Need kontuurid on kaljujoonised, mis asuvad praeguse Karjala ja Koola poolsaare territooriumil ja Eesti kunstiüliõpilased on käinud need juba kokku neljal korral uurimas alates aastast 1987 ja nüüd algavas saates räägivadki oma muljeid ja tähelepanekuid nendelt ekspeditsiooni talt. Kaarin Erm, Kärt sumad, Taavet Anna Gerretz ja Kaljo Põllu, kes on olnud nende ekspeditsioonide teaduslik juhendaja ja Kaljo Põllu räägibki kõigepealt sellest, missugune oli seis aastal 1964. Minule jättis kohutava mulje see, kuidas see uurimine käis, see tähendab, et nüüd avastati noh, osaliselt olid nad liiva all ja siis buldooseriga aeti see liiv sealt pealt ära, ühe korraga ka see kasevõsa, mis seal peal kasvas. Nii et kui meie sinna läksime, oli veel neid buldooseri lindi jälgi isegi näha. Lülitiga esimesel ekspeditsioonil, mis oli see esimene pilt, mis teil avanes, kui ta kohale jõudsite? Minu jaoks oli see rohkem emotsioon kui, kui Niuke täpne kirjeldus ja pärast pikka otsimist, sest ega eriti teeviitu ei olnud ja surmväsinud rasketest seljakottidest, kui me kohale jõudsime ja nad üles leidsime siis oli muidugi tuju väga hea. Ja nende vaatamine mõjus, mõjus kuidagi ajatult, sa nagu ei saanudki päriselt aru, et nad ikkagi nii vanad on, ehkki peab ütlema, et emotsioon oli näiteks tugevam kui lapimaalt tulnud rahvariiete puhul mis on siiski tänapäeval tehtud ja sa tunned, et nad kannavad kaasas seda, seda vana mälestust, kuid nende kaljujooniste puhul oli just see tõeliselt vana tunne. Joonised tehakse nii horisontaalselt kele kaljudele ka kui enam-vähem. Kelladele või kaljujoonised tähendab kividesse sisse raiutud kujundid on tavaliselt horisontaalpindadel nii ras Soomes kui ka Rootsis. Kuid kaljumaalingud ongi absoluutselt püstseintel. Sellepärast et kui kaljumaaling oleks horisontaalpinnal, siis ta oleks ammu sealt juba ära kulunud, kuid on, On arvatud, et, et ka need kola niisama Karjala kui ka kui ka skandinaavia kaljujoonised on olnud algselt ka maalitud ja sellest lahingust ei ole midagi järele jäänud. Ma kujutan ette, et joonis raiutakse kivisse teise kiviga, aga maaling, millega tehakse see on põhiliselt tehtud oopri mullaga ja segatud looma rasvadega, siis muid vahendeid nagu ei olnudki. Aja jooksul tuleb sinna peale tuhandete aastate jooksul väike või õhuke selline kate ehk kiht nagu mingi Algne vihmaveega. Niimoodi aga kui nüüd vihm voolab seal telesiis ta viiksale ju ära, nad on. Sellistel pindadel, mis natukene tagasi astuvad, sellest, sellest. Kaljuseinast negatiivse kaldega ja negatiiv veidi negatiivse kaldega. Karin Nurm, mis on teie esimesed mälestused? Esimesed tähelepanekud tee kohale jõudis. Vedas kuist liikuma sõitsime praamiga üle järve ja siis hakkasime marssimist õhtul videvikus jõudsime sinna kohta, kus olid esimesed kaljujoonised. Panime oma kotid sinna maha ja samal õhtul läksime veel, otsisime üles kõige suuremad kompositsioonid aga kui oleks läinud laevaga või purjekaga, siis oleks õnnestunud maabuda täiesti kale jooniste vahel ja astuda sinna kivide peale, kuhu need kaljujooniste raiutud. Kas tuleb järeldada, et taga, siis niivõrd kättesaadavas kohas? Nad on nähtavasti kõrgvee ajal on nad vee all ja kui vesi on madal, siis on nad nähtaval ja osa võib-olla on ka veepiirist allpool. Kas neid kahjustatud ei ole inimestel? Poolt on, paljud on kahjustatud, sinna on peale raiutud, kõrvale raiutud ja Äänisjärvel on üks kompositsioon, kuhu on vanausulised mungad raiunud peale risti, et nagu hoida tagasi selle kujutise halba mõju. Ühesõnaga, paganlus eemale tõrjuda. Kartsumatav, et kuskohast esimest