Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahe eetris, alustab puust ja punaseks. See on iganädalane teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal võtame taas ette uudised, mis räägivad psühholoogiast ehk siis mida psühholoogiateadlased on viimaste kuude jooksul põnevat leidnud. Seda siis tutvustame teile sel nädalal ja järgmisel ning abiks on selle juures Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro. Tere Greete. Tere. Meie tänane teema räägib ühest tuntud näost, ma arvan, et kõik, kes te praegu kuulate, et olete vähemalt kuulnud sellisest isikust nagu Greta Thunderi meie naaberriigist Rootsist üks südikas koolitüdruk, kes paari aasta eest alustas reedest kliimastreikidega, mis levisid üle maailma ja tegid Gretast siis sellise kliimavõitluse, ühe juhtfiguuri esindusnäo. Ta on esinenud ÜRO peaassambleel erinevatel tuntud foorumitel. Ja, ja nüüd on psühholoogiateadlased võtnud ette uurimaks seda, et kuidas siis nii-öelda inimesed suhestuvad Gretaga ja nende nende väide või tulemus on see, et me võime tegelikult rääkida mingil moel Gretothnberi efektist. Võib-olla sa selgitad natuke lahti, mis? On ja et, et selles mõttes tõesti tegemist on sotsiaalpsühholoogide poolt tehtud uuringuga ja needki huvitaski, see, kuivõrd selline avalik tegelane võiks mõjutada võib-olla siis ka laiemalt inimeste kliimaaktivismi seotud tegevusi, hoiakuid, käitumisi ja, ja et kas võiks olla ka mingisuguseid lisategureid pinnalt siis osad inimesed on rohkem vastuvõtlikud sellistele avalikele versioonidele ja võib-olla osades on vähem vastuvõtlikud. Ja see, mis neid konkreetselt selles mudelis huvitas, loomulikult, et noh, et muidugi, et sellised avalikud kujud, nende, neil on ju oluline roll, võib-olla ajalool ajaloos ei olegi nii haruldane. Et kerkib üles mingi kuju, kes, kes siis edastab mingisugust sõnumit ja kellega on siis võimalik vähem või rohkem samastuda. Ja, ja tõsi, on ka see, et see sõnum on väga asjakohane, mida siis kreetotsenberi ju edastab et ta ju ei räägi sugugi vale juttu, kui vaadata siis fakte. Ja, ja ei, ei nõua ka midagi, midagi valet, aga et neid uurijaid siis ka huvitas ja nad panid kokku ühe sellise mudeli, mida nad hakkasid siis kontrollima läbi erinevate siis selliste enesekohaste küsimustike valisid umbes 1300 inimest esindusliku valimi, kellelt nad siis küsisid, et ühelt poolt seda nii-öelda, kuivõrd nad on tuttavad sellise persooniga see, mida nad siis nagu ennustasid, oli see, et kuivõrd siis inimesed on, on nagu valmis ise midagi ette võtma kliima hüvanguks või, või toetama algatusi või poliitikaid või siis ka ma ei tea ettevõtluse tasandil midagi mõjutama või sõna võtma siis saetakse lähenemist väiksemale süsiniku jalajäljele ja, ja loomulikult on ka teada varasemast, et, et see tunne, et minust üksi midagi sõltu võib olla üsna tegevust pärssiv ja neid, kes huvitas, see, et kuivõrd nendel inimestel on ka selline tunne, et, et noh, kui mina ja minusugused koosned hakkavad tegutsema, et kas sellel on ka siis nagu ühesõnaga, et kui mul on tunne, et pigem minusuguseid on veel või et me koos saaks midagi ära teha. Et see tunne tegelikult võib suurendada neid nii-öelda keskkonna aktivismi või keskkonnakeskkonnast hoolivat käitumist. Ja nende mudel siis küsiski justkui