Tere hommikust. Noh, munad on täitsa terved, ma vaatan alati üle,  et saaks ikka korraliku kauba ja ma usun,  et ma ei ole ainus, ma tean, et ma ei ole ainus,  sest poodides on alati järjekorrad, kõik avavad munakarpe. Muidugi kriisi ajal on kõige olulisem toetada kohalikku  ja ma usun, et kui vaatate enda kodukandis ringi,  siis te kindlasti leiate kedagi, kes müübki mune  või siis liha või villa ja lõnga. Meie räägime täna natuke villast. Me läheme al paka tallu Pärnumaal, samuti käime Võrtsjärve  kalal ja anname nõu taimede hooldamiseks. Head vaatamist. Viina kingu talu asub Võrtsjärve põhjakaldal,  suvel laiub siin kaunis liivarand. Praegu aga läheb peremees Uno otse talu hoovist saaniga järvele,  et oma võrgud üle vaadata. Uno ja tema abikaasa Astrid elatuvadki kalapüügist söövad  ise ja annavad teistelegi. Kokku on Unol Võrtsjärve umbes 700 meetri jagu võrke. Kui palju seal parasjagu kala, võib-olla ei tea kalur kunagi  ette ainult täiskuu ajal, siis ei taha kala üldse võrku tulla. Kas me, Uno, oleme nii kolme kilomeetri peal võrtsu peal,  sirka kolm kilomeetrit. Sirka kolm. Kuidas te orienteerute siin, ma vaatan enda ümber on ainult  üks paks valge udu mitte midagi ei saa aru,  kus pool kodu on, või kuspool järgmised augud on tunde järgi  panete tuule suuna järgi orienteeruma. Eksikka väike abimees on ka kaasas igaks juhuks. No nii, mis see kalamehe kohvris siis läheb? Meil on? No kõigepealt hakkame auke puurima. Näete, paneme siia nüüd kuna mina vaatan üksinda võrku,  siis. Nõu kui tihti te muidu käite järve peal ikka? Poe l kui nüüd kala nagu vähe liigub, me käime niiviisi,  et üle üle kahe päeva. Nii nüüd proovime selle võrguotsa siit kätte saada. Nii teil tuleb ikka juba esimese korraga tuleb alati ära. No siin ei saa palju eksida Nüüd paneme siia nööri külge. Kuidas lootus on, täna tuleb kala ka tuule järgi vaatate või? Mille järgi sa oskad otsustada, et kas täna on üldse mõtet  minna või ei ole? Lootus kustub kõige viimasena. Aga no ega see ongi selline õnne loos, vaatame. Nüüd sõidame järgmise augu juurde. Nöörirulli ga, lähen kaasa ja siis nööriga hakkan võrku. Kõigepealt tõmban võrgu oma poole pärast nööriga tagasi. No mis kala kõige rohkem tuleb praegu niimoodi talvisel ajal. No eks põhiline on ikka koha koha tuleb ja vahest tuleb mõni  augu ka sisse, aga tänavu aasta on augi väga vähe. Lähme järgmise augu juurde. See talv saab vist kenasti, jääb jääpüüki teha,  kuna te mäletate, kuna viimati oli selline talv,  kui sai ikka korralikult niimoodi panna. Ma arvan, et mingi kaks talve küll ei ole korralikult püüda saanud. On see nagu kalamehe jaoks ootus ka, et saaks jää peale  minna või pigem ei taha, pigem ikka suvel meeldib rohkem. Ei teate, suvel on niimoodi, et. Põhiline see kohapüük ongi talvel koha mõrda tulla ei taha. Ja et ega talvel ongi siis, no peab kuidagi tuleb ju oma  laiskakere toita ja tuleb ikka talvel ka käia. Kui pikad teil muidu tööpäevad on, kui sa tuled hommikul  siia järve peale on ju, et kõik ära saaks vaadata,  ega see ei ole nii, et su siia ees juhtub. Ei, ta ole, no ikka täispikk tööpäev tuleb ära. Muidugi oleneb sellest, kui palju kala on. Ja kui on vähe kala, siis on võrku vaata vaadata. Lihtne, aga kui on kala palju, siis on neid pusasid palju,  