Looduse aine looduselainel poolt sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Nüüd on tulnud meie juurde mees metsast, tahaks öelda, aga tegelikult pigem ikkagi meessaarel. Nimelt Hiiumaalt on saanud vabadusse Kaur Maran, tere hommikust. Tere hommikust. Räägime siis sellest, milleta ei saa, kui sa saarel elad, nimed siis merest ja meremürast, et me saame siin praegu tegelikult veel mingisuguseid selliseid linga nalja panna või mitte, Lingo naljakana. Ühesõnaga järjepidevuse nalja, kuna Sander ja Lennart siin rääkinud teile kala, lauliski, vaalalaulust ja nii edasi ja mina panen täpselt sellel samal lainel edasi. Nimelt jah, me rääkisime siin, kuidas siis räägivad omavahel heeringad ja tuled, väljad, heeringad räägivad üksteisega, teata, kuidas ei tea, kõhutuule läbi reaalselt veeretavad ja läbi selle siis kommunikeeruvad ja no meil on võimalik siis rääkida meremürast, ütle meri, mu meri, miks sa siia mind tõid ja kas niimoodi räägib meri või mis see meremüra täpselt. Okei, see asi, millest, et rääkinud siin saates on ju Sander ja ja Lennart Henriksson saanud nagu see nii-öelda looduslik foon või see, mis on nagu loomulikud helid, onju, aga no siis on kõik see inimtekkeline, et kui me räägime noh, kui me sõidame näiteks auto maantee ääres maantee ääres on tihtipeale müratõkked meres selliseid asju teha ei saa, aga samas merekeskkond veekeskkondades sa mõtled, ise oled ujumas käinud, võib-olla siis heli kostitada, tegelikult v oli jube teravalt kätte, kas see on seesama heli, et kui ma võtan teokarbi, panen kõrva juurde? Ei no see on mis iganes heli, see on elementaarne füüsika tegelikult on ju FB keskkonnas levib igasugune helisignaal palju paremini. Aga siin tuleb siia sisse, et Läänemeri on nagu laevad panevad nagu konveieriliinil kõigil laevadel sonarid peal. Ja see on nagu heeringat veeretavad ja just, aga see on, see on see elusloodusele ikkagi päris ränk päris ränk nagu mürareostus. See on selline lärm, mille sees nad tegelikult elama peavad, et meie siin oma rõõmsas gaasikeskkonnas ei hästi, ei kujuta seda ettegi. Aga kuidas siis sauna adapteeruda vaata, ongi küsimus, kas ta meenub, et siin oli, Taanis oli üks uuring, kus näidati ära, et näiteks pringliden ja Läänemere ainsad vaalalised selle peale, kui kuskil löödi mingisuguseid neid tõuge, neid Tuulegeneraatorid elektri tulid löödi mere põhja, siis selle peale pringid võtsid kätte ja läksid lihtsalt jätsid Läänemere maha, läksid, Põhjamerre, panid sinna kuskile minema, niigi kringleid ju väga vähe Läänemerest. Nad lihtsalt lasid jalga, aitab ka. Ja noh, selliseid asju on veel, et ongi siin. Võiks jagu on neid, mürareostusallikaid on ju põhiliselt ikkagi on laevaliiklus, sonar igasuguseid ehitustööd merekeskkonnas, mida siin ka meil tahetakse palju tegema hakata ja siis otsa veel geoloogilised uuringud, noh mis on sonarimoodi, aga neil on veel mingitel teistel sagedustel ja nii edasi. See sageduste teema on seal päris hullumeliseks seda lahti seletada ei mõista. Nii palju, kui ma seda lugenud olen, on seal väga-väga segane värk. Aga, aga see kõik levib tohutult ja samas on nagu hästi palju noh näiteks hüljeste jaoks on, nad ei ole päris nagu, nagu nahkhiired nad kajalokatsiooniga päris liiguksid, aga siiski nende navigatsiooni sinna mõtlesin sügaval mere all see, sa ei näe mitte midagi, seal ongi helisignaalid, on põhilised asjad, mille järgi teerinud navigeerida nii edasi ja see ajab neid tohutult segadusse. Kuidas on näiteks lood punase merega, selline väikene jupikene, eks ole, kui kaardi pealt vaadata, aga see on tohutult suure laevaliikluse all, kas seal üldse enam kalu alles on? Ainult kalu on seal kindlasti alles, ütleks igasuguseid asju, aga vot sõitsid punase merega mille muuseas, okei, esimene mõte läks musta mere peale millegipärast? Ei, no eks ta on igal pool, see asi on sama põhimõtet põhimõte on igal pool sama ja igal pool on, kus laevatamist palju on, seda on ka seda müra palju ja no Läänemere kohta oli siin 2016 aastal oli, äkki tehti esimene uuringus kaardistati ära see, kuidas noh, seal oli muidugi ainult laevadest tekkinud mürareostus, aga siis oligi nagu tulid välja sellised kaardid, mida siis nimetati Läänemeremüramaastikud. Et see on vaikselt on hakatud seda teemat uurima, aga üldiselt ta noh, selline suhteliselt vähe teada veel. Aga üks selline kihvt näide, mis mulle rääkis merebioloog hülgeuurija Mart Jüssi kunagi, oli see, kuidas ta oli sõitnud ka siis Hiiumaa vahet sõidab praami peal ja see olukord, kus üks praam läheb, teine tuleb vastu kahe praami vahele, onju ja kuskil seal hüljes, kes peadpidi veest väljas. Ja noh, kõik inimesed seal vaatasin, et oi kui nunnu ja siis samal ajal issi-issi ütles, et tema sai aru, et see asi ei ole tegelikult üldse nii nunnu, kuna point on selles, et hülgele ta ei saa, pead vee alla panna. Hoiab pead vee alt väljas sisend nagu vaikne või niipea kui pea vette paneb, on, on kõrvulukustav, müra pidi neil olema täiesti niimoodi, et see tõstab. Kuidas nüüd teaduslik termin kuulmisläve, ühesõnaga nad hakkavad sisuliselt hakkavad kurdiks jääma see siin nii vali, et, et hülged jäävad kurdiks. Vot sellised kurvad lood on, aga midagi vist teha ei ole, eks ole, laevu Läänemerest ära keelata ei saa? Ei no selles suhtes laevalavasid keerata keelata ei saanud, mingid asjad on sellised inseneritehnilised, nii palju kui ma aru saan, siis laevatehastes ikkagi natukene üritatakse mõelda selle peale ja teine asi on see, et kui saab kaardistada, kus, kuidas müra kardisse, kus loomad on, siis saab lihtsalt laevaliiklusse natukene suunata teda seal vastavalt. Nii palju praegu siis Läänemeremüratasemest, meil oli stuudios Kaur Maran Looduselaine loovuse lainer.