korda käisid? Minu esimene mulje on Pelomorski lähedal valge mere kaljujooniste juures. Ja siiamaani on mul meeles see tohutu looduse jõud, mis, mis mind siiamaani paneb imestama, mis oli nende kaljujooniste juures. Kui me sinna kohale jõudsime, oli ilus silm. Võtsime paberid välja ja grafiidi välja, et hakkame nüüd kopeerima. Nii kui me saime esimesed paberid panna sinna kaljude peale, nii võitis äkitselt terve taevas täiesti tumedaks, hakkas kohutavalt ägedad äikesevihma sadama. Ootasime natuke aega, see vihm kestis võib-olla kõige rohkem 10 minutit ja kõik saame aru. Siis läks taevas äkitselt jälle täiesti selgeks, päike tuli välja ja kuivatas silmapilkselt kõik kaljud. Me hakkasime jälle oma kopeerimist lõppesid välja panema ja juba natuke saimegi kopeerida, kui jälle täpselt sama lugu ja aga jälle nii kui päike välja tuli, nii oli täiesti, kaljud olid hästi kuivad ja kuna meil oli ainult üks võimalik seal kopeerida, siis me üritasime nende vihmade vahel siis seda teha ja, ja me meil õnnestusse ja loodus ei, tõesti, sel hetkel oli niisugune tunne, et sa oled nagu pühas paigas, kus sa, kus sina ei kontrolli seda, kõik käib ilma sinuta. Anna anna mäletab, siis on täpselt sama, sama lugu oli ka niisugune lugu. Üldiselt on arvatud nii, et need kaljujoonised on tehtud, et niisama Äänisjärve ja, ja mujalgi tavaliselt veepiirile ja seal nagu kohtuvad sellel piiril siis kolm suurt looduse elementi, maa, vesi ja õhk. Ja sellepärast nad minu meelest on, mitte juhuslikult, et valitud ja see võib olla ka väga suur, müstiline sisu sellele kosmiline meni Ühegi prantsuse jooniste kohta, ma olen lugenud, et need on 15000 aastat vanad, aga kui vanad nüüd need Karjala ja Koola joonised? Neli ja pool 1000. Aga seda peab ütlema, et neid on tehtud ka väga palju hiljem näiteks. Kari rääkida Koola kaljujoonistest. Milliseid ta kopeeris, need on umbes 1000 1500 aastat vana. Kui valge mere ääres jäänis järve ääres olid need suurtele kalju massiividele horisontaalsete kallemassiividele raiutud, siis koolas olid need üksikud kivid ja kivid, mis tundus, mis olid enamus aastast vee all. Need olid väga hästi säilinud väga ilusat sügavat joonised. Aga need, mis olid väljas igal aastaajal, ilmastikutingimustele kättesaadavad, need olid peaaegu kadunud seal kivide peal, need joonised. Väga raske on kirjeldada nüüd jooniseid, aga siiski milledest niisugused kompositsioonid koosnevad või mida on kujutatud? No põhiliselt on kujutatud ikkagi seda ümbrust, milles need inimesed elasid. Kuid on ka väga problemaatilisi kompositsioone. Näiteks seal kola, Sarne varri kaljujooniste puhul on seal kujutatud ühte kahekordset ringi ja selle juures on üks täiskasvanud põhjapõder või, või siis põder arvatavasti põhjapõder ja kohe sealsamas lähedal on ka üks väike vasikas vastsündinud vasikas ja arvatakse, kujutatakse päikese sündi või midagi sellist, samuti näiteks seal Äänisjärve ääres on kurisaarel, eks väike kaks väikest saaton seal kalda ligidal, kuhu teie üritasite paadiga minna ja torm tuli peale. Me isegi käisime seal ära, aga tormolini. Käia algas nii äkki, et me olime paadiga järvel, kui viie minuti jooksul algas tormise torm, kestis järgmise päevani, nii et me käisime seal ära ja siis saime hädavaevu veel maale maga ja nägime noh, nööriga niimoodi, et sidusime nööri puu külge ja siis selle nööri abil laskusime mööda libedat kaljut, vaatasime, et seal olid usside ja, ja mingid loomade kujutised, aga täpselt mingit ülevaadet ei saanud. Seal on ja arvatakse, et seal on Karjala kaljujooniste ja Kalevala müütidega lähedalt seotud teema. See on siis