Kena reede hommikut kõigile on 2000 seitsmeteistkümnenda  aasta 300. päev ja kannab see nime 27 oktoober. Ja, ja kell on saanud kuus ja 55 minutit. Kellaga muide, tasub sellel nädalavahetusel eriti  tähelepanelik olla, sest et läheme ju üle talveajale  ehk et siis kõik kellad tuleb tunni võrra tagasi keerata,  mis muidugi on enamikele meist hea uudis,  sest me saame kauem magada. Aga kella keeramine üleüldiselt on selline,  võib-olla pisut segadust tekitav olukord,  kuidas sinule on, meeldib sulle talveajale üleminek,  kui helistada suveaega või? Talve ajale üleminek mulle muidugi meeldib,  sest siis saab tunni võrra kauem magada. Võib-olla pahupool, sellel on see, et isegi lühikene päev  muutub veel lühemaks. Tõsi, mina just mõtlen alati sama moodi,  et jube palju kasu oleks, kui, kui see päev kestaks talvel  ikkagi pisut kauem, et ei hakkaks juba kella kolmest väike looja,  miks kaks korda keerata? Jah, pigem küll. Aga noh, tõsi on tegelikult see, et, et see talveaeg on meie  vööndiaeg ja tegelikult meie see nii-öelda loomulik aeg,  aga, aga me leidsime novaatori portaalis  siis teadusportaalis mõned sellised põnevad faktid,  et no näiteks. Et see küll käib suveaja kohta, aga, aga ikkagi rääkides  siis selle kella edasi-tagasi keerutamisest,  siis suveajale üleminekule järgnenud nädalal kasvab  infarktide arv Rootsis näiteks viis protsenti  ja USAs isegi 24 protsenti. See on ikkagi päris kõnet. Ja kõnekas on ka see, et noh, tegelikult kuskil 70 riiki,  kelle keeravad kella üleüldiselt see on siis kuskil viiendik  maakerast ja seitse miljonit inimest kellakeeramine aasta  lõikes üldse. Mõjutab. Ja eurooplased on suured kellakeerajad ega mujal  nii väga keeratagi keeratakse näiteks paiguti,  Ameerikas või Aasias keerati vanasti enam eriti mitte Aafrikas,  samuti ei keerata. Ja novaatori lehel on ka sellised kolm. Nii-öelda soovitust, mida teha, et siis see pühapäevane  kellakeeramine nii-öelda mõnusamalt vastu võtta,  esiteks tasuks juba enne kellakeeramist unerütme muuta  ja soovitatakse paar päeva enne kellakeeramist järjest 15 minutit,  siis varem. Või siis hiljem magama minna, nii et te tegelikult täna  õhtul juba võite harjutada 15 minutit, siis hiljem magama minna,  et siis 15 minutit varem ärgata, siis soovitatakse olla  päikese käes. See ei sõltu nii sõltu nii palju meist ning olla füüsiliselt  aktiivne ja kohanemine võib võtta aega kaks kuni kolm nädalat. Ehk et oot, ma ütlen selle igaks juhuks üle,  et ikkagi ei läheks kõrvast mööda, et siis ööl vastu 20  üheksandat oktoobrit ehk ööl vastu pühapäeva kell neli  keeratakse kella siis tunni võrra tagasi. No kui rääkida kohanemisest, siis kuidas on läinud sinu see  hommikune tee väljakutse? Ja me eelmisel neljapäeval ju alustasime siin heliga  ja kuuruumiga koos hommiku teeväljakutset  ja ma olen püüdnud seda praktiseerida, siis see  siis eeldab seda, et igal hommikul enne pesemist  riidessepanemist söömist võtan umbes 10 minutit aja maha. Ja joon teed, joon kolm tassikest teed. Ma olen seda teinud eilegi, tegin. See on täitsa lõpp, see oli, kui ma olin lõpetamas,  et tegelikult see 10 minutit ongi mõeldud,  et, et see ei tegele mitte millegi muuga,  aga mitte enese pildistamisega, vaid et sa lihtsalt,  et oled vaikuses rahus ja naudid teed ja mõtled oma mõtteid. See on selline mõnus lõõgastav tegevus ja,  ja selle, meie väljakutsega on Facebookis liitunud üle 100  inimese juba praegu näiteks ka näitleja Evelin Võigemast on  üks nendest, kes meie tee väljakutset osa võtab  ja tema eile postitas ühe väga vahva video oma sotsiaalmeediasse,  kus ta siis tee joomise kõrvale nägi, kuidas esimeses lume,  mis eile maha tuli, möllas üks väike rebane  ja see oli väga vahva video. Rebasel oli suur rõõm, aga, aga jah, et vist seda videot  praegu ekraanil ei näe. Võib-olla näiteks rebane tuli seal ta siis,  mida Evelin oma teetassi kõrvale nägi see rebane seal kohe  hakkab hästi toredalt kepsutama. Selline vaatepilt. Ja kusjuures kuna uudis oli kindlasti Evelin,  see, et rebane oli seal, oli ka uudis see,  et eile 100. lumi maha suur-suur tänu kõikidele,  kes te meile lumepilti igast Eestimaa otsast,  isegi Eestist väljaspoolt saatsite. Neid pilte saate televisiooni Facebooki lehel vaadata,  nii et minge ja nautige seda, kelle see lume esimese lume  maha tulek. Kellele see meeldis? No kellele ei meeldinud, kellele ei meeldinud,  aga kell on saanud seitse ja see tähendab seda,  et käes on uudisteaeg. Ja. Tere hommikust. USA rahvusarhiiv avaldas eile 2800 dokumenti,  mis on seotud USA presidendi Johnef Kennedy mõrva uurimisega. Kennedy tapeti 1963. aastal Texases. Enamik USA presidendi John, f Kennedy mõrva uurimisega  seotud dokumente tehti avalikuks juba 1990.-te alguses. Viimased 3000 kõige tundlikuma sisuga dokumenti pidid  saladuskatte alt automaatselt välja tulema eile rahvusarhiiv avaldaski,  õhtul neist enamiku, kuid viimasel hetkel otsustas president  Donald Trump, et mõned dokumendid jäävad rahvusliku  julgeoleku huvides salastatud. USA meedia andmetel soovitasid presidendil sellise otsuse  teha föderaalse juurdlusbüroo ja luure keskagentuuri ametnikud. Väidetavalt soovitakse nii kaitsta võimalikke allikaid,  kes uurimise ajal USA luureagentuuridele informatsiooni jagasid. Nende hulgas on tõenäoliselt ka kunagisi välisagente,  keda Venemaa, Kuuba ja Mehhiko ametnikud võivad  avalikustatud materjalide järgi tuvastada. Samuti peljatakse, et dokumendid võivad avaldada USA luurekogumisviise,  mida kasutatakse ka tänapäeval. Erinevatel riigiasutustel on nüüd pool aastat aega,  et salastatud dokumendid üle vaadata. Seejärel need kas avalikustatakse või jäetakse veel mõneks  ajaks salastatuks. Herse usu mon, whe te goverment Tide show Wel Transparency  About terning Point e American histori Fine Tid macen men or  ales and pleety n te Cover of th nightede sexis. Kennedy mõrva uurinud ekspertide arvates viimastes  dokumentides suuri üllatusi välja ei tule. Küll aga võib selguda, mida tegi Le Harry Oswald paar kuud  enne Kennedy mõrvamist mehi. Seni avaldatud andmete järgi kontakteerus Oswald Mehhikos,  Kuuba ja Nõukogude Liidu luurajatega ning väidetavalt rääkis  ta seal avalikult, et plaanib Kennedy mõrvata. CIA jälgis Oswaldi Mehhikos ning ajaloolaste arvates on seni  vastuseta küsimus, kas sealne CIA kontor teadis,  et Kennedi elu oli ohus ning kui palju sellest  informatsiooni ist jõudis tagasi luure Keskagentuuri  peamajja USA-s. Eestisse ilmateenistuse ennustuse kohaselt püsib  lähipäevadel libeduse oht, samas annab sadu täna veidi järele. Küll aga on uuel nädalal oodata tugevaid tuuleiile lisaks  juba tuttavale lörtsisajule. Ilmateenistuse hoiatuste kaardi järgi on täna Lääne,  Põhja ja Kagu-Eestis ilmaolukord normaalne samas Kesk  ja Ida-Eestis on antud välja esimese taseme hoiatus. See tähendab, et ilm võib teatud olukordades olla ohtlik. Teeolud on lörtsi ja lume tõttu halvad. Järva, Lääne-Viru, Rapla, Viljandi, Ida-Viru,  Jõgeva ja Tartu maakondades madalrõhkkond täna ühes  sajupilvedega kaugeneb ja suuremal osal sisemaast saab läbi  sajuta meretuulega, rannikul tuleb hoogsadusid lörtsi  ja vihma. Na. Eesti idaservas on kohati lörtsi ja lumehooge. Ta. Pärnu maakohtus olid külas Leedu kohtute esimehed,  et uurida, kuidas kohtureform kohtute tööd muudab. Eestis toimus kohtureform 2006. aastal. Leedus on see käivitumas ja uuest aastast jääb 49-st kohtus  järele vaid 12. Eesti õigusemõistmise kiirus ja efektiivsus on Euroopas  kõneaineks ja meie kogemustest soovitakse õppida. Leedus on alles jäävatele kohtutele juba esimehed välja  valitud ja nemad käisid ki Pärnus. The contsept of the reform, Was sein from ouar colle from  Estonia becas. Five ers ago. President of Pärnu oleeg. From Estonia Judisseri te were in Late wania and Cher  experience and te vision of of Reformation of Godissheri. Eesti kohus on Euroopa üks efektiivsemaid edu põhjus on  2006. aasta reform. 2006.-st aastast on väiksed, kohtud liideti kokku suuremateks. Kui meil tol ajal oli 12 maakohut Eestis,  siis täna on ainult neli maakohut. See annab võimaluse ressurssi paremat jagada,  kohtunike teadmisi rakendada teistmoodi,  kuivõrd Leedus on seesama reform, nüüd see väikeste kohtute  ühendamine ühe suuremateks eesmärgiks võetud,  seekord on Leedu külalised valitud kohtute esimehed tulnud  Pärnusse kuuldav eelkõige Pärnu kogemust  ja selle läbi ka siis Eesti kogemust selle reformi tulemuste saavutamisel. Oli viis. Ja spordist ka autoralli maailmameistrivõistluste Walesi  etapp avati eile õhtul pimeduses sõidetud publikukatsega,  kus Fordi kihutavad Ott Tänak ja Martin Järveoja näitasid  neljandat aega. Avakatse võitis valitsev maailmameister Sebastian J. Tänak kaotas meeskonnakaaslasele see 0,6 sekundiga. Prantslase ja eestlase vahele jäid Toyota piloot JariMati  latvala ja Hyundai sõitja Derino vill. Tänak ütles pärast katset ralliraadiole,  et see katse oli publikule ralli ise algab alles täna. Hooaja lõpus emspordist lahkuv tänak on praegu  maailmameistrivõistluste nd punkti tabelis teisel kohal  ning säilitamaks enne Austraalia rallit teoreetilist  võimalust tiitlivõidule peaks ta Wales'is koguma vähemalt  seitse punkti rohkem kui je. Täna sõidetakse Walesi teedel kuus kiiruskatset. Pärast novembrikuist Austraalia rallit jätkub Tänaku karjäär Toyotas. Uudiseid taas kell pool kaheksa mõnusat ärkamist. Ja. Nonii ilmastiku olud võivad muuta väga palju teie elus,  näiteks kui eile oli külm ilm, siis autoga tuli olla ettevaatlik. Tänane ilm on selline, et enamasti on pilves ilm. Ennelõunal sajab Põhja-Eestis ning saartel lörtsi  ja vihma. Pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis  ja ennelõunal puhanguti 14 meetrit sekundis,  kella kuuese seisuga Kirde-Ida-Eestis miinus üks kraad  Lõuna-Eestis nulli ringis, Põhja-Eestis Hiiumaal kaks kraadi  ning Saaremaal kolm kraadi sooja. Ja kui vaadata, mis täna siis päeva peale toimub,  siis Eestis läheb ilm külmemaks. Eriti just Kesk-Eestis, miinus kolme peale Kirde-Eestis  ja Võrtsjärve ümbruses miinus kaks, Pärnus miinus üks,  Haapsalus üks kraad sooja, Hiiumaal kolm kraadi sooja  ja Saaremaal neli soojakraadi ning meid ju huvitab ka,  kuidas siis Euroopas ilm ikkagi on, kuidas meie  lõunanaabritel läheb näiteks Riias täna meist üsna mitu  kraadi soojem, ilm pilves selgimistega, kum kuus kraadi,  Stockholmis samuti kuus Minskis üheksa, Moskvas üks  Brüsselis 15, vähene pilvisus ja noh, võime ju korra seda  päikest ka vaadata, kus see ikka on, kui mitte Lõuna-Euroopas,  Madridis täna 28 kraadi. Nii et omalt poolt siis ütlen, et päeva peale läheb ilm külmemaks,  aga hommikul näiteks pealinna sõiduolud olid üsna mõistlikud. Ja Martin siin rääkis, justkui heitlik see ilm täna Eestis on,  et saab nii külma kui soojakraade ja null kraadi samuti. Ja sajab ja on ka ilma sajuta ilma, nii et igaleühele midagi,  aga see kõik tähendab ju seda, et autojuhtidel on seda  keerulisem aru saada, et kas tasub, tasub rooli minna  või mitte, aga Martin ütles, et tema täna hommikul tuli aus,  aga kõik oli okei, aga küsime ka maanteeametilt kohe üle,  et kuidas tegelikult valmistuda tänaseks päevaks  ja nädalavahetuseks, kas saab ilma naastrehvideta sõitma  minna või pigem ei tasu seda teha, ma loodan,  et meil on telefonil nüüd