Tänases keskeprogrammis räägime sellest, kuidas loomad magavad. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Paljud inimesed võitlevad õhtutundidel unetusega vaatamata sellele, et nendel on mõnus soe voodi ja ümberringi valitseb vaikus. Ei saanud uinuda. Kuidas loomadega on, kas nende hulgas on ka palju unetuid? Kindlasti on loomade hulgas on selliseid, kellel see kuni ära rikkunud takse sellega, et nad kogu aeg kardavad, et keegi peab nende jahti või keegi tahab neid ära süüa, vaid taga ajada või midagi. Ta lihtsalt peab kogu aeg valvel olema. Isegi kui ta näiliselt magab, siis tal piltlikult öeldes üks silm on lahti ja kõrv kikkis. Ja ta kogu aeg kuulab, et mis toimub, need kikkis kõrvad ja üks silm lahti magamine, see on tegelikult noh, sõltub sellest, millise loomaga nagu, nagu tegemist on, aga aga üldiselt need, keda süüa tahetakse, need kipuvad olema ikkagi suhteliselt ärksa olekuga ja ja nemad siis siis on valvel, et mitte neid, kes need süüa tahavad, liialt lähedale lasta. Et neil oleks võimalus õigel ajal ikkagi jooksu pista. Aga tegelikult on nii, et väga paljudel nendest loomadest, kes siis ütleme nagu ohvrid või söödavad, on neil välja kujunenud selline kaitsekohastumine evolutsiooni jooksul. No väga paljud nendest loomadest elavad karjades ja siis suurtes gruppides on võimalik sisse viia tööjaotus. Et kui ikka kuningaga ka sügav on, siis sa lähed sinna karja keskele ja seal on natuke turvalisem ja rahulikum. Ja siis, kui sa oled natuke puhanud, nihkus sinna serva poole jälle. Ühe silmaga valvel olles ja päris serva peal siis mõned ilmselt ei pane üldse silma kinni, et selline tööjaotus on olemas. Aga loomulikult on see teema loomade magamine ja kuidas nad magavad? Suhteliselt selline spekulatiivne selles mõttes, et väga paljude loomade kohta on nii palju muud põnevat vaja teada saada, et üleüldse ei teata, kas nad magavad, võtame ükskõik millise parasiidi näiteks kas kilp magab öösel, seda ma ei tea, nähtus, võib-olla ta kasutab seda öist edukalt toitumiseks. Sääs küll, aga mul on tunne. No mingil hetkel võib-olla ta magab, me, me lihtsalt ei tea seda, sest meile tundub, kui toas on kaks sääski, siis enamasti hinnanguliselt tundub nüüd olevat paarkümmend või isegi paarsada. Ja siis, kui nendest paar asja eest näiteks üks magab, siis, siis me hindame kohe nende arvukuse näiteks kümneb ja oleme värvid. Ja me ei tea, mis teine parajasti teeb, kas ta magab või istub niisama. Putukate kohta ei ole üldse. Me teame suhteliselt vähe, kuigi näiteks prussaka kohta prussakas on ideaalne objekt uurimiseks inimesele lähedal kogu aeg ja käeulatuses, siis teda on hea vaadata ja neid on palju ka ja paljunevad nad ka laboritingimustes väga hästi, neid on hea uurida. Ja siis prussakate kohta on küll teada, et nemad magavad, noh, siit võib teha järelduse, et ilmselt ikka teised putukad ka magavad. Ja noh, näiteks konnade ja madude kohta, kui nad niimoodi pikali on liikumatult lesivad ja eriti madude kulges silmiga kinni pane, on ka raske öelda, et kas ta nüüd on lihtsalt vaikset Lepap või ta magab sellel ajal, mis temaga toimub, kalade kohta on ka vist uurimusi kalade kohta ja kalade kohta on kaalutud väga palju spekulatsioone. No näiteks, võtame haikala, millest armastatakse palju rääkida ja filme teha ja ja siis, kui oli teada näiteks Haydimaga üldse haid upuvad ära, kui nad magama jäävad. Aegade uurimused näitavad, et vastupidi hoidma, aga vot küll ja magada suurtes gruppides kogunevad veealustesse koobastesse ja magad seal nagu notid põhjas upuna tuhkagi. Nii et tegelikult haide puhul näiteks senine teadmine ei pidanud sugugi paika lihtsalt. Me tolle hetkeni ei teadnud, aga need, kui inimesed saavad sukelduda paremate kaameratega sügavamal paremaks aparaatidega, siis me saame nende loomade kohta rohkem teada. Ja akvaariumikalu me oleme kõik näinud, noh, ega me ka öösel seal akvaariumis kusjuures ei istuge tule ära kustutama, ega ma ei näe, mis seal toimub, ju seal on pime, aga, aga noh, mõningaid kalu on uuritud ja üks väga levinud kala papagoikala tema kaotab nagu värvi ära selleks ajaks, kui ta magab või öiseks ajaks, et noh, kas seal ainult seotud sellega, et tuleb kirkamine esile päevavalguses või on seotud sellega, et näiteks ta kattub selliseid limaga, et öösärgi selga öeldakse, et me ei tea seda päris täpselt, aga ilmselt ilmselt midagi seal seal toimub ja ja noh, näiteks sellist öösärki kasutavad klounkalad, kes elavad meriroosidega hoos. Ja noh, tema seal meriloosis