mitmel tasandil, et kas tuttavlik, kus nad eeldasid, et see Tuterlikus Gretaga on, on nii, otseselt mõjutab nii seda uskumust tõesti tõesti, me saame midagi ära teha. Ning ka seda, et kas siis kas need inimesed tegutsevad kui ka nende mudelisse, siis ehitati sisse sellised vahendavad analüüsid või vahelduvate tegurite analüüsid, ehk siis neid huvitas ka see, et kas tuttavlikkus Greta kui, kui kliimakangelasega siis tekitab neid teistsuguseid uskumusi, et me saame koos midagi ära teha ja siis need muutunud uskumused omakorda tekitavad siis sellise noh, kuidas öelda muutuse käitumises või vähemalt käitumisplaanides, ehk siis et mõte on siis see, et otseselt Greta ei muuda midagi, aga Kreeta tekitab tunde, et muutus on võimalik ja tegelikult seda nad justkui tõesti näitasid selles uuringus Nii et need inimesed, kes on Greetega tuttavad, ütlevad ka, et nemad on valmis rohkem tegema ja need autorid siis nagu eeldavad ja oletavad, et, et see võib-olla just tänu sellele, kuidas, mida need inimesed on, on Kreekat kuulates ja vaadates õppinud ja endale sisendanud. Jah, et tõepoolest see oli nende autorite tõlgendusele tõesti sedapidine, et see Greta kui nähtus meie meediaruumis või noh, meie meie maailmas oli nagu nende autorite arvates ikkagi väga suure mõjuga, ehkki alati võib küsida, et äkki on vastupidi, et inimesed nagunii-öelda lasevad Kreeta infot rohkem endale nii-öelda eetrisse, kui nad on üldiselt kliimateemadega sina peal. Et aga et jah, et pigem nad ise, need autorid ise argumenteerivad, et nende analüüsid pigem väidavad täiesti sedapidi seost. Ja loomulikult, kes on selline sotsiaalpsühholoogiline kontekst, kus seda uuringut vaadata, et et et võib-olla mina sellise ütleme, hariduspsühholoogia taustaga ma nagu, võib-olla natukene ei, ei ole noh, ütleme selliste iidolite või suurte eeskujude või kangelaste usku, aga loomulikult ei saa nende tähendust meediaruumis alahinnata eriti kusesõnum. Ja need metafoorid, mida siis need isikud kasutavad, on hästi selged, arusaadavad tegelikult ja antud juhul ka tegelikult korrektsed. Et, et see on loomulikult kreedos praegu kenad, seda teeb aga uuring veel muidugi ajas alati teadlased ajavad asja ka keerulisemaks. Ja nad tahtsite need uurijad siis vaadata ka seda, et kas võiks olla nii, et eri vanusegruppides on seos, erinev seos siis Kreeta tuttav likkusega inimestele ja siis käitumiskäitumuslikke kavatsuste või siis uskumusega, et muutus on võimalik, et kes vanusest võiks sõltuda, kas poliitilisest sellisest suunitlusest, et kas pigem siis liberaalne või konservatiivne maailmavaade. Nojah, sellepärast eeldus on ju see, et nii-öelda Greta isa noorem ta võiks kõnetada nooremaid ja kõnetada rohkem ka just neid nii-öelda liberaalsema maailmavaatega inimesi, kes on nagunii üleüldse kliimasõbralik. Just ja tegelikult selle uuringu võib-olla üks puudujääke on see, et ta alustas ju 18 aastasest, tegelikult noored teismelised ei olnud, valimistähendab seda, et rangelt võttes ei tea, kes vanus mängib rolli nagu terve vanuseulatuse mõttes noh, võib-olla päris väiksed lapsed välja arvata. Aga et jah, tõesti, vanusega seost ei leitud, et nii nooremad kui vanemad täiskasvanud ühtemoodi siis pigem sarnane oli siis seosele Kreeta tundmise või, või Gretega tuttavlikku ja