siis võtab rohkem aega. Nii ja nüüd. Nüüd võtame tooli. Võtame ühe toki. Ja siis üks konksuke. Nii ja pikk. Ja nüüd läheb siis kerimiseks. Ja nüüd on väike lootus Äkki on mõni kalakene läinud võrku? Kas te üksi käitegi või on teil mõni abiline ikka  ka vahel? Abilisi on siin maal raske leida. Enamus abilisi on seal poe nuka taga ja joovad pokilimonaadi  nendest ei. Ole suurt kasu neist. Tuleb ikka oma käte peale loota. Nii. Ja nüüd hakkame vaatama võrku. Mina olen esimest põlvekalur ja no see on siugune juhuse asi,  no et me saime selle koha siin järve ääres osta. Ja noh, kui sa juba põlvist saadik siin järves elad  siis oleks narr ka hakata kuskil Tartus või Tallinnas tööl käima. Tuleb ikka kaluriametit pidada. Näete ja null. Tühivõrk jah. Unol on kalurina staa i juba paarkümmend aastat  ja tema sõnul tuleb omajagu ette ka selliseid päevi,  kui kõik 12 võrku tühjad on. Veel ei tasu aga lootust kaotada, seega laseme võrgu tagasi  jää alla ja läheme järgmise augu juurde. Aga kuidas te selle võrgu sinna jää alla panete,  niimoodi, et ta ilusti jääb ja kõik on hästi. No esimene kord on kõige raskem, siis tuleb. Nii nagu vanasti käis see asi, et tehti pikk latt  ja see pikk latt lükati niiviisi puuri löödi jälle auk,  lükati jälle edasi, niikaua kui järgmise auguni tõmmati nöör  alla ja siis nööriga tõmmati võrk siia ja alla. No tänapäeval on natuke lihtsam, juba on tehnika  nii palju arenenud, et saame, saame kasutada  ka abivahendeid. Et on sellised väiksed allveelaevad, mis sõidavad mööda  jõealust Kas ta on füüsiliselt ka raske töö? No on ikka, kui ikka on paks paks jääkülmaga teda annab  päris raiuda. Ega ta ei ole väga kerge, see asi. Ja suvel on samas kui on murra vaatamine  ja kui see mõrakene on tühi, et seal kala ei ole,  siis, siis on ta kerge tõsta. Aga on ka selliseid aegu, kui kala on palju. No siis ikka päris anab tõsta. Mis kõige suurem kala on, mis te olete saanud? Ausalt kohe päris ausalt, siis ma arvan,  et kõige suurem auguvist on olnud 13 kilo. Ja koha on olnud 10 kilone. On siis kuidagi teistmoodi äge tunne ka,  kui saad 10 kilose koha kätte. Uhke värk. No ikka Nägite, null on katki ja. Nii paneme siis saagikotti ja lähme vaatame järgmist võrku. See ei loe midagi, kui on kahe peale üks tulnud,  siis ikka lootus on, et teistes on jah. Nälga ei jää. Nii nüüd võtame nööri ja sõidame järgmise augu juurde. Mis see kalamehe kõige lemmik Kuma aeg aastast on, kui on kõige parem käia järve peal. Ikka suvel või, või suvel, kui on tuulevaikne ilm,  siis on niisugune unistuste? No jah, kui tuult ei ole, et hea kerge on paati hoida,  mõrda, vaadata. Aga on talvel ka ilus, kui on vaikne ilm,  päike paistab, no lausa lusti istuda, siin. Kuuled, kui lõoke tuleb juba kohale ja vist lootust kalale. On lootust kallale väga hea ongi ossa. Äge. Ilus kala. Väga ilus. Aga mis sellest kalast saab, kas kõik kala,  mis te püüate, läheb siis rahvas juba ootab järjekorras ukse taga,  jah? On nii ja naa. Kui on palju saaki, siis saab rahvas ja läheb kokkuostjale  ja ja kui on vähe saaki, siis saaab ainult rahvas  ja sööme ise ja. Oleneb olukorrast, aga üldiselt talvise kala me väga palju  nagu sisse ei tee. Enamus läheb ikka kokkuostjale ja läheb kõik värskelt ära,  läheb värskelt ära ja praegu ilmad on