nende haarmete vahel ujudes on ka selline limakiht peal. Et kui ta lähebki nende kombitsate vastu kogemata, siis, siis ei saada kõrvetada seal sihuke kiht peal ja kui ta seal siis päris sinna sisse poeb, et siis siis ta ka öisel ajal eriti, kui ta magab, et siis siis on täpselt samamoodi Timogistmistele kaitseb nagu öösärk seljas, aga aga kas me seal päris üheseriks saame nimetada ja kas seal on sama eesmärk nagu isegi mina ei oska ka päris täpselt öelda? Aga kuidas delfiinide magamisega lood on? Et nemad on siis vees elavad imetajad, kes näevad välja nagu suured kalad, aga tegelikult on siis vaalade sugulased, hammas vallalised ja nemad on siis sellised, kes, kes magavad delfiinidega. Tundub, et on hoopis teine huvitav lugu, et delfiinid erinevalt väga paljudest teistest imetajatest näiteks ei näe und, vähemalt niimoodi praeguse aja teadmised uurimused meile meile räägivad, et delfiinid on ühel vähesed imetajad, kes küll magavad, aga und ei näe. Miks see nii on, noh, siin oletada võib spekuleerida, võib-olla sellepärast näiteks delfiini aju on suhteliselt suur, defiinidest on üldse väga palju kirjutatud, ühed inimesed peavad neid väga tarkadeks, hiljuti lugesin kusagil mingit artiklit, kus keegi ütles, et nad on hästi dresseeritad, aga suhteliselt juhmid, loomad ei oska kohe midagi öelda, kas, kas tema või tark jätavad sihukse sümpaatse ja aruka mulje, aga võib-olla see tuleb sellest, et meil on hästi suuraju võrreldes teiste selliste sama suurusega loomadega. Ja, ja võib-olla siis see suur aju lihtsalt võimaldab neil ka kergemini omandada kõikvõimalikke trikke, et see on omamoodi nagu ükskõik millise teise loomatrikkide õpetamine. Aga miks nad magades hundine, vot see on, see on tõesti küsimus ja võib oletada, et unenäo nägemine on seotud sellega, kas on tegemist suure või väikese ajuga ja und hakkavad nägema need, kelle aju on, on nagu piisavalt väike ja, ja miks seda und siis nähakse, õieti, see uni on ka veel väga keeruline nähtus, ei ole sugugi niipea padja peale ja mõned hakkad norskama ja mõned ei hakka ja unelema terve rida faase ja ta jaguneb üldse kaheks nagu suureks tsükliks, üks on siis aeglane, unis on see kõigepealt, kui inimene magama jääb, siis üks tund aega on selline aeglane uni, kus ta siis uinub ja ajutoimingud aegustuvad ja lihased lõpuvad ja aga siis sellele järgneb kusagil tunni-pooleteise jooksul selline teine faas, mission, kiire uni, siis hakkad silmad liikuma ja, ja see kestab suhteliselt lühikest aega 10 15 minutit, vahel ka vähem oleneb siis inimesest või indiviidist ja ja selle lühikese unega käigus siis siis nähakse und ja une. Freudi teooriatega Ruto siis taevas tule appi, mis, mis kõik sealt võib välja lugeda, aga tundub, et see on rohkem tema fantaasia kui tegelik teadvuseta suutis seal ühe inimese unenäos tihtipeale välja lugeda 101 asja ja kirjutada mingist unenäohetkest 10 lehekülge teksti, mis oli küll huvitav ja ilukirjanduslike, kuivõrd teda tõsiselt teaduslikuks uurida üheks saab pidada, mina ei oska seda seda öelda. Aga ma olen lugenud tekste, kus siis teadusemehed neid väga kõrgelt vähemalt ei hinda, neid mõjuta. Aga see unenägemine tegelikult võib olla seotud sellega, et nägemise ajal aju nagu korrastub või kui me ütleme, taju koosneb seal tohutust hulgast närvirakke kudestis, need närvirakud on üksteisega veel mitmete kümnete sidemetega seotud informatsioon talletab sinna, mitte nii, et noh, üks asi ühte ja teine teise rakkuvaid ta kuidagi jaotub seal nende erinevate rakkude vahel omapäraselt ära ja siis mingil hetkel on vaja nagu mingit sortimist ja noh, nii nagu arvutil sinna kirjutas kõikvõimalike asjadega mingid hetked, siis kõvaketas organiseerub ja siis arvuti nagu ka magab, jookseb kinni midagi tee meie jaoks. Ta ei tööta, aga seal kogu aeg roheline tuluke säriseb hästi aktiivselt ja, ja siis kõvaketta peal materjal, kurvastav unenäo, seal on ilmselt sama samasugune situatsioon, et inimesel siis ja ka loomadel mingisugune selline korrastumine sel piltidest, kogemustest või, või sellest, mida nad siis teinud on, see, see kõik sortitaks ära, midagi ilmselt kustutatakse ära, kui, kui see vajalik midagi pannakse tallele, midagi sügavamale, midagi madalamale noh, midagi, mis seal kiiresti kätte saada, see jääb nagu pinnale, mis on nagu vähem vajalik, see nihutas kuhugi tahapoole, kogu aeg toimub selline materjale ümber sortimine, osa uurijaid arvab, et seal ei toimu mitte ainult selline noh, ütleme, ladustamine või sahtlitesse