Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris alustab puust ja punaseks, see on meie iganädalane teadis, et tehnoloogiauudistesaade, mina olen saatejuht Arko Olesk. Sel ja järgmisel nädalal toome teieni põnevamaid teateid ilmaruumist, ehk siis oleme pühendanud need saated kosmosele astronoomiale ning nagu sellistel puhkudel ka on siin abiks neid uudiseid mõtestamas selgitamas. Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eeemm. Tere Tõnis. Tervist. Ja alustame ühe sündmusega, mis siin viimasel ajal kindlasti väga palju tähelepanu köitis üle kogu maailma. Marsile jõudis üks järjekordne NASA sond robot. See laskumine sinna punase planeedi pinnale oli siis tõeline põnevusetendus, mida kanti otse üle. See seade Viirens on siis nüüd planeedi pinnal on sealt saatnud juba pilte otsalt saatnud helisid. Tundub, et kõik on täie tervise juures ja, ja askeldab hästi. Head uudised, eks ole, Tõnis. Täitsa kindlasti, et tundub, et NASA on saanud Marsile laskumise ma ei teagi, marssamise päris hästi käppa ja et juba juba õige mitu kulgurid on jõudnud Marsi peale täie elu ja tervise juures. Üks nendest varasematest nimelt Curiosity toimetab seal senimaani veel. Ja nüüd see uus kulgur, öelgem eesti keel, siis ma ei tea, visadik, nagu Maret Marek Strandberg seda kunagi ka nimetas jõudis siis ka edukalt Marsile ja on ennast ka töökorda seadmas või seadnud juba osaliselt. Ja alustanud uuringutega. Mida ta siis seal tegema hakkab, et on mainitud, et ikkagi nii-öelda muistse elu jälgi püüab ta sealt leida. Ja see on enamike nende emissioonide juures üks olulisi nii-öelda võtmesõnu aga põhimõtteliselt mis iganes muid asju, ka üks senimaani täiesti ainulaadne, sellele rohkem üks, aga üks ainulaadne see, et ta kogub. Selle kulguri abil kogutakse Marsi pinnaseproove ja kogutakse neid siis maale tagasitoomiseks. Et, et nüüd sellesama kosmosemissiooni käigus neid maale tagasi ei tooda. Kogutud proovid jäetakse nii-öelda hästi leitavatesse kohtadesse, et need oleks võimalik tulevikus maa peale tuua. See on väga põnev, sealt tuleb kindlasti päris palju huvitavaid andmeid, sest see oleks esimene kord, kui me Marsilt midagi kätte saaksime. Aga ega tegelikult see, see visadik ei ole ju ainus. Tegelikult tundub, et Ma nagu Marsi buum käima, sest sel ajal, kui see NASA kulgur sinna maandus enam-vähem samal ajal jõudsid punase planeedi orbiidile ka 12 sondi hiinlastelt ja Araabia ühendemiraatides, nii et see tung Marsile on jälle väga-väga suur. Tõepoolest nüüd on seal marsi juures kolm uut kosmoseaparaati ja seda võib tegelikult lihtsalt seletada ka sellega, et Marss ja maa on kosmilises ruumis üksteise suhtes sobivas asendis iga umbes kahe aasta tagant natuke rohkem kui kahe aasta tagant ja siis on sinna hea, hea ja lihtne kohale minna Marsi juurde. Et lihtsalt sellel korral on Marsi-lennuks võimeliste siis ütleme, kosmoseagentuuride nimekiri pikenenud. Nüüd on kokku jõudnud Marsi juurde edukalt jõudnud Morase juurde kuue riigi kosmoseaparaadid. Et nende hulgas siis on nii-öelda kunagine Nõukogude nõukogude liit, aga näiteks mitte Venemaa. Venemaal ei ole hästi läinud, senimaani. Siis USA muidugi euroop juba liit Euroopa kosmoseagentuur saatnud oma aparaati sinna siis India ja nüüd siis lisaks Nasale Araabia ühendemiraatide, Hiina, nii et hoiame pöialt, et, et see nimekiri veel pikeneb ja noh, ma ei tea, naljaga pooleks võib, võib võib-olla ütelda, et kui oleks midagi väga valesti läinud, siis äkki oleks ka üks eraettevõte saanud sellega hakkama mõni aasta tagasi, kui Elon Musk saatis oma selle sportauto kosmosesse. Aga Marsile pihta õnneks ei saanud. See on tõesti õnneks, aga, aga pole nagu kahtlust, et see planeet on