head,  soojad, on hea rahulik võrku arutada. Külmaga sinder külmab kätte ära kohe ju. Siis vaatad, et kiiresti võimalikult kiiresti minema saaks. Võimalikult kiiresti selle võrgu tagasi saaks vette. Seekord on järvel üpris tuisune. Kui oleme kolm kala kätte saanud, otsustame Unoga end  kodupoole tagasi asutada. Uno ütleb, et kõige kehvem on seis siis,  kui tuul rüsija tema koduranda puhub sest  siis ei saada lihtsalt kuidagi järvele. Õnneks on kalamehel ka kuival maal kõvasti tegemist. Päeva toodangu üle. Üks õnnelik üks kaks üks peaks veel olema. No kast sai vähemalt pooltäis natukenegi. Kes jäi täna vähe eest, ei, täna palju eest. Nõnda nüüd puhastame ära ja. Siis saab juba õhtuks suppi süüa. Väga hea. Kala on teie pere toidulaual on ikka igapäevane  või iganädalane asi, vähemalt ära ei ole tüüdanud veel. Iga nädal võib ikka öelda ja nüüd natukene ikka sööme,  aga ei ta tüüta midagi ära. Proua teeb nii häid retsepte, et ei ole nagu. Selles ma ei kahtle Aga mis kalamees siis teeb, kui üldse kala järv ei anna? Läheb jälle lootusega järgmine päev uuesti vaatama,  et äkki siis saab. Aga kui ei saa kuidagi, peab ära ka. Siis loodame järgmise päeva peale jälle ja aga selleks ongi,  et me teeme, teeme konserve ja noh, kuidagi hoiame ikka naha toore. Uno te praegu teete sellist asja, mida nimetatakse võrgu rakendamiseks,  mis, mis see tähendab. No see ongi nüüd uue võrgu tegemine, et vanad võrgud,  naine, nobenäpp lõigub ära vana lina vahelt välja  ja mina nüüd rakendan siia nendele sellistele uue võrgulina vahele,  ega selle ühe võrguhooaeg on suht üks hooaeg,  ütleme, kui ma nüüd talvel püüan selle võrguga sügisel saan  ka veel püüda siis sügisel vastu talve rakume ära jälle  ja rakendame uue lina vahel. Sest ega see niidikene on nii peenike, null,  17 püsi siin pikalt. Jõulised kalad lähevad läbi nagu allveelaevad. Kui nüüd järv lahti läheb ja see võrgupüük ära lõppeb,  siis see aeg nüüd, kui see rüsi siin rannas on  ja järv ennast puhastab. See aeg meil kulub siis mõrdade parandamise peale  ja saime oma oma mõrvad valmis ja paadid valmis  ja kõik, kõik see mõrda taristu tuleb üle käia,  ankrud, nöörid, lipud tuleb kõik ilusti korda seadida. Kõik see võtab aega. Et ei, igavust me ei tunne. Aga kui kogu see kogu see varustus on värskelt ära  parandatud ja, ja särab jälle nagu uus, kas  siis on südames niisugune väike ootusärevus ka,  et nüüd saab jälle paadiga minna? No eks ikka. Et see ei lähe aastatega väiksemaks. Ei lähe, ega see no see ongi see, mingisugune mingisugune  adrenaliin ikka tekib, et kui ma teaks, et ma saan seal  sellise koguse kala, siis ma ei olekski nii üllatunud sellest,  aga ikka väike ärevuset. Äkki see aasta tuleb nüüd ea kala aasta äkki on palju kara? Tere hommikust, kuna õues on veel liiga külm  ja midagi peenramaal teha ei saa, siis tuleb pilgud pöörata  tubaste taimede poole ja tegelikult see ongi hea,  sest siin on mul krussooni siiliaktus, kes on juba no  peaaegu 10 aastat kogu aeg kasvanud ühes  ja selles samas potis. Ja iga kevad on mul olnud tema pärast mure,  et peaks ümber istutama, aga siis läheb kiireks  ja siis ei saa. Ja nüüd ongi niimoodi, et ma võtan selle  ja kellel on ka kodus katused ja nad tahavad ümber istutamist,  siis hankige endale kõvad