panek, vaid, vaid toimub ka aktiivne õppimine, see uni on tegelikult hea õppimise aeg. Nii inimlapsele kui, kui, kui looma lapsele jääd õpitakse just neid asju, mis siis evolutsiooni käigus ei ole ka ta antud loomad nimetad loomad, kassid-koerad. Ilmselt kõik oleme koera näinud kassi näinud, kes siis magab ja siis magades vahel ta jookseb ja vahelda ta remondi, keerab ennast ootamatult, siis ta kutsub ja noh, igasuguseid huvitavaid asju võib jälgida ja, ja ilmselt toimub siis neil päevase kogemuse mahalaadimine seal ja, ja mis ei ole nagu evolutsiooni poolt kaasa antud nende kogemuste, siis talletumine nii koerakutsikat näitel kui ka kassipoegadele, et nad magavad küll palju, aga see aeg ei lähe sugugi tühja, vaid vaid need asjad, kogemused pannakse kogu aeg sahtlitesse, et kui sa oled täiskasvanud koer või kastis sahtlist see kogemus varnast võtta. Elukatega on ju nii, et suur osa magab öösel, öösel on pime ja siis mingil hetkel kõik kaovad lihtsalt ära ja ega päris täpselt keegi ei tea kuhugi. Viimane kui üks elusoend täpselt kaob. Mingid putukad kaovad pragudesse lehtede alla, sisaliku matka, mõnedel öösel aktiivsed, nii et nemad liigud ringi, otsivad neid, kes ennast ära peidavad. Aga kellel on urud, kes kaevavad aktiivse turgusid ja lauad orgudes, nemad lähevad ilmselt selleks ohtlikuks ajaks sinna urgu ja püüad sealse rammu puuõõnsustesse näiteks osa linde peitub ja, ja nemad on siis magavad seal, noh, üldiselt püütakse magada sellise koha peal, kus vaenlane siin nagu otsida või vähemalt ei saa ootamatult sulle lähedale tulla, et tihtipeale magatakse kalagedate platside peal, nii et sinna tulekuks on vaja läbida teatud pikk maa. Enne kui siis jõutakse sinuni, see pikk maa on suhteliselt niimoodi, kas siis rohu või, või okstega kaetud, et seal tekib teatud mürane, sa ärkad üles, saad õigel ajal minema joosta, kuigi ega see pimedas jooksmine paljudel loomadel ei ole ohutu, et, et noh, see ummisjalu minema tormamine ei ole sugugi nii, et et keegi äratab üles kohe siis pannakse lõikama, kõigepealt kuulatakse, püütakse ennast ikkagi viimase hetkeni nähtamatuks teha. Pimedas jooksmisel, kus hästi ei näe, võid ennast vigastada. Kas püütakse joosta ikka oma koju või on see põhimõtet, kus õhtu seal öömaja? Kui ei ole sellist korralikku urgu või pesa, noh siis siis on ta ikka, kus õhtu, seal öömaja, eriti need loomad, kes rändavad ja kelle territoorium on küllalt suur. Aga kui selle looma territooriumi keskel või territooriumi servas nukkudeks kunagi paikneb see urg või pesa siis ööseks tullakse ikka enamasti sinna tagasi, sest pesas on midagi väärtuslikku, näiteks paljudel on pojad seal pesas, Hest tullakse neid poegi kas siis soojendama, kaitsma, toitma, no mis iganes. Nii et magatakse seal seal pesas ja enamasti, kui sa oled kusagil pesas urus koopas, siis seal on vaieldamatult ohutum kui kusagil lageda platsi peal. Aga nagu me räägime suurtest näiteks sõralistest mütsiga või hirm või põder või metskits, tema urgu ei tee ja tal raske kuhugi sisse ka ennast poetanud nii-öelda tema ikkagi elab, kas siis mingite põõsaste varjus kusagil lagendiku servas, lagendiku keskel, kuidas ta parajasti siis siis on? Karud näiteks. Ja hundid, suured kiskjad, nemad magavad seal, kus, kus söö neid parajasti tabab. Üks loom lööb magamise ajal nurru, teine mõmiseb, aga ega see hea ka ei ole, sesse äratab ju tähelepanu. See reedab neid selles mõttes noh, on parem, kui, kui ei oskaks, kui ei, uriseksi kutsuks ja, ja ma kardan, et suur osa metsloomi siiski magab suhteliselt vaikselt, sellest teatakse tegelikult vähe. Ja selle tõttu noh, on, on väga raske nagu öelda, aga aga ma arvan, et noh, näiteks norskamine on iseloomulik ka suurematele loomadele. Ja selline norin ja, ja urin sealjuures, et kindlasti mingid häälitsused seal kaasnevad. Samas pimedas ütleme, kui öösel loomad magavad, siis pimedas on jälle nii, et, et helide teda levikut ja, ja suund on natuke raskem määrata ja kui natuke ebamäärane häälitsus ka või, või nori, mis ei ole nagu see loomale otse iseloomulik, see tihtipeale võib juhtuda, et ta seda vaenlast ka eriti ei, nagu innustas sinna lähedale minema, sest mine tea, mis seal võib tegelikult olla sihukese ebatavalise helitaustal, nii et võib-olla see võib olla ka teatud määral mõnele isegi nagu kaitsekohastumine. Aga üldiselt püütakse see aeg, kui, kui on silmad kinni ja see see magamise aeg siis püütaks olla võimalikult vaikne, võimalikult nähtamatu. Samas hoitakse siis üleval