Tere hommikust ja kena neljapäeva hommikut,  no üllatus on ju suur, mis akna taga toimub? No juba eile õhtul oli üllatus ja mulle väga meeldib see  esimene lumi, tere hommikust. Ma väga loodan, et te kõik rõõmustate selle üle,  mõned, võib-olla nii palju siis mitte, kellel on äkki need  suverehvid veel autol, et see liiklemine ei ole lihtne,  täna hommikul ka vaadates ise kogedes ei pääse liikuma,  võib-olla jääb see auto koju, täna hommikul? No nagu näha pilti, siis mis siin telemaja ümbruses toimub,  maa on valge, autod veel nii palju ei liigu,  aga kes liiguvad, liiguvad väga aeglaselt,  näiteks mina ise ka tulin siia telemajja täna. No ikka nagu väga-väga ettevaatlikult, korra sõitsin isegi äärekivisse,  sain aru, tuleb veel aeglasemalt sõita, nii et olge väga tähelepanelikud. Praegu on veel liiklus rahulik, aga mis päeva peale toimub,  seda me ei tea. Ja seda me ei tea jah, kui tuleb hommikune tipptund,  lapsed kooli, lasteaeda ja lapsevanemad tööle  ja vanemad inimesed lähevad ju poodi, kus saab midagi odavamalt,  nii et seda liiklust ilmselt siia Tallinnasse tuleb  ja liiklusummikud kahtlustan ka ette aimates võivad olla  täna hommikul need, mis natuke närvi mustaks ajavad,  asuge lihtsalt natukene varem teele, aga lumi on tõepoolest  ilus ja nii nagu ma ütlesin, mulle see esimene lumi väga meeldib. Ma ei tea, kas see sulab ära juba täna, Martin. No ütleme nii, et võib, võib see nii olla,  aga näeme, elame-näeme. Sest ilm on täna, ütleme miinus üks kuni pluss kolm kraadi,  nii et see lumi võib maha jääda ja samal ajal võib  ka ära sulada, nii et saab näha, et täpselt on ilm selline,  et arvatavasti on palju lörtsi. Täna see selles võime kindlad olla. Aga ilusaid lumepilte, mina hea meelega vaataks  ja ma arvan, võib-olla siis ka need kandid Eestimaal,  kus seda lund veel päriselt maas ei ole. Äkki naudiksid ka neid pilte, mis on saadetud paikades,  kus seda lund on rohkesti, siis vähemalt 10 sentimeetrit  ja puude peal ja kõik on väga kaunis, nii et saatke meile No siin on esimesi juba pilte näha, see on eile õhtune pilt  ja no siin on juba siin on veel kerge lumi  ja ja see ja täna hommikul siis on juba siuke tuisk. No ma arvan, et lapsed rõõmustavad, kõige rohkem saab juba  lund kokku mätsida ja miskit väga põnevat teha,  aga sahad olid ka juba väljas. Ja mitte mitte ainult väljas tööd tegemas,  vaid sahkadel oli lausa nii, nii karm hommik,  et ka neil olid need lumeolud üsna üllatavad. Sellepärast et kalamaja vana-kalamaja tänava juures oli üks  sahk hommikul täitsa ümber läinud. No jaa, sellepärast et seal on selline korralik tõus  ja ju see lumi oli kõik kokku üsna libe,  selline sula lumi ja ei saanud ta siis päris hästi seal püsida. Paremal pool, kus on näha, on see sahk on ümber läinud  ja siis vasakul pool, need tuled on siis see teine sahk,  mis appi tuleb, nii et. Loodame, et On varsti on seesama sahk jällegi õiget pidi  ja saab tööd teha ja kui tõesti ja noh, mina,  kes ma tulin Põhja-Tallinnast, tulin siis siia kesklinna  tööle sõitsin, siis peab ütlema, et, et mõned ristmikud  näiteks liiva, liiva laia risti risti oli täiesti  mõistlikult sai ilus tõesti sõita, aga, aga väiksemad  tänavad näiteks siinsama Felmanni tänav,  kuhu ma sisse keerasin, oli lumekiht üsna noh,  ütleme tõesti 10 sentimeetrit ja see sõidutingimus oli niimoodi,  et ma tõesti hing kinni väga rahulikult sõitsin,  sest mõlemal pool on ju parki vad autod,  nii et ekstra tähelepanelik tuleb olla. Ja mul on paar toredat ilusat pilti ka näidata Martin sulle  ja kõigile ja vaatajatele ka nimelt eile oli  siis üleleheküljel oli jää juustest kaks pilti,  muuseas seda fenomeni kohtab üsna harva. Täna enam otsida ei maksa, ehkki on külm  ja lumi maas, aga tekib see siis, kui on olnud hästi-hästi  märg sügis ja kui tekivad esimesed külmad,  siis kõdunevatele, puudele ja seentele võib selline nähtus  tekkida nagu jääjuuksed. Põhjuseks see, et veemolekulid, mis on selle puidu pinna peal,  siis hakkavad külmuma, aga puit on veel seest soe  ja siis kogu aeg nagu vett juurde imades. Lihtsalt sellised pikad juuksed tekivad,  sulavad ära muidugi, kui päike tõuseb, aga ma kohe ütlen,  Marku Korvanen on need kaks toredat pilti teinud,  mu meelest imeilusad. Ja ei ole muuseas, mitte väga ammu, kui saadi jälile,  miks nad tekivad. No ütleme nii, et täna, kui vaadata ka Twitterit,  siis Kety Vilmis väga hästi hommikul kirjutas,  kas see, mis väljas toimub, on see lumes  või ilmsi? See on lumes ja ka ilm si, arvestage sellega,  aga toredad lumeolud ja me hoiame teid kursis tänase hommiku  jooksul kaks tundi televisiooni on siis ees ootamas  ja Martin hommikul vaatas ka maanteeameti infot  ja seal ühtegi sellist erilist teadet ei olnud,  et kuskil oleks tee kinni või ei pääse üldse läbi. Et lihtsalt maanteeamet andiski teada, et olge väga ettevaatlikud,  varuge kannatust, noh näiteks kõik, kes tööle plaanivad,  minna taksoga või lennujaama, siis tasub varuda eriti kannatust,  sest neid autosid, mille talverehvid on all,  on vähe ja kõik need, millel on suverehvid,  liiguvad väga aeglaselt. Just kell on seitse, uudised algavad ja kõigest sellest  lumest lumeoludest liiklusest juba pikemalt. Tere hommikust ja ka meie tõepoolest alustame ilmast. Ilmastikutingimused muutusid tänase öö jooksul Eestis  järsult halvemaks, sest lisaks tuule tugevnemisele hakkas  sadama lörtsi ja lund. Sadu kestab eeldatavasti homme. Pärastlõunani liiklustingimused on märgatavalt halvenenud,  suurenes libeduse oht ja nähtavus muutus oluliselt halvemaks. Eile hilisõhtul saabunud miinuskraadid ja tugev sadu on  hommikuks maa katnud valge lumevaibaga. Talvine teehooldetehnika on valvel ning valmis lume  ja libeduse tõrjel endast parim andma. Transpordiamet kutsub sõidukijuhte üles talviste  liiklemistingimustega arvestama. Liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo rüütelmaa soovitab  kõigil sõidukijuhtidel liikluses äärmiselt ettevaatlik olla  ning selleks, et õnnetusse sattumist vältida  ja õigeaegselt tööle jõuda, piisavalt aega varuda. Suverehvidega talviseid teeolusid proovida ei tasu. Võimaluse korral oleks otstarbekam isiklikule sõiduvahendile  ühistransporti eelistada. Ja. M. Tugeva tuule tõttu tühistati eile õhtul parvlaeva väljumine  Helterma sadamast kell 20 30 ja rohuküla sadamast kell 22. Tänase laevagraafiku järgi väljumised toimuvad DS laevad  teatas eile, et kaptenite hinnangul peaks tuul pärast  südaööd vaibuma. Juhul, kui tugev tuul püsib ka täna, palub test laevad  reisijatel jälgida infot reiside toimumise kohta praamid.ee  veebilehelt ja Facebookist. Öine tugev tuul on toonud kaasa hulgaliselt elektrikatkestusi. Täna hommikuks on vooluta veel 1800 majapidamist. Südaöösel oli elektrikatkestuskohti üle 4000. Jaa. Ja. Tööandjad ja ametiühingud allkirjastavad täna alampalgaleppe,  millega tõuseb minimaalne brutopalk praegusel 470-lt eurolt  järgmisel aastal 500 euroni kuus. Alampalk tõuseb järgmisel aastal seega 6,4 protsenti. Eesti Panga teatel on miinimumpalk kerkinud viimasel viiel  aastal keskmiselt 10 protsenti aastas ehk kiiremini kui  keskmine palk. Kuigi alampalgatõusu kasv aeglustub, moodustaks see 500-le eurole,  tõustes 40 protsenti keskmisest palgast,  mis on samal tasemel alampalga sisse viinud teiste Euroopa riikidega. Ametiühingute hinnangul võiks alampalk tõusta jõudsamalt  ka järgmisel aastal, ilma et see majandust liialt koormaks. Ametiühingute juht Peep Peterson tõi välja,  et 500 euro suurune alampalk on üks parimaid Ida-Euroopa  riikide seas. Erandiks on siin Sloveenia 700 euroga. Ja. Keskerakonna Tallinna piirkonna nõukogu otsustas eile õhtul,  et ei tee ühelegi parteile ettepanekut koalitsiooniläbirääkimisteks,  seega säilib Tallinnas Keskerakonna ainuvõim. Keskerakond teatas pärast nõupidamist, et koalitsiooni  moodustamiseks ei nähta vajalikku erakonnasisest,  konsensust Keskerakonnast ega sotsiaaldemokraatlikus erakonnas. Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas sõnas,  et valijatelt saadud 40 mandaati 79-st näitab,  et pealinna elanikud soovivad Tallinna jätkuvat  ja stabiilset arengut. Aasa sõnul on Keskerakonnal pealinnas tugev  ja kogenud meeskond ning läbimõeldud programm,  mida soovitakse teoks teha. Aas lisas, et Keskerakond saavutas valimistel absoluutse  enamuse viiendat korda. Ja. Kataloonia parlament peaks täna kogunema plenaaristungile,  et arutada vastusamme keskvalitsuse otsusele tagandada  Kataloonia valitsus ja kuulutada välja valimised. Kataloonia president Carles Buts Demant lükkas tagasi  Madridi kutse tutvustada oma seisukohti Hispaania senatis. Kataloonia valitsus kogunes eile õhtul erakorralisele istungile. Meedia teatel võib Butsdemon ise välja kuulutaa  ennetähtaegsed valimised, et keskvalitsus võimu üle ei võtaks. Eile kogunesid taas tuhanded inimesed tänavatele,  et avaldada toetust Kataloonia iseseisvumisele. Homme toimub Hispaania parlamendis hääletus Kataloonia  autonoomia piiramise üle. Vastavalt põhiseadusele. Aitäh. Jah. Spordist ka Eesti meeste käsipallikoondis alustas  maailmameistrivõistluste valiksarja kaotusega,  kui võõrsil tuli tunnistada Bosnia ja Hertsegoviina  seitsmeväravalist paremust. Eesti jäi mängu alguses kiiresti kolme väravalisse  kaotusseisu ning oli poolaja vileks taga 10 18. Teisel poolajal vähendasid eestlased üheksa väravalise  kaotusseisu neljaväravaliseks, kuid Bosnia vastas spurdiga  ning võitis kohtumise 31 24. Eesti resultatiivseimad olid Martin Johanson viie  ning Mait Patrail ja Dener Jaanimaa nelja tabamusega. Samad meeskonnad kohtuvad teist korda juba laupäeval Tallinnas. Veel kuulub alagrupi Šveits. Valiksarja teise faasi pääseb vaid grupi võitja. Lasnamäel süttis täna varahommikul Kiive tänaval kahekordne  puidust elumaja. Päästjad tõid hoonest välja üheksa elaniku,  põlengus inimesed kannatada ei saanud. Majaka elurajooni kandis varahommikul kella viie paiku  süttinud elumajas käivad veel täna hommikul aktiivsed kustutustööd. Kohal on vähemalt 15 päästeteenistuse üksust,  nende hulgas kustutusmasinad, paakautod,  eritehnika tõstukid ja veel ka kiirabi. Põlengu põhjused selgitatakse välja edasise menetluse käigus. Uudiseid taas kell pool kaheksa ohutut liiklemist. Ja. See, mis hetkel väljas toimub, see on väga paljude jaoks  suur rõõm ja paljude jaoks võib olla see  ka nuhtlus, sellepärast et täna öösel ja eile õhtul 100.  maha esimene lumi, hetkel on miinus üks kraadi pealinnas  ja lund on üsna mitu sentimeetrit ja, ja tõesti,  kui ma siin selle lume, kuidas siis Põhja-Eestis lumepall  ja Lõuna-Eestis siis lumekuuli saab valmis teha,  tähendabki see, et on selline nulli ümber see ilm. Täna on pilves ilm, sajab lund ja lörtsi,  lääne ja lõuna pool sajab ka vihma. Päeva jooksul sadu harveneb. Puhub kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis,  rannikul puhanguti tugev tuul kuni 17 meetrit sekundis. Kella kuuese seisuga mõõdeti Mandri-Eestis valdavalt miinus  ühe kraadi ringis. Ja Hiiumaal oli kaks soojakraadi, Saaremaal neli kraadi  sooja ja täna päeval siis sarnane hommikune ilm  ka jätkub. Narvas miinus üks kraadi Kesk-Eestis nulli ümber,  Lõuna-Eestis üks kraad sooja, Haapsalus Hiiumaal neli kraadi  ning kõige soojem siis täna on Saaremaal kuus kraadi sooja,  kus siis, kui, kui teile saatke Saaremaalt meile lumepilte  juhul kui teil on aga päeva peale, kuna kuus kraadi tuleb,  on suur tõenäosus, et see lumi sulab ära,  vaatame kiirelt üle ka, mida siis lähilinnad teevad? Helsingis samamoodi nagu meil sajab täna lund kaks kraadi  sooja päeva peale. Minu üsna suur üllatus on Vilniuses täna lausa 11 kraadi  ja pilves ilm Kiievis 12 ja lõuna poole minnes loomulikult. Soojakraadid on kõrgemad 16 kraadi, Londonis,  Budapestis ja Ljubljanas 18, aga mis meie jaoks on oluline,  oluline see, et öösel on sadanud maha lumi on miinus üks  kraadi ja tasub olla väga ettevaatlik, sellepärast et kui ma  vaatan siit telemaja juurest välja, siis kõik tänavad on  lumised ja ise autoga tööle tulles võin öelda,  et tingimused on väga ekstreemsed. Olge väga ettevaatlikud. Talvised teeolud, talvised teeolud, see on vist see märksõna,  mis täna hommikul ka kõige enam kõlab. Sest hommikul asutakse teele. Hommik algab, te olete ärganud. Tere hommikust ja vaadake kindlasti aknast välja,  vaadake pikemalt sellepärast, et vaatepilt on ilus seal,  kus Eestimaal lumi maas on ja saatke meile pilte. Tehke sellest esimesest ilusast valgest lumest pilte,  sest võib juhtuda, et mõnes Eestimaa paigas juba täna päeva  peale kipub sulama. 