ka nagu Need maailma sünd munast, seal on veelind, luike, siis on ka päikesekujund, on seal ja siis on üks väike munataoline ringikene seal selle luige all. Aga mingisugused kaared seal nagu taevavõlv oli jah, seal äralledel nendele lindudel, mida arvatakse, et on kosmilise sisuga keha koosneb kaariatest, rollidest, taevavõlgadest, aga see kõik on väga problemaatiline, teised teadlased arvavad jälle, et seal ei ole midagi tegemist kosmilise asjaga, vaid tegemist on jahimaagia ja jahiloomade kujutamisega. Ja põhjendused, pumbad, et et ei saa ka täiesti maha matta seda ideed, ma arvan seda, et seal on nii ühte kui teist. Üks niisugune motiiv oli veel vist inimese sünd ja emaihus ja kas ka niisugune ja salong palju erootilisi stseene ja ka päris sünniakti kohe näha ja ka suguakte on seal kujutatud nii et elu nagu ta oli. Ja seal ei ole midagi teha, inimene väljendas seda, mida ta teadis ja ma arvan, et ta elas omamoodi mikrokosmoses ja püüdis makrokosmost ja mikrokosmost püüdis seal väljendada, see on igihaljas teema, seda ei saa mitte mingil juhul välja arvata kaljujooniste ja karmi maalingute seletuse puhul kuhu poole tee kaldute, kui kosmeliseks nende nihukest tähendust te peate? Ikka pean küll seda arvama ja mitte ei arva, vaid arvan täiesti, et tegemist on siiski ka kosmiliste kujunditega, seda vaid ka süvendada näiteks selle vana Salawruga kaljujooniste kompositsiooniga kus Soome teadlase Valoneni uurimiste põhjal on kujutatud tähistaevast. Ja need suured põhjapõdrad, mis seal on, mis nõnda täiesti kustunud juba. Et on tegemist siis väikese ja suure vankriga meie keelepruugis siis on kujutatud ka linnuteede, põtrade, sellise rongkäigu või, või, või, või sellise pika-pika käigu peale. Ja siis seal lähedal on veel väga huvitav kujund. Kujutatakse egiptuse õnne sümboleid, see on siis rõngaga risti ühe inimese käes ja ma arvan seda, et see kõik ei ole mitte juhuslik. Egiptuse sümbol Põhja-Euroopas see muidugi tekitab. Pole see tekitab põnevaid seoseid, aga väga põnevad seosed on ka see, kuidas võisid Egiptuse päikesevenet Duda sügavale Siberisse, on kujutatud kaljujoonistel ja kaljumaalingutele suuri paate inimeste esimesed ja keset paati. Ülevel on päikesekujund. See tähendab, selle sisu on selles, et inimesed ei teadnud, nägid seda, kuidas päike idas tõusis, aga kõige suurem probleem oli, kus ta öösel on mismoodi ta pääseb siis. Ta ja siis arvati, et Alt siis sõidab venega. Ja, ja seda on kujutatud siis nii Niiluse kaldal kui ka Siberis ja väga problemaatiline on ka üks kujund, kuulas, aga ma olen ise näinud Rootsis kohuslanis, kus on needsamad kaljujoonised kujutatud sele. Ja lisaks muidugi kõige tavalisemad niuksed olustikupildid, kus nuusutatakse, kütitakse ja sõidetakse plaadil. Ja nii edasi ja seda kindlasti mina käisin nüüd siis Põhjamere valge mere ääres vaatamas neid kaljujooniseid ja mis mind kõige rohkem võlus, oli see lihtne üldistus, millega oli antud kogu sisse eluolu ja oma rahva ajalugu ja rändamised ja igapäevased elutöödega nende uskumused, ettekujutused, maailmast, üldine eelistus, ma olen oma töödes ilmselt tugevalt sellest mõjutatud olnud. Kogu see etnograafiafolklooriga tegemine on meil tunduvalt vähem puudutanud. Aga Kaljo joonistuse see täpne, lihtne keel ja see üldüldistus ja sellepärast mõjutavad väga palju ja mul on endalgi terve sari mustvalgeid töid. Ma pole kunagi öelnud, et ma olen teinud seda selle tõttu, et ma olen vaadanud, et kalja jooniseid, kuid vaieldamatult see emotsioon ja see õppetund, mis sa sealt said, on olnud väga kasulik. Vaadates just see kõige-kõige kirju