noh, kas siis kuulmismeel või, või siis noh, nii nagu linnud magada üks silm lahti niimoodi kogu aeg, et jälgivad, mis toimub, kuigi see silm enamasti neil ühe külje peal näevad, aga ühte poolt ja teiselt poolt ei näe ju selline omapärane see, see magamise aeg, neil on mõned loomad, magavad mõlemad silmad lahti. Jah, kuidas see võimalik, siis on. Oluline silmad lahti, hobune magab jah, silmad lahti, kui hobune ikka paneb aega silmi kinni ka. Aga see ilmselt on see see valvelolek kui vajadus, et siis siis käivitatakse need mehhanismid, millega see organism taas ärkvele raputatakse. Kui inimese, kui nüüd võrrelda neid loomi, siis inimesed on nii, et kui kasvatatakse seal aeglase une faasis siis siis inimene rikult ärkab raskemini, aga samas puhkab välja, kui teda seal kiire une faasis pidevalt äratada, et ta kogu aeg tõuseb selle unenägemise keskel ülesse, siis ta lõppkokkuvõttes ei puhka välja. Noh, mõned teadlased näiteks on öelnud, et isegi kiire unenäo katkestamine näiteks oleks hea selleks, et kui inimene väga depressioonis ja siis ta elab seal depressiooni unenägudes välja ja, ja paigutab need päevakillud siis sinna ajurakkudesse laiali. Depressioon isegi võiks süveneda siis, kui teda seal kiire une faasis üles äratada kogu aeg, et siis siuksest depressioonist nagu niimoodi lahti saada, et ta ei saanud süvendada vähemalt seda depressiivsete situatsiooni. Noh, ma usun, et ka loomadel, ütleme see särkamine seal kiire ja aeglase une faasis ja ütleme, selle maailma nägemine on, on suhteliselt erinev, et seal selle aeglase unefaas kui, kui loomadel see peaks olema kõikidel loomadel, mille, mida ma täpselt ei tea. Et sellisel juhul selle aeglase une ajal ilmselt nad on nagu sügavamalt magamas ja nende äratamine on raske, virgumine, raskem, aga, aga jänese kiire une faasis katkestamisel võib neil toimuda ka mingisuguseid selliseid häireid, et nad lõpuks ei ole suutelised adekvaatselt päevasel ajal enam käitu. Aga siin siin ma natuke spekuleerin, nii et ega, ega me seda täpselt hetkel ei tea, see, see asi on veel veel täpselt uurimata. Aga see lahtiste silmadega magamine ilmselt on, on kuidagi kuidagi siiski võimalik, sest ma tean ka, et mõned inimesed on võimelised lahtiste silmadega. Aga ja, ja mis kummaline näiteks kui inimest niimoodi pidevalt jälle kiire une faasis näiteks üles äratada, siis see inimene hakkab ka ärkvelolekus und nägema. Nii et ta ongi niimoodi nagu poolunes, kõnnib silmad lahti, aga näeb siis juba und. Ja see on ilmselt niisugune suhteliselt kummaline seisund ja, ja arvatakse ka näiteks seda, et et kui inimene ikka piisa valt ei saa seda kiire une faasi kätte, siis lõppkokkuvõttes ta kurnab organismi nii ära, et see inimene võib väga tõsiselt haigestuda ja surra. Nii et kõik need faasid on väga vajalikud, et me ei saa inimesega lõputult eksperimenteerida. Vaata, kaua ta siis niimoodi ilma magamata seisab ja vastu peab paljud loomad naha katsistis. Jah, seistes jälle sellepärast, et, et niimoodi on ilmselt kergem reageerida, sest kui vaatame, kes need seisavad, nad on väga rasked loomad nagu elevandid, elevante alguses arvati, et nad üldse pikali ennast ei lase, tegelikult nad lasevad küll, aga tõenäoliselt see pikali viskamine, püstiajamine on neile koorma mom ja keerulisem kui see, kui ta saab ennast kas vastu puud või kaljut või midagi realis. Vaikselt tukub. Samas, väiksed elevandi lapsed ju pojad, need magavad kogu aeg külili, nad külitud väga mõnusasti ja tunnen ennast väga hästi. Aga noh, nad on tillukesed endiselt selle kogu siis ja kaalult palju väiksemad, et selle koguni mudi püstiajamine on tunduvalt kergem ja otstarbekam kui siis juba see, kui sa kaalud näiteks neli või neli pool tonni seda massi sealt siis liigutama hakata. Geneetiliselt küllalt küllalt keeruline ja raske, kulub lihtsalt mõttetult palju energiat, tegelikult tähtis ei ole ju mitte see, et sa seal pikali oleksid ju tähtis, on see su aju ja, ja lihased puhkaksid ja kui nad puhkavad ka püstiasendis, siis, siis võib ka püstijalu magad. Kes need kõige suuremad magajad on? Noh, need, keda mingi oht ei ähvarda, Lõvi Lõvi jah, no Lõvi kuldmagaja uurijad kirjeldavad, et pärast edukat jahti lõvid põhiliselt magavad seni, kuni jälle kõht tühjaks läheb, üldse kaslased magavad, väga paljud meie kodukass ka sööb kõhu täis ja siis ta läheb jälle magama. Noh, natuke võib-olla mängib ka, aga ta saab sellest mängust isu suhteliselt ruttu täis ja inimene ilmselt mängiks temaga kauem, kui, kui, kas