käitumuslikke plaanide vahel või nii-öelda keskkonnasõbralikke käitumiste kavatsuste vahel. Otseselt jah, käitumist ennast nad ju ei mõõtnud, aga et et siin jääb jah, küsimus lahtiseks, et kas päriselt mitte uuritud ja nooremate inimeste hulgas võiks seos olla ikkagi veel tugevam, aga poliitiline, selline ideoloogia inimestel jah, tõesti, siis seostus sellega, kuivõrd tugev oli seos siis Kreeta kui nähtuse tundmise ja siis millegi muutmise kavatsuse vahel. Et tõepoolest liberaalid ilmselt tundsid suuremat, et olid rohkem vastuvõtlikud nendele ideedele juba juba loomuldasa, mis tegelikult jätab mulje, et kas võib olla nii, et kui meil on sellised kujud, siis mõnes mõttes nad isegi polariseerivad rohkem neid teemasid ja kui me räägime näiteks kliimateemast või keskkonnateemadest, siis need tegelikult ei tohiks olla poliitilised kahjuks kliima tahad või ei taha, ei ole poliitiline nähtus. Ja kas siis teine mõte, mis tekkis, et huvitav, kas konservatiividel võiks olla neile meeldiv kõneisik ja siis võib-olla tuleb mingist teistsugusest kontekstist mitte võib-olla sotsiaaldemokraatlikust Rootsist ja suudaks kaasa tõmmata siis nendesse muutustesse ka konservatiivsemad, et inimesed ehkki see läheks loomulikult nende poliitiliste vaadetega vastuolus nii-öelda keskkonnateemaline sõnusis? Aga see kreedo efekt on selles suhtes huvitav, et, et tegelikult neid inimesi, kes on püüelnud, olla kliima, tema eestkõnelejaid on ju tegelikult päris palju tõesti kuulsuste seast näitlejad, lauljad, poliitikud, ärimehed, et noh, teadlastest rääkimata, et need on nagu palju kuidagi huvitaval kombel. Greta on see, kes on hakanud kõige rohkem kõnetama. Et kas, kas selle taga ongi ka nagu selline nii-öelda mingisugune nii-öelda Temazini tajutud siirus või tajutud neutraalsus nendest nii-öelda poliitilistest ja majanduslikest sidemetest. Jah, ja tegelikult kohe hakatakse kahtlustama igasuguseid majanduslikke ja poliitilisi ja mida kõike igasuguseid mõtteid, juga levib igal pool tema kohta, et loomulikult töötada, tema puhul võib see, et tegelikult see on võib-olla üks tema juhtivteema, et võib-olla teiste valdkondade või täiskasvanud inimesed teevad midagi muud ka sageli, isegi kui nad neid ideid toetavad, et mul on tunne, et tema on tema võime pühenduda sellele teemale ja tema võimalust pühenduda ja loomulikult pühendunud sellele väga palju kauem kui see aeg, mis ta on olnud meedia tähelepanu all. Et, et, et see võib-olla, et ma usun, et see püsivus on see, mis toob tegelikult edu ja noh, kindlasti see sinu mainitud siirus ja sirgjoonelisus ilmselt ka. Ja püsivus, ilm ilmselgelt on üks, üks üks edutegur enam-vähem kõikides valdkondades, aga võib olla ka see mõte, et temaga äkki lihtsam samastuda. Et see, et et ta on natuke nagu inimene meie hulgast igas mõttes. Et et see, see võiks tekitada tunde, et et ta ei ole tulnukas kusagilt teisest maailmast, vaid et, et ta võiks tõesti, et ma võiksin mõelda ka nagu tema See on siis kreetotsiinberi efekt, millest me täna kõnelesime, mida siis psühholoogiateadlased välja pakuvad ühe ühe tegurina ühe mõjurina, mis meil praegu meie ühiskonnas esineb. Täname kuulamast, stuudios olid Arko Oleski, Grete Arro ja järgmine uudis on raadio kahes eetris kolmapäeval kõike head. Puust ja punaseks.