ja mitmekesisem igapäevane elu, võib taanduda väga väikestele lihtsatele piltidele, mis tegelikult annavad edasi kogu asja olemuse, ilma et sa kasutaksid värve ja lõputuid lõputuid keerulisi kujundeid. Nende nimetatud pessi neemel on see suure naise kujund, mille keskelt läheb kaljupragu just täpselt keskelt läheb läbi või õieti on ta kaljuprao peale raiutudki. Arvatakse, et see on kale valalik, võib ka seda, aga see ei ole ainult Kalevalas. Et teekond maailma läbi selle prao. Ja selle kaljujoonistega positsiooni juures, kus on ka väga palju teisi kunagi toimusid siis rituaalid ja, ja ma tule nüüd selle kola kaljujooniste juurde tagasi, et need on kulunud sellepärast, et selle kalju juures toimusid rituaalid ja, ja inimesed lihtsalt kulutasid need ära seal väga tavaline näide. Näiteks Norra ja Rootsi kaljujooniste puhul ja uued raiuti peale Aja jooksul sadade aastate jooksul lihtsalt graniit kulus ära. Seal on näha, et nad on segamini erinevast suunast raiutud ja üksteisele peale raiutud. Alumised kulusid ära aja jooksul ja uued raiuti nende peale ilma igasugust austust eelmiste vastu näidata. Kes aga nüüd, kui rääkida natuke mõõtmetest, kui suured, ütleme, on siis niisugune suusatajale, kui suur on mingisugune paadisõitja või jahimees või mingit ettekujutust saada? No nad on väga erineva suurusega, mõned on, on väikesed peopesa suurused, aga mõned on jällegi täiesti mitme inimese suurused, no näiteks põdrakujundid või siis kui on kujutatud mõnda suusatajat ja teda jahistseenis laskmast põtra ja linde siis ikka kujutatakse. Tavaliselt mõnedes kompositsioonides kujutatakse üks-ühele, et kui on suusataja väike, siis ka tema suusajäljed ja suusakepijäljed astumise jäljed, need on temaga ühesuurused ja, ja ka see põder on ühesuurune, aga mõnes kohas on, on nii, et mees on imetillukene ja lind on tohutu suur ja terve kari linde on tohutu suured. Kaljude peal, mis mina olen näinud? Need on ikka väga erineva suurusega. Kas te näete siin selles oskamatust, veed on siin taga mingi sümboolika. No minu meelest on seal taga inimese looming ja inimese see tunnetus, mida ta on tunnetanud just vastava figuuri või vastava sümboli kalju peale raiudes, et kui suur ta parasjagu peab olema. Ja, ja see on just see loominguprotsess, aga mitte reaalsuse täpne kujutamine, nagu ta on õigetes mõõtmetes. Aga ma arvan, et nad võiksid teada perspektiivi küll aga, aga nad ei pööranud sellele tähelepanu, sellepärast et idee oli. See on üks põtrade, jäta tähendab rida suurest põdrast väikse põdra, nii mis moodustab poolkaare, kus suurem põderkõige suurem pidur on hästi suur. Viimane on hästi väike, sealsamas on neid kaheksa või üheksa järjest reas. Ja siis on üks kujund veel seal need, te olete kõik need seda kopeerunud reservi, nii selle vana salaruga pool sealsamas selle paljandiku külje peal, need kolm suusatajat kõik ju teavad seda. Ja siis seal on arvatud, et säran jada. Seda, et näed, et abstraktne kunst ja sajandialguse prantsuse modernistid vabastasid üheaegselt kujutatava aja kujutamise ja nii edasi, aga näiteks karja kaljujoonistel on see juba näiteks selle näite olemas, sest sest seal on kolm, kolm tähtajad ja arvatakse, et see on näiteks karujahi puhul väljendatud kolme jahistaadium alguses ja kui vaadatagi alguses on sellel esimesel mehel suur seljakott siis on keskmisel väiksem ja viimasel vist peaaegu mitte. Mul ei ole seda kujundit ees, ma ei saa seda. Praegu ütelda, et kujutati karujahi kolme staadiumi. Ja, ja need on täiesti üksteise järel on pandud need, need suusad. Kalju Põllu, te olete näinud kaljujooniseid ka