Eiei käes on kolmapäev ning aeg on asuda novat vaatama. Täna saates saame tuttavaks poistega, kes teevad sõrmuseid. Uurime, kuidas kasse linnusõbralikumaks saab muuta? Ja vaatame õppevideot, mis selgitab lahti viiruse leviku põhitõed. Võrde silmi ja suud on inimene avanud viirusele ukse. Kuusalu kolm gümnaasiumi poissi on teinud õpilasfirma,  mis tegeleb puidusõrmuste valmistamisega. Juliet käis uurimas, kuidas äri läheb. Tere. Mis asi see on ja mida see teeb? See on siis kolmdeprinter ja ta hetkel prindib meile  sõrmustele vormi, et sinna epoksid valada. Idee oli meil alguses tegelikult teha puidust käekellad,  aga see osutus liiga raskeks, sest et Eestis ei ole müügil  kellamehhanismi ja siis otsustasimegi, et,  et äkki hakkame siis puidust sõrmuseid tegema. Ja nii see siis läks. Kuidas te neid sõrmusid üldse teete? Alguses valime enda tooriku puidu missuguse,  missuguses puidus me teeme näiteks need on Aafrika pe puust. Ja siis me alguses noh, lõikab need umbes. Üheksa kuni 10 millimeetrise paksuseks plaadiks  ja siis paneme freesi peale ja lõikame siis sobilikud mõõdud,  freesime välja. Aga mis materjale te üldse kasutate ja kust te neid saate? Me kasutame Musta tamme, Aafrika poekpuud,  Maarja kaske tamme lihtsalt. Ja me saame neid, noh, mul on siin mõned enda kodus vennad,  saan. Kasutame taas kasutame mõnda materjale ka,  et mis me maast leiame. Üheks materjaliks on meil Aafrika Beekpuu,  selle me saime Kiiust Jüri Makarovi lapsepõlvekodus,  siis tema saunalava tõid need ja vaatasime,  et see on väga huvitav materjal, millest teha sõrmuseid. Ja siis siin teine kõrval on mustam seda meil Leedus garaažis,  siin ja kasutasime ka seda siis ilusti ära. Ja ilusaid sõrmused. Kui kaua võtab aega ühe sõrmuse disainimiseks  ja tegemiseks? Disainimine võtab umbes päev aega ja no tegemine oleneb sõrmusest,  näiteks epoksiidi omad. No need kuivavad umbes päev- kaks. Ja nende valmistamine võtabki umbes neli päeva aega. Aga no näiteks tavalised nagu siin ilma epoksiidita. Need saab umbes nelja-viie tunniga valmis. Kõigepealt me siis freesime sõrmuse välja  ehk siis salktoorika on tal selline. Siis kui me tahame epoksiidiga üle teha,  siis me võtame prindime vormi välja sellise. Ja siis paneme epoksiidi peale ja lõpuks ta peaks nägema selline. Aga kui tuleb ilma epoksiidita sõrmus, siis On  ka toorik selline, siis me lihvime ta ilusaks viimistleme  ja õlitame, tore. Aga kuidas müügiga läheb? Müügiga on suht selline, nii naa, algus oli tugev,  sest kõik tuttavad ja kõik tahtsid, sest nagu  kes ei tahaks. Toetada näiteks oma sõpra või lähedast. Ja siis kui talv tekkis, siis meil tekkis niisugune väike paus,  kõik olid, nautisid oma vaheaega, käisid õues  ja nii ja naa. Ja peale seda nüüd üleeilset laata nii-öelda tekkis kuni 10  uut tellimust ja see oli nagu meie uus rekord. Meil on tekkinud paar probleemi ka, et vaatasime netis,  meil on enda koduleht, kus me vaatasime,  et toode on olemas aga kuhugil on kautsi läinud  ja siis meil just need sõrmused telliti,  mis olid nagu kautsi läinud ja siis tekkis paar probleem,  pidime rahad tagastama ja, ja nagu vabandama nende eest,  et eks ikka juhtub, vahepeal, aga loodame tulevikus paremini. Aga kas te olete ikka plussis või siis peate ise peale maksma? Ei, loomulikult oleme pluss, selles mõttes me algne käive  või aktsiad, mis me sisse panime oli isegi väike summa 60 eurot,  kui aus olla. Ja nüüd selles