maanteeametist Tarmo Mõttus,  tere hommikust. Ja tere hommikust. Tarmo, palun rääkige, milline olukord Eesti teedel  ja maanteedel hetkel valitseb. Jaa, kui ma hetkest räägin, siis hetkel on suurematel  põhimaanteedel või suurema liikluse ga teedel  siis seisukord päris hea. Et selline tavapärane hooldus Mõnel pool ka lihtsam hooldus on juba hommikul ära tehtud  ja liigelda on päris mõnus. Aga arvestades seda, et, et siin on nüüd möödunud ööpäeva  jooksul päris hulka lund tulnud, siis väiksematel  kõrvalteedel tuleb kindlasti ikkagi olla ettevaatlik,  et. Et soe soovitus siinkohal on ikkagi rehvide peale mõelda,  kes veel vahetanud ei ole, et, et ka lähipäevad näitavad seda,  et ilmaprognoos väga suurt sooja meile ei too  ja lumi püsib maas seetõttu ka kõrvalteedel eriti on,  on tõenäoliselt sellist talvist olu rohkem  ja kokkupuudet talvise liiklemisega, et siit meie soe  soovitus ikkagi. Kui täna võimalik veel ette võtta, siis rehvivahetus sobib hästi. No aga väga hästi kokku võetud, nii et olge jätkuvalt  liikluses ettevaatlikud ja kui vähegi võimalik,  minge vahetage ikkagi juba rehvid talverehvide vastu välja. Siinkohal aga vaatame üle, mida tänane saade veel toob. Me räägime, mis asi on väetoit ja kust läheb piir nii-öelda  tava ja väetoidu vahel. Esimesed külmakraadid käivitasid küttehooaja,  vaatame, kuidas kütta oma kodu ohutult. Ja terves Eestis on vaid üks olümpiastandarditele vastav ujula. Kas olümpiamedalid jäävad seetõttu seetõttu tulemata? Samuti on tänases saates muusikaline vahepala varuks Argo  Vals on meil stuudios ja esineb nii selle tunni lõpus kui  ka meie saate teise tunni lõpus. No täna oleme me köögis ning köögis maitseme  ja hakkame rääkima väetoidust. Ja ma saan aru, tere hommikust, kõigepealt Margit. Meil on tänase fookus väetoidud ja sina oled üks suur nõges fänn,  miks just nõges? No ma olen leidnud, et kui me üldse räägime väekatest taimedest,  siis nõgeses on tohutult mineraale, vitamiine aitaks anta  kõiki neid imelisi asju ja loomulikult tohutult väge. No mainisid siin nii mitut asja ja ma saan aru ka,  et täna, et siis saates me hakkame tegema  siis erinevaid toite nõgesest, millega sa  siis meid täna üllatab, mida me tegema hakkame? Kuna hommik peab olema selline tõsiselt tõhus,  siis me teeme ühe väga-väga võimsa pudru pudru jaoks,  ma panin keema juba toortatra, kui see toor ta nüüd  kõigepealt ma tegin siia põhja selitatud  või ehk heega siis ma vaatan, kui see puder on juba  enam-vähem pehme, see võtab aega meil umbes no 20 minutit. Ja siis ma rikastatud nõgesega. Mis siis annabki selle selle hommikuse rauamagneesiumi kaltsiumi,  kõike selle, mida, mida üks korralik päev algus. Mina ei ole igatahes nii-öelda nõgesega rikastatud putru  küll hommikul söönud. Mis sinna kõrvale me veel teeme? Sinna kõrvale ma mõtlesin, et kuna praegu liha ei,  ei ole see teema, mida, mida ma siin täna kasutan,  siis peekoni asemele ma võtsin lehtkapsa väikesed tupsud,  ehk siis sellised lehtkapsa tšipsid. Inglased nimetavad neid kaletsipsideks, et me teeme neid  sinna juurde ja nad sobivad siis täiendama seda toortatraputru. Ja ma tean ka, et me teeme smuutit täna. Ja ja selle ma mõtlesin siis nii-öelda järgmiseks,  kui on aeg hakata nõgese hummust nautima  ja sinna juurde teeme lodjapuumahlast smuuti. No kui nüüd nõgese juurde täpsemalt minna,  siis siin on tõesti üks suur kott kuivatatud nõgest,  et kuidas just talvel perioodil kas tuleks ki  siis seda kuivatatud nõgest kasutada, sest praegusel hetkel  ju nõgest ju ei leia. Ja nüüd on see aeg tõesti läbi ja kõige parem nõges on siis,  kui on jaanipäev ja pärast seda siis on võimalik see  taimevägi talletada kahel moel, et meie teeme seda nii,  et kas siis on ta tavakuivatusmeetodil või  siis külmkuivatusmeetodil, kus jäävad nagu kõik komponendid alles. Küll me no ütleme, et meil praegu ma saan aru,  et selle, kui me teeme seda tatraputru toortatart,  siis sinna me panemegi just seda kuivatatud Me paneme sinna kuivatatud ja, aga me vaatame,  et see temperatuur ei oleks üle nüüd 70,  sest muidu kõik need, mitte kõik, aga aga olulised  komponendid võivad kaduda nagu vitamiini. Kas samamoodi, ütleme pudru juurde võib siis seda nii-öelda  külmutatud nõgest ka panna, et näiteks, kellel kodus on Külmutatud nõgest mõtlen nagu täis terve lehena või. Või või ma ütlengi, et, Miks mitte, aga see tuleks nagu ära hakkida  siis ta jääb nagu mõnusamat. No siin on juba hakitud, ma vaatan, et siin on põnevaid  nõgese nii-öelda tooteid veel, et ma näen,  et nõgese leib Jah, see on nagu selline juba juba sisseharjunud. Muhu pagarite. Ma vaatan, et te olete nii suur nõgesefänn,  kas teil on nagu kodus, siis terve päeva menüü on nagu nõges,  nõgese nõgese niiöelda toite täis. No ma teen nii, et ma tegelikult alustan hommikut kas  siis nõgese smuutiga või nõgese pudruga,  kui ma seda ei tee, siis ma teen päeva jooksul sellise  sellise kiudaine nõgese segu panen kas siis nagu mahla sisse või,  või siis kasvõi lihtsalt tavalise veega ja ta ongi mulle  niisugune ühe toidu korra eest. Sest et kiudaine aitab, aitab siis neid nõgeses leiduvaid. Toitaineid oma omistada ja ta hoiab, annab energiat,  hoiab viirused eemal. Nii et eelkõige ikkagi teie soovitate siis nõgest kasutada,  noh, ma ütleks lausa nii-öelda sellise toidu toidulisandina. Pigem on ta toidulisand ja et ta nüüd päris eraldiseisev  toit ei ole, aga teda on võimalik siis oma tavamenüüd  oluliselt rikastada. No vaatame, kuidas siis on, see tatar on meil peab  siis siin umbes 20 minutit, ma saan aru vaikselt,  siin. Podisema jätame selle podisema ja siis õige pea saame juba  maitsta ja vaadata edasi masinatega vuristada  ja vaadata, mis väetoitu hommikul me. Koos teeme. Sobib. Aga siia samal ajal minu kõrvale diivanile on saabunud  toitumisnõustaja Kristin Salupuu ja taimetark Mercedes Merimaa,  kellega saame rääkida nüüd väetoitudest veel ja,  ja pisut lähemalt. Ma küsin kõigepealt Kristin sinu kui toitumisnõustaja käest,  kas see jutt, et nõgeses peitub suur vägi  ja et seda tasub näiteks hommikusöögi sisse  või hommikusmuuti sisse panna, kas see kõik vastab tõele? Tõepoolest, tegelikult mul on hea meel, et Margit on täna  siia tulnud nõgesega, mis nii-öelda kasvab meie oma me  põldudel mitte ütleme enamikele inimestele tuntud superfood  idega nagu näiteks kaimahl või kosimarjad. Et tegelikult Eesti kliima on selline, mis nii-öelda meie  aiasaadused muudab väekat väekamaks. Et kui nüüd nagu rääkida väetoitudest või Superfood idest,  siis kindlat ametlikku definitsiooni sellele ei olegi antud,  kuid arvatakse, et neil on mõningal määral suurem  vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Ja noh, nõges on kindlasti üks nendest taimedest,  millel Eestis lihtsalt on suurem vitamiinide sisaldus. Mercedes, kuidas teie defineeriksite, et  mis asi on väe, toit või väetaim? Eks kuskilt peab see vägi tulema sinna toorainesse toidu  toorainesse sisse, et seda siis nii-öelda  ka tervislikul viisil valmistada, aga eks ta tuleb ikka  eelkõige kõige väekam sealt loodusest, siis taim kasvab  nii nagu temale looduses parimad võimalused on. Või siis noh, kui inimene kasvatab, siis me,  me nimetame seda mahepõllumajanduses meil Eestis,  kus kasvatatakse kõige lähedasemalt nii nagu taimele hea  või nii nagu loomale hea Meil on siin laua peal ka selline isuäratav valik  ja need siis kõik peaksid olema väetoidud,  vastab tõele. Kõik toit, kus on kasvamisel saanud sinna  molekulaarsidemetesse see energia, mida meie sööme seal  lõhustama ja oma ainevahetuse omastame, siis me saame  selle väe kätte ega ütleme inimese kohta ka,  kui tal palju jõudu, et ta on vägilane, eks ole. Ega, aga see toidu mõtte tes peab see energia seal sees  olema ja noh, mul on siin näiteks liha, meie,  rohumaa, lihaveist mul ei õnnestunud siia tuua,  aga siin on nii lihaveise kui sealiha, karpatso,  mida vinnutatuna, miks mitte, kui tooraine on mahe,  siis tuleb sealt ka toit mahe. Aga kui me täna siin räägime ja vaatame,  mida Margit meil siin valmistab, siis ja rääkisime nõgesest,  tõsi, nõgese va proteiini on üks lähedasemaid lihavalgule  ja üks meister. Aga kuna tänases päevas, kus lumi tuli maha  ja mitu päeva oli külma, siis loodus valmistas meile tõsi,  ei ole vaja kotšimarja võtta, näiteks võime võtta lodja puumarja,  mis muutus nüüd pärast öökülmi söödavaks  ja mida ka täna pannakse. Sinna smuutisse sisse. Kas see on ka seesama lodjapuumari? Jah, see on lodja puumari, te võite seda maitsta. Nüüd on ta täiesti söödav. Ka linnud hakkavad teda nüüd sööma ja see on mari,  mida te võite meie Eestimaa metsades leida talvel suusatades? Ta säilitab oma värvi kuju, maitse, see tähendab,  ta on nagu looduslik konservant. Kui ta hoiab ennast väga pikka aega üleval,  siis ta võiks ka meid ja meie tervist ja noorust nii-öelda  üleval hoida. See oli selline, ütleks pihlaka ja, ja punase sõstra. Selline vahepealne, see maitse. Aga siin on mingisugused Eesti väetoidud meil veel,  mis see kollane on? Noh, näiteks terve suve otsa on kõrvits,  päikest, valgust ja päikest endasse korjanud. Aga kui temale panna kõrvale näiteks ebaküdoonia,  mis me võime nimetada põhjamaa sidruniks,  kuna seal sidrunhape on 10 korda tugevamas  kontsentratsioonis kui sidrunis endas, kui me need kaks ühe  tugeva teise maheda kokku kokku paneme, siis on ju väga  maitsev ja ka tervislik toit. Muidugi kui see kõrvits on nüüd, et ikka korraliku komposti  peal kasvanud Aga Kristin tihtilugu vähe toitude ga seoses räägitakse sellest,  et mingil asjal on ka ravimtoime või raviv toime. Kas see tegelikkuses vastab tõele, kas ma saan näiteks  ainult nõgeses toitude mingisugust st haiguste t lahti,  kui ma tahan? Tegelikult niimoodi väita ei ole õige, et ühelgi toidul ei  tohi omastada ravivat toimet, küll aga võib toitumine  üldiselt mõjuda siis positiivselt ja et siin käis juba läbi  ka korra, et tervislik toit ükski toit ei ole tervislik,  vaid toitumine saab tervislik olla. Ja noh, see tuleb sellest, et toitumine on tasakaalustatud,  mitmekesine ja süüakse kõiki toidugruppe. No Mercedes, kas teie mõistate seda samamoodi nagu Kristin,  et toit ei saa ravida? Jah, selles mõttes, et ega meil igaühe seedimine väga  isiklike võimetega, kui mõni näiteks seedib lihtsasti seeni  ja kui nad on head, kvaliteetsed seened,  teisel on see väga raske seedida. Mis siis, kui me võime seent metsa lihaks nimetada  ja praegu veel korjata kukeseene sugulasi,  torbi kukkeseent, aga kõik võib-olla ei jaksagi seda üldse  see oma seedimisvõimete juures. Ja, ja kui me ei suuda seda toitu lõhustada,  siis ta ei ole meie jaoks isegi nii-öelda sobiv toit,  rääkimata siis selle toit, kui ravim või tervislikust  toitumisest selles juures. Kas kui meil on valida, et kas osta tõesti need kosimarjad  poest või või siis korjata neid? Marjakesi meie enda metsast, siis kumba eelistama peaks? Oma metsamarju loomulikult, aga tavaliselt ütleme mugavam on  osta ju poest juba pakendatud ja nii-öelda ilusa turunduse  stiga tooteid, mistõttu noh, mina võiks öelda,  et meie oma saadused on jäänud teenimatult vaeslapse seisusesse. Aga kas need supertoidud või väetoidud, mis tihti maksavad  poodides päris palju, on nad oma oma hinda väärt. Ei pruugi aga homme toimub Solarises väetoitude teemapäev,  kus