ise tahaks, tema magaks parema meelega. Kaslased üldiselt magad palju, aga noh, suured kaslased eriti palju. Ja, ja miks nad nii palju maga, noh, ühelt poolt see, et ega neile keegi ei julge kallale tulla, tal pole midagi karta ja ja teised on see energia mõttes mõistlik, noh, ei ole mõtet traavida kuuma päikese käes ringi, kui on võimalik olla kusagil puu all varjus sest seal kulupsuse raskesti püütud toitele kohe ära jälle jahti pidama. Kui sa seal rahulikult pikutad, siis toit lihtsalt ei kulu ära, seedub kauem ja sul on väiksem oht ennast seal toidupüüdmisel jälle vigastada, sest kui me vaatame, mismoodi lõvid jahti peavad, siis lendad seal tihtipeale uperpalli uperkuuti, võib-olla rohkem veerguse saakloom taga ajavad. Ja tulemus on see, et iga iga see jaht on ju teatud riskidega seotud, mida vähem jahtisid väiksemad riskid, teiselt poolt ka see, et ta võib ennast ohutult tunda, et ega tal ei ole ohtu, et keegi talle seal kallal läheb. Kas me oskame praegu nimetada siin kedagi, kes julgeks lõvi lihtsalt heast peast minna sabast sikutama või niisama teda häirib? Tõenäoliselt seal sa vannis seda ei ole. Samamoodi näiteks on, on kuld, magan suured ahvid ja magavad siis nemad magavad, kas maapinnal ja Ozarenest siis teeb ka niuksed, ööpesad, näiteks šimpansid teevad selliseid pesad punuvad siis siukse nagu võrkkiige, noh, mitte päris võrkkiige moodi, aga ütleme, oksad painutatakse alla ja siis sinna ukse keskele ennast sätib, paneb sinna midagi lehekesi külje alla, seal ta siis ennast tuttu paneb, aga suured ahvid, 200 kilosed, isased gorillad, nende, ma ei saa seda pesa kuidagi tehtud. Tema kaob sinna külje alla lihtsalt endale siukseid suuremaid lehti ja magab, magab maapinnal ka väga edukalt, aga mõlemad lähevad ka üles puu otsa pesa tegema. Suurte ahvide pojad, need on neil veistel pesa punuvad, on ta tihtipeale puu otsas, aga need suured neid jälle tegelikult keegi rünnata ei julge, ta võib rahulikult ka puuel pojad. Kui mingi oht ähvardab seda karja, siis neid pisikesi ja, ja ütleme, emasloom, need vanad isased kudega tõstab ennast püsti pool meetrit kõrge, karjub hirmsa häälega vastu, siis siis jookseb ka suur kiskja minema. Lõvi neid ei püües, nad elavad erinevatel territooriumidel augu, seal mõni suurem kaslane või koerlane juhtub lähedal olema, siis isane gorilla on see kõige viimane loom, keda tema läheks tüütama, endal saagiks püüda. No palju on kindlasti neid loomi, kes seal puu otsas omale pesa ei tee, vaid ripuvad lisama. Ja üks selline, kes lihtsalt niisama ripub suure osa päevast ja, ja ööst on laiskloom. Temal on sellised hästi pikad küünised. Kolm farmas laiskloomal kaks varu pikad küüned, millega ta riputab sõna otseses mõttes, riputab nagu riidepuu. Me paneme Kapi näiteks tema paneb ennast niimoodi sinna puu otsa rippu ja seal ta siis jaguneb maha sõna otseses mõttes. Isegi lugejale ei tee mitte midagi ripublis ja ta suudab ennast liputad siuksesse kohta, kuhu keegi talle juurdepääs. Nii et teda seal puu otsas praktseb, mingi oht ei ähvarda. Teiseks on ta väga hästi maskeerunud, tal on hästi pikad karvad ja need kasvavad seal troopilises niiskes õhus vetikaid täis. Siis ta läheb roheliseks niisama värvi nagu puude lehedki ja nagu sa oled sihuke lustik seal keset puid rohelist. No ega sa ei ärata erilist tähelepanu, rahulikult magada, keegi sind ei näe, aga kuna tema on söönud midagi päeva jooksul, siis tekib tal vajadus ennast tühjendada puu otsast alla minema. Siis on tema elu nagu tõsises ohus, sest ta laiskloom on tema nimi. Aga see väljendub mitte selles, et ta nüüd oleks oma olevused laiska teda kuidagi evolutsiooni käigus kujunenud selliseks loomaks, kelle põhielu möödub rippudes. See võimaldab tal kõige paremini ellu jääda niisugune rippumine, nähtamatu olemine. Aga mingil hetkel peab ta siis minema, kas siis sööma, jooma oma väljaheiteid kuhugi, siis ta peab puu otsast alla tulema, seda teeb tõeliselt niimoodi aegluubis ma ei oskagi seda päris hästi kirjeldada, aga, aga see on tõesti nagu vaataks aegluubis mingit filmi, et millimeeter haaval võimalik seda jälgida kudesse Mesikäpp ja tagumine käpp jälle allapoole. Natuke tulevad ja eriti kohmakas on ta maismaal liikudes maapinnal, sest need suured küüned, millega on hea rippuda, need on seal maa peal, liikusid ääretult ebasoodsad esite, seal vaeseke, komberdab kuidagimood. Ja enamasti on see tema rippumise kohastunud magamise kohast elamise puust, see WC suhteliselt kaugel siis tema välja haisevad