mõttes meie sõrmused on niisugune nii-öelda  odava hinnaga, aga me oleme piisavalt müüke teinud,  et see raha tagasi teha ja isegi oleme normaalses plussis. Vähemalt õpilasfirma kohta. Mis on õpilasfirma loomisel kõige olulisem? Partnerid, et kellega sa koos seda õpilasfirmat teed,  et. Võivad olla su lähedased sõbrad, keda sa tunned väga hästi  ja saate nagu ühele mõttele, et ei tuleks  nii palju tülisi ja oleksite alati samal lainel. Aga samas lähedastega just on see probleem,  et võib minna tülli aga muidu pead kindel olema selles ka,  et mida te teete, et ei teeks mingit niisugust jama,  mis, mis endale ka ei meeldi, et teha seda,  mis, mis sulle endale ka meeldiks ja mis teistele meeldiks. Nüüd aga selgitab Maarja Merivo barro, kuidas kasside  ökoloogilist jalajälge vähendada. Tere, tere. Ma olen kuulnud, et kassid murravad väga palju linde,  kas see on halb? Ja vat kassidega on niimoodi, et mõni inimene mõtleb,  et oi, et kass on ju ka looduse osa, et las ta käib  ja las ta ajab oma asju. Mõnes mõttes jah, ta ongi loom, ta ongi looduse osa,  aga kassid erinevalt teistest kiskjatest on ju inimeste  poputada ka ja nad on nii eelisseisundis kõikide ülejäänud  vabas looduses elavate liikide suhtes, et kui nemad käivad  ringi ja neid on hästi palju, arvatakse isegi 600 miljonit  kassi on maailmas siis, kui nemad käivad  ja murravad niimoodi vasakule ja paremale. Siis on jah see häda, et see tasakaal läheb nagu käest ära,  eriti linnades, kus on palju-palju kasse koos,  et teised looduslikud kiskjad ilvesed või,  või hundid, nemad ei käi ju kambakesi mööda linna. Aga kassid käivad mõnikord, eks ole, nii et mõned kassid  ongi võetud tegelikult perre mitte ainult sellepärast,  et nad on nunnud ja et nende eest on tore hoolitseda vaid sellepärast,  et nad peaks justkui nagu tööd ka tegema. Ehk siis hävitama hiiri ja rotte, kes võivad mõnikord  elamisse tungida. Hiired rotid, iseenesest ka armsad loomad,  aga kui nad tulevad, on inimeste toidu juures  või jätavad oma väljaheiteid kuskile, siis need võivad  inimest nakatada erinevate raskete haigustega,  nii et kassidel on hästi tähtis roll paljudes majapidamistes  just nende hiirte ja rottide kontrolli all hoidmisega. Aga kui ta nüüd käib õues ja käib vabalt,  siis lisaks siirtele ja rottidele ta jah,  kipub sööma ka ja murdma ka linde. Nii et jah, kuna kasse on palju ja neil on  nii hea elu, siis see lindude murdmine kipub minema nagu üle piiri. Kas sinul on sul kass, on sul kunagi? Ja mul on üks kass praegu, nii on ta sulle toonud midagi kunagi? No me suvel oleme tavaliselt maakodus ja ta ikka murrab  linde ja sööb palju hiiri. Et omanikud kipuvad nagu alahindama seda hulka,  mida need kassid suudavad ära murda, sest kass toob koju  näidata ainult mõned oma ohvrid. Aga tegelikult neid linde linnupoegi on ilmselt palju rohkem,  kes ta, kes ta ära murrab ja nüüd teadlased on välja  selgitanud mitu head moodust, kuidas vähendada sellise kodukassi,  kes ka õues käib ohvrite arvu. Üks asi on see, et kass on kiskja, ta tahab liha  ja paljud need poetoidud. Paljudes neis on ka sellist taimset valku  ja mõnikord kass. Tal jäävad mõned mikrotoitained puudu. Tal on niisugune tunne, et tal on kere hele,  et oleks midagi veel vaja. Ja siis ta läheb õue ja murrab midagi. Aga kui kassile anda ka päris liha, siis väidetavalt umbes  kolmandiku võrra isegi nende ohvrite arv väheneb. Teine hea moodus, mida ka