nahkkindad. Teiseks selleks et need ogad siin teie käsi ei vigastaks. Pange kas ajaleht või paber või niimoodi siia ümber. Niimoodi saab selle kaktuse endale nagu ohutuks teha. Ja hästi oluline on nüüd saada see kaktus siit potist kätte. Mure on mul selle kaktuse pärast seetõttu et ta ei ole siin  aluses nagu eraldi potiga pandud ja ma kardan,  et võib-olla olen mina tähelepanematusest mõnikord kuna siin  puudub vee väljavool ta üle kastnud. Ja nüüd on mul vaja saada see siit seest kätte. Õige. Ja siin põhjas õnneks on, on sellist hästi palju drenaaži  ja kive. Ja nüüd ei jäägi muud üle, kui hästi ettevaatlikult kõik see  vana muld eemaldada. Nimelt on vaja selliseid kaktuseid ümber istutada,  no kuskil viie-kuue aasta järelt või niimoodi. Ja, ja seda põhjusel, et see muld, mis tal siin sees on,  see võib kastmise mõjul muutuda selliseks liiga liiga  vaeseks ja isegi lubjaseks. Ja see nendele kaktustele üldse ei meeldi  ja see on siis põhjus, miks ma istutan ta ümber. Ja mul on plaanis ta ümber istutada eraldi potti,  et ma panen küll ühte ilusasse potti aga ma panen eraldi  potiga ja sellepärast, et ma ei peaks nagu kaktuse pärast  enam niimoodi muretsema. Siin on näha, et ega siin keskel seda juurestiku väga ei ole,  et ju need juured on juba siin mädanema läinud õhupuuduses  nähtavasti tavaliselt kui me muid taimi ümber istutame,  siis me kastame nad eelnevalt läbi. Kaktuste puhul on kõik risti vastupidi, need tuleb just  siis ümber istutada, kui nad ei ole veel talvest üles ärganud. Ja, ja muld on täiesti no kuiv. Ja nüüd ongi päris õige aeg seda teha. Kõik sellised vanad surnud juured saab siit eemaldada. Ettevaatlikult, ettevaatlikult. Et ei saaks viga ja vot siin on näha, et need alumised  tokkad ongi niisugused kollased ja pruunikad  ja see näitab seda, et ega sellele kaktusele vanas potis  väga ei meeldinud ja see muld oli juba kastmisega läinud  nagu liiga lubjaseks. Nii. Natukene siit neid väiksemaks. Hops, kellel on nüüd mõned väiksemad kaktused Ja ka sellised nagu tigedad siilid. Ja on niimoodi paberiga neid raske kinni hoida  siis nendele väikestele. Sobib käsitsemiseks sellised tangid, grilltangid väga hästi  mõjuvad ühe käega hoiad tangidega kinni ja teise käega,  siis saad nendega tegutseda. Põhiline, et käsi ei verista. Nii. Ega tegelikult ei ole sugugi vajalik kogu mulda ära võtta. Mina lihtsalt tahtsin teada, mis seisus selle siilgaktuse  juurestik on. Ja siin on näha, et tal on sellised üliülipikad,  juured. Ja nüüd enne nüüd uude poti panemist. Ma lihtsalt lõikan nad lühemaks. Sest alati on oluline, et taimejuured jääksid alati sirgelt. Mitte krussis ja et need juureotsad suunduksid alati  allapoole mitte ülespoole. No nii nüüd on see valmis, paneme selle siilikese natukene kaugemale. Ja hakkame ümber istutama. Selleks on mul siin valmis selline ilupott  ja selline istutuspott ja ma hoian teda siin kausi sees  sellepärast et nagu te näete, ta on hästi selline õrnakene,  sest ma pidin ta lõikama lühemaks. Nimelt hea oleks, kui see istutuspott sellest ümbrispotist  oleks madalam ja seetõttu on ta natukene selline õrnem. Veel, mida on vaja siis kaktuse istutamise puhul on  kaktusemuld ja kui me muidu taime istutamise puhul mulla  üsna tugevalt ära niisutame, siis kaktuse muld peaks