pikemalt arutleme erinevate väetoitude üle  ja selle üle, kas ja kui palju neid peaks sööma. Nii et kokkuvõttes võime öelda, et tõepoolest on toite,  milles on suurem vägi, milles on suurem toitainete kontsentratsioon. Vastab tõele. Jah, ja kus on see energia ja me ei tohi seda valmistamisega  ära rikkuda, lehtkapsas mul on ka lehtkapsa krõpsud siin  väga hea toit, aga ta on ka liiga väekas,  teda tuleb kas lahjendada või panna teistega mahendada  nii nagu nõgestki. Või Ma ütleksin, et sügisese väetoidu teeb valmis  ka iga poissmees, kui ta tunneb ära lihtsalt hapuõuna ja,  ja Eestimaa sibul, olgu see Peipsi sibul  ja paneb need kaks kokku hapukoore peale. Väga hästi sobib, ja kui ta ei piima kohvi kõrval,  siis see sibulalõhna ei tulegi teil hommikul tööle  ka kaasa. Nii et variante on väga lihtsaid,  olgu kukka, päikest saan kanamuna või vutimuna. Need asjad ei peagi nii keerulised olema. Või olgu näiteks säilitada meega kõike seda väge,  mul on seal piparmünt meega, mis sobib ka liha kõrvale. Sobib ka teesse, me säilitame seda piparmündi,  eeterlikke õlisid, neid, kuidas säilitada,  seda väge on ka palju võimalusi ei ole kuivatamine ainukene võimalus,  et noh, näiteks need kukeseened väga hästi kuivavad ja,  ja saame sellest suppi teha. Sest kui ta kuivab, siis ta on jälle niivõrd tugev kontsentratsioon,  et võib-olla ilma maitsestamata ta meile ei sobi  ka sipsiks meil peab olema, eks maitseained aitavad  ka ju seedimisele kaasa. Aga suur tänu, Kristin Salupuu ja Mercedes Merimaa täna  väetoitude tausta avamast ja siis tõepoolest,  Solarises saab homme lähemalt kuulata väetoitude kohta veel  ja meie täna siin kööginurgas ka teeme väetoite  ja räägime nendest tänase saate jooksul ka. A. Kell on saamas kohe pool kaheksa, mis tähendab,  et on taas uudisteaeg, aga enne veel küsin. Küsin ma Hulge Lenoki käest Nõmme päästekomandost,  et kuivõrd hästi on Eesti kodud valmis algavaks kütteperioodiks. Et üldpilt on hea, aga murettekitavaid kohtasid ikkagi on,  sellepärast ma täna siin olengi, et natukene rääkida nendest  küttekollete probleemidest ja kuidas kütta,  et neid tuleõnnetusi juhtuks. Just nimelt me räägimegi turvalisest kütmisest peale meie  poole kaheksasi uudiseid, mille kord ongi nüüd. Jaa. Tere hommikust, Pärnus jääb linnapea koht valimisliidule  ja volikogu esimehe koht Isamaa ja Res Publica liidule,  otsustasid koalitsioonipartnerid. Neljast abilinnapea kohast saab kaks, IRL,  ühe valimisliit ja ühe. Keskerakond. Valimisliit Pärnu ühendab saab linnapea ja ühe abilinnapea koha. Niisiis saab Romekos enkranius linnapeana jätkata. Me oleme jõudnud üksmeelele kohtade arvu osas  ja ka põhimõttelise jaotuse osas. Me veel viimistleme koalitsioonilepingut  ja tahame siis järgmisel nädalal. Jõuda siis finaali hetkel oleme läinud siis nelja  abilinnapea peale, praegu on kolm, siis üks abilinnapea koht  lisandub ja siis on seoses sellega siis,  et Pärnu kasvab näiteks ka majanduse poole pealt kasvab teedevõrk,  planeeringud, kõik need asjad nõuavad rohkem ressurssi  ja volikogu esi. Mehe kohast on juttu olnud ja näeme seda IRL-i poolt täitmas. See, et Keskerakond saab kusagil koalitsiooni,  see tekitab kuidagi väga suurt elevust. Eriti tekitab elevust Pärnus, kus Keskerakond on olnud  opositsioonis kaheksa aastat. Aga ma arvan, et, Iga erakond püüdleb sellele, et oma lubadusi ellu viia  ja kindlasti on seda kergem teha linnavalitsuses kui opositsioonis. Meil on olnud seitse päeva väga tõsiseid arutelusid  ja loomulikult nii nagu iga leppe sõlmimisel enamus aega  ikka läheb programmile teie saate ühe abilinnapea koha,  vastab see tõele. Pärnu linnavalitsuses hakkab siis lisaks linnapeale olema  ka neli abilinnapea kohta ja neist üks kuulub keskerakonnale. Ja. A. Ilmateenistuse ennustuse kohaselt püsib lähipäevadel  libeduse oht, samas annab sadu täna veidi järele. Küll aga on uuel nädalal oodata tugevaid tuuleiile lisaks  juba tuttavale lörtsisajule. Ilmateenistuse hoiatuste kaardi järgi on täna Lääne,  Põhja ja Kagu-Eestis ilmaolukord normaalne samas Kesk  ja Ida-Eestis on antud välja esimese taseme hoiatus. See tähendab, et ilm võib teatud olukordades olla ohtlik. Teeolud on lörtsi ja lume tõttu halvad. Järva, Lääne-Viru, Viljandi, Ida-Viru, Jõgeva  ja Tartu maakondades madalrõhkkond täna ühes sajupilvedega  kaugeneb ja suuremal osal sisemaast saab läbi sajuta meretuulega,  rannikul tuleb hoogsadusid lörtsi ja vihma. Na. Eesti idaservas on kohati lörtsi ja lumehooge. Ja. Eesti sotsiaalasutuse juhid kogunevad täna Raplamaa leida peres,  kus toimub nii hooldustöötajate kutsevõistlus kui  ka ümarlaud, kus arutatakse dementsusega eakate  hooldekohtade küsimust. Augustis tegi õiguskantsleri büroo ettekirjutuse,  mille järgi tuleks oluliselt suurendada hooldajate arvu eaka kohta. Kuigi sotsiaalasutuse juhtide nõukogu nõustub,  et selleni võiks kunagi jõuda, ei suuda täna eakate  suureneva hooldajate arvuga kaasnevat hinnatõusu vastu võtta. Nõukogu liikmed loodavad täna minister Kaia ivaga arutada,  milline võiks olla kõiki osapooli rahuldav lahendus. Samuti püütakse leida selgust sotsiaaltoetuse kasutamise  võimalikkuses hooldekodus elava eaka huvides  ning hooldusametikoha loomise vajalikkuses. Tallinna ülikool tähistab klassiõpetaja eriala kuuekümnendat  sünnipäeva suure juubelikonverentsiga klassiõpetaja eriala  on nii Eesti riigi kui ka ülikooli vaates väga oluline  erialase kõrgharidusega klassiõpetajate ettevalmistamise  pikka traditsiooni võib pidada ka Eesti üldhariduse suure  edu näiteks PISA testi üheks olulisemaks põhjuseks. Väga paljudes riikides pole algklassiõpetajaid sellisel  tasemel või nii pikka aega ette valmistatud. Klassiõpetajate ettevalmistamisel on ainsana säilinud  viieaastane integreeritud õpe. Nii saab optimaalselt integreerida teaduspõhisuse  ja praktilisuse, mis on iseseisva professionaali kujunemise eeldus. Ja välismaalt Kataloonia omavalitsuse majandusminister Sant  tivila astus tagasi. Viila sõnul on tagasiastumise põhjuseks omavalitsusjuhi Karl  Busdemoni otsus lükata tagasi Hispaania valitsuse pakutud  võimalus korraldada Kataloonias ennetähtaegsed kohalikud valimised. Kataloonia radikaalsemad iseseisvustased pole aga rahul  Busdemoni otsusega iseseisvust mitte välja kuulutada. Putš de mont jättis iseseisvuse väljakuulutamise kohaliku  parlamendi otsustada. Parlament hakkab iseseisvumist arutama täna. Hispaania valitsus on hoiatanud, et iseseisvust pooldavad  parlamendisaadikud antakse kohtu alla ning nende vastu on  võimalik kasutada koguni kahte paragrahvi. USA president Donald Trump kuulutas opioidide  ehk kesknärvisüsteemi mõjutavate tugevate valuvaigistite  kuritarvitamise rahvuslikuks tervisekriisiks. Opioidide kuritarvitamise tõttu sureb USAs iga päev 140 inimest. Tervisekriisi väljakuulutamine tähendab,  et opioidi surmade ennetamiseks eraldatakse senisest  tublisti rohkem raha. Trumpi sõnul on plahvatuslikult kasvanud  nii valuvaigistite kui ka opioididest narkootikumide näiteks  heroiini tarvitamine ning tema valitsus peab  selle vastu midagi ette võtma. Uudiseid taas kell kaheksa mõnusat hommikut. Võrreldes eilse hommikuga võib öelda küll,  et Tallinna kesklinnas on vähemalt liiklus küll palju  stabiilsem kui eile. Eile olid inimesed ettevaatlikud, täna tuiskavad kõik ringi  nii bussid kui autod. Täna ennelõunal sajab Põhja-Eestis vihma  ja lörtsi ja pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis  ning kohati 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur täna päeval null kuni kuus kraadi. Kella seitsmese seisuga mõõdeti ida ja Kirde-Eestis miinus  üks kraad. Lõuna-Eestis oli nulliringis Põhja-Eestis üks  kraad sooja ja Hiiumaal Saaremaal kolm kraadi. Päeval täna päeval Kesk-Eestis miinus kolm,  Kirde-Eestis ja Võrtsjärve ümbruses miinus kaks kraadi,  Pärnus miinus üks, Haapsalus üks kraad sooja  ja Hiiumaal ja Saaremaal pluss kraadid ja vaatame üle ka,  mis siis on erinevates Euroopa linnades. Ilm teeb Riias täna kuus kraadi ning pilves selgimistega ilm,  Stockholmis samuti kuus, Minskis üheksa kraadi. Moskvas seevastu sajab lund, nagu meil eile Londonis 14  ja vähene pilvisus ja kõige soojem hetkel Madridis täna  päeval 28 kraadi ja päike. Nii et kui vaadata seda tänast ilma, siis hetkel  Põhja-Eestis on küll selline pluss üks kraad,  kuid päeva peale üle Eesti ilm võib minna mõne kraadi võrra külmemaks,  nii et olge kindlasti ettevaatlikud, kuna lörtsi  ja vihma sajab ja kui külmetab, siis teadagi,  teed on libedad. Tere hommikust, täna on reede, on 27. oktoober,  kell on saanud seitse ja 37 minutit. Terevisioon käib ja käib veel pisut rohkem kui tund aega,  meil siin täna on fookuses muuhulgas väetoidud  ja köögi nurgas toimetab meil Margit Kirsipuu,  kes teeb nõgesest kõikvõimalikke erinevaid  ja põnevaid toite alates nõgesepudrust lõpetades nõgese hummusega. Nii et püsige lainel, sest et saate jooksul saab lähemalt  näha ja kuulda, kuidas neid retsepte teha. Aga tänases saates on meil teisigi teemasid. Ekspert annab nõu, kuidas alanud küttehooajal oma kodu  ohutult soojana hoida. Tallinnas pole siiani 50 meetrise ujulat  ning sportlased ja treenerid pole olukorraga rahul. Mida ette võtta? Pühapäev on üleilmne insuldipäev. Räägime, kuidas aidata insuldihaiget. Ja nagu lubatud, räägime sellest, kuidas oma kodu ohutult kütta,  sest et nagu me kõik teame, on külmakraadid lõpuks  Eestimaale kohale jõudnud, isegi lumi on kohale jõudnud. Nii et just praegu ongi õige hetk meelde tuletada,  kuidas siis ahju kütta või ka, kuidas elektriga oma kodu kütta,  nii et tulekahju järel poleks, sest et esimesed juhtumid. On juba meediast läbi käinud. Aga Holger enok Nõmme päästekomandost on mul siin nüüd  diivani peal vastas istumas, tere hommikust. Tere hommikust. No kui palju väljakutseid seoses küttehooaja algusega  nõmmekad saanud on? Päästjate jaoks siis sügis, talvine periood tavaliselt ongi  esimene märk sellest, et meil hakkavad pihta väljasõidud  küttekolletest seotud sündmustele. Ja. Millal sa viimati näiteks käisid? Viimati ma käisin Pole veel kahteteist tundi mööda sellest,  et eile õhtul siis saime ka väljakutse, kus  siis eramajas oli siis korstnas süttinud tahm. Et jõudsime kohale, selle sündmuse näitel oli heaks  asjaoluks see, et korsten oli mõned aastad tagasi uuesti uuendatud. Ehk siis see tuli ei levinud eluruumidesse,  vaid see põleng toimus siis seal korstnas sees. Me kontrollisime, kustutasime, juhendasime inimesi,  kuidas edasi käituda, et enam sellist õnnetust ei juhtuks  ja ja kõik lõppes hästi. Millised need põhilised probleemikohad siis on kodudes,  et millest need tulekahjud alguse saavad? Et kui me räägime küttekolletest ja kütmisest saanud  tulekahjude põhjustest, siis, Kindlasti on mitte korras kütteseadmed, korstnad,  ahjud on mõradega. Ehk siis see tuli, võib väga lihtsalt pääseda sealt. Eluruumide se süüdata seal ümbritsevat, kas ehitusmaterjali  väga suureks probleemiks meil vahepeal oli küttekollete  ümber pandud põlevmaterjal või küttekollete vastu isegi siis? Küttekoldeid köetakse mitte ebasobiliku materjaliga. Küttekolde uksed jäetakse lahti, küttekolde ees ei ole kaitset,  ehk siis sädemed tulevad välja ja süütavad seal ümbrusest  põlema ja ka murekohaks on isevalmistatud kütteseadmed. Need ei ole