Alaks Klooduse aine looduselainel rubriik valmib koos sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Kägu kukub ja ei tea, kes kõik veel tegelikult selles raadio Kõllis on omajagu loomi, no meil on nüüd külas Lennart lennukeson soolod, mitut looma sellest Kõllist nüüd ära siis tundsid? Ega ma ei kuulnud seda kõlli, ma ei oska ja mul ei ole klappe proovi ette kujutada, pakkuda midagi, mis loom ta niimoodi see kassihaige, aga mis häältebeeringadale juba tean, heeringaga on jah selline lugu, et et oli siis Rootsis oli kunagi, noh, ütleme nõukogude ajal oli ju kõva selline sõja nagu ohuolukorras sihuke seisak, onju. Ja siis mingi hetk seal oli üks suursündmus, kus üks kalamees nägi, mingit suurt pikka objekti, aastaarvu ei mäleta, aga see oli nõukaajal. Ja sellest ajast peale hakkas nagu niisugune tohutu allveelaeva otsimine pihta, et, et noh, et paanika, et venelased siin allveelaevadega rannikul igal pool pandi siis ette hüdrofonid, need on nagu mikrofonid, mis vee alla käivad. Ja noh, leitigi üles allveelaeva hääl, et seda kutsutigi niimoodi, et see on see tüüpiline allveelaeva hääl, et see oli nagu selline riigisaladus, täielik ka, et keegi nagu tavainimene seda kuulda või noh, ei teadnud, mis seal siis mis, mille järgi nad siis seda niimoodi kindlaks teevad ja see oli nagu märk, ütleme kõige kõrgema sellise Alerdi märke, et nüüd on nagu noh, vaja helikopter välja, saate pommitama ja et see kestis ikka kuu aega, oli vähemalt selline nagu tõsine projektari pommitati lastises Pommeri kopterist alla, et seda allveelaeva minema ajada, aga mis tuli välja, et nagu allveelaeva kuskilt nagu välja ei tulnudki, et nagu mitte keegi leidnud sonariga mitte mingi asjaga seda allveelaevadelt treitud. Ja juba hakati mõtlema, et venelased on ikka nagu tõesti väga kõrgtehnoloogiliseks hakanud, onju ja siis ütleme aastaid hiljem, kui tegelikult juba nuga ära lagunes ja ja noh, moodi rahulikumaks olid ajad läinud, siis heliseb telefon. Veealuste, sellise bioloogiliste häälteuurija toas. Et kuulge, et saate tulla meile sõjaväebaasi, et meil on teile üks, noh, üks küsimus on ju. Ja siis nad läksid kohale sinna need veealuste häälteuurijad. See oli nagu Bondi filmis olnud mingi kalju sees oli, tahtsid ikka sõjaväebaas on allveelaevad, asjad ja siis lasti, et nüüd te kuulate seda tüüpilist allveelaeva häält, et nad olid esimesed nagu tavatsivilisatsioon, noh, nii-öelda tavainimesed on ja kes seda kuulsid? Ja see oli, see kõlas ma kahjuks ei leidnud seda häält kuskilt üles saaks lasta, aga ta kõlas umbes nagu kani praadimine pannil või noh, niisugune noh, need, need mehed said nagu kohe aru, et oi, et see on nagu mingid väiksed mullikesed, mis tõusevad nagu veepinnalt kuskilt. Ja siis nad hakkasid uurima, et kus see võiks tulla. Alguses mõtlesin, et setetest äkki ja noh, nüüd me jõuame siis sinna vana hea heeringa niane, et et heeringas on nimelt selline kala, kellel on ujupõis ja noh, paljudel kaladel on ujupõie enamikel aga temal on ühendatud see siis sinna nii-öelda seedetrakti lõppu, et peab siis sealt mullikesi välja ujupõiest, et kui tal on vaja näiteks kõrgust reguleerida. Ja, ja see oligi hoopis siis heeringa nii-öelda niisugune kõhutuule hääl, niedeeringa peeretus pähe läksid, Rootsi, Rootsi kaitsevägi hakkas vett pommitama, siis kas nad pommitasidki siis nagu heeringaparve või? No tuleb nii välja jah, et kusjuures nad sonariga ikkagi vee alla piilusid ka, nägid, et seal oli nagu sihuke allveelaeva noh, niisugune suur objekte, heeringas teatavasti on parve kala ja lihtsalt ju suur suur parv heeringaid või pandav suhteliselt samasuguse pildina puu, allveelaev vee all. Aga mis oli nagu müstika, rootslaste jaoks oli see, et heeringaparvi vahepeal läheb kaheks kolmeks on ja siis nagu oli terve uurimisnagu meeskond, kes uuris siis, et kuidas nagu see võimalik on, et allveelaev nagu, et nad noh, kõrgtehnoloogiat, et niisugune niisugune väga salajane uurimismeeskond reisis. Fantastiline lugu ajaloost, aga kuidas korraks tulla praegusesse, kas see või vahet pole, mis hetkest, mis häält siis tegelikult kalad üldse teevad? Me teame, et vaalad, laulavad, delfiinid laulavad, aga kas kalad omavahel ka mingit häält teevad ka tõesti teevad häält, et ütleme, Eestis lõhe, tursk, angerjas, nende kohta on teada, et nad teevad häält. Mingit raadiosaadet minu meelest ka? Jah. Aga noh, see palju ilusamat häält, et vee allveealune nii-öelda tursk on niisugune, ta on ikka sihuke mulin ja kobin. Ühesõnaga, nad kasutavad uimi, kasutavad samamoodi Lähevad hammastega, teevad mingisuguseid hääl ja enne ei olemegi hääle paelased või muud sellist. Ei, seda ei ole jah, aga no siis, kolmas ongi see nii-öelda õhu ujupõis on ja kus nad saavad siis välja ajada ja, ja mis nagu heeringa kohta nüüd on välja tulnud, üks mees sai isegi iik Nobel preemia selle eest, et see on siis selline preemia, mis ajab kõigepealt inimesed naerma ja seejärel mõtlema. Et tuli välja, et need kõhutuulemullikesed, et need ei ole nagu niisama vaid Nad suhtlevad omavahel siis heeringad sellega ja noh, olete mõelnud, kuidas, nagu ka Warnevate koos püsib enne täpsete õigete vahedega, enne üks keerab, kohe keerab teine järgi vaest toimub sügaval kuskil merepõhjas, nad isegi ei näe 11 sünkroonselt veeretamine. No põhimõtteliselt jah, Nad kuulevad 11 siis läbi selle nii-öelda kõhutuulehääle. Sulle on maailm ja mõnda rubriigist siine looduselainel sektsioonis, kus meil oli külas Lennart lennuk tulevale õnnelikvideeringa enam jalgu ei ole, et maismaal teda siis sellel Essbeeti laevadel sa mõtled ja tuletame meelde, et tema oli selles süüdi, et meil merevesi on soolane. Kell on saanud üheksa ja 12. Looduselaine loomuse lainel. Raekojaks.