lähivaatluse all ja, ja me saame nagu tõesti lähiajal päris palju uut teadmist selle kohta, mida see, mis seal siis praegu kunagi on olnud ja ma arvan, et me ootame siia saatelõiku tegelikult ära ka ühe just sellise nendest teadusuudis või teadusinfo, mis ei pärine nüüd nendelt veel uutelt kosmoseaparaatidele, aga ühelt endiselt, mis siis Marsi peal käis nimelt NASA ins said, mis oli seal siis maandus novembris 2018. Ja, ja tema muuhulgas tema tehtud uurimuste põhjal siis nüüd on saanud natukene paremat aimu selle kohta kuidas tekkisid Marsi kaaslased, ehk siis nii nagu maal on kaaslane, Kuu on Marsil kaks kaaslast hobuse teemast, mis on küll sellised märksa pisemad kui, kui meie kuu aga, aga siiski nad on olemas. Ja, ja see, kuidas üldse need kaaslased tekivad, seal ka kuu puhul tegelikult noh, erinevaid teooriaid on olnud, me oleme neid siin ka käsitlenud. Hobuseteenuse puhul on see olnud nagu raskem uurida, et nagu ma aru saan, siis senimaani nii-öelda valdav teooria oli, et eks nad mingisugused nii-öelda ringi lendavad asteroidi olid, mis meile siis marss kinni püüdis ja niimoodi enda külge aheldas. Ja seda on pikalt on arvatud, et et see niimoodi on hobuseteemas avastati küll juba võrdlemisi ammu. Kaaslased kui sellised, aga alles esimeste Marsi juurde saadetud sihukeste, korralikemate või põhjalikumalt kosmosemissioonide käigus sai selgeks, et nad on noh, põhimõtteliselt näevad välja nagu asteroidid kusjuures väga imelikult selles mõttes, et et pisikesed ainult seal mingisugune nahtlema hobusele läbimatu suurim läbimõõt on ligi 30 kilomeetrit ja seal sealjuures nende pinnal suured kraatrid, nende tihedus on väga madal ja mis kõik veel. Kui nüüd mõtelda selle peale, et asteroidid lendavad meie päikesesüsteemis väga erinevatel orbiitidel erinevatel nii-öelda tasanditel ütleme maa orbiidi suht maa orbiidi tasandi suhtes. Et siis on väga ebatõenäoline, et Marss suudab kaks täpselt ühes tasandis nälda Marsi Marcini jõudnud asteroidi enda külge võtta ja need ongi tema kaaslased. Ja nüüd on nii-öelda modelleerimise abil ja just selle Insaiti mõõtmiste noh, nii-öelda loodeviste mõjude mõõtmiste tulemusena on siis selgitatud, et välja üks niisugune teoreetiline võimalus, et tegelikult Phobuse teemas on tekkinud samal ajal kui Marss Marsile võrdlemisi lähedal sellisel noh, nii-öelda orbiidil marsist, et kus orbiidi orbitaalperiood on sama pikk, kui ma oleksin ööpäev. Ja et need on siis Marsi loodeliste mõjude tõttu on see kunagi tekkinud kaaslane purunenud ja üks nendest tekkinud tükkidest praegune teemas on siis parasjagu väljaspool seda marsiga kaasa pöörlevat orbiiti. Foobos seespool foobas järjest läheneb Marsile ja teemas aeglaselt kaugeneb. Et noh, siin mõnel järgmisel nõnda magasi juurde lendamise aastal saadetakse ka neid magasid kaaslase uurima, üks kosmoseaparaat, mis siis peaks tegelikult välja selgitama, et kas nad on olnud kunagi üks taevakeha või mitte. Et siis ma arvan, et me saame üsna täpselt juba teada, et millega tegu Jaa, jaa. Ma usun, et need praegused kosmoseaparaadid, millest me siin alguses rääkisime annavad ka meile nii-öelda järgmistest aastaks siia saatesse veel piisavalt jutuainet, siis nagu ikka on, kulub paar-kolm aastat, enne kui teadlased jõuavad kõik need kosmosesondid saadetud andmed läbi analüüsida, läbi mõtestada, avaldada, et siis niimoodi juba uudisena välja tulla, nii et, et see, mida see Isadike, need kosmosesondid praegu teevad, et see annab meile jutuainet siin aasta kahe ja kolme pärast. Selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Olesk ja Tõnis Eelmäe ning kosmose teemadel jätkame juba kolmapäeval kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks.