olema  õrnalt niiske. Et ta on selline sõmer, aga siin on mingi niiskus sees  ja see töö tasuks ära teha eelmisel päeval  siis on kindel, et te saate õige niiskustasemega mulla aga  muidu käib istutamine nüüd nagu iga teise istutamise puhul,  kõigepealt oleks vaja panna põhja natukene drenaaži,  siis on kindel, et kõik üleliigne kastmisvesi,  kui juhtub, et see sinna üldse satub, läheb välja  ja nüüd natukene väike kiht mulda peale. Kaktusemuld on selline liivane ja, ja mõnus hästi  drenaažikas seda kõik, mida kaktused tahavad. Madal väikese madala kihi siia. Nii. Ja nüüd läheb katsetamiseks, vaatame, tõstame  selle selle väikese kaktuse. No kas läheb? Läheb nii ja nüüd selleks, et ta ka tõesti siia ilusti läheks,  kus ma panin pulga. Selleks on vaja natukene selle pulga abi. Kui nüüd on näha, et kuskil on juured väljas  või üleval et nad siit ilusti läheksid sisse. Selline sättimine. No nii Enam vähem on ta siin sees. Ja nüüd tuleb hakata sättima mulda. See on pikaajaline töö, seda nagu niimoodi,  aga sahmides teha ei saa. Ja kogu aeg pulgaga sa teid, kuni lõpuks saad aru,  et mulda on piisavalt, nii, proovime veel suure kühvliga,  ei ole siin midagi teha. Hästi hea oleks supilusikas näiteks või vaatad sinna vahele,  läheks? Ettevaatlikult, ettevaatlikult. No ja. Õnneks seda ei pea tihti tegema. Järgmine kord ma siis võib-olla viie aasta pärast vaatan,  et. Kuidas, kuidas siilkaktus ennast tunneb? Katus nagu ka teised taimed tuleb potis sama kõrgele istutada,  kui ta varem oli. Aga nende puhul tuleb arvestada sellega,  et see kõige üle selline osa tuleks siis katta kruusaga  ja soovitavalt sellise graniitkruusaga. Sellepärast et see siis ei tee seda pinda. Selliseks lubjaseks. Ja koputad, et läheb jälle sisse. Kui kivid ei mahu, võib liiva ka kasutada. Kellel on kodus laste liivakast, siis? Põhiline, et oleks selline materjal, mis laseks liigvee kohe  surtsti endast läbi. Ja nüüd kontrollime, kas. Kas on piisav? Et see, see pott peab olema vajutades selline,  et sa tunned, et siin on nagu muld igal pool sees,  et ei ole õhuvahesid. Aga tundub, et on täiesti korras. Tõstame selle kõrvale, teen endale siin natukene ruumi. Et ma saaksin Ei kuku. Nii. Kaktus siia. Siia, poti põhja võib ka natukene täiteks mulda  ja kive panna, ma panen selleks, et jääks ilusti see kaktus  siia niimoodi parajale kõrgusele. Me võtame ta nüüd siit. Ja paneme siia. No nii. Ja paneme ta siia niimoodi, ma tahan,  et ta oleks natukene niimoodi niimoodi viltu. Nii nagu nad seal lõunamaal kasvavad, natukene ühtepidi  viltu ja teistpidi viltu. Ja ega nüüd ei jäägi midagi muud üle see,  et, et see kaktus siin ilusti paigal püsiks. Siis täidan selle vahe. Igalt poolt. Kividega. Nii palju kui neid siin on. Siia võib panna nüüd kõik need kivid mis on rannast  või reisidelt kaasa toodud ja isegi sellist peenikest nagu ilukive. Ta paneb nad ka alla natuke ja pärast paneme peale  ka see meenutab seda vulkaanilist tuhka,  mida ma seal kanaari saartel nägin. Kui ma neid Kui ma neid looduses kasvamas nägin. Nii. Sellised vastistutatud kaktused peaksid nüüd natukene aega  olema rahulikult kuskil pool varjulises,  et päris päikese kätte tõsta, neid ei tohiks  ja esimene kastmine selle võiks ka teha kuskil,  mitte varem kui nädala