Skandinaaviamaades. Kas on mingeid põhimõttelisi erinevusi? On küll erinevus on selle temaatikas, kui näiteks altas Alto fjord on peaaegu Norra põhjatipus ja Meil on veel vanemad. Arvatakse, et tavaline seesama kujutamine nagu paadid ja inimesed jahti pidamas, aga siis Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras jaga. Taanis on kaljujooniseid, seal on karjakasvatusega tegema, sest need on nooremad. Nad on kah paar 1000 aastat vanad, aga, aga nad on tükk maad merest kaugel selle tõttu, et meri on langenud vahepeal. Nii et temaatika rohkem ulmeline ulmeline jutus segavaid sümboleid Ei, seal on leitud väga suuri kosmolisi sisuga sisuga kujundit ka ikka seesama inimese koha määramine universumis. See huvitab meid praegu ja huvitas neid. Mikrokosmose makrokosmosevahekord. Mis on teada näiteks kaugemalt Euroopast, Prantsusmaalt või Alpidesse, kus need seal on? Neid avastatakse kogu aeg juurde, näiteks Itaalias on isegi üks suur laboratoorium, kus uuritakse ja Aafrikast tuleb pidevalt ja Kanadast ja Ameerikast tuleb pidevalt informatsiooni. Selle kohta avastatakse igal aastal juurde. Teie kõik, kes te siin olete, käisite nendel ekspeditsioonidel mitte lõbureisil, vaid tööd tegemas neid jooniseid kapeerimas. Mida tähendab kopeerimine, võetakse kaasa paber, mis veel ja mis siis toimub, kuidas te neid oma kogemusi jagate, kes alustab? Nagu Kert juba varem rääkis, et haarata olema paber siis grafiit, meil olid kaasas grafiit, ketta, Tähendab, paber pannakse sisse, eks härra Kaljo peale hakatakse siis selle kettaga hõõruma ja. Nagu lapsed võtavad koopiaid müntidest samal põhimõttel samal põhimõttel lihtsalt kontakt koopia nii-öelda kalju on nagu kõrgem ja see on tumedam, tuleb joonise. Tavaliselt on need kaljujoonised küll näha kui päikese teatud suunal, aga on ka selliseid, mis üldse ei paista. Ja siis see on, see on selline luure. Tähendab, et ala üks, 10 meetrit kulla, 10 meetrit eakata siis vaatama, mis seal on. Ja noh, ei ole nii palju paberit kaasas ei olnud, aga üldiselt on ka ka tehtud, nii et see on luure, luure kah. Kui paber on väike, siis kaetakse lihtsalt niimoodi tükkide kaupa kobuse kompositsioon ja kõige hullem on tuul. Iga aasta on erinev, meile olid jah, tuulega probleemid, teine aasta oli veega ja siis Me ladusime nad siis servad vastamisi, nii palju neid kõrvuti, kui siis terve kompositsioon sai kaetud ja iga paberinurgas oli siis mitu kivi. Eriti suure tuulega panime veel niimoodi kogu paberi serv iga patarei servale kividega kaetud. Aga noh, muidugi, Tõravere mehed on ka teinud seda tööd ja ja nemad muidugi vaatavad seda kui kosmilist nähtust. Meie oleme seda kui kunsti vaadanud mitu, kui mitte unustades ka kosmilist seletust selle asjale No ega nad jõudsid kosmilist pärit olevat otsivat kosmilisi. Seletas kosmilisi seletusi sellele, selle, aga mõni müstik arvab ka, et on kosmiline päritolu. Auto on leitud ka antennidega teas antennidega selliseid inimkujutise ja kui hästi uurida ja vaadata ja fantaseerida, kas võib ka ju neid leida, ega siis inimene usub, uskuda mida tahes ja ega ei ole midagi selle vastu. Helikopterilt fotografeerida esindajaid Priit veel mingeid avastusi olla ka näiteks koolas või Karjalas ei ole sõnum reaalne. Mul on isegi niisugune tunne, et see tehnika areneb kogu aeg edasi ja, ja tehnika varal võib väga palju veel avastada. Näiteks on avastatud sealsamas Äänisjärve ääres akvale langistid on avastanud, sest see on praegune veetase näiteks need, kuidas oliiv sinna Belamowski kaljujooniste valge mere kaljujooniste peale sai, need olid 1500 aastat vee all vahepeal ja