Rahvusringhäälingu Pärnu stuudio akende all on park ja pargipuude otsas on künnivarestel kümmekond pesa. On päevi, kus linnud toimetavad vaiksemalt aga teinekord on kisa nii suur, et akent lahti teha ei saagi. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütleb, et neile lindudele meeldib pesitseda inimeste läheduses bar kides, surnuaedades ja haljasaladel, kus naljalt neid ära ajada ei õnnestu. Kui nad nendest kohtadest siiski ära peletada, leiavad nad läheduses uue paiga. Inimestel tuleb arvestada, et linnakeskkond sobib mitmel põhjusel teistelegi liikidele. Tõnu Talvi. Me peame arvestama, et paraku meie kõrval naabrid elavad ja meile inimesena või selle nii-öelda linna rajajana ja niimoodi võib nimetada selle omanikuna, siis on tegelikult selline kaalumise koht, et missugusena oma linna ja seda oma elukeskkonda soovime näha, et kui me talume ja kannatame seal selliseid naabreid, kes mingisugusel perioodil või mingisuguste eluavaldustega võivad neid häirida, segada või neile närvidele käia, on sisse, eks ole häälitsemine või on see roojamine, me peame neid riske ja teisi võimalusi hindama ja siis selle järgi käituma. Kui linnas ei ole haljasalasid või selliseid kõrgeid vanasid puid, siis ei ole loomulikult seal ka künnivareseid, aga kas me sellist linna tahame, nii et see on alati selline kaalumise koht? Tõhusat meetodit lindude vastu võitlemiseks ei ole, ütleb Tõnu Talvi. Kuidas aga suhtuda lindude pesade eemaldamisse, et neid sundida kuhugi teise kohta pesitsema minema? Kui me praegu künnivarastest nüüd räägime, siis sellega tõenäoliselt sellel hooajal me oleme hiljaks jäänud looduskaitseseaduses on selline võimalused ette nähtud, et kui see või teine liik otseselt ohustab inimese tervist või vara siis on võimalus küsida ja saada siis ka vastavalt ametkonnalt keskkonnaamet luba sade eemaldamiseks ja seda keskkonnana kaalutledes ta luba annab alati siis, kui pesitsemine ei ole alanud, üritame teha seda regulaarselt ja igal aastal igal talvel seda rääkida. Ester Vilgats, Pärnu.