pärast ja peab arvestama,  et see kastmisvesi hakkab neid mullaosakesi poti põhja poole  viima ja võib juhtuda, et mulda jääb potis vähemaks,  et siis tuleb natukene seda kaktust jälle korrigeerida  ja mulda juurde panna ja kivikesi juurde panna,  nii et paar kuud võib-olla sellist vaatamist,  et, et ta ennast tõesti hästi selles uues potis tunneks. Need kitsed on kõige vahvamate nimedega elanikud Pärnumaal  Kännu talus aga mitte need elanikud, kelle pärast juba  aastaid inimesed siia kohale sõita. Kännu talus käiakse vaatamas, alpakasid. Me läksime emaseid valima ja ühel emasel oli  siis selline väike pisikene pruun poiss ja Kai ütles kohe,  mina tahan teda. Mind ei huvita, kes on ema, ma tahan teda. Alpakasid leiab Eestist paljudest kodudest aga 10 aastat tagasi,  kui Kaja ja tagaza kai siia talu koha ostsid,  olid lood teisiti. Siis levisid jutud, et Alpakadele Eestis ei meeldi,  nad kippusid, mis siin surema. Tegelikult aga puudus teadmine, kui tundlikud loomad alpakad  on ja et ka parimast sõbrast eraldamine võib sellele loomale  hukatuslikuks saada. Niisiis tuleb neid loomi kasvatada kampas koos. Ja Kaja ning kai olid esimesed, kes seda tegid. Nad tõid siia neli emast ja 15 isast looma. Isaste hulgas olid ka kastreeritud isasloomad,  et oleks mahtu, sest et alpaka maksab palju raha. Et osta, võta endale karja isaseid, selleks pead sa olema  ikka päris rikas inimene. Aga me ostsime kastreeritud isasloomi siis tõu isa  selle karjaks et tal oleks oma kari ja et ta ei tunneks  ennast üksi või halvasti. Tänaseks on neid kastreeritud isasloomi ainult mõni üksik järgi,  et kõik on. Siin. Võimelised jah, sugu jätkama. Alpakafarm sai alguse juhuslikult, sest kohtusid Norra mees  ja Eesti naine ja otsustasid koos kodu rajada. Äriplaani polnud, kuigi nüüdseks tuleb pere kogu sissetulek  farmikülastustest ja lõngamüügist. Suvel tähendab see varahommikust hilisõhtuni jalgel olekut,  aga praegu koroona ajal õnnestub rahulikult võtta. Kaja, mis aastal see siis oli? 2006. Jah jututoas. Kai kõnetas mind Pisut teisiti kui tavaliselt jututubades kõnetatakse. Ei läinud pikalt. Uue aega ja siis ta. Kai on tõesti töökas. Erinevalt teistest norrakatest Norra inimesed on tavaliselt jah üsna laisad,  aga kain väga töökas inimene. Töökam kui mina, ma arvan Good world aborti to undre stand. Ma varsti räägin eesti keelt. Kui Kaia Kaja talukoha ostsid, olid siin võsa,  puud ja varemed. Maja ja lauda ehitas peremees ise ning ehitab hooneid juurde,  sest pere armastab erinevaid loomi ja kalpakakari on  kasvanud pea 50 pealiseks. Vaata Wol lama. Pa. Meie köögiviljaaed ja kõik on. Kasvab selle selle rammu peal. Ega tegelikult on ikkagi kai süü, kai ostis ju farmi siia  Eestisse ja midagi pidi siin tegema. Ja kuna meil oli natuke maad, siis, Mõtlesime, et võiks olla mõned loomad. Aga mina ei tahtnud mingeid tavalisi loomi,  mõtlesin, et kui juba, siis midagi erilist. Ja siis äkki meenus mulle, et, et on toredad villaloomad,  alpakad. Ma ei olnud kunagi ise oma silmaga alpakat tol  hetkel näinud, kui mul see mõte tuli ainult pildi pealt  sest ma olen käsitööline ja mulle meeldib väga kududa. Ja kudunud alpakast, siis teadsin, et see on väga-väga mõnus soe,  pehme vill. Mis talvekülmadega nagu praegu soojendab väga-väga