nõuetekohaselt tehtud, ei ole järgitud kõiki  ehitusnõudeid tuleohutusnõudeid ja sealt saavad  ka siis alguse väga paljud tulekahjud ja samuti  ka elektriseadmetest. On saanud alguse tulekahjus. No sa juba mainisid, et on suur vahe sees,  et mis materjaliga kütta, et millega siis tohib kütta,  millega ei tohi kütta. Kindlasti ei tohi kütta prahti, prügi, samuti ei tohiks  ka küttekoldesse panna immutatud puitu värvitud puitu,  ehitusjäätmeid, sest sellise puidul on keemiaga teda  töödeldud ja see põlemine ei ole puhas. Sealt tekivad erinevad keemilised ühendid,  mis siis ladestuvad kõik küttekoldesse korstnasse  ja teatud aja pärast nad võivad seal süttida  ja põhjustadagi tulekahju kütta oleks mõistlik  siis korraliku halupuuga, mis on kuiv seal. See puu tuleks ka tuppa tuua, võib-olla päev ennem kütmist,  kui ta seisab välitingimustes, et see väline niiskus,  mis sinna puupinnale on läinud, et see saaks ilusti ära  kuivada ja saaksime alla panna. Kindlasti need puud peaksid sobima sinna küttekoldesse,  et nad ei oleks liiga pikad. Et oleme näinud ka juhtumeid, kus see puu jääb ahju uksest välja,  ei saa ahju ust sulgeda. Ümarhalu tuleb kindlasti pooleks lüüa ja need olekski niisugused. Väiksed märksõnad. Praegu me oleme peaasjalikult keskendunud nii-öelda  puuküttega ja ahiküttega majapidamistele,  aga ometigi nüüd on käes see periood, kus,  eks ju ka keskküte läheb tööle ja ja mõnedes kohtades veel  võib-olla ei ole, kes kütte tööl tööle hakanud,  mis tähendab seda, et paljud inimesed varustavad  või kuhjavad oma kodud üle erinevate puhurite  ja elektriradiaatoritega, et kui palju sealt pinnalt võib  ohtlikke olukordi tekita. Võib tekkida, et siin on jällegi inimene,  peaks vaatama, et see puhur heliradiaator oleks töökorras. Teine väga oluline on see, et see elektrisüsteem,  juhtmed, kuhu ta ühendab, selle pistikud,  et need oleks töökorras, et sealt ei saaks alguse tulekahju. Samuti ei tohi ühegi puhuri ette panna mitte  või põlevast materjalist esemeid. Et need võiksid kergesti süttida, et need,  need on, need murekohad, et oleme näinud  ka juhtumeid, kus elektri puhul peale hakatakse riideid  kuivatama ja need riided on sealt väga kiiresti süttima ja,  ja tulekahju on, on kiiresti tekkimas. Kui tihti peaks endale korstnapühkija külla kutsuma? Korstna pühke tuleks kindlasti kutsuda vähemalt kord aastas,  et Need küttekoldeid, kus köetakse hooajaliselt  ehk siis sügisest kevadeni on siis vähemalt üks kord aastas nõutud. Kui nüüd köetakse aastaringselt või kütteseade nõuab  või köetakse teatud likipuudega, siis on  ka soovitus kaks korda aastas seda korstnat pühkida ja,  ja see hooldus, ütleme enne iga, too aega ei ole,  ainult siis see korstnapühkijaid tulekski vaadata kriitilise  pilguga üle kõik need küttekolded, korstnad,  et sinna ei oleks tekkinud mõrasid pragusid,  kus siis see tuli, võiks välja pääseda ja seda on alati  soovitatav teha hooaja lõpus, sest kui me jätame  selle tegevuse sügisesse või praegusse aega,  siis pottseppadel, korstnapühkijatel on väga kiired ajad  ja te ei pruugi saada oma probleemile lahendust enne hooaja algust. Aga kui nüüd selle intervjuu järgselt keegi tekkis mõte,  et vaadata oma korsten üle, vaadake kindlasti veenduge  ja kui te avastajate puuduse, siis ei ole  ka praegu hilja seda likvideerida, vaid tuleb tegutseda kohe. Et ei juhtuks õnnetust. Aga suur aitäh täna hommikul terevisiooni tulemast,  Nõmme päästekomando rühmapealik Holger Enok. Ja neid näpunäiteid jagamast. Nüüd aga läheme siinkohal edasi muusikaga. Argo Vals on täna hommikul külas. Argo Vals siis muusika, helilooja, kes siis järgmisel aastal  ka oma kolmandat stuudioalbumit Kolmanda stuudioalbumiga valmis saab ning kahte singlit täna  hommikul te kuulete ka. Ja väsimatule unistajale oli siis lugu, mida kuulsite  ja võib öelda, et unistamisest võime me nüüd  ka rääkida, sest teema selles, et ei ole. Põhja-Eestis 50 meetrise ujulat tere hommikust,  Karol Komaneni, Eesti ujumisliidu president  ja Martin Liivamägi sportlane, treener, ujuja. Tere hommikust. Tere hommikust. Kust, no kui suur see unistus siis on? Unistus on suur, 50 meetrine lausa, aga ta on päris reaalne,  et kui rääkida nüüd selle asja vajadusest,  siis ujumine on Eesti top kolm ala. Et laste ja harrastajate ja noorte arvus jalgpall on esimene  ja siis tuleb ka see ujumine ja võimlemine. Võime nüüd küsida, et kuidas tundus, kui terves Eestis  või Põhja-Eestis poleks täismõõdus jalgpalliväljakut  või täismõõdu staadionit, kus trenni teha  ja nii edasi? Päris päris võimatu, see on. See tundub päris võimatu, eks ole. Martin ujuja ja treenerina, kui te kirjeldas te seda,  et kui olümpiadistants on ikkagi 50 meetrit  ja 25 meetrise basseinis tuleb treenida,  mis see, mis see reaalselt tähendab? Sportlasele no tegelikult see on hoopis erinev spordiala,  võib, no lausa nii öelda, et, et see 50 meetri basseini  treening on hoopis vastupidavam, sul on rohkem vastupidavust vaja. Ja see treening iseenesest on hoopis teistsugune,  et, et kui me läheme olümpiabasseini me näeme,  kes on tippsportlased, kes on treeninud terve aasta läbi  mitmeid aastaid pikas basseinis just selle jaoks  ja siis me võtame need, kes treenivad lühirajal,  kes on siis võib-olla natuke nii-öelda veealuse spetsialistid,  siis nemad pikarajal päris nii hästi hakkama ei saa. Ma võin öelda, et kui meie siin võib-olla teeme paarkümmend  tõmmet selle 25 meetri peale, on päris hea otsas natukene puhata,  siis Martini sugune tippsportlane vee alt libiseb 10 meetrit,  teeb mõned tõmbed ja läheb juba pöördesse,  et selle 25 meetri peal saab ujuda kuskil 10 meetrit,  et nad enamasti ongi vee all, seal selles väikses basseinis,  et ujuma nagu ei pääsegi. Aga mis on see põhjus, miks veel ei ole siis seda 50  meetrist ujulat ikkagi tehtud, et vajadus on,  tundub, et on väga suur. Vajadus on suur ja ütleme, et see on poliitilise otsuse taga  ja kui nüüd otse öelda, siis ega sellesse teemasse on  suhtunud positiivselt siin erinevad võimupidajad. Ja aga ta on suhteliselt suur projekt riikliku tähendusega,  et ütleme, Tallinna linna võim üksi võib olla ei käi üle,  et siin oleks nagu riigi tugeva ja ja natuke naljaka pooleks,  aga tõsilugu, et Ansip ja Savisaar ei mahtunud ühte basseini ära,  lihtsalt. Sellepärast tehti palju väikseid Võib-olla sellepärast tehti palju väiksed,  aga nüüd on nagu olukord teine ja me siin oleme päris  optimistlikult selle asja osas. No kui ikkagi sellest treenimisest rääkida,  siis kui palju ütleme, tippsportlased vajavad näiteks  treeninguks nädalas noh, ütlemegi, kui meil on nüüd vaja  seda 50 meetrise ujulat, kui palju reaalselt on vaja teha trenni,  et lihtsalt ma üritan aru saada sellest ka aja ajalisest mahust,  kui on palju väikseid basseine, siis tippsportlased ikkagi  peavad ju tegema trenni noh, nii-öelda plaani järgi,  et. No kuidas, kuidas see välja näeb, kui me tippsportest räägime,  siis ma arvan, et see veetreeningumaht ajaliselt on umbes 20 tundi. Et kellel rohkem, kellel vähem, noorematel kindlasti vähem,  aga 20 tundi on see, mis tegelikult on miinimum,  et võistelda siis teiste maailma tipptegijatega  ja seda siis enamuselt pikal rajal, et kindlasti võib-olla  kaks-kolm treeningut seal ütleme 25 protsenti võib-olla lühirajal. Aga enamus töö tuleks ikkagi ära teha seal pikal treening basseinis. Ja milline olukord ütleme praegusel hetkel siis,  et noh, kas praegusel hetkel iseenesest küll on väiksemad ujulad,  aga kas seesama ütleme, nagu koormuse saab kätte või,  või on ka meil probleem, sellest on üldse vähe ujulaid. No tegelikult on see, et isegi 25 meetri ujulaid on meil vähe. Et me võib-olla selle parimad saavad selle koormuse kätte,  aga jällegi see ei ole seesama koormus, ütleme,  mis me saaks pikarajal. Et see vahe on tegelikult päris suur, et kõrvaltvaatajale  võib olla. On raske aru saada, aga need, kes sellega asjaga on  igapäevaselt seoses, need teavad, mis on vahe lühirajal  ja pikaraja ujumise Karol soovib lisada. Jah, et asi numbritesse panna, siis meil on tegelikult  krooniline veeaja defitsiit ka nendes lühiliste lühikestes basseinides,  mis meil on, et niisugune 20 protsenti pool tundi igast  trennist jääb puudu, kui otse öelda ja see ongi see vahe,  mis meil nagu päris tipust võib-olla puudu on,  nii et meil on lisaks sellele 50 meetri ujulale lihtsalt  veeaega oleks juurde vaja. No ma saan aru ka, et patiseis on toetustega,  sest ma saan aru, et toetused on just tulevad nende  tulemuste pealt, mis just selle olümpiarajal tehakse. Jah, et Eesti võistlusspordi tulemuslikust hinnatakse  olümpiadistantside järgi, ehk siis kui öelda,  et ujumine, siis ujumine toimubki 50 meetri basseinis 50  meetri distantsidel. Et jah, et seal seal see probleem ka natukene on,  et tulemused peaks tegema seal 50 meetrises basseinis,  aga meil ei ole ühtegi 50 meetrise basseini,  kus trenni teha või tulemusi teha. No selge on, see, saame aru, probleem on olemas,  mida te kavatsete siis ette võtta, kuidas seda nagu  tähelepanu üritate siis poliitikute seas võib-olla leida. Eks me siin kutsume oma rahvast üles ja oleme käivitanud  petitsiooni e-väikse üleskutse, et ega ongi plaan  positiivselt innustada meie poliitikuid,  see otsus nüüd lõpuks ära tegema. Ja ka lehekülg kodulehekülg teil olumpia ujula.ee,  et siis kõik, kes tahavad ka toetada, lugege see läbi  ja petitatsioonil, siis oleks allkirju vaja kõvasti. On see nii kõvasti juurde? Kõvasti juurde jah. Et ütleme, et kui meie algne eesmärk 10000 lootsime natuke  kergemini saavutada, siis praegu ongi üleskutse,  et me saaks kõigepealt oma enda kõik ujumissportlased harrastajad,  tegijad sinna ja siis natuke suuremale ringile ka,  et et võib-olla kõik teised teiste alade sportlased  ja esindajad, et. Eks ta ole nagu kutsume rahvast üle üles valima,  et oleks ta Facebooki laike de küsimus, et  siis oleks, ma arvan, see 10000 meil täis juba,  aga siin peab minema keskkonna ja päris allkirja andma,  aga aega võtab üks minut per inimene, nii et tehke ära. Nii et tõesti tehke ära, üks minut kulub vaid,  et toetada olümpia, võib-olla teie allkirjas sõltub  ka sellest, et kas meil on varsti 50 meetrine olümpiaujula  või mitte, igatahes suur-suur tänu täna hommikul Martin  Karol sellest probleemist rääkimast. Loodan, et siis läheb ujujatel ja ka harrastajatel lihtsamaks. Kui rääkida veel harrastustest ja erinevatest töökohtadest,  siis. Eile toimus esmakordselt spetsiaalselt seitsmendale kuni  üheksandale klassidele siis suunatud töövarjupäev  ning reaalselt siis said õpilased proovida erinevaid  töökohti ning osa võttis 220 noort 160-st koolist  ja meil on ka ühe ameti esindaja. Töövarju saame näha, nimelt seitsmenda klassi õpilane Anette  Reivik käis töövarjuks operatsiooniõe juures  ja see operatsiooni õe juures Aili Kivi,  kes siis näo ja lõualuu kirurgia keskuses töötab  ja Anett ise filmis selle päeva. Operatsiooni jõe töö varjuks. Tee. E töökarjus sellepärast, et ma tahaksin päriselt  ka kirundiks saada ja male. Mulle meeldis see, et. Meile näidati Istume, mis siin on ja mis? Taset näha aasta. Ma võin selle kohta öelda, et maks maksab. Maksuametis seede kulglas, vahet ei ole. Maks on imeline. Kokasaade vend Veis täna kell pool üheksa õhtul Eesti Televisioonis. Lennunduses on selline hea reegel, et kui lennuk on maa peal,  siis ta sööb raha. Kui lennuk on õhus, teenib raha. No pesumasinad tahavad ära lennata, sellepärast kui jalad ei  ole noh, nagu ilusti reguleeritud, eks ole. Töörööbikud täna õhtul kell kaheksa Eesti Televisioonis. Selles inglise graafkonnas Näib elu läbimisti tüll. Ent siinsete kuritegude rohkusele ei pääse ligi küll ükski  teine paik, kogu igas. Inspektor Banabil tuleb aina uurida ja seada end ohtu. Menuka krimisarja Mitsomeri mõrvad uus 19. hooaeg täna kell  21 40 Eesti televisioonis. Tänases terevisiooni kööginurgas valmistab Margit Kirsipuu  meile väega toita ja teeb seda peaasjalikult nõgese abil. Margit, sa hakkasid ennist meile valmistama väeputru. Kas see nüüd valmis saamas, et ma näen, et,  et vist tatar on ära keenud? Puder on täiesti valmis ja kui, kui tatar oli pehme  ja natukene ka maha jahtunud, siis ma segasin siia hulka nõgesepulbrit. Siin on teda muidugi väga palju, aga kuna ta on  nii võimas ja nii kontsentreeritud puru,  siis teda läheb väga vähe, nii et tegelikult  selle pudrupoti peale. Pisikene teelusikatäis on täiesti piisav. No me saame maitsta seda putru kindlasti saate järgmises tunnis,  praegu on aga kell saanud kaheksa, mis tähendab,  et anname sõnajärje Juhanile. Ja. Tema. Tere hommikust, USA rahvusarhiiv avaldas eile rohkem kui  2800 dokumenti, mis on seotud USA presidendi John eh Kennedy  mõrva uurimisega. Kennedy tapeti 1963. aastal Texases. Enamik USA presidendi John, et Kennedy mõrva uurimisega  seotud dokumente tehti avalikuks juba 1990.