siis siis alles veetase langes ja ja, ja, ja, ja nüüd siis kaevake nad välja ja see ei tähenda seda, et sealsamas kilomeetri kaugusel ei ole veel kaunima Norras. See seletati mulle, kuidas näidati ühe ühe ühe raja servas ilusate paatide ja, ja kaljujooniste oli nii, et karjapoissi saias lehmaga kõik on koju ja lehk libises selle sambla peal ja samblaga koos tuli siis pind tuli nagu lagedaks ja avastati, et sellel on seal olla vahvad kahvat joones. Olen lugenud ka, et huvitavaid leide teinud tuntud kultuuriinimesed, karpeeria, Sibeldus. Peri avastatud on, on uurinud ka koolakivilabürint on uurinud? Muidugi ka Eestis on seda tema avastatud Äksi Aksi saarel ja, ja praegugi on, arvatakse, ma küsisin ühe meremehe käest, et on alles, need pidid seal alles olema veel praegu. Aga Hiiumaal ju Kootsaare poolsaarel on praegugi üks üks labürint. Kuidas te kirjeldate kivilabürint? Labürindi joonised on alati erinevad, mingil määral, aga me proovisime sinna labürinti siseneda ja tõepoolest seal oma sellesama põhimõttega laborant on sissekäik ja tal on oma keskpunkt. Ja kividest on laotud nagu read ja nende kiviridade vahel liikumine on küllalt keeruline, et siis pääseda sinna keskpunkti. Sest. Mis tavaliselt on ju ja ongi ummik ja ja neid on seletatud igat moodi ja tavaliselt on need ka mereei või siis vee ääres ja on seal mingi püünis või, või püünise kujutis maapinnal, aga on ka teisi seletusi, et see on päikeseteekonnaga taevavõlvil seotud teon, imetajate maka kujutis ja, ja me võime täit selgust minu teada nii palju, kui mina olen. Et keegi ütleks täpselt, mis, mis see on? Ei ole, ei ole mina kusagilt lugenud inimene ekslema labürindis? Jah, või näiteks Inglismaal on Eclaborindid. Aga selle juures väävel on üks vaatetorn, kust siis valvur ütleb, et kuidagi, kui ta välja saab. Sest pärast ei saa kuidagi välja saata. Nii, et teda aega mitte raisata. Muidugi maailmas eri paikades on informatsiooniga sellest ja ikka tänapäevani. Inimesed käivad ennast ravimas Nendes laborientides ja olen näinud selliseid rituaale, kus tassitakse haiget seljast läbi selle labürindikäikude ja ja seda on üle maailma, on teada ja tuntud see. Sest sest näiteks selle nendel Kivila variantidel, mis maapinnal kividest on, seal on ju näha, kus inimene on. Aga näiteks keskaegsetel graviiridel ongi olemas sellised laudadest tehtud labürindi. Aga kui te nüüd tulete tagasi zima ekspidutsioonilt töö juures sellega lõppenud, mis saab siis nende paberilehtedega edasi? Kõigepealt vaadatakse muidugi numbrite järele. Milline nurk, millise nurga kokku käib, liimitakse kokku. Siis need liimitud on nii, et ribadeks liimi, muidu ei saa neid seina peale panna. Kui suure pannoo kokku panna, siis ta ei saa kuidagi kokku keerata ja kus ei ole võimalik seda hoida siis on ekspeditsioonile minnes enam-vähem, igalühel on juba teema, mida ta uurib ja millest ta ettekande teeb kevadel üliõpilaste teadusliku ühingu konverentsil. Siin on vist kõik teinud kaljujoonistest, et anna vist ei ole teinud, aga TÖÖ jagardil oli väga huvitav teema. Minul oli äärmiselt huvitav Skandinaavia ja Karjala kaljujooniste ühisvõrku. Olgugi et ei olnud ka nii, et Skandinaavias käinud ja minul oli sellest juhendamist tegelikult väga suur kasu, sest hiljem õnnestus mul minna Skandinaaviasse ja tõesti neid vaatama ja, ja Kärdi selle ettekande kaudu tuli mulle paljud asjad siis meelde muidugi esindaja sõitis ka enne tuleb vaadata siis niimoodi, et meil on olnud ka näitusi, näiteks osa kaljujooniseid, eriti see ilus kehakaartega luik on praegu Stockholmis ja veel mõned on praegu Stockholmist.