26. oktoober on täna, aasta tagasi, 25. oktoobril oli  ka muuseas maas esimene lumi, sellest kirjutatakse tänases  Maalehes ja viimase 10 aasta tagasi vaates. Kõige varasem esimese lume tulek oli 2013. aastal,  kuu aega varem, 25. septembril ja veel, mis mulle väga meeldib,  ilmatargad harva esineval üksmeelel. Seekordsed jõulud tulevad valged, nii kirjutatakse maa lehes. See tore teadmine ka. See muuseas tekitas praegu elevust ka siinsamas terevisiooni stuudios. Tere hommikust veelkord ja kaks tundi siis saadet,  milles me täna hommikul kõneleme nüüd lühidalt. Teeme sissevaate soome natsimeelse hingeellu mõni päev  tagasi olid nad Tamperes tänaval protestimas. Jaa. Aasta tagasi laiali saadetud kale põgenikelaager ei ole maha jäetud,  ka praegu keeb seal elu. Kas tööandja tohib töötaja meilivahetust jälgida vaid siis,  kui see on kokku lepitud ja töölepingus kirjas? Ja Eesti noorte ehtekunstnike suurepärast loomingut  ka täna hommikul televisioonis, pärast kella poole  üheksaseid uudiseid ja liivast räägime nimelt liiva puudus  maailmas on väga suur, sellepärast et setes riikides,  kus palju inimesi nagu India ja Hiina ehitatakse väga-väga palju,  nii et esimesel kohal on vesi, millest maailmas puudust  tuntakse ja kohe teisel kohal liiv ka Eestis. Esiteks praegu palju räägitakse isegi ehitusbuumist. Kui palju meil neid liivavarusid on, kui kvaliteetset liiva,  kui palju me teame, palju meil liiva on,  sellest kõigest pärast kella kaheksaseid uudiseid. Annad mulle märku? Näed sa. Esimene lumi on väljas ja elevust, et sellest elevusest aru saada,  siis te peate ise kõike seda kogema, näed,  miinus üks kraadi on siin hetkel Tallinna kesklinnas. Selle ajaga, mis siin siimukes teie vaatasite,  mina valmistasin esimese lumememme ja kui te olete  ka juba lumememme valmis teinud, saatke terevisioon eRR .ee  meile kindlasti sellest pilte, tehke väljas lumeingleid  ja aidake siis enda naabritel näiteks autot lumest puhtaks teha,  kui kellelgi on abi vaja. Nii et ja kui autoga sõitma hakkab, siis olge hästi ettevaatlikud. Nii et mina siin veel natuke toimetan. Sest kes teab, kuna jälle lund saab näha? Ja oleks märksa rõõmsam, ma loodan ikka,  et sellel talvel saab, sest Maalehe ilmaennustajate  prognoosi vaadates siis tulevad vähemalt jõulud valged  ja lund jagub sellel aastal isegi siin üks härra,  kes vaatas seapõrna, lubas 33 kraadi külma  ka sinna Jõgeva kanti, kus on ju külma pealinn. Aga lumi? Jah, võib-olla mõnes kohas Eestimaal juba täna  pärastlõunaks sulanud, aga kuni pühapäevani siin-seal seda  lörtsist lund veel sadada võib. Meil on nüüd aga hoopis ühendus Riho Laurisaarega  ja Riho elab Tamperes ja nimelt möödunud nädalavahetusel  laupäeval Tamperes, siis 200 neonatsi demonstreerisid oma meelsust. Tere hommikust, Riho. Tere hommikust. Rõõm sinuga juttu ajada, ole hea, räägi sellest,  et ikka aeg-ajalt, kui me vaatame Soome uudiseid,  siis uudistekünnise ületavad neonatside protestid  ja väljaastumised. Kui palju nad päriselt Soomes välja paistavad? Tegelikult ei paistagi väga sellepärast,  et kui seda küsimust minule algselt esitati telefonis,  siis ma jäin isegi mõtlema, et ahah tõepoolest,  et ma lugesin, et nädalavahetusel Tammeres üht-teist juhtus,  kes ilmselt ei sattunud täpselt õigel ajal kesklinna  piirkonnas liikuma. See ilmselt ei märganud mitte midagi. Tegelikult aga nii palju võib siiski kohe algatuseks nagu öelda,  et mis teeb võib-olla käesoleva juhtumi ehk mingis mõttes  tähelepanuväärseks on see, et kogu nädalavahetuse sündmused  said alguse sellest, et Soome vastupanu liikumiseks  nimetatava liikumise nimetatavat liikumist tahetakse hetkel  ära keelata. See otsus tehakse tõenäoliselt lähiajal Tamperes  ja sellepärast oli ka selle liikumise nii-öelda selline  meeleavaldus Tamperes. Ja kui me räägime sellest, et avaldasid meelsust umbes 200 neonatsi,  siis samahästi võib öelda umbes kaks või 300 nii-öelda  antifašistid tulid tänavale, kes olid samuti väga ütleme,  pehmelt üsna agressiivselt meelestatud ja,  ja, ja politsei pistis mõned inimesed ka pokri,  nendes rahutustes ja enamused, kes pokri pisteti,  olid need nii -öelda, antifašistid. Kas needsamad siis noh, nimetame neid ikkagi neonatsideks  seesama põhjal vastupanu liikumine, mille vastu nad  siis protestivad, mida nad tahavad saavutada,  on see lihtsalt selline väljapaistmise soov? Mitte ainult. Jällegi algatuseks ma ütlen kõigepealt tegemist on jah,  mõnes mõttes tõsisemalt võetava liikumisega kui mõni teine  lausa anekdoodile lähenev nii-öelda neonatslik liikumine Soomes. Soome vastupanu liikumisel, mis on osa Põhjala vastupanuliikumisest,  On tõenäoliselt umbes 60 või 70 aktiivset liiget. Arvatakse, et lisaks sellele umbes kaks 300 sellist inimest,  kes kes siis nii-öelda jooksevad kaasa, mida nad tahavad  kohati nende väljaütlemised on isegi pehmemad,  kui võib-olla meil seal EKREl. Aga teisest küljest ei ole nad küll varjanud seda,  et nad on otseselt selgelt soovivad sellist põhjamaist  rassipuhast Põhjala ühtset riiki. Nad, nad on vastu Euroopa liidule, nad on vastu multikultuursusele,  nendele ei meeldi kommunistid, nendele ei meeldi kapitalism. Ühesõnaga, nendele ei meeldi väga palju asju  ja ega nad seda ei eiragi eitagi, eriti et nendele meeldi  ka sellised inimesed, kes kellele kõigile need asjad meeldivad. Huvitav, kas teile lumi meeldib või mitte,  aga ole hea, ütle, kas Tampere ka täna esimene lumi,  sest Lapimaal oli seda juba mõnda aega tagasi näha Tallinnas  esimene lumi maas. Muuseas täpsustuseks kohe lisa, ma olen täitsa kindel,  et lumi nendele meeldib, sest üheks üheks osaks nende  programmist on Soome looduse kaitsmine. Aga lumi on tulnud Tampere tõepoolest just täna öösel maha,  kui ma tegin akna lahti, siis ma vaatasin,  et väljas oli umbes 10 sentimeetrit lund. Väga muljetavaldav. Riho aitäh meiega täna seal Soomes Tamperest ühinemast. Me viime nüüd teid aga hoopis Prantsusmaale kalee linna,  sellepärast et just täna tänasel kuupäeval,  26. oktoobril siis aastat tagasi laiali aeti kalee  põgenikelaager nimetati seda džungliks. Parimatel aegadel oli seal isegi kuni 10000 inimest,  kes siis püüdsid Suurbritannia poole pageda. Nüüd, aasta hiljem, käis Johannes Tralla vaatamas,  milline olukord seal on. Kalee võtab külalised vastu neljameetrise taradega,  mis on kindluse mõttes kaetud okastraadiga. Mitte just sõbralik, aga selle eest tõhus tõhus pidur pea  10-le 1000-le veokile kippunud sisserändajale,  kes selle põllu peal veel vähemalt aasta eest peatusid. Vaatepilt siin kalee sadama lähistel kiirtee ääres,  kohas, mida on aastaid nimetatud džungliks,  on tundmatuseni muutunud. Veel eelmisel aastal jooksid siitsamast,  kus ma kõnnin, ridamisi tänavad Siin olid kõrvuti poed, paarid podisesid,  pajad, inimesed tegid süüa, mängis muusika. Siis praeguseks on jäänud vaid mõni üksikekskavaatori,  kes lükkab kokku viimaseid mullahunnikuid. Ainsad jäljed siin elanud tuhandetest migrantidest on  liivahunnikust väljasirutav hambahari ja tükk põlenud madratsit. Jean Per tõstab parasjagu paika aiaposte  ja ütleb, et lindpriide aeg siin on läbi. Edaspidi on siia oodatud vaid linnud. Sa võid Conservata. Opeossa ta. Slummist, kus tipphetkedel elas umbes sama palju inimesi  nagu paides näib olevat jagu saadud peale Jean Kari mulla  töömasinate ei ole siin tõepoolest mitte kedagi. Võtame suuna kalee kesklinna poole, meil tarvitseb sõita  paarsada meetrit, kui märkame tehasehoonete vahel jalutamas  räsitud tüüpe, kellele ajakirjanikud silmnähtavalt ei meeldi. Wel from Estonia kui või intervjuu vio. Kahanda. Munami. Viimaks nõustub siiski üks eritrealane minuga rääkima  ja seda vaid juhul, kui pööran kaamera oma ketside peale. Tors tor formance. Man Times have yout trid, erino on, on of thos,  truk, here. Oma fifty. Dis dok, probleeme on. Ja ja nuna. Pärast seda, kui suur põgenike laager laiali aeti,  on põgenikud üle kogu kalee linna vanade ladude  tööstushoonete vahele laiali pillutatud ja see on üks  sellistest kohtadest, kus praegu jagatakse toitu. Küsin inimestelt, kust see toit pärit on. Selle peale juhatatakse meid paar kilomeetrit eemal asuvasse  räämas tööstushoonesse, kus avaneb kaunis ootamatu vaatepilt. Keset vana metallitööstust on püsti pandud omalaadne toidutööstus,  iga päev teeb siin kümmekond vabatahtlikku süüa enam kui  1000-le põgenikule. Ma pean ütlema, et need lõhna, mis siin levivad,  on väga isuäratavad. 20 aastat toitlustus ja meelelahutusäris tegutsenud Poola  elardo on põgenikke toitnud kaks aastat. Pärast kaleesse tulemist on karjäär jäänud tagaplaanile,  tunnistab Poola annetuste kogumine. Toidu hankimine ja valmistamine võtab kogu aja. We have Stad. Neutrouinu ampli füd. Is human right Access to füd. Vate Tenny ell grams ne. Pa pas ant. Kellega severy da? Ja a ve Hangei Kele gram Prise. Ei ole professional. Ka our hear Sest ta haua mind Mina. Natsi Per. Balencmaf kin. To anin. Just eks herbari Lore Camp ter beng on Sofaeg. Televisioon. Pole The manimoto Stong active. Prantsuse võimud on põgenike abistajaid vabatahtlike püüdnud  kaleest minema peletada, aga siiani tulutult. Loc tor oste o. Wards re andurid, ofin to valents ed organisation as well  The sere hasbin over. Fodban. Weh from acouall distributing Food to retigees. We took that to Cort and we on Imediatly. Kui kohus otsustas, et põgenikele toidu jagamist keelata ei saa,  tõstatas kale linnavalitsus toiduhügieeni küsimuse. Sellistes tingimustes ei tohtivat põgenikele süüa teha,  leiab linnapea. Aga vabatahtlikud ei heitunud ka sellest  ja püstitavad parasjagu annetuste toel restorani nõuetele  vastavat kööki. Tõsi küll, uue köögiehituse tõttu jääb toidu ostmiseks vähem raha. Paula ei nõustu võimude väitega, nagu oleksid vabatahtlikud need,  kes kaleesse soovimatud sisserändajad meelitavad. The refes Omayac ea. Play fod. Com. Samo. Sleeping be te. Come ea an agenda the dream. Vabatahtlikud ei tegele üksnes põgenike toitmisega,  selles laos hoitakse annetatud riideid, jalanõusid  ja tekke. We ar iste. Andid aina Everysingliek. However fo Weeksega. Eeserawi ere and Found. Out compisat and dester Beding a otherposession on Aberiage  three times Week. Mis te Weve, sina lor of reteges? To slipping with any kine of pretection on the ground End  Open Ingester Close Toru number. Reisi eri probably over fifti, hunded. Y no realycosen it how we re going to get throug the Winter  with no comedation a with out Bei be actualy provide People  ih eni kin of basic shalter like a tad ts ei Terefin the we  mi es walking to the wils on morning and find,  sama hestid of the Cald her. Ja. Aitäh Johannes Trallale ja siis aasta tagasi see kale žungel  laiali aat, aga nagu te näete, siis probleem on ju alles  ja sellega seal õnneks vabatahtlikud ka tegelevad  ja oli sealt kosta, et sellele džungli alale tahetakse  rajada siis linnukaitseala, jätkan kohe ühe sõnumiga,  mis on sellel nädalal väga paljusid inimesi  ka erutanud, nimelt linnujaht, etapp võetakse  siis arutul hulgal veelinde. Need fotod, mis on meedias olnud, tekitavad sellise sellise tunde,  et teemaga tuleks tegeleda. Ehkki seaduse järgi juba oleme aru saanud,  on kõik justkui õige. Ja siin maalehes ka, et Eesti ornitoloogiaühing leiab,  et korraga kütitavate lindude arvule tuleb seada piir. Põllumeeste sõnul on aga linde liiga palju igal aastal juba  makstakse kahjusid välja põllumeestele ja kahjude summa  suureneb kogu aeg. Näiteks siin keskkonnaameti viimaste aastate andmed näitavad  siis 2015.