-te alguses. Viimased 3000 kõige tundlikuma sisuga dokumenti pidid  saladus katte alt automaatselt välja tulema eile  rahvusarhiiv avaldaski õhtul neist enamiku,  kuid viimasel hetkel otsustas president Donald Trump,  et mõned dokumendid jäävad rahvusliku julgeoleku huvides salastatuks. USA meedia andmetel soovitasid presidendil sellise otsuse  teha föderaalse juurdlusbüroo ja luure keskagentuuri ametnikud. Väidetavalt soovitakse nii kaitsta võimalikke allikaid,  kes uurimise ajal USA luureagentuuridele informatsiooni jagasid. Nende hulgas on tõenäoliselt ka kunagisi välisagente,  keda Venemaa, Kuuba ja Mehhiko ametnikud võivad  avalikustatud materjalide järgi tuvastada. Erinevatel riigiasutustel on nüüd pool aastat aega,  et salastatud dokumendid üle vaadata. Herse usu mon, whe te Goverment Tide show Wel Transparency  About terning point on American history Fine ida make mens  For Les. Ant pliity an Cover of the nighted sexis. Kennedy mõrva uurinud ekspertide arvates viimastes  dokumentides suuri üllatusi välja ei tule. Küll aga võib selguda, mida tegi Le Harry OsWald paar kuud  enne Kennedy mõrvamist Mehhikos. Seni avaldatud andmete järgi kontakteerus Oswald Mehhikos  Kuuba ja Nõukogude Liidu luurajatega ning väidetavalt rääkis  ta seal avalikult. E plaanib Kennedy mõrvata. Mõned. Tallinnas Maarjamäel avatakse pidulikult filmimuuseum,  mille interaktiivne ekspositsioon annab muuseumi  külastajatele võimaluse omal nahal kogeda filmi tegemise  protsessi algusest lõpuni. Eesti ajaloo muuseumi juures tegutsevasse filmimuuseumisse  juhib läbi lossipargi punase vaibaga filmiallee Muuseumi  esimene püsinäitus. Tuubeks avati külastajatele juba oktoobri alguses. See võtab filmitegemise protsessi pulka kadeks lahti  ning jagab filmitegemise ja filmitegijate saladusi. Näitusel liigutakse justkui läbi kaamera taguse maailma. Aimu saab stsenaariumi, võttepaiga, montaaži,  valguse ja heli rollidest. Ühe hea filmi juures. Filmimuuseumi hoones on oluline koht 210 kohalisel kino  ja konverentsisaalil, kus saab korraldada  nii filmilinastusi kui ka muid üritusi. Jaa. Pärnu maakohtus olid külas Leedu kohtute esimehed,  et uurida, kuidas kohtureform kohtute tööd muudab. Eestis toimus kohtureform 2006. aastal. Leedus on see käivitumas ja uuest aastast jääb 49-st kohtust  järele vaid 12. Eesti õigusemõistmise kiirus ja efektiivsus on Euroopas  kõneaineks ja meie kogemustest soovitakse õppida. Leedus on alles jäävatele kohtutele juba esimehed välja  valitud ja nemad käisid ki Pärnus. The contsept of the reform as sein from ouar colle from  Estonia becas. Five erago. President of Pärnu olleegu. From Estonian Judisseri te were in Letwania and Cher  experience and vision of of Reformation of Godissheri. Eesti kohus on Euroopa üks efektiivsemaid edu põhjus on  2006. aasta reform. 2006.-st aastast on väiksed, kohtud liideti kokku suuremateks. Kui meil tollal oli 12 maakohut Eestis, siis täna on ainult  neli maakohut. See annab võimaluse ressurssi paremat jagada,  kohtunike teadmisi rakendada teistmoodi,  kuivõrd Leedus on seesama reform, nüüd see väikeste kohtute  ühendamine ühe suuremateks eesmärgiks võetud,  seekord on Leedu külalised valitud kohtute esimehed tulnud Pärnusse,  et kuuldav eelkõige Pärnu kogemust ja selle läbi  ka siis Eesti kogemust selle reformi tulemuste saavutamisel. Oli. Ja spordist autoralli maailmameistrivõistluste Walesi etapp  avati eile õhtul pimeduses sõidetud publiku katsega,  kus Fordi kihutavad Ott Tänak ja Martin Järveoja näitasid  neljandat aega. Avakatse võitis valitsev maailmameister Sebastien je. Täna kaotas meeskonnakaaslasele jee 0,6 sekundit. Prantslase ja eestlase vahele jäid Toyota pilooti arima Mati  latvala ja Hyundai sõitjad. Jerina Will Tänak ütles pärast katset ralliraadiole,  et see katse oli publikule ralli ise algab alles täna. Hooaja lõpus M Spordist lahkuv Tänak on praegu  maailmameistrivõistluste punktitabelis teisel kohal  ning säilitamaks enne Austraalia rallit teoreetilist  võimalust tiitlivõidule peaks ta Walesis koguma vähemalt  seitse punkti rohkem kui je. Täna sõidetakse Walesi teedel kuus kiiruskatset. Pärast novembrikuist Austraalia rallit jätkub Tänaku karjäär. Toyotas. Uudiseid veel kell pool üheksa. Ilusat hommikut. No Tallinna kesklinnas ei saa hetkel väga hästi aru,  kas sajab lund, lörtsi või vihma, sest täpselt selline  ummärane sadu siin hetkel taevast alla tuleb. Enamasti on täna pilves ilm ja ennelõunal sajab Põhja-Eestis  lörtsi ja vihma, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis  ning rannikul kohati kuni 14 meetrit sekundis. Kella seitsme seisuga mõõdeti Kirde ja Ida-Eestis miinus üks kraadi. Lõuna-Eestis oli nulli ringis, Põhja-Eestis üks kraad sooja. Hiiumaal Saaremaal kolm soojakraadi. Päeval Kesk-Eestis läheb külmemaks miinus kolm,  Kirde-Eestis Võrtsjärve ümbruses miinus kaks kraadi,  Pärnus miinus üks, Haapsalus juba plusskraadid üks kraad  ja Hiiumaal kolm kraadi ning Saaremaal neli pügalat  ja vaatame üle, mis siis ka Euroopa silm teeb. Riias täna kuus kraadi ning pilves selgimistega ilm,  Stockholmis samamoodi kuus kraadi Minskis üheksa Moskvas on  sarnane ilm meie ilmaga, mis eile oli, siis on üks kraad  ja sajab lund, Londonis 14 ja Madridis 28 kraadi. Nii et päeva peale ilm läheb külmemaks, siis tasub olla ettevaatlik,  sellepärast et kui ma praegu vaatan Tallinna liiklust,  siis see eilne ettevaatlikkus küll täna kuidagi ole mõjutanud,  täiesti tavapäraselt. Autod kihutavad ringi, aga päeva peale olge ettevaatlikud,  sest paar kraadi läheb ilm külmemaks. Ilm on meil selline trikitaja praegusel ajal igal juhul,  kui Martini nüüd uskuda ja kindlasti tasub teda uskuda,  siis täna tasub vett hülgavad riided selga panna,  sest et taevas sajab alla midagi vihma, lume,  lörtsi ja nende kõigi. Ühismõjul sarnanevat siis ollust, ühesõnaga jah,  pange ennast vastavalt riidesse. Meil tänases saates tegutseb kööginurgas Margit Kirsipuu,  kes valmistab põnevaid toite nõgesest. Jah, te kuulsite õigesti, ta valmistab nimelt väetoit  ja siis põhikomponendiks seal sees ongi nõges. Aga teised teemad ka, vaatame need kohe üle. Insult võib kaasa tuua halvatuse või kõne  ja mäluhäired. Räägime, kuidas insuldist taastuda. Toome teieni värske filmisoovituse ees ootavaks nädalaks. Ja meediarubriik on meil loomulikult täna  ka külalised on juba grimmi toas valmis nimelt Tallinn  Dollsi asutaja Mari Martin ning insener ja mälumängur Indrek  Salis on värsked lehed ja värsked teemad ette võtnud  ja saame neid juba umbes 12 minuti pärast üheskoos siin  terevisiooni diivani peal arutada. Praegu aga hakkame rääkima insuldist ja täpsemalt insuldi  taastusravist seepärast, et eesootaval pühapäeval  tähistatakse või peetakse üleilmselt insuldi päeva,  et siis sellele sageli invaliidistavale haigusele tähelepanu  tõmmata ja insult tekib siis kas aju veresoonte sulgemisest  või või lõhkemisest ja umbes kolmandik insuldi patsientidest  saab terveks kolmandik. Sureb ja umbes kolmandik vajab siis alalist taastusravi. Nüüd on meil külas Põhja-Eesti taastusravikeskuse neuroloog  Marika nurm, tere hommikust. Alustuseks, kui palju üleüldse esineb Eestis insulti? No insultide arv on nüüd viimastel aastatel viimastel  aastatel olnud umbes 4000 ja Eestis on tegelikult insuldi  nii-öelda kiirabiteenistus tegelikult väga hästi nagu välja arenenud. Ja sellega seoses ma just vaatasin neid numbreid,  mida doktor Jaanika kõrv esitas ja seal umbes oli näha,  et üle 3600 nendest 4000-st tegelikult hospitaliseeriti  mis tähendab seda, et nad saavad parima ravi sellel just  akuutses faasis. See on üks korralik Eesti väikelinnatäis inimesi,  tegelikult Põltsamaal elab umbes 4000 inimest,  et me võime siis siin ette kujutada, et tegelikult see hulk  on ikkagi päris suur, keda insult aasta jooksul tabab,  eile õhtul ringvaates oli eetris lugu Raio Piirojast,  kes siin sellel aastal 38 aastasena sai Tallinna  rattamaratonil osaledes ka sellise miniinsuldi. Vaatame korraks seda eilset ringvaate lõiku. Mis siis viis nädalat tagasi juhtus? Tallinna rattamaratoni ajal kõrvemal Saime stardist minema ja ega palju sõita ei saanudki,  et siis hakkas, hakkas pea valutama ja. Ja alguses mõtlesin, et äkki nikastasin kaela ära,  et maastikusõit ka ja rapu rapumist on kõvasti,  aga siis vaatasin, et kael liigub, et et,  et asi tundus nagu imelik ja valu läks järjest suuremaks. Ja siis vaatasin, et ilmselt ilmselt vist võib-olla oma  jõududega finišisse tagasi ei sõida, et et  siis pidasin mõne kaasvõistleja kinni ja,  ja lasin, lasin kiirabi, kutsud endale, andsid,  valuvaigistid, andis, andis nagu valu valu järgi  ja viisid mu kohe mustama haiglasse. Et siis seal pandi kompuutrisse ja, ja siis seal seal tuli  ka diagnoos. Mis diagnoos siis oli? No diagnoos oli, et üks, hästi pisike veresoon on,  on katki läinud? Kas seda saab nimetada insuldiks, no pigem miniinsuldiks,  et. Aga jah, nii ta, nii ta on. Me oleme insulti harjunud pidama ikkagi pigem eakate  inimeste haiguseks, et aga Raio piiroja on kõigest 38,  kui tihti juhtub seda, et, et ka noort inimest võib insuli Tabada no tegelikult on see ikka suhteliselt kasuisane,  et tegelikult on insuldi haigeid ikka alates 65.-st  eluaastast ja kui me vaatame sellest 65.