hästi. Alpakavilla reklaamitakse kui allergiatele sobivat vett,  hülgavat materjali, millest hea teha salle  ja tekke, mütse ja sokke. Eesti kliimas kasvavad loomad muretult vaid toidu osas tuleb  veidi aidata. Aastaringselt iga päev saavad nad seda mineralsööta juurde  et saada siis kõik neile vajalikud mineraalained  ja vitamiinid kätte. Peruus saavad nad loodusest muidugi need asjad. Et seal viletsas Taimestikus näksivad kivide vahel tõesti saavad  selle sealt kätte. Ise aga? Tule siia ka. Tule siia, tule. Tule vaata, siin on ka. Et need inimesed, kes on teadlikud sellest villast,  on beebi alpaka ja siis on final paka. Et beebi all pakat võivad anda ka mitte siis ainult beebid,  vaid ka täiskasvanud loomad, kes on juba mitu aastat vanad,  nemad annavad või nemad annavad täitsa beebi all pakat jah. Ja kõigil on ühesugune see kate. Sellel loomal siin on natuke teistsugune,  ta on hetkel vestiga kaetud, sest selles külmas Ta võib saada üle selja külma kahjustuse,  sest vill on kahte lehte laiali. Tal on see vill küll veel lühike, aga tal on ta hoopis teise struktuuriga,  kui on. See salkus tal on jah, salkus, tal on see tekst peal,  on siis ta. Aga suveks kõige kiirem villakasv hakkab kevadel,  kui hakkab kasvama uus rohi siis selles on tohutult palju vitamiine,  mis panevad alpakadel villa kasvama. Kui tihti neid pügada tuleb? Me pügame kord aastas neid Huakaiasid, aga surisid võib  pügada üle kahe või kolme aasta. Lasta sellel viljal kasvada. Sest sellest villast saab, saavad nukumeistrid enda  nukkudele parukaid meisterdada. Aga maailmas siis kasutatakse tema villa ka. Tekstiilitööstuses uhkete mantlikangaste  või siis jah, kostüümikangaste valmistamiseks suri,  suri vilja, ainult üks ongi teil suri. Jah, surisid on üldse alpaka populatsioonis kõigest 10 protsenti. Et meil on ta praegu ainuke, aga meie soov on endale neid  juurde soetada erinevaid värve ja. Ja just emaseid, et saaks ka järglasi. 10 aastaga on suure muutuse läbi teinud nii vana talukoht  kui ka Kaia kaja. Nad ei kujuta enam elu loomadeta ettegi ega kipu  ka kusagile mujale elama. Mis tunne sul oli koju tagasi tulla? Minul oli hea tunne koju tagasi tulla, et ma mulle meeldib  väga Eestis elada. Rohkem Norra, mind ei tõmba küll miski tagasi. Mitte miski. Ei tea, siin on kuidagi mõnus ja kodune. Sellised olid tänased külaskäigud ja kohe kõlab  ka vaatajamängu küsimus ning kõigile neile,  kes on esimest korda maahommiku lainel. Selgituseks, et vaatajamäng käib meil nii,  mina küsin küsimuse ja kõigi õigesti vastanute vahel loosime  välja raamatu. Eelmisel nädalal tahtsin teada, kuidas on võro keeles suitsusaun. Õige vastus on Savvusann. Võitja näeb enda nime ekraanil auhinnaks saad sa sellise  kergete magustoitude raamatu kaota kaalu. Täna aga loosin välja raamatu tähelepanu memoturniir,  kus on 1000 küsimust ja vastust, mille on küsinud Rein Laumets. Ja siit tuleb ka tänane küsimus. Juba lausa lendlauseks saanud tule taevas appi ei ole ei  Lennart Meri ega Andrus Ansipi välja mõeldud Need sõnad  lausus juba ligi 40 aastat tagasi üks Eesti kirjandusteose  tegelane kes saatke oma vastused e-postiaadressile,  maahommik.err.ee. Ja see raamat võib siis saada teie omaks. Soovin teile ilusat laupäeva ja kohtume jälle nädala pärast.