-st ja 2016.-st aastast et rändlindude tehtud  kahju eest hüvitist oli makstud siis 127-le kahju saajale  ja kokku oli see summa 330000 eurot. Aga see piiri panemine võiks tähendada seda,  et lasta võib siis just eriti välismaalased,  kes tulevad siia nendele korraldatud linnujahti pidama. Nii palju, et ainult enda otstarbeks, sest kui on sadu surnukehi,  siis keegi neid üksi ju ära ei tarvita. Piiri pidamisest räägib ka minu veebiuudis nimelt Donald  Trumpi ulmelini tee ehitada siis Ameerika  ja Mehhiko vahele. 3200 kilomeetrine tara on jõudnud sellisesse faasi,  noh kus on kaheksa nii-öelda müüri võimalikku varianti on  valmis ehitatud ja see on üsna ulmeline. Esiteks on see, et siin on nüüd taamal näha nelja erinevat,  seda kaheksa meetrist seina. Mis on siis need variandid ja loomulikult tahetakse ju seda ehitada,  sellepärast et 3200 kilomeetrit sellist betoonseinad  tähendab kahte Eesti riigieelarvet ehk 21 miljonit dollarit. On see sein maksev, aga. Jah, miljardit muidugi. Räägime suurusjärgus õigesti ning kommentaariks siia lõppu  ka piiritöötajad, kes on ütlenud, et isegi kui see müür ehitatakse,  tuleb ikkagi üle ronijatel üle ronijatega piirivalvuritel  tegeleda ja lähedal asuvad inimesed on öelnud,  et kes soovivad, saavad nagunii teisel pool piiri. Me liigume siit edasi, aga uudiste juurde. Tere hommikust, ilmastikutingimused muutusid tänase öö  jooksul Eestis järsult halvemaks, sest lisaks tuule  tugevnemisele hakkas sadama lörtsi ja lund. Sadu kestab eeldatavasti homme pärastlõunani. Liiklus tingimused on märgatavalt halvenenud,  suurenes libeduse oht ja tavus muutus oluliselt halvemaks. Eile hilisõhtul saabunud miinuskraadid ja tugev sadu on  hommikuks maa katnud valge lumevaiba ga. Talvine teehooldetehnika on valvel ning valmis lume  ja libeduse tõrjel endast parim andma. Tallinna transpordiamet kutsub sõidukijuhte üles talviste  liiklemistingimus ustega arvestama. Liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo rüütelmaa soovitab  kõigil sõidukijuhtidel liikluses äärmiselt ettevaatlik olla  ning selleks, et õnnetusse sattumist vältida  ja õigeaegselt tööle jõuda, piisavalt aega varuda. Suverehvidega talviseid teeolusid proovida ei tasu. Võimaluse korral oleks otstarbekam isiklikule sõiduvahendile. Ühistransporti eelistada? Ja. Lasnamäel süttis täna varahommikul Kiive tänaval kahekordne  puidust elumaja, päästjad tõid hoonest välja üheksa elanikku. Põlengus inimesed kannatada ei saanud. Majaka elurajooni kandis süttinud elumajas käivad veel täna  hommikul aktiivsed kustutustööd. Kohal on vähemalt 15 päästeteenistuse üksust,  nende hulgas kustutusmasinad, paakauto, eritehnika tõstukid  ja veel ka kiirabi. Põlengu põhjused selgitatakse välja edasise menetluse käigus. Valitsus vabastab Lääne-Viru, Põlva ja Võru maavanema  teenistusest seoses kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks  valituks osutumisega. Maavanem ei saa olla ühelgi muul valitaval  või nimetataval ametikohal. Lääne maavanem Neeme Suur esitas eile avalduse enda ametist vabastamiseks,  sest soovib jätkata Lääne-Nigulas vallavolikogu esimehena. Põlva valla uueks volikogu esimeheks saab senine maavanem  Igor Taro. Eile oli ka Võru maavanema Andres Kõivu viimane tööpäev. Kõivu volitused maavanemana lõppevad seoses tema asumisega  Võru linnavolikogu liikmeks. Kohalike volikogude valimistel osales enamik praegustest  Eesti maavanematest. Uuest aastast lõpetavad tegevuse maavalitsused  ja koos sellega kaotavad töö kõik maavanemad. Ja. Välismaalt ka Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier  leppis Venemaa visiidil käies president Vladimir Putiniga kokku,  et kahe maa suhteid tuleb parandada. See oli üle pika aja esimene selline visiit. Viimati käis Saksamaa president Venemaal 2010. aastal. Kahe maa suhted on pingelised Venemaa tegevuse pärast Ukrainas,  samuti süüdistab Saksamaa Moskvat sekkumises Saksa poliitikasse. Sotsiaaldemokraat Steinmeier on korduvalt rääkinud,  et suhteid Venemaaga tuleb parandada. Tema partei soovib Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone  järk-järgult leevendada. Ja. Türgis vabastati kautsjoni vastu kaheksa inimõiguste aktivisti,  sealhulgas Annest Internationali kohaliku osakonna direktor. Aktiviste süüdistatakse terrorismis ja süüdimõistmisel võib  neid oodata 15 aastane vangistus. Inimõigusted vahistati juulis, kui nad osalesid  küberjulgeolekuteemalises töötoas. Prokurör süüdistab neid muuhulgas Türgis keelatud Kurdistani  tööpartei ja USAs elava fetula toetamises. Türgi president peab leni enda rivaaliks. Ja. Kuressaare kultuurikeskuses ja Raegaleriis saab kuni  novembri keskpaigani näha linna läbi viidud kunstikonkursi  tööde näitust. Kokku esitati juba neljateistkümnendat korda toimunud  konkursile 34 tööd 25-lt autorilt. Konkursile polnud seatud ette temaatikat  ja seetõttu peegeldavadki korraldajate sõnul tänavused  võistlustööd nii helget maailmavaadet kui süngemat sisekaemust. No kahtlemata on üheks üheks eesmärgiks see,  et ikkagi ergutada ja, ja kutsuda inimesi rohkemat kunsti  tegema ja, ja tõesti, et koos või koos niimoodi üksteise  töid vaadata. Aga seekordse näituse teema ei olnud üldse määratletud ja,  ja tööd ei osteta ära, vaid kunstnikule antakse stipendium  esimest korda on see niimoodi. Žürii pidas parimaks, ent Saaremaaga sidunud graafiku Sirje  Eelma kolme osalist graafilist seeriat. Veeringe. Et Saaremaa peale mõeldes on see töö tehtud küll,  aga siis, kui tuli see kutse mulle üllatusena,  et et Saaremaa nagu kunstnikunks mind peeti  nii nii niivõrd, et kutsuti siia on osalema  siis ma tegin ka selle teise töö siis. Tõesti nagu Saaremaa peale mõeldes Omavahel võistlesid erinevates tehnikates tööd viis kultuuri,  kaks graafilist tööd ja 27 erinevas tehnikas maali. Lisaks Kuressaare linna loome stipendiumi saanud Sirje  Eelmale märgiti ära ka Kadi Krassi, Sander Raudsepa  ja Ain Varese poolt esitatud tööd. Ja. Uudiseid jälle kell kaheksa, olge liikluses ettevaatlikud. Ja. No kui seda väikest lumememme vaadata, siis võib öelda,  et on üsna tugev tuul peale selle, et loomulikult taevas  sajab alla lund ja kui Katrin küsis minult,  et mille pärast ma nii väikse lumememme tegin,  siis tegelikult on väga loogiline põhjus. Kuna praegu on miinus üks kraadi ja tegemist ei ole veel  täitsa sellise lörtsiga, siis lumi ei jää veel  nii hästi. Kokku, saab väiksemaid lumekuule teha  ja väiksemaid lumememmesid. Vaatame üle tänase ilma. Täna sajab lund ja lörtsi ja lääne ja Lõuna-Eestis sajab  ka vihma. Päeva jooksul sadu harveneb. Puhub kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis  ja rannikul puhub tugev tuul kuni 17 meetrit sekundis. Kella kuuese seisuga mõõdeti Mandri-Eestis valdavalt miinus  üks kraadi sooja. Hiiumaal kaks kraadi, Saaremaal neli kraadi,  nüüd siis sooja. Täna päeva peale tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur jääb ühe  miinus ühe kuni kuue juurde, Narvas miinus üks kraadi,  Kesk-Eestis nulli ringis, Lõuna-Eestis üks kraad sooja,  Haapsalus Hiiumaal neli kraadi sooja ja Saaremaal kuus  kraadi sooja ja kiire pilguheit ka, mis toimub? Meie lähilinnades Helsingis eelkõige sajab samuti lund nagu  meilgi ja kaks kraadi sooja Baltikumi seal kaugemas nurgas  Vilniuses on täna lausa 11 kraadi, et lund seal kindlasti ei  100 Kiievis 12 ja lõuna poole, siis on ilm soojem,  aga mis on meie jaoks oluline, meie jaoks on oluline see,  et eile õhtul 100. lumi maha, sajab seda siiani  ning kutsusime teid üles, et olge hea, saatke  ka enda esimesest lumest siis pilte ning meil on esimese  pildid juba, meil on pildid esiteks paidest  ja on näha, et ka paides on lumi maha sulanud,  nii et Kesk-Eestis, samamoodi näeme lund  ja siin tallinlane lähemale Raplast on meil teine pilt. Nii et nagu näha, siis ka Raplas on sarnane ilm meiega. Nii et kui teil on vahvaid lumepilte või näiteks on mõni pilt,  mis on õudne pilt, näiteks hommikul nägime,  et Tallinnas vana kalamaja tänaval oli ümber läinud lund  koristav masin siis kui teil on mingeid selliseid  ekstreemseid pilte, samuti lumest või tänastest ilmastikuoludest,  saatke meile terevisioon, .err.ee ja autojuhid,  olge ettevaatlikud, sest lund on palju ja tasub sõita rahulikult. Aasta tagasi tuli esimene lumi maha päev varem,  25. oktoobril, nii et sellel aastal oleme täitsa sellises  tavalises graafikus. Tere hommikust. Ilmselt kõik täna hommikul terevisiooni ei näe,  sellepärast et uudistest oli kuulda, et veel 1800  majapidamist on siiski ka täna hommikul ilma elektrita,  sest eile õhtul tõeliselt tugev tuul, mis tänase päeva peale  ka vaibub. Aga kõik need, kes on hommikul ärganud,  televiisori mängima pannud ja päeva alustanud rõõmsalt  selle esimese lumerõõmuga, siis millest me täna hommikul  räägime ja kes külla tulevad? Kas töötaja saab nõuda tööandjalt väljavõtet,  kes ja millal on sobranud tema meilides? Terevisiooni saabub pakirobot, saame teada,  mida kõike robotiga kohale viidud on. Ja maailmas on väga suur liivapuudus, milline on olukord Eestis. Ja Eesti noorte ehtekunstnike loomingu vaatame  ka pärast kella poole üheksaseid uudiseid üle. Aga andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep,  tere hommikust. Me hakkame rääkima teemal, mis ma arvan,  erutab väga paljusid inimesi ja isegi selline sõna nuhkimine. Ma ei tea, kas see on õige sõna, kui tööandja töötaja meili  vahetust salaja jälgib. Ma justkui tean, et ta võiks seda teha, aga ma ei ole selles kindel. Kas ma võin selle kohta öelda, nuhkimine. Noh, 30 aastat tagasi loeti vist nuhkimiska seda,  kui keegi kuulas telefonikõne pealt. Ega siis rohkem sidevahendit tööandjal ei olnudki,  et kui nüüd võtta tänane päev, siis küsimus pole nüüd mitte e-postis. Küsimus on üldse arvutikasutuses töökohal,  millest jääb jälg maha, mida saab vaadata. Küsimus on erinevates sõnumiprogrammides,  mida kasutatakse näiteks telefoni ja meili kõrval. Küsimus aga näiteks sotsiaalmeedias, kus on töötajal isiklik konto,  kus on tööandja konto ja kus on hall ala seal vahel. Kas seadusandluses on see kuidagi reguleeritud,  et tööandja võib töötajat siis jälgida, kui töötaja  sisevõrgus sellesama asutuse sisevõrgus toimetab? Ma tean asutusi, kus on töölepingus selline asi kirjas,  et vastastikusel kokkuleppel me võime jälgida,  mida te teete. See on. On see valdkond, kus elu areneb kiiremini kui seadusandlus,  et kui võtta seadusandlus, siis mis meil on. On tõepoolest andmekaitseline nõue, et omaenda andmetele  peaks ligi pääsema ka seda, mis on sinu kohta kogutud talletatud. Teiseks on veel tööõigus, mis ütleb, et tööandja võib  töötajat kontrollida, aga austada tema privaatsust. Ja kolmandaks on meil ka kriminaalõigus,  mis ütleb, et eraviisiline jälitustegevus on karistatav. Kas siis võib või