-st eluaastast,  siis kõik 85 protsenti insultidest juhtub just nimelt nendega. Ja see, et niisugune väike veresoonekene nii-öelda aju ajus  seal lekkis, no see oli tõenäoliselt väikesele veresoone  nii-öelda tuse probleem. Ja, ja, ja noh, inimene paranes nagu ma saan aru kolme päevaga,  nii et noh, seda me jah, see on niisugune kasuistiline juhtum,  tegelikult on insulti haige ikkagi vanem inimene  ja need inimesed keelt, kellel on väga palju ikkagi neid  igasuguseid riskifaktoreid. Noh, meil on olemas need riskifaktorid, mida me saame nagu  modifitseerida ja on need riskifaktorid,  mida me ei saa modifitseerida. Me ei saa mitte, me ei saa modifitseerida oma vanust  ja geneetikat, aga me saame modifitseerida näiteks oma toitumist,  me saame oma liikumist, kolesterooli jälgimise,  eks ju füüsilist aktiivsust, suitsetamise lõpetamist  ja nii edasi ja nii edasi. Just nende krooniliste haiguste nagu kontrolli all hoidmine  on tegelikult väga tähtis insuldi preventsioonid. Ja kui vaadata selle aasta nagu ütleme seda insuldipäeva  slõuganit siis ongi niimoodi, et insult võib raba taga,  no tähendab tabada igat inimest, aga ka kõik inimesed saavad  teha midagi selle preventsiooniks. No kui insult on siiski tabanud inimest millised võimalused  on tal Eestis saada taastusravi, kui kvaliteetne see meil  siin Eestis on? Tähendab, mina arvan, et on päris kvaliteetne,  et me oleme nagu, ütleme kõik need insuldimeeskonnad,  kus praegu nagu tööd tehakse ja tegelikult on välja arenenud  erinevate terapeudide nii-öelda välja päris hästi ei koolitatud. Seltskond, kellega saab tegelikult meeskondlikku tööst teha,  sest et mis on insuldi puhul kõige tähtsam on see,  et seal ei ravi nagu üks arst või üks terapeut,  vaid tegelikult, kuna insuldi haigel on tavaliselt probleeme  nii välu, kõne erinevate algatustega, siis ongi niimoodi,  et selle kogu töö patsiendiga tegelikult teeb koos kogu meeskond,  tähendab nad kõik koos igaüks muidugi omal ajal mingil  määral mõned tööd nad teevad ka koos ja selleks,  et seda koostööd nagu ütleme, komplekteerida selleks meil on  siis nagu peale seda, kui on patsient sisse tulnud haiglasse  siis paari päeva pärast me teeme niisuguse meeskonna koosoleku,  kus me siis ka vahetevahel koos selle patsiendi endaga,  kui ta on kognitiivselt see niisugusel tasemel,  et ta saab osa võtta, aga ka keegi nende pereliikmetest  ja siis me otsustame täpselt, kuhu me selle patsiendiga  tahame selle aja jooksul jõuda. Ja mis on see täpne eesmärk. No kui nüüd kokku võtta, mis kuulub insuldi taastusravi hulka,  mida insuldi patsiendiga tehakse, et tema olukorda parandada? No tähendab, seal ma räägingi, et, et insuldipatsienti ei  saa ravida niisugune haigla, kus ei ole hästi  kvalifitseeritud ja suurt meeskonda, sellepärast et meil on  ja sinna meeskonda kuuluvadki just needsamad spetsialistid,  keda ma nimetasin. Et füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed,  psühholoog, pluss loomulikult arst ja ka väga tähtis osa on  seal tegelikult hooldajal õendus-hoolduspersonalil,  sellepärast et sageli on vaja nende patsientide asendeid jälgida,  et ei tekiks tüsistusi. Ja terve taastusravi vältel me loomulikult  ka jälgime, et patsiendil tekiks võimalikult vähem erinevaid tüsistusi,  sest iga tüsistus aeglustab meil selle taastusravi läbiviimist. Ja ma tahaks veel ühe asja öelda, mis on väga tähtis,  mitte kõik haiged ei kuulu statsionaarsele taastusravile,  sest meie ütleme niisugusesse haiglasse,  kus me tegeleme intensiivse insuldi taastusraviga,  see tähendab seda, et patsient nagu kolm tundi päevas peab  olema võimeline osa võtma väga erinevatest  ja väga temal palju motivatsiooni ja tahtejõudu nõudvaid tegevusi. Kui ta ei ole selleks võimeline, siis tegelikult need haiged  ei kuulu sellesse kontingenti. Ma tahan väga tänada teid. Marika Nurm, Põhja-Eesti taastusravikeskuse neuroloog  ja asutaja, et täna hommikul terevisiooni tulite. Te olete ka kirjutanud raamatu insuldi taastusravi  ja see on alates tänasest Jah, tähendab, alates homsest on ta nüüd Apollo raamatu  poodidest saada ja see tegelikult see raamat ongi ühe,  nagu ütleme, niimoodi lugejaskond võiksid olla just kõik  need spetsialistid, keda ma nimetasin, perearstid,  neuroloogid, ütleme, õed, kes tegelevad taastusraviga,  sest siin on antud ülevaade tõenduspõhisest,  meditsiinist, mida tegelikult terve see meeskond peab koos kasutama. Aga suur tänu teile ja nüüd sõnajärg taaskord kööginurka,  kus on valmis Martin ja Margit. Ja Margit siin hakkas põristama, saame kohe smuutit süüa. Tund aega on nüüd siin köögis. Toimetatud, mis siis siin, kas on midagi,  mida ma saan juba süüa? Kõht on tühi? Kõht on tühi, aga tee kohe algust pudruga,  näed, et siia on tõstetud. Paras ports valmis. Ja kohe ma panen siia juurde. Ühe kui siit saab väge, siis sellest nõgese lodjapuu Smuutist saab. Energiat. Saab energiat ja energiat on vaja. Nii ma teen kohe. Meil on siis täna väetoiduga tegemist ja nõgese toortatra pudru,  ma kohe ampsan ja vaata, mis maitsega see on. On tunda. Mis on põnev, on see, et seesama lehtkapsas no see on hea  krõmps ja ütleme, noh, tatar on, toortatar on nagu tatar  enamasti ikka. Aga need kooslus on väga mõnus ja, ja nüüd see energia,  mis, mis sa siia sisse siis panid, põristasid. Ma põristasin ära sellise põneva mahla, mis on valminud lodjapuust. Et need on need praegused väemarjad, mida on võimalik lume  alt välja kraapida. Ja, ja näiteks, kui on külm, siis nii pihlakas kui odjapuu  muutub magusamaks. Kui ma Ma proovin korra seda hoia puu marja, kas ta on paks? Ta on natukene mõrkjam, isegi kui, kui on pihlakas  ja nii ma olen teinud nii pihlakamahlaga kui  ka lodjapuu mahlaga smuutid, siis ma siia juurde panen  selle kiudaine ja külmkuivatatud nõgesesegu. See nüüd see, see kiudaine on siis see, mis on see prebiootikum,  mis meie soolestikus soolestiku valmistab ette. Et need kasulikud ained, mida me siis marjadest  ja taimedest saame tõepoolest ka imenduksid,  et kui me muidu võtame siin võib-olla rauapreparaate,  aga tegelikkuses meie organismi see ei imendu,  siis need prebiootikumid ja need vitamiinid on need,  mis aitavad, et me saame ka tõepoolest, et me omastame neid. No üks asi mind ennast sellist magusasõpra huvitab,  me oleme siin sellist hommikul putru teinud,  siit ma ampsan kohe juurde, siin on meil hummust. Hummuse sees on jah, nõgesed, kui seda saab asendada,  siis. Näiteks kas peedi või spinatiga, aga minu valik on olnud  hummused kikerhernes oliivõli sealpool kuskil oli. Ja natukene taiinit, selle võib ka ära jätta,  iga kord ei pea need seesama pastaka mängima,  et on ka sama sama hea. No magusast jõuame veel rääkida, sest täna väetoitu läbi  terve saate, me proovime ja katsutame ja vaatame,  mida me siis kas, mis magusat me teeme siis. Aga las see jääb praegu üllatuseks, las jääb üllatuseks. Minu viimane üllatus oli see, et nõgese ummus väga-väga maitsev. Ma söön seda kohe varsti veel. Ja film, millest, mida te just treileri jupikest nägite Sasa  rusz film, siis sama režissöör, kes mandariini tegi sellest  filmist me räägime tänases saates veel, kuid kõigepealt meil  on hea meel täna hommikul lehtede ülevaadet tegemas. Mari Martin ja Indrek. Saylis tere hommikust teile. Hommikust olete jõudnud ülevaate saada, millest  meediamaastik kihab. Täna hommikul. Üheskoos üle vaata. Aku töö, et, Kuidas siis saak on, on täna ka pommuudiseid  või on selline rahulik päev, see reede täna? No mind vahel reede nagu rõõmustab sirbi näole,  et tegelikult on tore päev reede. Suhteliselt rahulik ja midagi eriti pommuudist ei ole,  et esialgu vaatasime, et mis siit üldse leiab,  aga niimoodi tasapisi lugedes ikka leiad üht-teist. No väga põnev Maris, sinul on käes Eesti Päevaleht, mis  ja näpp on kuskil vahel, mis sa sealt leidsid? Ma tegelikult võib-olla isegi postimees ja mulle meeldib  nagu vahele lehti alustada just lõpu poolt. Ja siis mind hästi rõõmustas tegelikult see,  et, et väikene prints tõlgitakse setukeelne  ja minu meelest on tal ka nii tore nimi. Sillakene prints, sillakene just et ma mõtlesin täitsa,  et see oleks küll küll raamat, mida ma tahaksin jälle uuesti  läbi lugeda ja, ja siis ma juba kuulen, et  või siit loen ka edasi, et sellele setukeelsele kirjandusele  tuleb ka väikene järg, nii et see on siis selline avapauk,  et tuleb veel siis edasi, Kivirähk tõlgitakse  ja siis ka peko, siis mis on setu? Setu siis Tuleb siis uuesti Ellega see tugevas. Ise setu või, või sa ütlesid, et sa plaanid. Uuesti lugeda väikest printsi setu keeles saaksid sa aru  mind just huvitabki, et tegelikult Bekot,  ma käisin vaatamas etendust Setumaal ja siis jah,  päris selline väljakutseid esitav oli, see küll,  aga ei üht koma teist ikkagi sai aru ka. Indrek väljakutse leida uudis päevalehest,  mis. Ja siin oli Eesti vabariigi 100 nädala rubriigis meenutus  2000.-st aastast ka 2000.-st aastast, kui Erki Nool sai  olümpiavõitjaks kümnevõistluses Sydney s  ja ja, ja ma noh, ka mäletan, kui kuidas sai pöialt toitud  siin telekat. Aga väga eredalt seda hetke meil oli, koolis võeti nii-öelda  tundides vabaks ja, ja siis vist aulas oli televiisor ja,  ja kõik said sellele kaasa elada. Ja, ja, ja see oli ju selline närvide mäng,  et, et kettaheite tulemus ei läinud alguses kirja  ja alguses oli siis valge lipp, siis oli punane lipp. Ja Erki Nool läks rääkima, et idon feel i don feel ta ei tundnud,  et jalg oleks läinud vastu sektori serv,  aga tšehhid, konkurendid raiuvad vastupidist  ja püüavad kohtunikke mõjutada. Aga mis on kõige parem selle asja juures,  noh ka ka meil oli palju kahtlejat, kas ikkagi Erki Nool sai  nagu õigel teel selle kulla aga aga tehti ekspertiis,  kriminalistika ekspertiis ja, ja geodeedi  ja mõõdistajad ja tšehhid endi poolt veel hiljem  ja siis tšehhid ise tõestasid ära, et tõesti ei astunud üle  ja nii, et täiesti õigesti saadud ja ikkagi väga-väga suur sündmus. Ja kas te ise mäletate sellel päeval kas te ise vaatasite või,  ja, ja? Või seda närvipinget arvatavasti ka kui eesti rahval oli  sama suur närvipinge kui Erki Noolel sel hetkel. Muidugi oli. Ja sellel hetkel tundus see nagu ikka tõesti see  kümnevõistlus ikkagi kõige olulisem kindlasti kohe kõige olulisem. Et see ongi kõige põnevam. See kestis, ma arvan pärast pikka aega, et ikkagi kõik  noored poisid tahtsid ikkagi just seda kümnevõistlust minna. Ja kõik tšehhid tahtsid tõestada, et ei,  ei olnud õige, see otsus. Aga tegid ise siis. Ise tõestasid, nii et noh, see on nagu kõige parem tõestus,  et et ei jää nagu küsimusi õhku enam selles selles osas Mari on sul veel miskit? No ma siis veel korjaks jäi. Ka süda seisma või siis käis jutt hingelt läbi,  kui ma lugesin seda, et et 200, siis faili läksid kaduma  ERMist ja siis ma just mõtlesin kuidagi,  see lihtsalt oli väga aktuaalne mulle esialgu,  et, et kuna me just ka ehitame üles enda infosüsteemi  moelõigete jaoks, siis ma mõtlesin, et issand,  kui ma hommikul peaksin tulema tööle ja et mul on mõned  lõiked kadunud, et mis siis saab ja siis pani loomulikult  kohe mõtlema, et kuidas ennast sellest igat moodi kaitsea. Et sellist asja ei juhtuks ja, ja see võib päris kohe  tõsiselt nagu inimesi. Noh, tead väga tugevalt häirida ehk et see oli selline asi,  mis mi kohe nagu pani ennast mõtlema, et issand,  mida peaks tegema, et selliseid asju jumala eest juhtuks. Sinuga vist selliseid asju ei saa kunagi juhtuda,  see on sina. Mälumängu on fenomenaalne mälu ja sul on kõik,  kogu info on väga hästi talletatud sinu enda peas,  sa ei vaja mingisuguseid kõvakettaid. No paraku see nii nii nii hästi ikkagi ei ole,  et, et, et oleks ikkagi vaja küll kõvakettad  ja siis meelde tuletada veel, kust ma midagi üles leian,  et et. Aga kas mälumänguri