kaunis rangelt ja vot see on tema elus nagu kõige ohtlikum aeg, kui ta läheb siis ennast tühjendama sinna söögi, sakslased puutusid kleite, aga noh, siis joomine on teine kohtlik aega joogi puhul on see, et ta, ta õnneks on väga hea ujujad, kudesid potsatab ette või teda rünnatakse, siis ta vees tunneb ennast suhteliselt hästi, ujub, ujub päris osavalt, nii et saab seal jälle vaenlasest ära minna. Kes seal oksa pääl veel ripuvad. Seal võivad rippuda näiteks tema kõrval või seal lähedal kusagil riputab nahkhiired, erinevad, kestis päeval on väheaktiivsed ja, ja ripuvad lihtsalt hoiavad niimoodi energiat kokku ases aktiviseeruvad öösel. Lahkhiiri on erineva suurusega, mõned on seal nelja-viie sentimeetri pikkused kere pikkusega, tiivad muidugi natuke suurema siruulatusega. Aga mõned on päris siukse väikese kassi, koera suurused, neil on ka nimi, antud lendkoer. Mõnes keeles kutsutakse keelend rebastaks, neil on niisugune koera rebasenägu ja, ja need siis on enamasti taimtoidulised ja nad lähevad õhtuhämaruses taimi sööma, võeti puuvilju sööma kas siis puude otsast või, või koobastes, kus nad parajasti ööbima siis lendavad sealt saaki püüdma. Kui palju nad nüüd seal rippumise ajal magavad, on jälle raske öelda, ilmselt osa nendest nahkhiirtest magab tõesti selle aja maha vista ripub, aga vähemalt filmide põhjal võib otsustada, et näiteks need lendkoerad sel ajal, kui nad seal pea alaspidi ripuvad ja ootavad, millal toitu lähevad, siis see asi magamisest on suhteliselt kaugel, nad seal hädistad omavahel ja hammustavad 11 ahistavad seal kogu kogu see aeg, nii et seal ei ole see, see päris klassikaline magamine, see on lihtsalt niisugune ka ütleme, aja parajaks tegemine. Kui nad magavad, siis paned ikka silma, hakkasid kinni ja tutvud päris korralikud, tõmbad selle mantli endale nagu vanad Võge mantlitegelased minema hakkas, viskas mantli endale üle õla ja niimoodi kuidagi paneb ka oma käpaga niimoodi see lendrebane väljend koer üle õla, nii et tal hoiab see mantli eest kinni ja ja seal sees on siis ilmselt soojembumbolt olla kui väljaspool või niimoodi, et avatult kui me räägime niimoodi liikidevahelisi seoseid, siis üldiselt ikkagi magatakse enamasti oma oma liigikaaslase kõrval, et selliseid, kus oleks erinevast liigist loomi koos väga sagedasti ette ei tule. Noh, ütleme sa vallides suured segakarjad, kus on erinevad loomad siis erinevate loomade karjad koos siis seal võib juhtuda vahel, et mõned erinevast liigist anti, loobid, satuvad kõrvuti magama, aga üldiselt eelistatakse siis püütakse hoida oma liigikaaslasi läheduses, sellepärast et nende signaalid on mõistetavad ja arusaadav, kuigi segakarjades jälle teatud märgid, ütleme kõrgele tõstetud mingi valge kass, saba või kõrbe või siis kellelegi on, see on ohu märk kõigile, need kõik jälgijad seal, kui midagi valged järsku lehvima hakkab, siis tähendab see tähelepanu, et nüüd midagi lahti või siis kõik juba on valvel siin ja seal keegi jooksma hakkab, siis läheb kogu see kari liikvele kohe kiiresti. Aga, aga see magamise periood võib olla ka näiteks noh, selles mõttes huvitav, et, et mõningatel loomadel selle magamise käigus tajuga kehatemperatuuri langus. Me teame talveunest, sellest võib-olla ka mõne sõna, räägime. Aga ühe ööpäeva jooksul võib ka juhtuda nii et kehatemperatuur langeb. Ma tean, et kolibridel see energeetiline tase või energiakulu on nii kõrge, et ööseks langetavad nad oma temperatuuri õige mitu kraadi madalamale satuvad sellise tartunne kohe südametegevus aeglustub ja, ja siis nad on peaaegu nagu surnud, näevad välja, see kestab mõnikord 10 12 tundi ja siis kui temperatuur jälle tõuseb, läheb soojemaks, siis soojendab, kui need linnud üles ja siis nad hakkavad jälle tegutseme aktiivselt. Need, see uni võib olla ka selles mõttes väga, väga selline sügav ja tardumuslik ja valetab, olen kunagi mingist filmist näinud tsikaade, mõned on sellised meie rohutirtsu taolised tegelased, kes elavad Namiibias, kõrbealadel, seal kõrbealadel on, tänu nendele meretuultele on kõrge õhuniiskus aga kuiv ikkagi. See kõrbeline kliima tähendab tihtipeale ka seda päeval on pluss 30 pluss 40 pluss 50 kraadi öösel temperatuur, kuna on tegemist siukse suure lageda platsiga siis ja tuulise platsiga, siis see soe õhk kandub sealt minema, asendub külma niiske õhuga ja seal võib temperatuur langeda isegi alla nulli ja, ja siis näiteks tsikaadid ka käituvad niimoodi või nende öine aegs, uneaeg on selline, et nad suisa külmuvad ära tarduvad