ei või see on siis väga mitmeti tõlgendatav,  kas ma saan aru, et kui tööandja on töötajaga kokku leppinud,  et ta jälgib, siis, siis võib aga kui ta seda teinud ei ole,  siis justkui ei tohi. See on tõepoolest asja alguspunkt, ehk siis enne kui inimest jälgitakse,  peaks olema asjad kokku lepitud. Kas see kokkulepe peaks olema suuline või pigem kirjalik? See on nüüd see, et kuidas ennast pärast kaitsta,  kui sõna sõna sõna vastu. Aga tegelikult on niimoodi, et kui ma nüüd olen,  oletame, et siin on töökoht ja ma kasutangi võtan tööandja nutitelefoni,  mul on neis tööandja arvuti, ma kasutan tööandja seadmeid,  ma teen tööd. Ehk siis ütleme see, mida ma suhtlen, enamasti on seotud  tööasjadega aga ka Euroopa Inimõiguste kohus kuu aega tagasi leidis. Umbes taolises küsimuses tegelikult 100 protsenti välistada,  et inimene kaheksa tundi järjest eraasjadega üldse ei tegele. Seda tegelikult ei saa, seda lihtsalt tuleb ette. Ma kujutan ette, et kui sa vahetada oma kolleegidega  tööalasid kirju, te ju tunnete 11, olete sõbrad seal sees  võib olla ka midagi eraviisilist, kui sul on oma nimega meil,  mis on avaldatud tööandja kodulehel. Ei saa välistada, et keegi saadab sinna oma erakirju,  mitte töökirju või sa jällegi tunned klienti,  suhtleb temaga niimoodi, et seal on sees  nii hästi töökiri kui erakiri, need põimuvad. Viljar, kui mul seda kokkulepet tööandja ga ei ole,  aga mul on kahtlus, et tööandja selle nuhkimisega minu järel tegeleb,  kas ma siis võin nõuda väljavõtet, kes ja millal on näiteks  minu meil bokis vaadanud, sest kuna need sisevõrgus  toimetavad jäljed ju digitaalsed jäljed on kõik olemas. Jah, tegelikult on alati õigus nõuda ükskõik,  kas on avalik sektori asutus või erasektori ettevõte on  õigus nõuda, mis andmeid minu kohta kogutud,  ükskõik kas see on töösoetus või kliendi soetus. Ja tööandja peab selle mulle siis esitama. Mitte et laiutame käsi, et me ei ole mitte midagi teinud. Täpselt nii. No kui keeruline see valdkond iseenesest on meie jaoks sellepärast,  et noh, oligi väga mitmeid, siin on sisevõrku ma näiteks  wifivõrku kasutan siis ju tegelikult tööandja mind  kontrollida ei saa, kui ma sellest sisevõrgust juba  väljaspool toimetan. Noh, see võib olla see, et kas see on nüüd eraseade  või tööandja seade, tegelikult on võimalik telefoniga  jälgida nii-öelda siis eemaltjuhtimise programmid,  millega saab, ütleme siis Sulgeda ühesõnaga. Suhtlust või ka näiteks jälgida suhtlust,  et on küll võimalik? Kui palju Eestis on teieni jõudnud selliseid juhtumeid,  kus inimesed ongi pahased, et nende järel nuhitakse tööandja  teeb seda? Ütleme neid arusaamatusi, et mida võib, et neid tuleb ikka ette,  see ongi tegelik elu, et suurem osa täiskasvanud  elanikkonnast on kas töötajad või tööandjad  ja see siis isegi mitte ütleme ütleme, see on nagu selline kolmnurk,  kus me räägime tööandjast, kus me räägime töötajast  ja tegelikult on veel eraldi teenuse osutaja ütleme,  kui kui nüüd meil on tegemist sideettevõttega,  kes pakub internetiteenust, telefoniteenust  ja muid võrguteenuseid, siis tema jaoks on kliendiks sinna  siis tööandja ja siis tuleb sinna korraga  ka tööandja töötaja, kellel on veel ühesõnaga oma huvid  ja tema, ütleme tema suhtluskaaslase, kelles mõned saadavad  talle erakirju erasõnumeid. Et ongi päris keeruline asi. No kohe järgmine küsimus, kui ma tulen oma isikliku leptopiga,  töötan tööasju, ajan, aga kasutan sisevõrku. Siis, milline olukord siis on? No iga tööandja peaks sellepärast olema mures,  kui tööinfo liigub eraseadmesse. Ehk siis see eeldab kindlasti kokkulepet,  sest kui mina oleksin tööandja, siis ma vastutan oma  ettevõttes nii hästi personali andmete kui kliendiandmete eest. Kui need käivad nüüd läbi töötaja eraseadme,  siis on küsimus, et kas ma saan seda tegelikult kontrollida,  tagada, et näiteks midagi ei ütleme siis ei,  leki ei kao. Et see on selles mõttes olukord, mida kindlasti  kohussetundlik tööandja on eelnevalt läbi mõtelnud,  kuidas seda siis võimaldada või mitte võimaldada. No tööandja võib mõelda ka selles suunas,  et ei võimalda, sellepärast et siis ma ei saagi kontrollida,  justkui. No vot sellega on jälle niimoodi, et tsiteerin  siis töölepinguseadust, et tööandja võib töötajat kontrollida,  austa tema õigus privaatsusele võib kontrollida küll. Miller võtke see jutt kuidagi kokku, sellepärast et siin on  lihtsalt nii palju tõlgendamisvõimalusi. Aga kui alustajaks nagu sellest vanaaegsest lihtsast tõest,  et ära tee teisele seda, mida sa ei taha sulle endale tehtavat. Et üldiselt töösuhe noh, tuleb ette tülisid,  aga enamasti on töös usaldus soe tööandja  ja töötaja vahel. Kui usaldust ei ole, siis üldiselt asi hästi ei lenda. Et ta tegelikult niimoodi ongi, ühesõnaga,  et, et mida me oleme alati tungivalt soovitanud,  kui teil on sellised, ütleme siis kontrolli osas tekkivad  võimalused ja, ja, ja nii-öelda tülikohad,  siis leppige eelnevalt kokku, andke kindlasti eelnevalt teada,  sellega kaob ära ka eraviisilise ehitustegevuse võimalus. Ja teine asi, et kui nüüd noh, oleme realistid,  ühesõnaga, ega kõike, mis nüüd tegelikus elus võrgusuhtluses  ette tuleb isiklike seadmetega, isiklike kontodega,  tööandjakontodega ega seda kõike ette, ühesõnaga ei ole  võimalik näha kõike täpselt, et ära leppida,  ühesõnaga et suuremad riskid oleks kindlasti juba nii-öelda  eelnevalt töölepingusse või, või töökorralduse reeglitesse  kirja panna ja muu asi on siis see, et kui tekib probleem,  siis eelnevalt arutada ja, ja ütleme, siis on tülisid vähem  kui see, kui inimesel tekib tunne, et teda tõepoolest tema  teadmata tagantjärgi ütleme, siis kontrollitakse Veel üks olukord ikkagi lihtsalt teema on  nii põnev, et kui tööandja ütleb mulle, et me paneme  selle töölepingusse sisse sellepärast et meil on niimoodi tavaks,  et me võime kontrollida, aga ma ei ole sellega nõus,  siis tööandja võib mulle öelda, aga siis me sind ei vaja. See on tema õigus, on. Jah, see on põhimõtteliselt tema õigus, kui me nüüd võtame  tööandja vajadused, siis ma tooksin välja kolme,  et üks asi on see, et iga iga ettevõte peab tagama,  ütleme noh, normaalse korraliku töökorralduse teisiti  lihtsalt ei saa teha. Ühesõnaga kui tööandja, ütleme, kui töötaja näiteks see,  kes teeb ettevõtte nimel müügitehinguid ütleme see info,  mis liigub tema ja meie, ühesõnaga siis klientide vahel,  kui tööandja seda ei näe ja seda ei saa näiteks jagada  teistega kui ta, kui ütleme, see töötaja ära on,  siis vabandust, ettevõte hoiab seisma selles mõttes  töökorralduse mõttes on kindlasti midagi vajalik. Teine asi on, et tööandja peaks ütleme, mitte peaks,  vaid tagab oma ettevõttes turvalisuse. Turvalisus tähendab ka iteturvalisust, et kuskile ei  häkitaks sisse kuskile tuleks pahavara või,  või ütleme, kaitseks pämmi eest. Ja nüüd see kolmas pool on see, kui nii-öelda on,  ütleme, sellised konfliktisituatsioonid. Kui tahetakse nii-öelda siis kontrollida,  sisuliselt on kahtlus, et näiteks ärisaladus lekib või,  või, või konkurentsipiirangutest ei peeta kinni,  ütleme et need on nüüd sellised konfliktsituatsioonid,  kus alati tuleks eelnevalt siis riskid maandada sellega,  et on tutvustada läbi räägitud ja tehakse nii-öelda mõistlikult. Hillar Peep, andmekaitse inspektsiooni peadirektor aitäh  täna hommikul selgitamast, päris selline keeruline  ja mitmeti tõlgendatav valdkond, aitäh. Otsa kooli vilistlased ja praegused õpilased  ka on aga kokku pannud sellise ansambli nagu Lepik  ja täna hommikul on nad televisioonis. Aso. Ja. See on minu näo Saamis. No. Väike paber. Laulu lukool. Liini seal. Ta. See. So tänu täna Ei ju? See on Nagu meigi Seesa, so s. Aitäh. Sees. Jaa. Ja. Ma. Ja. Kell kell on seitse, 52 saanud ja nagu näete,  siis ilm on väljas sarnane eelmiste tundidega. Lund on sadanud ja liiklus on vaikselt käima läinud  ja meie räägime nüüd Omniva ja Starshipi paki robotiprojektist,  mis nüüd oktoobris. Lõppes ametlikult ja noh, kõigepealt alustuseks tänane on  hullumeelne ilm, kas sellise ilmaga ka robotiringi saaks sõita? Saab oleme sõitnud tervet mitu paari eelmist talve,  nii et, et robot saab hakkama, kuigi natuke võib-olla kehvemalt,  aga siiski saab. Siiski saab hakkama. Kui nüüd võtta kokku see sama projekt, siis kuidas inimesed  suhtuvad sellesse, kui nende juurde tuleb robot  ja robot selle paki toob. Võib-olla kõige paremini iseloomustab seda sõna elevus,  et. See rõõm ja elevus ja, ja emotsiooni on päris palju,  et. Peale piloodistarti me pidime lausa ümber planeerima selle,  nii-öelda see roboti ja kliendi. Kohtumise aja, et see, mis oli arvestatud selleks,  et selfide tegemise aeg tuli sinna sisse arvestada No kui nüüd kui kuidas siis see statistika pool räägib,  et kui palju pakke üldse robot siis selle pilootprojekti  koha korral kohale viis. Mhm kokku viisime üle 1000 paki reaalse paki reaalset  klientideni ja pakirobot kohtus ligi 800 unikaalse kliendiga,  et oli ka neid kliente, kes, kes kohtusid kaks,  kolm korda robotiga. Et meeldis robotiga nii palju kokku saada,  et kutsusid uuesti. Aga kas inimestelt, kuidas siis see nagu kokkusaamine sai,  ütleme, et et mina tellinud asi sai, et. Sina tellid paki ja kui sul, kui sa elad kakumäel  ja sul veab, siis sul oli suur tõenäosus kohtuda pakirobotiga,  et piloodipiirkonda oli meil kakumäel. Palida oli meil siis erinevate piirkondade vahel  ja kui sa tellisid omale paki, siis me eraldasime  selle meie oma tavapärasest nii öelda. Tavapärastest kanalitest. Postkontor kuller pakiautomaat ja ja suunasime  selle robotarnesse. Kas oli ka mõni inimene, kes siis tellis lihtsalt,  sellepärast näiteks ma ei tea, pakikomme,  et lihtsalt pakirobot kohale tuleks. Ja kusjuures oli, meil oli selliseid kliente,  kes tellisid, teades sellest piloodist, tellisid omale paki  näiteks kakumäe Selverisse, et just nimelt kohtuda  selle pakirobotiga ja said ka seal pakirobotiga kokku  ja said oma paki seal kätte. No kui nüüd rääkida sellest pakirobotitest,  kui nende ringi sõitsid, siis seal oli alati mina sõitsin,  kui autoga ringi sõitsin, nägin, et, et oli inimene  ka kaasas, et mis see inimene siis selle roboti juures tegi? Inimene on esialgu selleks, et kindlustada,  et kõik läheks hästi, et pole pilootprojekti alguses meil  oli valdavalt nagu selline olukord, et inimene kaasas,  aga eesmärk oli nagu seda vähendada, et autonoomset robot  hakkama saaks ja pilootprojekti lõpuks me jõudsime gi  nii kaugele, et vurasid ringi, meie robotid ilma inimesteta  juba käisid täitsa üksinda ja said hakkama. Aga kas oli ka mõningaid selliseid seiku,  et, et ma ei kujuta ette, et kuskil on liiga suur äärekivi  või kas robotid l tuli ka niimoodi selle pilootprojektiga,  kus tuli robotid, midagi uut õppida? Oi kõvasti tuli õppida ja nende äärekividega oleme muidugi  aastate jooksul juba ilusti hakkama saanud,  et see ei ole enam probleem. Nii et, et selliseid päris keerulisi olukordi enam ei olnud. Natuke oli muidugi sellist uut, et kui varasemalt sõidad  lihtsalt mööda kõnniteed, aga nüüd klient elab näiteks  adressaadil kuskil natukene kõnniteest eemal,  siis me pidime ka muidugi sõitma mööda autoteid  ja ületama autoteid kohtades, kus me varem ei teinud ja. Olukorda. Ja kui oli ka üks intsident, siis ka ka auto  ja robotikohtumine leidis aset. Ja seda ei olnud küll kakumäel, aga noh,  neid olukordi ikka ikka juhtub. Kui võtta see projekt nüüd kokku, siis kas tulevik on selline,  et tulevikus hakkabki ainult robotid meile pakke tooma  või kui kasulik see projekt näiteks Omniva poole pealt oli? No oni jaoks oli see kindlasti kasulik mitmest aspektist,  