soovitatakse, on see,  et tuleb kassiga mängida, sest et väga paljud kassid  tegelikult ei püüa mitte toidu pärast, vaid lihtsalt tal on siin,  ta tahab, tahab kedagi püüda, tal on vaja kedagi taga ajada. Ja kuidas saaks seda hästi suunata kasulikku tegevusse. Sa mängid temaga, kuna siis ta ei tapa kedagi ära? Jah, siis tal on see, kui sa isegi kuni viis minutit isegi  viiest minutist neist piisab juba päevas,  et siis tal see sisemine kiskja nagu Sa nagu kratsid seda  sisemist sügelust, mis tal on. Ja siis kolmas moodus on, et sellised kraed hästi suured  värvilised kraed, mis on tekstiilist ja nad on,  nad on värvilised, sellepärast et linnud märkaksid neid,  muidu kass suudab hästi märkamatult hiilida. Aga kui tal on see suur krae, siis ta ei suuda märkamatult  hiilida hiiri ja rotte, Nende püüdmist, see ei sega aga just  lindude püüdmist. Ja need on veel sellised, et nad on takk  ja paelaga, et kui ta ka kuskile kinni jääb,  siis see krae tuleb ära, nii et kassile ohtu ei ole. Lindude oht väheneb väga suurel määral, aga hiired  ja rotid, keda kass justkui nagu peaks kontrollima,  et nende puhul see krae kuidagi ei takista ka. Kaari sillamaa kaunite kunstide kooli õpilased tegid õppevideo,  kus selgitatakse lahti, kuidas viirused levivad. Mardil oli väga tore nädalavahetus, käes on esmaspäeva  hommik ja Mart tuleb väga hea tujuga kooli. Aga hea tuju ei ole, ainus asi, millega ta täna kooli Kui Mart haarab ukselingist, teretab oma pinginaabrit  ja laenab oma pastakad. Klassikaaslasele saab viirus juba kolm kandjat juurde. Võrde silmi ja suud on inimene avanud viirusele,  ukse ja haigusi toov külaline siseneb organismi. Kui õpetaja jagab laiali laste tundide vihikud,  saab viirusest veelgi kandjaid juurde. Tunni lõppedes hakkab mardil kurgus kõditama. Ta köhatab ja jätab klassiruumist lahkudes endast maha veel  ühe suure viiruse piire. Kui Mart mängib spordisaalis teiste trennikaaslastega palli  ja keegi neist pärast palli puutumist silmi  või suud katsub, võib ka tema viirusesse nakatuda. Kui päev hakkab läbi saama, võib Mart inimesi veel nakatada. Käepidemes, kus Mart bussis kinni hoiab,  peatuvad nakatunud mikroobid ja jäävad ootama mõne järgmise  inimese kätt kellega kaasa minna ja keda nakatada. Juhul, kui Mart pühib bussis on see halb uudis kõikide tema  läheduses olevatele kaasreisijatele, kes  siis lähevad koju viirust omakorda edasi levitama. Aga mis oleks saanud, kui Mart oleks hommikul aevastanud  küünallukki või katnud köhides suu salvrätikuga  ja visanud selle koheselt prügikasti. Kui Mart oleks pestud päeva jooksul mitmeid kordi käsi  ja ei oleks katsunud oma silmi ega suur Sellisel juhul oleks Mart viiruse levikut kas peatanud  või selle tempot tublisti aegustanud ja paljud teda päeva  jooksul kohanud inimesed oleksid jäänud terveks. Sellepärast palun püüa ise ka olla hoolsam. Tuletan meelde, et meil on käimas suur kevadvõistlus,  kus ootame erinevaid lahendusi, kuidas kirjutada sõna kevad. Pange see kokku, kas kodus leiduvatest asjadest meisterdada  millestki maalige või tehke tähed iseendast  ja oma sõpradest. Oma tööd saate saata laste ekraani lehe kaudu senikaua ks,  aga inspiratsiooni, ideid. Peske siis kindlasti ka käsi ja ärge haigena nina kodust  välja piske. Tänaseks me lõpetame, kuid oleme juba taas homme teiega. Ning jälgige meid kindlasti ka Instagramis,  kust leiate meid noortesadenova nime all. Näeme homme. Tšau.
