Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere Raadio kahe eetrisse alustab puust ja punaseks iganädalane rubriik, mis toob teieni põnevaid uudiseid teaduse ja tehnoloogiamaailmast. Sel nädalal vaatame psühholoogia valdkonda, kes siin stuudios MINA OLEN Arko Olesk ning minuga koos Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro. Et tänane uudis on vaadanud valdkonda, millega me kõik igapäevaselt väga tihedalt kokku puutume. Ja mille puhul siis teadlased püüavad ka järjest rohkem paremini aru saada, et miks inimesed käituvad sotsiaalmeedias nii, nagu nad käituvad. Ehk siis Amsterdami, New York'i, ülikoolide teadlased osis uurinud inimeste sotsiaalmeedia käitumist ja leidnud sealt taga selliseid väga ürgseid mehhanisme mis siis nii-öelda Nad võrdsustavad inimeste sotsiaalmeediakäitumise sellega, et kuidas loomad otsivad toitu. Grete, nagu me oleme arutanud, ega see, nii-öelda see uudis iseenesest midagi nii-öelda üllatavat ei ole, me oleme seda kogu aeg arvanud, et sotsiaalmeedia nii-öelda panustab inimesel väga ürgsetel tungidele sellistele instinktidele, Errepleksidele. Aga nüüd on nagu uuringutest see mõnevõrra aga ka välja tulnud. Ehk siis kõigepealt räägime võib-olla selle uuringu eksperimendi tulemuse natukene lahti. Ja et iseenesest võiks ju arvata, et see noh, teadmine, et me oleme tasu suhtes tundlikud, jaan teatud tasusid, mis võib-olla kiiremini suunavad meid oma käitumist muutma. Ja üks nendest võib-olla selline sotsiaaltunne, et ma olen sotsiaalselt aktsepteeritud, et ma kuulun gruppi, et ma meeldin teistele. Et seda mõnes mõttes jah, et võiks öelda, et me teame seda inimkonnale juba väga ammusest ajast, mille mingis mõttes on isegi selle teadmisega võimalik päris hästi teisi inimesi manipuleerida. Et neid läikega jagades. Ja, ja siis selle uuringu autorid on tõesti teinud väga põhjaliku eksperimentaalse uuringuga selle kohta, et meile võib-olla kõiki detaile siin ei olegi põhjust lahti võtta, aga, aga põhimõtteliselt, mida nad siis mida nad siis leidsid sotsiaalmeedia kasutajate puhul, et see, kui kellelegi postitus või mingisugune väljaütlemine sotsiaalmeedias saab rohkem laike, siis ma saan aru, nagu kiirendab seda järgmise postituse tegemist. Et seda varem ma nagu tahan uuesti seda tunnet saada, seda head tunnet või seda paljude laikide tunnet, et mõnes mõttes nagu süües kasvab isu printsiip kuigi ma ei tea, kas see lause on tegelikult õige ega siis ikkagi kasvab. Ja ja see mingis mõttes tekitab jaht küsimuse sellest, et et ühesõnaga, minu jaoks tekitab see küsimus, et mida me täpselt seal siis nägu õpime selle tegevuse käigus või et, et mida see nägu psüühikale siis laiemalt võiks, võiks teha. Et kui me selles sotsiaalmeedia keskkonnas siis tegelikult pidevalt käime ja otsime seda tunnet tunnustatuse ja, ja, ja gruppi kuulumise tunnet. Et ja tegelikult satume sellest justkui sõltuvusse nagu toidust ja joogist. Et kas see võiks olla selline, kas see võiks olla, mitte, võib olla nii kasulik epimis, muster, mida me sellega nagu endasse juurutama. No sellele nagu autori tiitavadki, et, et, et see võib viia nii-öelda noh, mitte väga. Aga siis kuidas siis see sõna oleks mitteadekvaatse käituda sotsiaalse käitumiseni, eks ole. Aga, aga tõepoolest, need, nad vaatasid seda nähtust ju nii, nii, päris elus, ehk siis nad analüüsisid analüüsisid paljusid sotsiaalmeedia postitusi, Facebookist ja Instagramist kokku üle miljoni postitus rohkem kui 4000-lt kasutajalt ning pärast tegid veel ka nii-öelda eraldi eksperimendi katsealustega. Mõlemad nagu andsid sama tulemuse, et kui nagu kasutaja saab nii-öelda rohkem tagasiside tekkis rohkem laike, siis ta postitab tihedamini, ehk siis mis siis viitab sellele, et ta otsibki seda nii-öelda mõnutunnet, mis nendest linkidest tuleb. Ja see viib mind tegelikult ka mõttele nüüd tõepoolest, et mida ma võib-olla enne ei, mille peale ma ei tulnud, et sarnaselt nagu kogu muu sõltuvuskäitumisega, et see vajab natuke kangemat toosi jälle, et saada samasugust heaolutunnet. Et, et see võib olla ka üks nendest või tähendab, see ongi nagu üks nendest mehhanismidest seal taga, et see sotsiaalmeedia meile seda võimaldab ja võib-olla see üks üks nagu see ohukoht on ka selline isolatsiooni aeg, mis on ka olnud, ma saan aru, osalt selle uuringu tegemise ajal juba, aga kindlasti ta võiks iseloomustada seda perioodi, kus me oleme võib-olla rohkem sunnitud suhtlema läbi arvuti. Et noh, võimalus veeta oma päevast suur, suure hulga aja saades nii-öelda mingis mõttes ohutus sotsiaalses situatsioonis neid like ilma reaalse kommunikatsioonid teiste inimestega, mis on võib-olla natuke keerulisem. Et ei, ei pruugi olla