et meie eesmärk oligi eelkõige näha, kuidas kliendid on  valmis vastu võtma uut, viimase miili innovatiivset viimase  miili tarnelahendust, et. Eesti rahvas, Eesti pakitellija klient on väga-väga  automaadi pakiautomaadi sõbralik, et ei ole ühtegi teist  riiki maailmas, kus oleks pakiautomaati tarneviis niivõrd  hinnatud ja tahtsimegi näha, kas siin kõrval on ruumi uutele  innovaatilisetele tarnelahendustele, et see piloot kinnitas,  et inimesed on väga, väga hea meelega, võtavad sellise  tarnelahenduse vastu üle 90 protsendi klientidest. Avaldas soovi ka edaspidi sellise tarneviisiga pakke saada. Nii et et igal juhul see oli väga huvitav kogemus,  pluss ka see koostöö pool just nimelt sellise startupiga uue tehnoloogiaga,  kuna projekti ettevalmistamiseks oli väga lühike aeg. Kevadel vist aprilli lõpus me kohtusime Starshipi  ja Daimneri esindajatega ja ja otsus, et me teeme  selle piloodi, sündis väga kiiresti, kohe hakkasime  protsesse paika panema, kuna see oli kolmepoolne ja,  ja, ja ütleme kõik kõik ettevõtted tegelikult on rahvusvahelised,  et ma arvan, et selles suhtes me suutsime väga kiiresti  edukalt läbi viia. Suur tänu igatahes et selle projekti läbi viisite,  see oli väga põnev ja ootame huviga siis uusi projekte. Aitäh Maria Mägi, Omnio pakiteenuste juht  ja Jaanus Soot, Starshipi siis Robo Männi juht. Meie, kusjuures, kui praegu rääkisime, et robot on selline  uus põnev tegelane tänavatel, siis meie tänavatel,  mis toimub, vaatame, ja on näha, et liiklus on hakanud  vaikselt edasi arenema, kui on, kui seda pilti praegu  telemajast väljas vaadata, siis see tee ei ole enam  nii lumine, nii et autod sõidavad ja lumi hakkab vaikselt  sulama ja siin on meil ka pildid erinevatest  siis Eesti paikades, nii et meie head vaatajad on väga  tublisti võtnud siis üleskutset vastu. Ehk siis, kui teil on esimese lume kogemus,  saatke meile sellest pilte. Jalakäija on liikluses kõige nõrgem osapool,  otsasõidul ei kaitse teda turvapadjad ega autokere. Kõige enam hukkus mullu liikluses just jalakäijaid 22 inimest. Saates väetavad juhtumid näitavad, milleni võib viia vales  kohas tee ülekanne. Liiklussaade punane sekund täna õhtul kell pool üheksa Eesti Televisioonis. Tal on väga palju avastada ja metsadel tõenäoliselt on väga  suured globaalsed funktsioonid. Kui Eestis saab mets lähitulevikus otsa,  siis on üsna suur tõenäosus, et selle taga polegi inimese  käsi ja kirjas. See on päris uskumatu, milline side võib inimesel tekkida loodusega,  milline side tekkida. Puuga. Ta sinu tippkeskus täna pärast aktuaalset kaamerat. Pikad pimedad sügisõhtud võlub mahedamaks muusikaklassika. See aitab meenutada ka aja pöördumatut kuld. Viini filharmoonikute suurejooneline kontsert Budapesti täna  õhtul 10 pärast kümmet Eesti Televisioonis. Jah. Jah. Kell on kaheksa ja uudised kohe-kohe, aga pärast seda  hakkame rääkima liivast, seda sellepärast,  et maailmas on tohutu liivapuudus ja Alar Rosentau tere hommikust. Ega liiva maavarana siin Eestis ei nimetata ju mitte  nii maavarana väga ammu. Jah, enne teist ilmasõda siis meie ehitusliiva nagu päris  maavaraks ei peetudki. Selleks oli põlevkivi näit. No just, aga miks maailmas liivapuudus on  ja kuidas Eestis olukord on, sellest pärast kella  kaheksaseid uudiseid? Ja. Tere hommikust, ilmastikutingimused muutusid tänase öö  jooksul Eestis järsult halvemaks, sest lisaks tuule  tugevnemisele hakkas sadama lörtsi ja lund. Sadu kestab eeldatavasti homme. Pärastlõunani liiklustingimused on märgatavalt halvenenud,  suurenes libeduse oht ja nähtavus muutus oluliselt halvemaks. Talvine tee hooldetehnika on aga valvel ning valmis lume  ja libeduse tõrjel endast parima andma. Tallinna transpordiamet kutsub sõidukijuhte üles talvise  liiklemistingimustega arvestama. Liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo rüütelmaa soovitab  kõigil sõidukijuhtidel liikluses äärmiselt ettevaatlik olla  ning selleks, et õnnetusse sattumist vältida  ja õigeaegselt tööle jõuda, piisavalt aega varuda. Suverehvidega talviseid teeolusid proovida ei tasu. Võimaluse korral oleks otstarbekam isiklikult sõiduvahendile  ühistransporti eelistada. Politsei korraldab ootamatult saabunud talviste liiklusolude  tõttu Lõuna-Eestis suuroperatsiooni. Politsei valmistub Lõuna-Eestis teeolude halvenemiseks täie tõsidusega,  sest täna on kavas suverehvidega sõitjate liikumist piirata. Politsei läks varahommikul suurendatud koosseisuga  tänavatele ja võtab esmajoones vaatluse alla linnadest. Väljuvad sõidusuunad kontrollitakse sõidukite rehve  ja kui autojalavarjud on edasi liikumiseks liiga viletsad,  ei luba politsei juhtidel teekonda jätkata. Lõuna prefektuuri teatel võib selline nõue tunduda  inimestele erakordne, kuid selle eesmärk on vältida ohtu. Lasnamäel hävis täna varahommikul Kiive tänaval põlengus  kahekorruselise puidust elumaja. Päästjad tõid hoonest välja 13 elanikku,  põlengus inimesed kannatada ei saanud. Majaka elurajooni kandis süttinud elumajas on aktiivsed  kustutustööd lõppenud, käivad järelkustutustööd. Kohal on vähemalt 15 päästeteenistuse üksust,  nende hulgas kustutusmasinad, paakautod,  eritehnika tõstukid ja veel ka kiirabi. Põlengu põhjused selgitatakse välja edasise menetluse käigus. Varahommikul tuli sündmuspaigale ka linnaosavalitsuse esindaja,  kes hakkas peavarjuta jäänud inimestele ulualust otsima. Tööandjad ja ametiühingud allkirjastavad täna alampalgaleppe,  millega tõuseb minimaalne brutopalk praeguselt 470-lt eurolt  järgmisel aastal 500 euroni kuus. Alampalk tõuseb järgmisel aastal seega 6,4 protsenti. Eesti Panga teatel on miinimumpalk kerkinud viimasel viiel  aastal keskmiselt 10 protsenti aastas ehk kiiremini kui  keskmine palk. Kuigi alampalgatõusu kasv aeglustub, moodustaks see 500-le eurole,  tõustes 40 protsenti keskmisest palgast,  mis on samal tasemel alampalga sisse viinud teiste Euroopa riikidega. Ametiühingute hinnangul võiks alampalk tõusta jõudsamalt  ka järgmisel aastal, ilma et see majandust liialt koormaks. Ametiühingute juht Peep Peterson tõi välja,  et 500 euro suurune alampalk on üks parimaid Ida-Euroopa  riikide seas. Erandiks on siin Sloveenia 700 euroga. Ja. Valitsus plaanib tänasel istungil tõsta tuleva aasta  kalapüügiõiguse tasu määrasid. Uute tasumäärade rakendumisel laekub riigieelarvesse  tänavusest 30000 eurot enam. Kutselise kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad  kehtestatakse igal aastal. Käesoleva aastaga võrreldes kutselise kalapüügivõimalused ei muutu,  kuna kalavarude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks,  teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Püügivahendite osas muutuvad tasude suurused erinevalt,  näiteks tõuseb järgmisel aastal erinevate ääremõrdade  tasumäär Väinamerega piirnevates Lääne-Harju  ja Saaremaa konnas. Siseveekogudel kasutatavast 63-st eri püügivahendist tõuseb  tasu järgmisel aastal 21-l vahendil. Mets. Ja. Kataloonia parlament peaks täna kogunema plenaaristungile,  et arutada vastusamme keskvalitsuse otsusele tagandada  Kataloonia valitsus ja kuulutada välja valimised. Kataloonia president Carles Bush. Demon lükkas tagasi Madridi kutse tutvustada oma seisukohti  Hispaania senatis. Kataloonia valitsus kogunes eile õhtul erakorralise istungile. Meedia teatel võib Bush demon ise välja kuulutada enne  tähtaegsed valimised, et keskvalitsus võimu üle ei võtaks. Eile kogunesid taas tuhanded inimesed tänavatele,  et avaldada toetust Kataloonia iseseisvumisele. Homme toimub Hispaania parlamendis hääletus Kataloonia  autonoomia piiramise üle. Vastavalt põhiseadusele. Ja spordist ka Eesti meeste käsipallikoondis alustas  maailmameistrivõistluste valiksarja kaotusega,  kui võõrsil tuli tunnistada Bosnia ja Hertsegoviina  seitsmeväravalist paremust. Eesti jäi mängu alguses kiiresti kolmeväravalisse  kaotusseisu ning oli Poola ja vileks taga 10 18. Teisel poolajal vähendasid eestlased üheksaväravalise  kaotusseisu neljaväravaliseks, kuid Bosnia vastas spurdiga  ning võitis kohtumise 31 24. Eesti resultatiivseimad olid Martin Johanson viie  ning Mait Patrail ja Dener Jaanimaa nelja tabamusega. Samad meeskonnad suhtuvad teist korda juba laupäeval Tallinnas. Veel kuulub alagrupi Šveits. Valiksarja teise faasi pääseb vaid grupi võitja. Uudiseid veel kell pool üheksa ilusat hommikut. Mi? Kui enamasti peale kaheksaseid uudiseid on taevas juba helgem,  kui ütleme siin pool kaheksa, siis täna võib öelda küll,  et on ikka pilves ilm ja loomulikult vähemalt siin Tallinnas  sajab lund, täna sajab lund ja lörtsi, lääne  ja lõuna-Eestis sajab ka vihma. Päeva jooksul sadu harveneb. Puhub kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis  ja rannikul puhub kohati ei, väga tugev tuul,  kuni 17 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb. Kella seitsmese seisuga Mandri-Eestis valdavalt miinus ühe  kraadi ringis. Hiiumaal kaks kraadi sooja ja Saaremaal neli kraadi sooja  ja on meil ka infot, et Kuressaares igatahes lund hetkel  küll ei ole. Täna päeval Narvas miinus üks kraadi sooja,  Kesk-Eestis nulli ringis, Lõuna-Eestis üks,  Haapsalus, Hiiumaal neli ja Saaremaal kuus kraadi sooja. Nii et Saaremaal täna suure tõenäosusega lund ikka ei näe  ja vaatame kiirelt üle ka, mis toimub Euroopas Helsingis  sarnane ilm meiega kaks kraadi ning sajab lund,  Vilniuses üllatuseks 11 kraadi ja pilvisus  ja juba lõuna poole minna siis Kiievis 12,  Budapestis 16 ja Ljubljanas näiteks 18 kraadi  ja päike paistab, aga meie jaoks on oluline see,  et öösel on sadanud lumi maha, kui vaadata siia telemaja ümbrusesse. Autod sõidavad väga rahulikult ja tasubki sõita sellepärast  et ettevaatus on kõige parem abinõu libeda ilma puhul  ja meil on ka vaatajad üleskutse saata enda esimesest  lumekogemusest pilte. Teie ees nimelt me saime näiteks pildi Kadrinast nagu näete,  Kadrina, siis on hetkel lund tõesti tulnud,  siis eestlased on loomulikult ka Soomes keravallis,  Soomest on järgnev pilt tulnud ja kui tuleb Soomes,  siis tuleb ka näiteks Viljandimaalt pollikülast on meil  saadetud siin täna hommikul pilt, siis vahva pilt  ka pealinnast. Ning on saadetud ka lõuna poolt võrust pilt meile. Ning minu üllatuseks ei ole minu kodulinnast Tartust veel  pilti saadetud, aga siia ilma teadvustamise lõpu vaatame  ühte lühikest ja vahvat videot ühest koerast,  kellel täna oli esimest korda lumega kokkusaamine sellel  aastal loomulikult. Nii et omalt poolt ütlen, olge ettevaatlikud  ja vaatame juba, kas poole tunni pärast,  kui päike on tõusnud, kas hall siin nii-öelda taevas mu taga  on läinud heledamaks. Lumepilte meile veel saata, sellepärast et Martin ütles,  et ega Saaremaal seda lund täna ei tule,  nii et saarlastel oleks hea vaadata vähemalt neid pilte,  mida siis televisioonis täna hommikul me näitaksime. Aga tõepoolest, talvised teeolud, see on see hommikune märksõna. Tund aega on televisiooni ees ootamas, millest me veel kõneleme. Kas teede ja hoonete ehitamine Eestis võib  ka meil tekitada liivapuuduse? Ja sügisesed aiatööd võiks ära teha enne paksu lume mahasadamist. No leheriisumise ilm täna kindlasti ei ole,  aga roosidega võib veel tegeleda, sellepärast et suuri külmi  ei ole alanud pooltunnis, vaatame üle ka,  mida kirjutatakse tänastes ajalehtedes ja  mida on head külalised siis Liis Velsker,  Postimehe ajakirjanik ja Hillar Lauri, Eesti advokatuuri kantsler,  leidnud ka internetist, see kõik mahub ära sellesse  pooltundi kõigepealt aga liivast, sellepärast et maailmas on  suur mure liiva pärast liiva puudus on, vesi on esikohal,  aga teisel kohal on liiv. Ja põhjuseks siis see, et