Kuigi mitmel pool mujal maailmas koroonapiiranguid vaikselt leevendava ning on ka riike, kus vaktsineerimine on andnud juba soovitud tulemusi siis Brasiilias tundub kõik vastupidi minevat. Näiteks on enam kui pooltes osariikides intensiivravikohtade mahtu ületanud juba 90 protsendi piirid. Brasiilia meditsiinisüsteemi jälgiv ameti teatel on tegu riigi ajaloo suurima tervishoiualase katastroofiga. Meediasse jõuab isegi pilt, kus inimesed kaotavad oma elu juba intensiivravijärjekorras, sest haiglates lihtsalt pole ruumi, kuhu neid panna. Näiteks Palmas osariigis on hõivatud 96 protsenti haiglakohti kuid nõudlus on muidugi veel suurem. Kolmas osariik on üks enim kannatanud Brasiilia osariike ning kuigi praegu on seal temperatuuri pügalaid stabiilselt üle 30, siis alates märtsist pole lubatud enam isegi randa minna. Pargis muidugi on suletud ka kõik meelelahutusasutused. Kuigi meediast võib lõputult lugeda näiteid, kuidas üks või teine inimene on oma elu kaotanud, siis vaktsineerimist pole riigis endiselt korralikult käima saadud. Tõsi, riigis on esimese vaktsiinidoosi saanud vähemalt seitse protsenti elanikkonnast ning praegu kaitse poogitakse ka riskirühmi, kuid Uudisteagentuuri MBR teatel takistavad vaktsineerimise kiirust oluliselt poliitiline võitlus, bürokraatia ning tarneprobleemid. Oma muret väljendas ka maailma terviseorganisatsiooni juht, kes ütles, et olukord Brasiilias on enam kui murettekitav. Seda murettekitavam on aga ka tõik, et aina enam jõuavad haiglasse 30 kuni kuuekümneaastased inimesed ning viimase kolme kuuga on nende osakaal kasvanud seitse protsenti kusjuures selle vanuserühma surmade arv moodustab kui 27 protsenti kõigist koroonaviiruse ohvritest. See on tervishoiutöötajate teatel ka viimase koroonalaine omapära, vahendab CNN. Lisaks vajab praeguse statistika kohaselt 60 protsenti noorematest haiglaravi vajajatest ka intensiivravi. Positiivse noodina saab vähemalt välja tuua, et enam kui kuuekümneaastaseid jõuab haiglatesse nüüd seitse protsenti vähem kuid see on suuresti tänu vaktsineerimisele. Vastust nooremate inimeste haiglasse sattumise kohta otsitakse peamiselt uuest Brasiilia koroonaviiruse tüvest. Samas pole selle kohta tehtud veel piisavalt uuringuid ning esialgu on see vaid oletus. Kindlalt on teada vaid see, et uus tüvi levib umbes 2,2 korda kiiremini. Viiruse kiiremale levikule on pannud oma pitseriga noored, kes hoolimata olukorrast korraldavad ikka veel pidusi ning kogunemisi. Tervishoiuametnikud loodavad aga siiski, et vaktsiini tarned muutuvad järk-järgult kiiremaks ning poliitiline kemplus saab läbi.