siis seal niimoodi, et on, et kehamahlad peaaegu külmunud olekus ja siis hommikul, kui päike hakkab neil pea paistma, siis on näha, nad nagu hõbedased etendavad nagu lumekirme kaetud sulab lumi teil ümbert ära sulavad ära, hakkad jälle siristav, päeval on hästi aktiivsed pluss 30 40 kraadi juures ja siis ta jahtub tasapisi maha, külmuvad ära ja ja nii iga päev. Nii et see on noh, väga omapärane magamisviis, kujutage ise ette, et me öiseks ajaks näiteks langeksime miinustemperatuurides, seda me ei elaks seda kuidagi üle, aga neil on see kuidagi võimalik. Linnud magavad okstel või magavad traadil. Miks nad alla. No see ei ole nüüd ütleme niisugune aktiivne kinnihoidmine, vaid nende jalalihased on niimoodi ehitatud, et kui lind paneb jalad ümber, oksaoksad on need, milles ta ikka poiss kinni hoiab. Aga noh, ütleme ümber traadi ja kuidas kükitab siis lihased automaatselt tõmbuvad varbad konksu ja hoiavad seda lindu siis seal traadi peal kinni või oksa peal kinni, et ta maha ei kuku. Ja kui ta siis nagu sühki kiitus asendist püsti tõuseb, siis ka varbad jälle lähevad lahti, sealt saab minema lennata, nii et seal puhta automaatne hoidmismehhanism ta, muidu vaeseke saakski magada terve öö mõtlema, kas ma olen piisavalt varbaid konksu tõmmata ei ole. Et siis ta oleks, oleks suures hädas, aga tänusel automaatsele mehhanismile võib ta rahulikult selle ühe silma kinni panna. Nii nagu paljud uurijad väidavad, et linnud magad üksi lahti kogu aeg kanadele meeldib ka hõreima. Kana inimese juures suhteliselt vähe aega, suure osa oma elust, ütleme evolutsiooniliselt elust veetnud looduses ja seal kana siuke pontsakas, suhteliselt niru lendaja ja, ja hea mahlase lihaga, et neid, kes tahaksite ära süüa suht palju. Ja mida kaugemale neist ennast magama sätid, seda kindlam on see, et sa hommikul üles ärkad. Selles mõttes ilmselt see evolutsiooniline kogemus on üle kandunud ka inimese juurde, aga nüüd, kui kanu peetakse kitsastes puurides, kui suurt ei ole, seal magad ka lihtsalt selle puuri põhja. Me oleme poes näinud õnnelike kanade mune müügil ja siis need õnnelikud kannatajad, seda nad siblivad seal hoovi peal ringi, saad vabalt ringi liikuda, ei ole puuri panna. Ja siis nad tihtipeale magad seal liiva sees, et maapinna peal. See ei ole alati nii, et ta läheb võrre peale magama, kui ta magama läheb, aga, aga kindlasti evolutsioonis on talle kaaslase see hoiak, et öösel pimedal ajal on kõige kindlam kuhugi kõrgele minna, nii et keegi sind kätes. Kui on siis see, kes kõik üles Niivõrd-kuivõrd, ma arvan, et ta lihtsalt ei pruugi alati kõige parem märgata, aga me, me saame tema ärkamisest teada siis siis, kui ta ärkab, võib, kanad on ammu juba seal toimetamas, aga aga me ei saa sellest teada, sest me saame teada kukest, siis tema peab millegipärast sealjuures kõva häälega karjuma. Mida kujutab endast loomade talveuni? Ta kujutab endast pikka magamist tegelikult kusjuures talveund on ka väga-väga erinevat tüüpi kolme erinevat tüüpi. Üks talveuni on seotud ainult temperatuuri langusega, näiteks noh, Eestis me ei tea täpselt, kas meil on seda pähklinäpi nüüd või, või ei ole, aga on sihuke väike, väga armsa väljanägemisega, veidi hiire moodi loomakene, kelle nimi, pähklinäpp ja, ja tema siis on niisugune klassikaline kuulub Unilaste hulka ja klassikaliselt olmehoone magaja ja temal mõjutab seda talveunemagamist just see, kui temperatuur langeb, näiteks on tehtud katseid mägedes, kus ta elab, viidi ta ootamatult sinna kõrgele, ilmad oleks talvevarusid kogunud või ennast rasva söönud või midagi vaid lihtsalt pääl võeti korvikesega käe otsa, viidi oluliselt madalamasse temperatuuri, ta pani silmaksid kinni, jäi tuttu ja magas seal peaaegu aasta aega, siis toodi alla tagasi. Hakkas toimetama täpselt nii, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Nii et tema on selline hästi hea magaja, temal sõltuks otse temperatuurist. Loomulikult tegelikult tal oleks parem magada olnud, kui ta oleks need talvevarud olnud, aga aga ikkagi nüüd teised loomad magavad talveund nagu nahkhiired näiteks nende temperatuur langeb siis mitukümmend kraadi, nad peaaegu k. Vot nii nagu ma rääkisin, kolivlidel, südametegevus aeglustub, kõik eluprotsessid aeglustavad ja siis selle une ajal tegelikult ei ole nad võimelised kuidagi reageerima. See ärkamine on väga pikaldane protsess, kuigi näiteks osadel osadel loomadel, Ruslikud, seal on hästi palju. Fuslikutel on niimoodi suslikute talveunne jäämine on suhteliselt kiire