jaoks näiteks info talletamine on  kuidagi süstemaatiline ja? See on nüüd kuidas, kuidas kellelgi, et,  et noh, tegelikult saaks tänapäeva programmide ga on  võimalik noh, igasugu faile omale koostada nii-öelda maailma  riikide kõrgematest mäetippudest ja nii edasi ja. Noh, mina sellega nüüd väga süstemaatiliselt teinud ei ole,  aga ma tean, et mõned inimesed tegelevad sellega,  et noh, mina olen nii-öelda juba juba ammusest ajast  selle mälumänguga tegelenud ja siis selline mingi põhi  nii-öelda alla saanud omal ajal, kitsastes tingimustes,  kui, kui, kui internetti veel ei olnud ja  ja olid üksikud teatmeteosed, mida, mida,  mida sai läbi loetud. Kas on näiteks mingi selline küsimus, mida praegu te  saaksite küsida näiteks meilt, et kas meie meie  mälumänguoskust nii-öelda proovile panna mõni lihtsam  küsimus kas tuleb mingi infokild niimoodi? Noh, ega, ega niimoodi niimoodi ak Kui seda ongi meil ongi nagu keeruline. Aga no näiteks me siin ennem rääkisime sellest Erki  või meenutasime seda Erki Noole 2000. aasta olümpiavõitu,  eks ole, et milline on näiteks spordivaldkonnas selline  mälumängurite lemmikküsimus või, või läbi aegade kõige  raskem küsimus olnud näiteks. Noh, jah, et ütleme, et mälumängu mälumängus on,  on eraldi mälumängud isegi sporditeemadel  ja siis seal on nii-öelda oma spetsialistid,  kes on spetsiifiliselt spordi spordimälumängurid,  et. Et vot üks üks, üks huvitav küsimus, mis on otsapidi  spordiga küsitud oli, oli, et, et Eesti Eestlased on nagu saavutanud palju medaleid sellisel spordialal,  mille rahvusvaheline Föderatsioon on IPO. Ja ja mitte ei öelda spordiala öeldud alal  ja siis küll sai mõeldud, et mis ala see selline on,  ja nimed olid ka tundmatud seal ja selgus,  et see on künnivõistlus, et on nagu see blaffing nagu ader  või selline. Et on ka sellised võistlused ja, ja raidurite võistlused,  et teinekord on see nagu natuke nii-öelda jah. Noh, sellisest põhi põhifookuses spordi mõttes nagu,  nagu väljas on, on ka selliseid alasid ja Noh. Võime veel fookust vaadata tänaste uudiste peale,  et miskit sellist, mis veel kõnetas Noh, vaatasin jah, et, Jälle on juttu ikkagi palgatõusust ja päris mitmes uudises  ja päris mitmes lehes. Et ilmselt absoluutselt igaüht. Selle emalt räägitakse, loodetavasti jõutakse  ka tegudeni. Just et siis ise puutun ka samamoodi kokku tegelikult väga  erinevate sektoritega ja siis võib-olla õmblejad  ja siis versus versus IT- töötajad, et täna on  ka see, millest aktuaalne teema ja siis rääkides palgatõusust,  et siis on väga erinev olukord, et ma küll ei näe,  et täna need IT-sektori palgatõus veel kuskile veel rohkem  nagu tõusta saab, aga samal ajal jälle tõepoolest tootmis  ja nii nagu siin ka on olnud, eks ole, ülestõusud,  et siis tootmisettevõtetes justkui saab,  aga see tõepoolest ma saan sellest tegelikult täiesti aru,  et konkurentsivõime võib ju sellisel juhul rahvusvaheliselt  nagu kasvada, et see tekitab nagu järgmised probleeme,  aga, aga samas siis ma jälle ikkagi saan aru sellest  IT-töötajate palgakasvust, et tegelikult võib-olla  ka tootmisettevõtteid rohkem peaksid infotehnoloogiaga nagu  täiendama ja seda tootmist efektiivsemaks teistmoodi muutma,  et et millegi arvelt ikkagi need inimesed  siis saaksid seda palgatõusu nagu saada. Ehk et selles mõttes on see ikkagi väga tervitatav,  et mõelda neid lahendusi koos välja, mis aitaksid  siis just seda tootmisettevõtetes ka ja sellistes  klassikalistes tööstusharudes seda palgatõusu ikkagi  realiseerida ilma siis konkurentsivõimet kaotamata. Suur-suur aitäh, Mari Martin, Tallinn Dollsi asutaja  ja Indrek Salis mälumängur, et täna hommikul meiega maailma  asju arutasite, nüüd on aga kell saanud pool üheksa  ja see tähendab vaid üht käes on uudisteaeg. Ja. Tere hommikust, Pärnus jääb linnapea koht valimisliidule  ja volikogu esimehe koht Isamaa ja Res Publica liidule,  otsustasid koalitsioonipartnerid. Neljast abilinnapea kohast saab kaks, IRL,  ühe valimisliit ja ühe Keskerakond. Valimisliit Pärnu ühendab saab linnapea ja ühe abilinnapea koha. Niisiis saab Romekosenkranius linnapeana jätkata. Me oleme jõudnud üksmeelele kohtade arvu osas  ja ka põhimõttelise jaotuse osas. Me veel viimistleme koalitsioonilepingut  ja tahame siis järgmisel nädalal. Jõuda siis finaali hetkel oleme läinud siis nelja  abilinnapea peale, praegu on kolm, siis üks abilinnapea koht  lisandub ja siis on seoses sellega siis,  et Pärnu kasvab näiteks ka majanduse poole pealt kasvab teedevõrk,  planeeringud, kõik need asjad nõuavad rohkem ressurssi. Volikogu esimees. Mekoast on juttu olnud ja näeme seda IRLi poolt täitmas. See, et Keskerakond saab kusagil koalitsiooni,  see tekitab kuidagi väga suurt elevust. Eriti tekitab elevust Pärnus, kus Keskerakond on olnud  opositsioonis kaheksa aastat. Aga ma arvan, et iga erakond püüdleb sellele,  et oma lubadusi ellu viia ja kindlasti on see kergem teha  linnavalitsuses kui opositsioonis. Meil on olnud seitse päeva väga tõsiseid arutelusid  ja loomulikult nii nagu iga leppe sõlmimisel enamus aega  ikka läheb programmile Teie saate ühe abilinnapea koha,  vastab see tõele. Pärnu linnavalitsuses hakkab siis lisaks linnapeale olema  ka neli abilinnapea kohta ja neist üks kuulub keskerakonnale. Eesti sotsiaalasutuste juhid kogunevad täna Raplamaale ida peres,  kus toimub nii hooldustöötajate kutsevõistlus kui  ka ümarlaud, kus arutatakse dementsusega eakate  hooldekohtade küsimust. Augustis tegi õiguskantsleri büroo ettekirjutuse,  mille järgi tuleks oluliselt suurendada hooldajate arvu eaka kohta. Kuigi sotsiaalasutuse juhtide nõukogu nõustub,  et selleni võiks kunagi jõuda, ei suuda täna eakad suureneva  hooldajate arvuga kaasnevat hinnatõusu vastu võtta. Nõukogu liikmed loodavad täna minister Kaia ivaga arutada,  milline võiks olla kõiki osapooli rahuldav lahendus. Samuti püütakse leida selgust sotsiaaltoetuse kasutamise  võimalikkuses hooldekodus elava eaka huvides  ning hooldus ametikoha loomise vajalikkuses. Tallinnas Maarjamäel avatakse pidulikult filmimuuseum,  mille interaktiivne ekspositsioon annab muuseumi  külastajatele võimaluse omal nahal kogeda filmi tegemise  protsessi algusest lõpuni. Eesti ajaloo muuseumi juures tegutsevasse filmimuuseumisse  juhib läbi lossipargi punase vaibaga filmi allee. Muuseumi esimene püsinäitus duubel üks avati külastajatele  juba oktoobri alguses. See võtab filmi tegemise protsessi pulka kadeks lahti  ning jagab filmi tegemise ja filmitegijate saladusi. Näitusel liigutakse justkui läbi kaamera taguse maailma. Aimu saab stsenaariumi, võttepaiga, montaaži,  valguse ja heli rollidest. Ühe hea filmi juures. Filmimuuseumi hoones on oluline koht 210 kohalisel kino  ja konverentsisaalil, kus saab korraldada  nii filmilinastusi kui ka muid üritusi. Välismaalt Kataloonia omavalitsuse majandusminister Sant  tivila astus tagasi. Vila sõnul on tagasiastumise põhjuseks omavalitsusjuhi  Carles Bus demoti. Otsus lükata tagasi Hispaania valitsuse pakutud võimalus  korraldada Kataloonias ennetähtaegsed kohalikud valimised. Kataloonia radikaalsemad iseseisvuslased pole aga rahul  Butcde monti otsusega iseseisvust mitte välja kuulutada. Putcde mon jättis iseseisvuse välja ka, mis kohaliku  parlamendi otsustada. Parlament hakkab iseseisvumist arutama täna. Hispaania valitsus on hoiatanud, et iseseisvust pooldavad  parlamendisaadikud antakse kohtu alla ning nende vastu on  võimalik kasutada koguni kahte paragrahvi. USA president Donald Trump kuulutas opioidide  ehk kesknärvisüsteemi mõjutavate tugevate valuvaigistite  kuritarvitamise rahvuslikuks tervisekriisiks. Opioidide kuritarvitame mise tõttu sureb USAs iga päev 140 inimest. Tervisekriisi väljakuulutamine tähendab,  et opioidi surmade ennetamiseks eraldatakse senisest  tublisti rohkem raha. Trumpi sõnul on plahvatuslikult kasvanud  nii valuvaigistite kui ka opioididest narkootikumide näiteks  heroiini tarvitamine ning tema valitsus peab  selle vastu midagi ette võtma. Katoliku kiriku pea paavst Franciscus astus sõna otseses  mõttes de ühendusse taevaga. Nimelt pidas kirikupea filosoofilist arutelu rahvusvahelise  kosmosejaama meeskonnaga. Paavs tuletas astronautidele meelde, et neil on haruldane  võimalus näha maakera jumala perspektiivist. Paavsti sõnul on just kosmosest eriti hästi näha,  kui õrn on tegelikult meie planeet ning kuidas tuleb olla hoolikas,  et seda ettevaatamatute keskkonnavaenulike tegudega mitte hävitada. Praegune paavst pole esimene, kes kosmoses viibivate  astronautidega diskuteerinud. Seda tegi ka tema eelkäija Benedictus 16.. Uudistest praegu kõik tegusat päeva. 10 minutit tagasi tõusis päike ja see on lihtsalt andnud  märku seda, et taevas on natukene heledam kui 15 minutit tagasi. Kui rääkida ilmast, siis endiselt, kui vaadata kas  või seda mikrofoni, siis sajab lumetaolist ollust,  et kas on see lörts, vihm see igatahes ei ole. Lörts või lumi? Täna sajab Põhja-Eestis peamiselt lörtsi  ja vihma, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis  ja kohati 14 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni  kuus kraadi. Kui kella kaheksasest seisu vaadata, siis üle Eesti. Ütleme nii, et Mandri-Eestil on selline kaval ilm Ida-Eestis  miinus üks, Lõuna-Eestis null, Põhja-Eestis üks,  ehk siis nulli ringis see ilm ringi pöörleb tänapäeval ilm  läheb Kesk-Eestis küll kindlasti külmemaks,  miinus kolm kraadi, Kirde-Eestis ja Võrtsjärve kandis miinus kaks,  Pärnus miinus üks, Haapsalus juba üks kraad sooja  ja Lääne-Eesti saartel, siis vastavalt Hiiumaal kolm  ja Saaremaal neli kraadi õhusooja. Ja kui vaadata, mis toimub lähilinnades,  siis Riias täna kuus kraadi pilves selgimistega ilm,  sarnane ilm on ka Stockholmis. Minskis sajab vihma üheksa kraadi, Moskvas seevastu üks kraad. Nagu meil siin praegu Tallinnas ja sajab lund Londonis 14  ning Madridis siis 28 kraadi sooja. Nii et kokkuvõttes tänase ilma kohta ma võin öelda seda,  et praegu on Tallinnas kuskil üks kraad sooja  ja üle Eesti on, ütleme selline miinus ühest kuni ühe kraadini,  mis tähendab seda, et kohati võib ka olla sellist kerget  jäite ohtu, kuid kui ma nüüd vaatan Tallinna liiklust,  siis kui eilne soovitus oli autojuhtidele ettevaatlik olla,  siis kuna praegu on tänavad ikkagi täiesti porilompe juba täis,  siis tasub olla ettevaatlik just jalakäijatel,  sellepärast et need autojuhid võivad lihtsalt märjaks pritsida. Tere hommikust, armsad vaatajad, kella saanud kaheksa,  37, see tähendab, et tänast terevisiooni on jäänud järele  veel pisut alla 20 minuti. Aga selle sees jõuab nii mõndagi veel näha  ja teha. Kindlasti jagame filmisoovitusi eesootavaks  nädalaks ja nüüd on aeg kuulata taaskord Argo Vals,  Argo Valsil ilmub järgmisel aastal kolmas album. Selle pealt kuuleme täna muusikat, aga täna õhtul kell pool  üheksa võib Argo valsiga live'is kuulda ja näha. Nimelt astub ta üles koos valguskunstniku Oliver Kulpsooga  Tallinnas Mustpeade majas sellisel festivalil nagu üle heli festival. Praegu aga esitab meile Argo loo nimega väsimatule unistajale. Ta. Ja. Aitäh Argo Vals ja lugu siis väsimatule unistajale Tristan Priimägi,  millest unistavad filmikriitikud. Ma arvan, et võib, filmikriitikutel on luba unistada,  aga millestki muust ajas pole film. Absoluutselt täiesti