sellised arenguriigid nagu näiteks  India ja Hiina on kiiresti arenemas, nad ehitavad väga palju  ja liiv on teatavasti betooni üks olulisemaid komponente. Alar Rosentau, Tartu Ülikooli vanemteadur täna hommikul,  siis terevisioonis, tere hommikust. No kui me mõtleme sellele tänasele ilmale libedusele,  kui need kraadid niimoodi miinus üks pluss üks kiirelt vahelduvad,  siis libedus tekib, kas ma siit ühest väiksest totsikust  võiksin võtta ühe peotäie liiva ja visata tee peale  ja see juba aitaks mind või see ei ole päris see. Ja pisut, võib-olla võib-olla siit esimesest siin on Neil  ehituskruusia ehituskruusaga tehakse niimoodi,  et seda ka purustatud on need terad natuke nurgelisemad  ja siis siis ta tõesti sobib ka tänavale,  et muidu looduslikul kujul on ta need terad natuke ümarad,  et võib-olla kõige parem parem ei ole, aga jah,  et kui seda purustada, siis siis seda täitsa saab tänase  ilma korral kasutada. Väga tore, Eesti liiva t me räägime ka kohe,  aga enne seda sellest liivapuudusest, mis maailmas on,  nimetasin siin juba kahte riiki, India ja Hiina,  kes erakordselt palju praegu ehitavad, see on tekitanud  selle liivapuuduse siis näiteks Dubais, kui ehitati kõrghoonet,  mille kõrguseks 828 meetrit siis toodi liiv näiteks  Austraaliast ja 800 miljonit tonni liiva kulus selleks,  et see Dubais, see suur palmisaar valmis teha sinna merre. Et seda liiva läheb nii palju, samal ajal kõrbes liiva küll  merepõhjas ka, miks on tekkinud liivapuu? Ja see on tõsi jah, et Aasia ehitab aktiivselt aga paraku on  jah niimoodi, et seda kõrbeliiva päris nüüd hästi ehituses  kasutada ei saa, et, et kui vaadata neid,  mida, milleks liiva liiva vajatakse Hiinas näiteks,  et on betoon kindlasti siis see kõrbeliiv kindlasti ole  sobiv selleks, et tal on tera suurus väike,  kohati on ta ta ka seal väikseid peeneid osasid,  nii et ta ei Ta ei naku hästi, ta ei, ta ei moodusta sellist  head kvaliteetset kvaliteetset tooni, mida,  mida oleks seal ehitusel vaja ja siis teine,  mida te nimetasite, on nüüd see mereressurss,  et sellega on ka nii ja naa, et sellega on omad omad probleemid,  et teatavasti paljud need mereliivad on,  on soolased. Ja, ja kui seda panna betooni sisse, siis,  siis ta võib hakata seal seda rauda korrodeerima,  mis pole, pole ka kõige parem. Et sellega nähakse ka kurja vaeva ja, ja üritatakse seda  soola välja saada, et seda liiva põhimõtteliselt. Pestakse, et, et selles suhtes on meie, meie,  Eesti liivad ja kruusad oluliselt paremad,  et seal seal nüüd sellist sellist soolaprobleemi nüüd ei,  ei ole ja ka ja ka tera võib olla selline betooni tegemiseks  oluliselt parem kui saharakõrbes. Just aga meil ehitatakse ka praegu, palju ehitatakse hooneid. Tallinn-Tartu trassi, Rail Balticu trassi hakatakse ehitama liiva,  on nendel samadel ehitustel väga palju vaja. Kas me teame, kui suured ressursid on Eestis? Jah jah, ja ei, kuna ka tegelikult paralleelselt nüüd  selle liiva kaevandamisega toimuvad ka uuringud  ja kui vaadata siis ka nüüd seda maavarade,  st statistikat, siis, siis tegelikult viimastel ütleme,  et 10-l aastal siis Meie kvaliteetsed, ehitusliiva  ja kruusavarud isegi pisitasa kasvavad selle kaevandamise kõrval. Ja ka ka praegu, eks ole, sellel sügisel on,  on geoloogid väljas, nii, nii maismaal uusi maardlaid  avastamas kui ka merel tegelikult Meil on rannikumeres samamoodi. Soome lahes näiteks on päris sellised. Head head ressursid, aga muidugi, kui on käimas suured ehitusprojektid,  kui me võtame näiteks selle Rail Baltic'u Teema siis sinna läheb meeletutes kogustes seda liiva  selle muldkeha jaoks ja igasugune liiv kindlasti sinna ei sobi,  et ta peab olema heade filtratsiooni omadustega. Et võib-olla nendest nendest näidetest võib-olla on selleks,  mida meil Eestis tuntakse, ehitusliiva all,  et tema omadus on nüüd see, et tal on tera mitte kõige  peenem nagu, nagu sellel Sahara liiva, vaid näete,  siin on ka. Ja, ja teine asi on see, et tal ei tohi olla väga palju  sellist peent osa nagu savi, savimaterjali. Et, et see vahel on ka Eesti liivadel probleemiks. Et, et osades maardlates osad Kihid on natukene savikamad ja neid näiteks  siis rail Balticu puhul muldkehaks nagu kasutada ei saa,  et tal filtratsioon on kehvakene. Seda olukorda on näe, et sedasama ehitusliiva,  mida me siin näeme, mis sobib seal selleks tee-ehituseks  ja betooni panemiseks ja muldkeha ehitamiseks,  et seda Eestis jagub, et meil ei teki sellist olukorda,  et me ühel hetkel mõtleme, homme oleme tegelikult  loodusressurssi kasutanud täitsa aruta. Jah, see on, see on nii ja naa, et kui tuleb suur ehitusobjekt,  siis kõige nutikam on muidugi, kui, kuna need kogused on  nii suured võtta selle trassi võimalikult lähedalt  ja tõepoolest, et, et ütleme, et head, ehitusliiva  ja Ka kruusa ressursid, võib-olla rohkem paiknevad meil  ka Kagu-Eestis ja näiteks on Pärnu ja Raplamaa on,  on, on kohati keerukas olukorras. Seda, et tuleb hakata siis mujalt, sest noh,  seesama Rail Baltic'u trass läheb sealt Pärnumaal Raplamaalt  ehk et see kõik on just see piirkond mujalt. Ja see on, see on üks, et tuleb, tuleb kaugemalt võtta,  tuleb mõelda, kas meil on näiteks mereressurssi võimalik kasutada. No näitena siin 20.-te esimesel Poolel oli niimoodi, et, et kui suured sadamaehitused toimusid,  siis, siis siis mereressurss päästis just just ära need,  need kogused olid jällegi miljonites kuupmeetrites,  et, et seda võiks kaaluda, kas meil annaks midagi merest võtta,  praegu ka uuringud käivad meil Liivi lahes  ja ka Soome lahes ja ka üritada leida veel uusi uusi uusi maardlaid,  vaadata üle kvaliteet olemasolevates maardlates,  mis jäävad trassi lähedale, et, et tervikuna Eestis seda  ressurssi on, aga selle nende strateegiliste objektide  läheduses seda ei pruugi olla, et peab tooma kaugemalt. Ja meil veel väga täpset teadmist selle kohta ei ole,  Eestis on sedasama merepõhja liiva ka kasutatud kahes rannas. Ja et üks üks teema, mis, mis on näiteks Läänemere lõunaosas  juba aastakümneid ja kümneid, on randade tagasitäitmine,  kus vajatakse ka suures koguses liiva, näiteks siin Saksamaa rannikualad,  kus siis võetaksegi merepõhjast liiva ja pannakse  siis plaažile ja, ja hoitakse seda plaasi elus,  kuna meretase tõuseb meil Läänemerel lõunaosas,  siis neid randu erodeeritakse ja ilma selleta randade  tagasitäitmise ta meil ei olekski nagu võimalik seda seda  kuuartit pidada selles paigas. Ja Eestis on kasutatud seda võimalust Narva jõe suur. Jaa, aga meil ei ole Narva-Jõesuus mereväest toodud,  vaid on kasutatud senini maismaa liiva, aga tulevikus võiks  see olla nüüd küll teema, et, et, et rohkem tuleb see mere  merepõhja liiv kasutusse. No praegu on igal juhul rohkem lund näha kui liiva. Aga aitäh täna hommikul tulemast ja nagu te näete,  no taevas läheb heledamaks ka siin Tallinna kohal  ja üle Eesti ka autod sõidavad päris aeglaselt  ja ettevaatlikult ja nagu siin Juhan Kilumets  ka uudistes ütles, siis suur politseioperatsioon näiteks  Lõuna-Eestis just need linnadest välja suunduvad autoteed  võetakse vaatluse alla, sellepärast et suverehvidega praegu  on juba üsna keeruline ja võib-olla katsuks  siis sellistest ettevõtmistest loobuda. Aga no rehvivahetuse järjekorrad nagu ikka sügisel on  tohutult pikad. Meie aga enne, kui me vaatame, mida kirjutavad tänased  ajalehed ja mida internetist leida on, siis vaatame ketteri  ühte uut muusikavideot. Ei no pane kirja, aga pane kirja ka. Vaatate, kas sina? Mis? Kas. Aa, saate. Vana on. Tegi. Küll. No tõstatas Rääkida uudistest siis tõesti uudis number üks on teie ees  täna lumi on eile õhtul 100. maha ja praegu ainult sajab  juurde ja juurde ning meil on hea meel tervitada täna hommikul,  nüüd. Meediast ja ajalehe ajalehtedest rääkima Liis Velsker  Postimehe ajakirjanik ja Hillar Lauri, Eesti advokatuuri kantsler. Tere. Tere hommikust teile ja kuidas teie siia telemajja saite? Oli kaunis keeruline tõesti, et tuli tulla autoga,  meil olid suverehvid all, aga said hakkama,  sain hakkama. Ei olnud lihtsalt rehvivahetuses aegu. No see olukord, see olukord on, järjekorrad on väga-väga pikad,  aga oled järjekorda pannud ja ja nädala aja pärast nädala  aja pärast põhimõtteliselt siis ongi nii,  et vahepeal sai auto. Illar, kuidas teil Ma tulin taksoga, aga ma istusin pikka aega taksojärjekorras  ja hakkas juba, hakkasin juba närviliseks muutma. Noh, sest sama lugu oli ka tegelikult paljude ERRi  töötajatega hommikul, et kas meil ikkagi heli on kohal,  kas meil on valgus, oleme meie kahekesi? Või siis, kas ka keegi saab kaamera juures olla niimoodi,  et see on tõesti täna number üks uudis ja kui ma saan aru  portaali vaadata, siis samamoodi on portaalides ju. Kõige olulisem uudis kõikide meediaportaalide jaoks vähemalt  Eestis on siis lumi blogi erineval kujul. Eile õhtust juba hakati seal jagama, inimesed saadavad pilte,  et see vaimustus lume üle on väga armas. Samas on naljakas, et me kõik oleme lund päris palju näinud,  aga. Aga kas esimene lumi ikka tekitab sellise toreda elevuse  ja lapsed tunnevad sellest rõõmu ja mulle tundub kõik  täiskasvanud ka tühja nendes. Et talv alati saabub ootamatult Jah eks ta on, just kui rääkida tänastest lehtedest,  siis kuna lumi 100. ikkagi üsna hilja maha,  siis ikka lehtedes on selliseid muid teemasid ka,  et ja Liis, nagu ma aru saan, siis teema,  mis on nagu tegelikult väga aktuaalne, aga  millest me ei ole, millest ei ole veel palju räägitud,  kohalikud omavalitsused said valitud, kuid  mis nüüd edasi on saanud? Postimees tegi täna ülevaate, siis ka üle riigi saab vaadata kaarti,  et kuidas siis üle Eesti seda võimupirukat jagati,  et mis oli huvitav siis pärast tänavusi kohalikke valimisi  oli see, et väga heldelt jagati võimu, et kuigi poleks olnud  vaja nii paljude osapoolte erakondade vahel üldse seda  koalitsioonilepet teha, siis üldiselt üritati kaasata  nii palju siis erinevaid osapooli kui võimalik  ja väga üldse polegi opositsiooni täpselt. Mis on ka tegelikult väike oht, ma ütleks,  ikkagi väike opositsioon ei ole kunagi halb minu arust. Ja väga taheti kaasata isegi olukorras, kus oli ainult üks keskerakondlane,  siis pääsenud volikokku ka teda. Et võimuparteid taheti ikka igal juhul koalitsiooni võtta. No see on päevselge, et kus on need rahajagajad,  siis sinnapoole vaadatakse ja nendele katsutakse tänulikud  olla ja koostööd teha. Aga, aga. Omal ajal Keskerakond ise võib-olla ei olnud  nii aldis jagama siis oma võimupirukat Tallinnas et eile  õhtul tuli uudis, et nad on otsustanud ikkagi 40 häälega  või volikogu saanuga üksi teha. Tallinnas. On see tark plaan või? 79 kohta Tallinna volikogus ja Keskerakonnal 40 kohta  ja üksi nad siis seda kõike toimetavad. Noh. Hästi napp enamus, hästi napp enamus, et Eesti päeval antud  intervjuus Yana toom ütles ka, et, et no kui sõbralikult me  nüüd saame, siis neid kohti jagada, et kui sotsidel on  üheksa ja meil on 40, et ilmselt tundus neile mõistlikum  üksi siis võtta see Positsioon, kas opositsioon ei öelnud, et see oleks neile kasulik,  et kui see häälteenamus on nii piiri peal midagi võib lugu laguneda,  see oleks opositsioonile kasulik. Kas Keskerakond ei oska lihtsalt teistega koostööd teha,  Tallinnas? Mis probleem? See võib ka harjumuste sarnasest. Nii kaua võimul? Võtame selle järgmise, selle teema, mis tuleb Brüsselist  ja millest ka väga paljud üldse aru ei saa  ja hästi mitmeti tõlgenda takse ja analüüsitakse. Jah, see on see vaba tööjõuliikumisdirektiiv  ja see kokkulepe, mis saavutati Brüsselis kaks päeva tagasi. Äripäev heidab ette minister Ossinovski le. Et