protsess aga siis talveunest ärkamine on, on aeglane, võib aega võtta kusagil neli-viis tundi, näiteks tasapisi nad seal ennast ennast sirutavad ja ja siis mingil hetkel hakkavad aktiivselt ringi liikuma, seda on tegelikult ka siilide puhul täheldatud, et nad kui siili kehatemperatuur nii oluliselt elangetemaal paar-kolm kraadi temperatuuri muutus olevat. Vaat siil ja karud ja need on need need loomakesed siis, kes meil siin elavad, kährikud ja, ja neil on sihuke taliuinak. Siilid, magan natuke sügavamalt, temperatuur langeb, aga karude temperatuur oluliselt ei lange ja nad on suhteliselt aktiivsed sel ajal, et nad isegi käivad seal nädalas võib-olla korra või kord kahe nädala tagant pesast väljas või vähemalt peavad oma soolestikku tühjendama, et päris nii see ei ole terve talv läbi soolestik umbes ja siis kevadel lähen sööma, siis käib suur pauk ja on kõik puhas. Noh, need füsioloogilised protsessid toimivad ja talveks on ta ennast suhteliselt rasva söönud, rasva põletamine, mingeid jääkaineid ikkagi tekitab ja ta peab enda, mida aeg-ajalt ära tühjendada ja selliseid talveunemagaja nagu kährik Karu, noh neid on tegelikult üle maailma päris päris palju. Jääkarudel on selles mõttes huvitav, kuna just rääkisime jääkarudest ka emased jääkarud, kes siis poegi sünnitavad, nemad lähevad siis peitu ja nemad seal siis talveund, aga osa isaseid on tal läbi üleval ja püüab hülgeid ja hoiab seda jääauku lahti. Nii et see talveuni ei ole ka, ütleme ühe liigispetsiifilised obligatoorne võetan seotud teatud muude kaasnevate tegevustega, nagu näiteks poegade sünnitamine mõnedel liikidel ja tundub ka nii, et nendel pruunkarudel on nii, et poegade sünnitamise ajaks kaod siis enamasti emakaru on seal pesas ja on nende poegadega seal peidus. Aga isakarud sihukestel leebemalt talvedel võivad rahulikult ringi ringi kõndida ja, ja ei pea obligatoorselt magab, et selline lugu on selle talveunega õieti nüüd talveuni on ainult Endel tõeline talveuni nahkhiirtel, kelle tempel Thor siis tõesti mitukümmend kraadi alla läheb, aga teiste puhul me räägime siis taliuinakus, talveuinakus, kuidas, kuidas me seda nimetame? Räägime lõpetuseks öökoolis ka kuidas tema magab. Tema magab nagu enamik linde, kas, kas siis oksa peal suurem Nemad istuvad või mõned ka ka madalamate kändude peal või ja, ja üldiselt ta on nii suur, et tema ka suhteliselt rahulikult magada paneb, silmad kinni magades ja väiksemad kakud kullid rahvakeeles, nemad magavad siis kas puuõõnsustes või lähed tihedate okste vahele kuhugi sinna kuuse latva magama ja muidugi kullidel või kakkudel on üks selline põlisvaenlane vares varesele sõna otseses mõttes lausviha kõikide teiste röövlindude suhtes või siis öökulli tähistab häälituse märk välja, läheb siis sisu vareselt kõik ümbruskonnast kohal ja siis nad jälitavad seda vahest küll ja vahel ka mõnda teist Kulju väga intensiivselt, aga huvitavad näiteks kakud võivad magada ka väga imelikest kohtadest sel suvel. Mul oli endal kogemus, kus kak tuli magama maja voodri vahel, ta püüdis sinna pesa ehitada, aga sellest ei tulnud midagi välja, ta vedas seda risu, suvila rästa vahelise ala täis. Ja siis ta leidis mingi augu kudest voodri vahele tulles. Veel hommikul vaatas ta niimoodi üllatunud pilguga, vaatasime tõtt, tema talla alt üles, väike karvase jalg, kakk oli ja tundus, et ta seal ikka õige mitu päeva pidas vastu ja talle meeldis see koht väga. Ta vaatas mind iga kord väga pahaselt, et noh, miks sa nüüd mind häirid, tema tahab päeval magada. Mida tahad magada? Tahtsin, kooserdab. Kuulsite keskeprogrammi loomadest stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk. Kas talveund siis magab merekaru kui jälle möllab jäine merre? Maru kas siis, kui laev on keset lumeräägu näeb merekaru talveunenägu? Kashmiri hobu Cap tappa ja pelgab laevu, mis on läinud ja kes annab merepõhjas talle k ru, kes patsutab ja lase lai. Merehunudki liimluu, kes ühtlasi ka tubli pereloom, kui naine, lapsed kodus peavad mahti, Kasmere hunt peab muudkui. Kas talveund siis madal mürakaru kui jälle möllab jäine mere maru, kas siis, kui laev on keset lumerada näeb merekaru talveunenägu? Kas made ja su mälestusi jääduva? Ka sinu igatsuses? Kas ma tean su mälestusi jäädu, vaata, see. On su mõtteis hetkeks minu ärale? Kas sinu sellest sai söövad lennu? Või viin viina ka sinu igatsuses? Osa on päiksepaistes. Kasvavad ja mälestusi. Jäsu, hobused. On sul mõtteis hetkeks minu äralennu Katson kutsa sinu selles saalis elas lennukis.