nõus, reede on käes,  tähendab, vaatame, mis nädalavahetus meile filmi maailmas toob. Ja esimene film on tuttava tuttava režissööri. Igatahes. Et ress on seal teinud sasa Ursula Eesti  siis ühe olulisema filmihetke kujundaja ise küll grusiin  sellel filmil Eestiga pole rohkem uuel tegemist kui kaastootmine. Filmi nimi on Pihtimus ja mingis mõttes on see veel konservatiivsem. Kui mandariinid oli ja räägib siis ühest mungast nimega  Giorgi kes läheb. Pühaku tähendab preestriks ühte külla ja tema teed ristuvad  siis ühe kohaliku kaunitariga nimega Lili  ja siis ütleme peab ta oma väärtushinnanguid niimoodi nagu  uuesti üle mõtlema, et mis ta siis preestrina asjadest arvab. Ja selles mõttes see on väga konservatiivne film,  heas mõttes ka, et ta on, no kui me teame,  et Gruusia tsivilisatsiooni häll ja et võttepaigad on kõik  see mis tuletavad seda meile meelde, sellised ikoonilised paigad,  ütleme kirik või majad, seestpoolt on sellised kuldses  tolmus väga-väga kenasti tehtud. Ja ka ülesehitusel narratiivne draama väga selge,  seal on mingid struktuuriprobleemid, sellesse ma praegu ei läheks,  aga põhimõtteliselt See konservatiivses tegelikult seisneb ka selles minu meelest,  et noh, keskne see preester Giorgi on justkui ikoonilt maha  astunud niisuguse profiiliga ta on teadlik,  et ta on niisugust nagu väärikuse kehastus mees,  väärikuse kehastus, kes, keda siis hakkab naine hukatuse  teele kuidagi nii-öelda noh, kiusatusse juhtima. No see on niivõrd klassikaline motiiv ja tänapäeval  võib-olla pisut ajast ja arust, eks ole. Ja mehe nimi on Georgi, mis on siis justkui Georgia Gruusia,  eks ole, seda võib ka niimoodi võtta ja naine,  naise nimi on Lili võiks arvata, et see on tuletus lilitist,  ehk siis aadama esimene naine ja naisteeman Lilitu,  kes läheb sealt juudi mütoloogiast välja kuni sumeriteni  ja kelle üks funktsioon on siis muuhulgas mehi kiusatuse  teele viia ja teine on ta näiteks käis öösiti külas  ja sõi lapsi. Mingis sümboolses mõttes mõlemad need on kuidagi  kohandatavad sellele naistegelasele, nii et see on. Ma näen, et seda see film on, ütleme nii,  et seda peab vaatama, sest mul on praegu huvi  selle vastu. Tekkis sinu jutu järgi, et tahaks kohe kohe vaatama. Jah, sellest võib jääda muidugi ekslikult,  et see on mingi õudne actioni film, et ta ei ole,  ta on kindlasti niisugune aeglases rütmis liikuv draama väga  mõõdetud sammul, aga minu minul hakkas väga hästi tööle  tegelikult ja noh, seal on omad probleemid,  aga eks sellest saab ka üle ja kindlasti see ei ole nagu selline,  mis paisutaks neid dramaati väänaks neid dramaatilisi  kõveraid õudselt siia-sinna suunas nagu mandariinidel,  aga ma arvan Et. Draamast ikka väga dramaatiline ka teine film,  millest me täna räägime elavaid lappides juba peal. Pealkiri kuulab sinu õuduse valdkonda minu arust natukene,  et ja see räägib tegelikult ajusurmast ja organi  doonorlusest väga karmid teemad. Tõesti ja jällegi väga rahulikult liikuv klišeedest hoiduv  osad võiksid nii sellele pihtimusele kui sellele filmile  pahaks panna, seda, et ta piisavalt ei rapi sinu hingekeeli,  aga minu meelest just on nende mõlema võlu selles ilusas  mõõdukas liikumises ja kindlasti nagu see oli  siis sisekaemuslikkuses, et mida siis see kogu see temaatika  tähendab kui, kui laps on ajusurmas ja peab otsustama  selle üle, kas tema doonorid anda järgmistele inimese tema  organid anda edasi järgmisele inimesele või mitte? Ja see režissöör on teinud kolm filmi, kõik on nagu  sellistest noortest, kes on nii-öelda murdeeas,  et kuidagi see teema on talle lähedane ja  ka siin on see serva pidi sees. No ela elavaid lappid ees, siis eludest ja hingedest see  räägib ning. Ütleme nii, et kui režissööridest oleme siin rääkinud,  siis ühe sellise, ma arvan, Eestis ka üsna tuntud mir  kusturitsa retrospektiiv, siis sõpruses on praegu juba käimas,  nii et Serbia filmirežissöör, mis, mis teemad teda paeluvad. Teda vaelub viimasel ajal putinism, muidugi tuleb tunnistada,  et inimesena on ta suhteliselt selline kuju,  et eestlastel võib olla raske temaga sümptiseerida,  aga ütleme, filmid on endiselt huvitavad  ja ta selgelt saab jagada kahte perioodi,  ütleme esimese perioodi asjad on minu arust seal juba ära näidatud. Teine on nüüd see, millest räägitakse kõige rohkem,  kui tal on see Balkani nii-öelda tingeltangel on undeground  ja must kass, valge kass, need kõik tulevad,  aga nüüd nende kahe vahele jääb üks selline kurioosne film  nimega Orisona unel, mis on täna õhtul ja seda mul on elus  see küll varem väga meeldinud. Ja see on ainus film, mille ta on teinud Hollywoodis,  seda loetakse läbikukkumiseks. Mina sellega nõus ei ole. Ja see on noh, ühendab sellised minu arust need kaks perioodi,  et ta on nagu selgemini jälgitav kui see uuem aja,  aga samas on väga unenäoline ka ja seal noh see tuletab  inimestele meelde, et Johny Tepp ikkagi kunagi oli väga  adekvaatse vot indi näitleja, enne kui ta nüüd on hakanud tegema,  tegelema jumal teab millega siin viimastel aastatel,  et et see on ikkagi väga tugev äge roll,  kus ta on noor ja andekas ja kusturitsa suudab sellega  temast nagu kuidagi välja tuua, nii et olenemata sellest,  kui kahtlane kuju ta ise on, ma arvan, et see on hea  harjutus meile kõigile, kuidas eristada autorid tema loomingust. No. Loomingust rääkides nendest kolmest filmist,  mis on sinu soovitus, mida võiks vaatama minna,  no ma usun, et kõige vähem räägitud ja seetõttu  ka võib-olla kõige huvitavam on ikkagi seesama Arizona unelm,  et teisi on ilmselt näidatud telekas korduvalt,  aga, ja see kipub jääma kahe silma vahele,  aga on kindlasti vaatamist väärt. Ja ta ja täna õhtul siis sõpruse kinos seda näha saab. Rääkides täna õhtus, siis vend Veis 20 30 ETV-s. Anger stak, tuntud ka lihuniku tükina on veise diafragma osa,  mis piltlikult ripub siit ka nimetus anger,  mis tuleb inglisekeelsest sõnast hang veiseribi  ja puusa vahel. Lihunikud hoiavad seda tükk aega endale,  et see on hirmus hea tükk, see tuleb siit kopsude vahelt. Ma olen aru saanud, et veise puhul on kaks asja,  kas väga kiire või väga aeglane, see läheb ilmselgelt  kiirete alla, see pigem kiire alla. Nii, nüüd proovime siis kätte saada kaks ilusat fileed. Sulle on äkki hea köögivilju teha, sa oled juba harjutanud  seda kõvasti ja mul on poenimekiri olemas,  nii et ma lähen käin seal ära. Edu, tänan. Me oleme Valdise ja Juta koduaias ja no nii värsket  ja nii ökot toorainet ei ole mina kunagi saanud. Mul on õnneks olemas poenimekiri ja siit saab kõike,  mida hing kihla absoluutselt kõike. Leht peeti. Kurgirohi. Vaadake, kui ilusad värvid see toidule annab. Täielik värvide pillerkaar. Meil on kollast, meil on punast, meil on sinist,  meil on rohelist. Seal võtssafran saialill. Kunagi suure salott on olemas. Pai. Vend veis siis selline tore uus saatesari Eesti televisioonis,  kus siis meile kõigile uudistankruna tuntud Priit Kuusk,  Alias vend, siis lihatoite õpetab meisterdama,  meie oleme ka köögis tänases terevisioonis lihaga kahjuks  see või õnneks ei ole mitte midagi siin pistmist,  vaid pigem on nõgestega meil pistmist täna olnud ja,  ja väetoitudega. Margit. Meil on laud head ja paremat täis,  mis, mis me siis nüüd saanud oleme siin tänase jooksul  ja mida me maitsta veel saaksime? Ja ma arvan, et selle pudru ja hummuse lõpetuseks,  kui arvestada seda tinahalli, taeva, ga hommikut  ja kõike seda, mis sealt alla tuleb siis üks imeline soe  šokolaadijook on see, mis selle päeva käima tõmbab. Ma palun proovige ja arvake sellest midagi. Ja siin on ju ka nõges sees, eks. Siin on väga väike sipp on pandud seda nõgest ma tegelikult. Lõhn lõhnab, ütleme niimoodi nagu kakao,  mis oleks veidi hapu. Ot ei, sellel on veel. Ja et kõik see, mida me, mida me sööme ja see,  see tooraine, millest see söök on nagu valmistud,  see mõjutab meie keha, see mõjutab meie enesetunnet. Ja mina muidugi olen täna teinud valiku ainult mahetoodetele. Et see nüüd on mahetoorpiim, millest, mis on  siis selle sooja šokolaadi põhi? No ma pean ütlema, et minu jaoks isiklikult see lõhn on,  ütleme isegi huvitav maitse on minu jaoks selline üsna  tavaline kakaol. Minu jaoks ei ole, võib-olla mul on teistsugune partii,  minul on siin ikka tugevalt tunda mingit sellist. Rohulise maitset ehk et olgu see siis nõges või,  või? Kusjuures tõesti, Pireti tassis on võib-olla seda põhja rohkem. Isegi mina ei ole ja nõgest varem vist isegi üldse söönud. Et see on minu esimene selline maitsmiskokkupuude nõgesega,  see on väga huvitav. Väga maitset ei olegi, et ta on selline rohumaitse,  et ma ikka Et ta maitseb nagu jaanipäev Selline suvine suvi. Kuigi ma pean tõesti vabandan minu jaoks jaanipäev,  kui, kui te ütlesite, siis on pigem see vend,  veise reisisaade, tuleb nagu meelde. No kuidas kellelegi? Aga meil siin on ka siis nõgesehummus väga huvitav. Ja ennist, kusjuures ennist margiti käest just tahtsin  küsida magusat magusasõpradele, mida magusasõbrad  ja nõges, kas need ka omavahel käivad käsikäes? Kõige lihtsam on näiteks teha pühapäeva hommikul pannkooke  oma oma tavapärase retseptiga ja panna natukene  nõgesepulbrit sisse. Jällegi on selline raualisand, mis just veganitele  tegelikult kõige rohkem on, on meeldinud. Aga nõges üleüldse sa vahepeal siin kulisside taga rääkisid,  et et meie jaoks on, eks ju, nõges midagi sellist,  mis kuskil aianurgas kasvab, pigem on ta isegi selline  ebameeldiv taim, mida, millest tahetakse lahti saada,  tülikas tegelikult on, eks ju, väga väekas väga vitamiinirohke,  aga hiinlased rääkisid, et hiinlased sattusid nõgesest vaimustusse,  kui sa neile seda tutvustasid. Miks? Ja meil on olnud jah, selline huvitav side tekkinud just  Hiina ostjate ja, ja kuidas nemad nagu tajuvad seda taime,  et nende jaoks kõik, mis on põhjamaa, on väga puhas  hoolimata isegi sellest, et see ei ole mahe  ja see, et kuidas, kuidas need head omadused,  mis nõgesid, on väga palju neile nagu esitleda,  siis nendele meeldis kaks nüanssi, et üks oli see,  et nõges tõepoolest on tioreetikum, mis väljutab toksiine  ja kaasa arvatud ka alandab kehakaalu, see oli nende üksmeid  ja muidugi meesterahvastel läks väga korda,  et nõges on tõepoolest see, kes, mis aitab potentsi tõsta  ja ma arvan, et see on nende nende puhul. Ja nagu mainisite, siis nõgest tuleb hakata korjama,  jaanipäeval oli see nii, sest praegu nõgest ei ole. Praegu ei ole, praegu saab ilmselt poodides  siis looduspoodidest nõgesepulbrit osta ja,  ja kõik need retseptid, mis siin täna siis nõgesepulbriga on tehtud. Puder, smuuti, Hummus, kakao, et kõik retseptid lähevad  loomulikult televisiooni Facebooki kodulehele üles. Aga natuke kurb on ka tänane saade, sest et me oleme viimast  korda stuudios. Esmaspäevast oleme juba täiesti uhi uues kohas uhi uute  seinte laudade toolide vahel, nii et ma ei tea,  siin me võime põhimõtteliselt. Võime kõike teha, võime siin praegu selle köögilaua  ka pikali lükata. Seda ei tee, võib-olla seintest võib proovida läbi osta,  aga. Ühesõnaga, jah, selline moment, et me jääme seda  nõgeseroogade saatel tähistama, aga suur aitäh,  et olite meiega täna. Loodame, et tuleb ilus nädalavahetus ja loomulikult kohtume  uuesti juba esmaspäeva hommikul uues stuudios,  aga ikka vanal ajal. Kell 55 aitäh vaatamast. Nii.
