Metsanduse arengukava aastani 2030 pidi valmis saama kolm kuud tagasi. Detsembris saatis toonane keskkonnaminister Rain Epler arengukava koostamise eest vastutanud juhtkogu laiali. Blairi sõnul ei saanud juhtkogu ülesandega toime, sest selle arutelud läksid teemalt kõrvale ning kohati liialt detaili. Täna kutsub keskkonnaminister Tõnis Mölder kokku uue metsanduse arengukava juhtkogu. Uude juhtrühma peavad saama kaasatud eelkõige Meie ülikoolide parimad tippteadlased, eksperdid, professorid, et just nimelt anda sellele arengu dokumeli selline laiapõhjaline teaduslik vaade, et tasakaalustada ära siis need ühiskonna erinevad osapooled, kes ei ole suutnud siiamaani selles metsanduse tuleviku perspektiivis kokku leppida. Eelmisel juhtkogul oli 36 liiget, teiste seas ka esindaja puidutööstuste liidust jahimeeste seltsist, keskkonnaühendusest Eesti metsa abiks seal luteri kirikust. Seekord võtame arengukava kokkupanemise enda kanda. Kolm teadlast, tart ülikoolist kolm Mao ülikoolist üks Helsingi ülikoolist lisaks riigikantselei ja keskkonnaministeeriumi esindaja metsaseadus ütleb, et töögrupis peab olema ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad. Kes tegeleb konkreetsemalt metsandus poliitikaga, majandus- vaates, kes tegeleb ikkagi metsa patoloogiaga, kes räägib ökosüsteemist, kes räägib sotsiaalsest vaatevinklist, ma arvan, et see on tegelikult päris hea läbilõige erinevatest teadlastest ja ekspertidest, kes kõik katavad ära selle eesmärgi, mis siis tõepoolest metsaseaduses on meile pandud. Ka läinud aastal laiali saadetud juhtkogus oli seitse teadlast kokku kolmest ülikoolist. Ükski neist uude juhtkogusse ei kuulu. See oli selles mõttes minu selline teadlik valik, et me keerasime ka juhtkogu töös uue lehe eelkõige me vaatasime üle, et need inimesed, kes oma sisendi said juba eelmisest juhtkogu töös anda, siis nende ekspertide arvamus on meile teada. Me täna võtsime siia võib-olla selles mõttes teadlaste poolelt just nimelt uut ja värsket verd, et saada sellele teemale selline tervikpilt alla ja õhtu lõpuks ikkagi liikuda väga selgelt selles suunas, et metsanduse arengukava üks päev jõuaks Parlamendi ja see dokument oleks meil vastu võetud. Olenemata sellest, missuguse arengukava teadlased omavahel kokku lepivad, paneb lõpliku dokumendi kokku riigikogu. See tärmin, klausel, kuhu me oleme tahtnud ajaliselt, kelle metsanduse arengukava dokumendiga jõuda, on ikkagi 2022 teine pool, kus ta võiks olla just nimelt valitsuse dokument ja sealt edasi liikuda parlamendi suunas.