seda ei oleks pidanud. Saavutama või kokku leppima nendel tingimustel. Minu meelest see õige küsimus on, mis on see alternatiiv? Kui ei oleks saavutatud seda kokkulepet,  kas siis on see mõte, et prantslased oleks lihtsalt pannud  pillid kotti ja öelnud, oh okei, ei saavutanud,  läheme koju ja jätame teema. See ei ole terni. Illar, kas te suudate lihtsalt selgitada,  mis see kokkulepe siis on? Inimesed ei saa aru päriselt, milles kokku  siis lepiti, selge see mõte on ja eriti ehitussektoris on  see number üks sektor, et kui töötajad näiteks Eestist  lähevad Euroopas Euroopa Liidu teise riiki,  et siis esimene aasta need võivad töötada samadel tingimustel,  mis on töötanud Eestis. Aga peale seda esimest aastat. Ja kui need jäävad kauemaks sinna riiki,  siis neile peab saama makstud sama kompensatsiooni,  mis teistele selle sektori töötajatele, on see Prantsusmaal või,  või Saksamaal saab makstud kohalolu riigis siis? Jah, täpselt ja mis need vastuargumendid on,  miks see on halb plaan? Lääne Lääne-Euroopa poliitikud, Macron, president Macron eesotsas,  ütles, et see on Euroopa Liidu nagu selle põhimõtete vastu,  et kõik peaks töötama samadel tingimustel ühes riigis  või mis riigis nad on. Ja ta võttis selle ühe oma nagu presidendi ametiaja  põhiteemadeks ja me peame selle muutma ja see sundis seda muudatust. Nii et ikkagi ka poliitiline oli see Oli aga, mis ma usun, jääb pikemaks ajaks meelde,  võib-olla see see ei rahuldab lihtsalt valijat,  aga, aga poliitilises mõistes jääb meelde,  et väga raskel teemal, kus on väga vaielda pikka aega,  see oli eesistumise ajal ja Eesti ministri eesistumisel,  et saavutati kokkulepe ja see on suur pluss Eestile  ja see jääb Euroopa liidus meelde. No minister Ossinovski kirjeldaski ka aktuaalses kaameras,  et see oli tema siis, kui Eesti on Euroopa Liidu  eesistujamaa kõige raskem päev üleüldse pikk päev,  see selleks, aga kõige keerulisem ja raskem päev. Kas on mõni lihtne teema ka? Mõni lihtne teema, võib-olla siis õnnelik õnnetus oli eile  ma lihtsalt lehest lehtedest igalt poolt olid ju pildid  peaministri eilsest liiklusavariist, mis tuli  ka meile toimetusse, siis väga ootamatu inimeste kirjadena  peaministri auto nist õnnetuse sattunud,  aga õnneks me saime üsna ruttu teada, et see oli õnnelik  õnnetus ja keegi viga seal ei saanud. Peaminister ise aga ütles, et ta käis kontrollis haiglas,  aga temaga on kõik korras. Ja noh, tegelikult kui sellest liikluses rääkida,  siis liiklus on kindlasti märksõna täna peale seda,  et on lumi, siis tegelikult see märksõna eelkõige autojuhtidele,  vanematele, kes peavad lapsi viima lasteaeda,  kooli, ise jõudma tööle, siis olla sama ettevaatlik,  et ei oleks nii nagu peaministrile neid kaks võib tulla  ja neid tuleb ka kindlasti, aga et see tähelepanelik  selle vastu olla On meil veel üks teema, ühe jõuame veel. Kultuuriteemaks, et meeldib lugeda päevalehes,  et rahvusooper Estonia käis ühe maailma suure teatri laval  Marinskis esinemas. Jälle hästi tehtud, Eestil. No Aivar Mäe ongi kirjeldanud, et ega sinna teatrisse ei ole  lihtne jõuda, et tuleb ikkagi päriselt vaeva näha  ja publik on seal erakordselt nõudlik ja väga teadlik  ja oskab hinnata sellist asja nagu ballett  ja ooper. Ja hästi on vastu võetud ka seda kirjeldatakse ka. Ja meie oleme hästi võtnud vastu ka veel lugejatelt pilte  ja videosid sellepärast. Sest ikkagi kuna me rääkisime küll kohalikust omavalitsus,  aga, aga aga ilma ilm on ikkagi see ja lumi,  on see, millest on kõik portaalid rääkinud  ja millest siis kõik head vaatajad ka, et saatke meile veel  endiselt pilte igast Eestimaa otsast igast otsast,  meil veel ei ole pilti Saaremaalt, võib-olla ei peagi  siis saatma, sa ütlesid seal lund ei nähta. Jah, täpselt nii. Igatahes suur suur tänu täna hommikul meie juurde tulemast  ja rääkimast ning loodan, et siis koju saate. Ma ei ütle küll libedamalt, aga kergemini kui siia,  aitäh teile, aitäh. Pärast kella poole üheksaseid uudiseid, aga on meil siin iluoh,  kui palju Eesti noored ehtekunstnikud said eile auhinnatud  ja said tunnustatud ja täna hommikul vaatame üle,  mida siis Eesti noor ehte kunst meile pakub. Eile õhtul anti ajaloo muuseumi suurgildi hoones üle  sihtasutuse noor ehe stipendiumi ning peapreemia pälvis  Hanna-Maria Vanaküla ning kohe räägime sellest  ka pikemalt, kuid ühe küsimusena Urmas Lüüs täna ehte  kunstnik meil siin televisioonis kui vaadata,  mis materjal on siis kõige populaarsem see aasta kunstnikel. Kõik materjalid on läbi. Kõikide aastate populaarsed sellepärast,  et nii-öelda kunstiehe ei pane neid hierarhiaid paika. Vabalt võib olla teemant, plastik, leida enda vahel kooskõla. No igatahes kõigest sellest kuuleme juba järgmises pooltunnis,  nii et erinevad materjalid ja saame teada,  mille pärast ka see võitja oli just erilise tööga esindatud. Meie, siit aga lähme nüüd poole üheksast uudiste juurde. Ja. Tere hommikust. Politsei korraldab ootamatult saabunud talviste liiklusolude  tõttu Lõuna-Eestis suuroperatsiooni. Politsei valmistub Lõuna-Eestis teeolude halvenemiseks täie tõsidusega,  sest täna on kavas suverehvidega sõitjate liikumist piirata. Politsei läks varahommikul suurendatud koosseisuga  tänavatele ja võtab esmajoones vaatluse alla linnadest. Väljuvad sõidusuunad kontrollitakse sõidukite rehve  ja kui autojalavarjud on edasi liikumiseks liiga viletsad,  ei luba politseijuhtidel teekonda jätkata. Lõuna prefektuuri teatel võib selline nõue tunduda  inimestele erakordne, kuid selle eesmärk on vältida ohtu. Ja. Lasnamäel hävis täna öösel Kiive tänaval põlengus  kahekorruseline puidust elumaja. Päästjad tõid hoonest välja 13 elanikku. Põlengus inimesed kannatada ei saanud. Majaka elurajooni kandis süttinud elumajas on aktiivsed  kustutustööd praeguseks lõppenud, käivad järel kustutustööd. Kohal on vähemalt 15 päästeteenistuse üksust,  nende hulgas kustutusmasinad, paakautod,  eritehnika tõstukid ja veel ka kiirabi. Põlengu põhjused või teatakse välja edasise menetluse käigus. Varahommikul tuli sündmuspaigale ka linnaosavalitsuse esindaja,  kes hakkas pea varjuta jäänud inimestele ulualust otsima. Valitsus vabastab Lääne-Viru, Põlva ja Võru maavanema  teenistusest seoses kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks  valituks osutumisega. Maavanem ei saa olla ühelgi muul valitaval  või nimetataval ametikohal. Lääne maavanem Neeme Suur esitas eile avalduse enda ametist vabastamiseks,  sest soovib jätkata Lääne-Nigulas vallavolikogu esimehena. Põlva valla uueks volikogu esimeheks saab senine maavanem  Igor Taro. Eile oli ka Võru maavanema Andres Kõivu viimane tööpäev. Kõivu volitused maavanemana lõppevad seoses tema asumisega  Võru linnavolikogu liikmeks. Kohalike volikogude valimistel osales enamik praegustest  Eesti maavanematest. Uuest aastast lõpetavad tegevuse maavalitsused  ja koos sellega kaotavad töö kõik maavanemad. Eesti metsade pindala ja tagavara on aastakümneid suurenenud,  selgub täna valitsusele esitatavast Eesti metsanduse  arengukava täitmise aruandest. Metsanduse arengukava 2020 eesmärk on jätkusuutlik metsamajandus,  et säiliks metsade elujõulisus, mitmekesisus  ja tootlikkus. Võttes arvesse ka raiemahte, on aastatel 2008 kuni 2016 meie  metsa tagavara kasvanud sirca 10 protsenti  ehk keskmiselt ligi viis miljonit kuupmeetrit aastas,  kinnitatakse kavas. Keskkonnaagentuuri kaur läbi viidud riiklik metsa  inventeerimine näitab, et metsa raiemahud on oluliselt  väiksemad arengukavas võetud eesmärgist kasutada 12 kuni 15  miljonit kuup meetrit metsamaterjali aastas. Enim jääb kasutamata madalakvaliteediline lehtpuu,  mille peamine kasutusvaldkond on energeetikas. Trendina väheneb meie metsa kasutusväärtus,  samal ajal suureneb küpse metsa tagavara. Looduskaitse osas on metsanduse arengukava valdkonnas  ülesanded täidetud ja ületatud. Välismaalt Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier leppis  Venemaal visiidil käies president Vladimir Putiniga kokku,  et kahemaa suhteid tuleb parandada. See oli üle pika aja esimene selline visiit. Viimati käis Saksamaa president Venemaal 2010. aastal. Kahe maa suhted on pingelised Venemaa tegevuse pärast Ukrainas,  samuti süüdistab Saksamaa Moskva sekkumises saksa poliitikasse. Sotsiaaldemokraat Steinmeier on korduvalt rääkinud,  et suhteid Venemaaga tuleb parandada. Tema partei soovib Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone  järk-järgult leevendada. Kas ma. Annan trei, aga. Saaks? Türgis vabastati kautsjoni vastu kaheksa inimõiguste aktivisti,  sealhulgas Amnesty Internationali kohaliku osakonna direktor. Aktivisti süüdistatakse terrorismis ja süüdimõistmisel võib  neid oodata 15 aastane vangistus. Inimõigusteaset vahistati juulis, kui nad osalesid  küberjulgeoleku teemalises töötoas. Prokurör süüdistab neid muuhulgas Türgis keelatud Kurdistani  tööpartei ja USA-s elava Fetullani toetamises. Türgi president peab Küleni enda rivaaliks. Ja. Kiievis toimus plahvatus, milles hukkus turvamees  ja sai vigastada Ukraina parlamendi liige Igor Massitšuk. Siseministeeriumi teatel õhiti esialgsetel andmetel  telejaama sissepääsu juures mootorratas. Mossitšuk on haiglas, aga tema elu pole ohus. Ta on opositsioonis oleva radikaalse partei liige. Parteijuhi sõnul oli kindlasti tegemist poliitilise rünnakuga. Midagi täpsemat praegu teada pole. Politsei ei ole midagi öelnud võimalike kahtlusaluste  ega rünnaku motiivi kohta. Uudistest praegu kõik ilusat talvist päeva. Küll näeb seda taevast vaadata, siis lihtsalt näha seda,  et halli toon on lihtsalt mõnevõrra heledam kui seda  televisiooni saate jooksul praegu pooleteist tunni jooksul  on näha, igatahes, et ütleme niimoodi, et need miinus üks,  mis siin Tallinnas endiselt praegu hetkel on,  on kogunud enda peale, ütleme sentimeetri jagu sellist  kerget lund. Täna päeval sajab lund ja lörtsi ja Lääne  ja Lõuna-Eestis ka vihma. Päeva jooksul sadu halveneb. Puhub kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis  ja rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis,  nii et puhub tugev tuul ja kella seitsmese seisuga  Mandri-Eestis valdavalt miinus ühe kraadi ringis. Ilmatemperatuur, Hiiumaal seevastu kaks soojakraadi  ja Saaremaal seitse soojakraadi, nii et Saaremaal endiselt  ma ei usu, et valgeks maa saaks kuidagi minna. Täna päeval. Tere. Ja talvised liiklusolud ka täna kindlasti,  mida tuleb silmas pidada nii autojuhtidel,  aga ka jalakäijatel. Täna õhtul on eetris kell pool üheksa Eesti televisioonis  liiklussaade punane sekund ja jalakäijad on kõige haavatavamad,  kui toimub liiklusõnnetus. Saates tuuakse teieni kolm lugu. Jaa. Siin Tammsaare teel on liikluskoormus väga suur. Autod sõidavad mõlemal suunal kokku kuuel sõidurajal. Lubatud sõidukiirus on 70 kilomeetrit tunnis. Mõlemal pool teed on bussipeatused ja jalakäijaid on samuti  väga palju. Et nad saaksid turvaliselt teisele poole teed,  on rajatud spetsiaalne tunnel. Nii. A. Aga ikkagi on neid, kes valivad ohtliku teeületuse autode vahelt. 88 aastane vanaproua tahtis teiselt poolt tulla siiapoole  teed kuid selle asemel, et kasutada jalakäijate tunnelit,  jooksis ta otse üle tee. Järvevana tee poolt Tondi tänava suunas liikunud maastur  Lexus sõitis otsa sõiduteed selleks mitte ette nähtud kohas  ületanud jalakäijale. 