see, mida, mida ihaldada ja äkki siis tuleks ka nagu selline tore moraal välja, et kui sa saad vähe laike, siis, siis sa võiksid olla õnnelik aru, et tegelikult ei toidu toida endas seda tasu hindama keskust, mis, mis sunnib sind seda käitumist aine kordama ja kordama ja vastama nendele nii-öelda sellele ligimasinale oma postitustega. Eks ole need lingid, mida inimesed panevad sotsiaalmeedias, need ühtaegu nii treenivad seda sotsiaalmeediaalgoritmi ennast, eks ole, et, et mis nagunii-öelda, et siis tõstab esile rohkem seda sisu, mida inimesed rohkem haiged ja nii edasi, aga tuleb välja nägu treenib seda inimeste ennast ka, kes ilmselt nagu vaatabki, et noh, mida siis, mis siis inimestele meeldib nagu hakataksegi postitama nii-öelda seda sisu, mis toob rohkem neid laike, eks ole, noh, mõnel puhul võivad nad olla ilusad, nunnud kiisu pildid, teisel juhul võib see olla selline, mida me oleme ka näinud üsna selline nii-öelda räige ja vastandav sisu, mis ka nagu toodab ikkagi nii-öelda tagasisidet. Jah, ja see artikkel küll sinnapoole ei vaata, aga et see laikimine kui tegevus teiselt poolt, et mis, mida see nagu kannab, et miks siis miks siis me tegelikult seda üksteisele teeme, et need samad inimesed, kes postitavad ju kolaigivad teisi, et mis tähendus sellel on ja mis tähendus on siis sellel, kui keegi püüab oma netikäitumist piirata ja mitte neid laike enam nii väga anda. Et et ühesõnaga, et siin on, siin on palju küsimusi ja üks tausta mõtet Semile pinnalt. Meid võib-olla sinna postitama aheldatakse, on ikkagi vajadus olla teistega seotud või saada tunnet, et ma kuulun kuhugi kellelegi hulka ja ma olen aktsepteeritud, et äkki on põhjustada tunnet, jagada ilma nende sotsiaalmeedia kontodelt üksteisele avjoska vist seda või noh, selles suhtes, et, et need Laigid ongi nagu esiteks väga lihtne viis kuidas tagasisidet anda, odav väga odav, see on nagu igasugune kiitus, mis on hästi odav on ja ilma et ma peaks üldse mõtlema, et mida, mis mulle siis täpselt siin meeldis. Et küll haigi puhul paiks põhjendama, et laik Pikhof, kusjuures mis meid praegu häirib, on see, et meil pole isegi eestikeelset sõna slaidi jaoks. Et see kõik on tulnud meile peale nii äkki, et noh, kuidas sa ütleks eesti keeles või äkki peaks Eesti keele Instituudi puult puule pöörduma küsima, et, et noh, et mis see, mis see nähtusena üldse eesti keeles on, et kas ta ongi kiitus või et aga jah, et, et teda on väga lihtne anda ja ma ei pea kunagi põhjendama, miks ja, ja selle sellega mingis mõttes treening ka lihtsalt sedasamasugust käitumist uuesti korduma. Aga, aga see ei tee meid tingimata võib-olla kuidagi laiemalt targemaks või paremaks. No eks need teadlased ütlevad ka, et see teadmine võiks nüüd anda meile võimalusi, kuidas siis seda ütleme, liigset internetikasutust piirata või mingit mingeid mõtteid, kuidas siis kus asi läheb väga problemaatiliseks, et sellega tegeleda, aga ikka nad midagi konkreetset nagu välja ei paku. Sellest on ka vist varem räägitud, et üks selline lihtne variant oleksid, aga aga et nii-öelda peidame need laigud ära. Et, et meid me ei tekita seda nii-öelda seda, seda, seda ahelat, et me näeme, mis, kui palju nagu laike toob ja siis ütlesin, nagu jällegi treenib nii algoritme kui, kui meid endid, aga, aga ilmselt koos sellega kaoks ära ka nagu väga suur osa inimeste motivatsioonist üldse sotsiaalmeediat kasutada. Aga võib-olla seda tahamegi. Jah, et võib-olla selleks isegi tore, et jääksid ainult kommentaarid, et sa võiksid täpselt öelda, mis sulle siis ütlesin, meeldis, või kas sulle meeldis? Et, et, et sa peaksid põhjendama või selgitama ja mitte tingimata andma seda odavat, odavat kiitust ja noh, tegelikult ongi, et see läheb väga ilusasti kukku üldiselt motivatsiooni teooriatega, et iga iga selline kiitus, mis justkui annab meile hinnangu meile noh, tervikuna või meie olemusele ilma selgitamata, mida me hinnatakse, ei pruugi motivatsiooniliselt, ta küll mõjub tugevalt, aga mitte tingimata õiges suunas, ehk siis paneb kordama sedasama käitumist, mille eest laik tuli. Et, et jah, et igaüks võib nüüd mõelda, et milline oli tema elu kõige ebapopulaarsem postitus. Kõige vähem laike, äkki see oli äkki see oli väga sisukas postitus. Aga igal juhul ma arvan, et see uuring on hea, et ta nagu juhib tähelepanu tõesti nii-öelda nendele mustritele, mis suunavad meie sotsiaalmeedia käitumist. Loodetavasti see väike nii-öelda vahendust aitas ka teil natukene tähelepanu sellele juhtida. Selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Darra täname kuulamast ning jätkame psühholoogiateemadega ka järgmisel nädalal tegi head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
