal pliita ees, ronistuda kukile, eks mina võtsin siit tagumise jalga tagant jälle kinni ja noh, nii nagu ratsasõitu nagu lastelegi tehakse ratsasõitudel pois seljas ja vaata nüüd kasvas suureks, vaat ei jaksa enam poissi, vat jälle pahandus majaste, eks ei, Jakse et niisugused asjad kõik, nii et tema väga harjub ja õpib kõigiga perenaisega, nii samad perenaine käis linnas kaupluses siis teinekord, kui oli mõni järjekord, siis tema oli kohe leti ääres, vat sealt anti kompveki järgmist oli kollekter seal püstina jälle müüa, helistada sealt midagi. Aga see oli väga hea jälle omast kohast. Perenaise käest küsiti ka teie soovid, et see võttis ka oma asjad ära, keegi oleks ühelt sealt järjekorrast, et kuule, kuidas te väljaspool järjekorda tulite või kõik vaatasite seda karupoissi. Oligi veel korra tore lugu oli kevade poole ja siis juba lumi sulas ja siis üks oli tult ka poodi ja mul oli nooriksis jõmmiga. Buvesel tegid praegu veel nii külm ja pool kaudu lumi maas, et ei tea, et üks laps kui paljajalu mööda tänavat rivistasime karu paiskile jäljed. Huvitav jälg nii täpselt niisama nagu inimese jälg oleks.