88 aastane eakas naisterahvas ületas tiheda liikluse ga teed  jalakäijate maa-aluse tunneli vahetus läheduses. Jalakäija sai löögi Lexuse parempoolselt esinurgal  ja hukkus sündmuskohal. Ta jõudis Teise sõiduritta, teises sõidureas liikunud sõiduk jõudis  veel sellest jalakäijast mööda manuverdada  ja kolmandas sõidureas. Sisuliselt see jalakäija jooksis siis kolmandas sõidureas  liikunud maasturile parempoolsesse esinurka sisse. Ja. Ja. Punane sekund täna õhtul kell pool üheksa. Esimene lumi on aga maas, öökülmad on juba päris tavalised,  aga aias võib ikka veel toimetada näiteks püsiku peenras,  mida seal teha, käis heli vaatamas Eva Luigase juures. Esimesed öökülmad on juba meie juurest üle käinud  ja mida siis teha, et aias ikkagi järgmisel suvel  ka ilusad taimed oleksid alles, me oleme küll külas. Eeva Luigasele, ajakirja aed, peatoimetaja tere hommikust,  Eeva. Sa juba tubli tublisti, seal, lapsed neid ära,  ma teangi roosi tuleb ju hakata tagasi lõikama,  räägi, mida siis täpselt jälgida ja kuidas seda teha. Mina teen niimoodi, et, et kuna on teada,  et need õied nüüd enam korralikult lahti ei lähe  siis ma väga palju tagasi ei lõika. Lihtsalt sellepärast, et ma jätan ala alati sellised pikemad  pikemad varred püsti ja mida kindlasti peab tegema,  peab võtma need niisugused koltunud õied,  näed, nad ei lähe enam laste. Ja tegelikult siit hakkabki see selline haigus tekkima nagu  talvitumine pihta, et need on need seal sees on mõnus olla  ja siis kevadel jälle välja. Et on üsna palju haigusi ja sellepärast praegu,  ehkki sa ütlesid, et on külmad käinud ei ole tegelikult  hullu veel midagi, sest tegelikult kaetakse roose alles  pärast püsivate külmade saabumist, siis,  kui maa on juba täitsa külmunud, kui maa on juba külmunud  ja kui ööd jäävadki külmaks, aga ettevalmistused tuleb varem  ära teha ja seda ma teen, ehk siis praegu nüüd ongi õige ja,  ja. Just ja, ja roosidel on see lugu, et sellised haiged lehed  üldse lõpuks on vaja kõik lehed ära korjata,  aga sügis on see, kus vaata et lehed, mõned on sellised laigulised. Ma tegelikult kogu aeg jälgin ja käia, napsad,  käin kapsal ja kindlasti kui muud prahti siit püsiku  peenralt ei ole vaja võtta, siis roosilehed,  mis on maha langenud kõik kokku, sest need võivad sisaldada  haiguse tekitajad, enne kui need külmad nüüd tulevad. Nii siis vaata, väga hea on siis, kui see maa on veel sulanud,  need kuuseoksad siia nagu lükata, sest vaata,  kui maa on külm, Sa ei lükka enam sinna mitte midagi ja,  ja eks ole, et sa paned niimoodi harvalt,  ei pea panema väga tihkelt ja vaata, mis mul teises ämbris  on lehed, tammele, tammelehed, tammeleht,  tammeleht on selline, mis üldse ei idane  ega mädane niipea. Ja need siis hiljem ahah. Hilja mitte praegu mitte panema ei pane. Siis praegu. Näidiseks on olemas, et saab siis, aga see on juba siis,  kui on maa nüüd täitsa külm, võtad need tammelahed  ja supsti juurde, siis oluline rooside puhul kindlasti on see,  et võtad ära vanad õisikud, võtad ära haiged lehed  ja korjad kindlasti lehed ära ka juurte juurest. Mida saab veel ettevalmistusena teha, siis kuuseoksi,  lükata mulda, valmistada ette külma tulekuks? Pai. No kuna Saaremaal näiteks küll lund ei 100,  siis Saaremaal tasub tähelepanelikult lehed kokku riisuda. Meil aga siin Tallinnas hetkel tõesti on lumi maha sadanud  ja hakkame rääkima ehte kunstist. Urmas Lüüs ehtekunstnik täna stuudios, kuidas teie  stuudiosse täna jõudsite, saite lihtsalt? Ei ole hullu, kõik teed olid lahti lükatud kalamaja vahel,  nii et. Et aga millest me hakkame rääkima, on see,  et eile siis ajaloo muuseumi suur killi saalis anti üle  siis sihtasutus, noor ehe stipendiumeid ning kuulutati  siis välja ka aasta nii-öelda noor ehte kunstnik,  kelleks siis sai Hanna-Maria, Vanaküla ja kas see tema  siis tutvustame neid vahvaid kunstiteoseid,  ma ütleks tõesti. Just et siin on siis valik nominentide töödest võitis tõesti Hanna-Maria,  kelle hõbedast ja prilliklaasidega tööd näeb siin seda. Katsuda võib seda katsuda. Ja tema tõesti võitis siis. Sellega, et tema materjalikäsitus, tema hingestatus asju  tehes oli kõigi juures silmapaistev ja ei olnud kahtlustki,  et ta seda vääris. Seda tiivust eriti, kuna ta veel lõpetab nüüd järgmine aasta  magistrit ka järgmine õppeaasta, siis siis oli talle seda  kindlasti tuult tiibadesse vaja. Ja kas siis see, kuna ma Postimehes lugesin,  et et ta on ka optomirist just siis kas sellest  ka see teema valik, arvatavasti jah. Jah, sellepärast, et esimene haridus on tulnud tal  tervishoiukõrgkoolist ja mingi hetk oli vaja ellu,  pööret tuli kunstiakadeemiasse ja alati on hea vaadata,  kui inimesed võtavad sellest nii-öelda varasemast teadmiste  pagasist midagi kaasa, et paljud need asjad valmivadki  hoopis kuskil prillipoodides ja ja kuna ta töötab  ka prillipoes kohati, siis, siis on tal materjali seal  laialt käes. Kui räägime nüüd nendest teistest nominentidest ka,  sest need on tõesti vapustavalt vahvad asjad,  millest me võiks alustada, et siin mõne töö puhul näiteks  selle kuldse töö puhul isegi ma ütleks, et tegemist on  rohkem skulptuuriga kui ehtega, et millega siin tegu on? Jah, et selles mõttes nii-öelda niisuguse kunsteht  ja skulptuuri vahe on väga väike, et tihtipeale seda  näheksegi kui keha peal kantavat skulptuuri. Et see on käevõru minu käe jaoks on ta liiga liiga väike,  aga aga jaa, ta on siis vasest tehtud käevõru,  mis on hiljem üle kullatud. Ja kui vaadata siin näiteks siin on väga huvitav,  jällegi materjalikäsitlus on minu arust kõikide nende tööde  puhul hästi huvitav sest see on niivõrd erinev. Just, eks see originaalsus ongi üks parameetreid,  mille järgi ka neid inimesi siia valitakse. Keda nomineeritakse sellele auhinnale? No aga kui nüüd rääkida sellest auhinnast  ja sellest žürii tegevusest, et kuna kunstehte puhul  siis ma näen, et siin on väga oluline vist  nii üks asi, teostus ja teine asi kontseptsioon,  et kuidas siis seda minu arust on ülimalt raske hinnata neid töid,  need on niivõrd erinevad. Seda küll, et eks alati see ongi üks suur kombinatsioon  erinevatest asjadest, et ongi väga raske,  aga, aga need kõik asjad peab kokku klappima,  just see see energia, millega inimene teeb,  et, et sa näed, et ta ei tee seda lihtsalt käsitöö vormis,  et tal on tõesti. Idee taga idee taga tahtmine taga, et ta tõesti tahab  sellega elus edasi minna, on näha, et ta väärib seda nagu tunnustust,  seda toetust, et ta saaks nii-öelda selle baasi enda alla. No ja kui rääkidagi sellest auhinnast, teie olete  selle auhinna eelnevalt ka võitnud. Mina võitsin selle kolm aastat tagasi ja nüüdselt  siis kutsuti siia sellest rääkima, kuna nüüd on mingisugune  nii-öelda tagasi vaate võimalus sellele olemas,  et mina tänu sellele sain minna Amsterdami välisvahetusse õppima,  et ma talle kunagi sain ja on imestusväärne,  et et see on erakapital, et ports inimesi on pannud oma  rahad kokku. Keda huvitab sellise asja edasiarenemine Eestist välismaalt,  et et tõesti leida mitte kunstimaailmast,  vaid on advokaate? On ajakirjanikke, kes lihtsalt tahavad seda kuidagi edasi arendada. No kui rääkida ikkagi sellest nii-öelda ehte kunstniku tööst  ka siis kui raske või kerge on Eestis ehtekunstnikul hakkama saada,  nagu ma aru saan, siis näiteks selle selleaastase peaauhinna  võitja on töötab ka prillipoes, et kuidas  siis ütleme, kunstnikul on, kui palju ütleme  selle nagu. Nagu enda nii-öelda loomingu tegemiseks ja enda nii-öelda  ülal elamise eluks vajalikke nagu vahendite saamiseks tööd  peab tegema, et kuidas. Selles mõttes. Kunstimaailm on alati rahvusvaheline, et  nii nagu eestlased lähevad maailma, tulevad maailmas  inimesed siia. Et, et selle jaoks neid toetusi ongi vaja,  et inimesed saaksid pühenduda sellele, mida nad tõeliselt  teha tahavad, et nad saaksid siseneda sellesse  rahvusvahelisse kunstimaailma, leiaks endale galeristid. Et ma pakungi, et tänu sellele, et ma ise sain kunagi  selle preemia, sai minna Amsterdami õppima,  tänu sellele ma saan olla täiskohaga vabakutseline kunstnik. No igatahes Palju edu sellele sihtasutusele, see on väga tänuväärt töö,  mis on tehtud ja tänuväärt töö muidugi kõikidel nendel kunstnikel,  kes on need tööd siin teinud ja kusjuures,  kui eriauhindadest rääkida, siis üks põnev eriauhinda,  mida ma ise sotsiaalmeediast jälgin, läks  siis Domestic Juleri rühmitusele, kus siis Klaudja Lepik,  Leubov, Gedrin ja Kaia Ansip siis tegid aasta jooksul ehteid  erinevatest käepärastest vahenditest. Just et see ehteprojekt eksisteerib ainult Instagramis,  igaüks, kes tahab selle sellepärast seda  ka siin laual ei ole. Kes tahab sellega tutvuda, ming Instagrami,  Domestic sulery, ehk siis noored inimesed,  kes leidsid nii-öelda õige. Sihtgrupi ja õige vahendi selle sihtgrupini jõudmiseks. Urmas Lüüs aitäh täna hommikul terevisiooni tulemast  ja noorte inimestega me jätkame ka nimelt ansambel EL,  Epik või Lepik, kuidas te ise soovite, on meie ees looga  letsket aktokeder. Seeläbi näo. Vase ääre. Tes. Et. Ta. Ei. Tere teile Ju enam meil. Mis su ka ei Ei no naistele. Ei mängi. Jah. Teema. S. See ju. Auto. Ja. Leppik ja letsket Back to geter ja kokkusaamises  siis hea meel. Juhan Kiilumets on meie juurde uudistemajast tulnud,  kuidas uudistemajast siiatuleku tee oli,  oli ka libe. Päris libe ja sest et see lume, lörtsi, segu ja,  ja vihm sinna vahele ja seda lund on päris palju  või lörtsi, õigemini et seal koperdada on ikka päris raske,  aga vähemalt teed tundusid, et olid puhtad,  sest et nii piisavalt sula on, et siin linnas ei olnud  praegu küll, ma arvan, autodel väga suuri probleeme. No me peamiselt olemegi hommikul ju juhtinud tähelepanu,  et suverehvidega ei maksaks enam sõita, aga tegelikult  jalakäijad ka. Mis sa naerad, võib kukkuda väga halli. Ei, ma ei naera. Mitte seda ma naeran, suverehvidega ei tasu tulla,  mina isiklikult pidin tulema, ma tean ka Juhan pidi tulema. Pidin jah, aga näiteks Tartus, Lõuna-Eestis politsei on  tõesti võtnud selle nii tugevalt käsile teema,  et on oht, et kui oled suverehvidega liikvel,  siis sind võetakse liiklusest maha. Midagi teha ei ole kohustuslikud, on talverehvid esimesest detsembrist,  aga kui sa oled selliste tingimustega liikluses ohtlik  või on ilmselgelt, et, et tingimused on sellised,  et suverehvidega asja ei ole liikluses, siis selleks peab  valmis olema, et politsei võib öelda, et vabandame,  aga siit lähete edasi jala, et tegelikult väga tore,  et politsei seda teeb, sellepärast et me ju peaaegu iga  talve eel näeme neid olukordi, kus inimesed  siis ikkagi hindavad oma ja oma auto võimeid valesti ja,  ja juhtub päris koledaid asju, nii et, et loodame,  et seekord ei juhtu, aga, aga tali on tulnud  ja isiklikest kogemustest veel nii palju tõesti,  et mina ka eile kalossidega läksin õhtul kohe prügi välja  viskama ja ja ei no väga napilt, et olid lehed,  lumi, lörts kõik ja siis noh ikka väga vähe jäi puudu  tõsisest traumast, nii et nalja ei ole. Jah. Et talverehvid endale ka vaevalt arvestada sellega,  et libe on ja esimene klubi siis juba üle Eesti on juhtunud  hommikul poolsada kergemat liiklusõnnetust,  nii et keegi päriselt viga ei ole saanud,  aga selliseid väiksemaid kõkse ja Tallinna ringtee on see koht,  kus oli siis öösel keeruline ja nüüd hommikul  ka mingisugune ik. Ja tähelepanelik tasub olla, sest ootamatusi võib tulla  ja mina ka praegu, igatahes jätan selle enda auto igatahes  siia parklasse. Eks näis, mis meil päeva peale saab, sest. Kui tänapäeval ilmateenistus on ikkagi andnud mõista,  et seal nulli ringis on, et kui me lähme sinna pluss kaheks,  siis siin on lörtsi, kui see jääb miinus üheks,  siis on väga libe, nii et. Kaksik olud on tõesti täna täna number üks teema. Nii on uudistes ka ilmselt õhtul. Meie kohtume teiega homme hommikul, siis on reede viis  minutit enne kella seitset ilusat päeva ja nautige esimest lund.
