Looduse aine looduselainel rubriik valmib koos sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Kell on saanud üheksa läbi 10 minutit, tere hommikust. Ütlevad sulle Bert järveti ja Robin Juhkental ning ka Sanderolo, kes on meil siis rep makiga kuskil looduses, Ma eeldan. Tere hommikust. Teil on täiesti õigus, olen looduses kuuletama sõnalt. Ei läinud väga kaugele, ma olen muuseumi hoovis siin linnud minu ümber saavad ja, ja heidavad pesa vist. Millest me täna räägime? Mul on täna päris tuumakad teemad, et räägin nii-öelda planeedid tuumadest jälle. Et võib-olla peamine uudis kohe esimese asjana on see, et nüüd on Marsil esimene seismomeeter, kolmas taevakeha meie päikesesüsteemis, mida nii-öelda mõõdetakse seismomeetriga ja esimesed 500 nii-öelda maavärinat või marsivärinat. Ta on näidanud, et Marsil on võib-olla natukene seniarvatust suurem tuum. Umbes 1800, natukene pluss kilomeetrit on selle tuuma nii-öelda raadius, mis tähendab. Arvestades, et planeedi läbimõõt on seal natukene üle 6000 kilomeetri, siis selle planeedi tuum on natukene üle poole kogu planeedi nii-öelda läbimõõdust. Nagu inimese puhul avastati, sisemaailm on suurem, kui, kui alguses arvasin, et see on pigem hea uudis, aga kuidas marsiga on, kas nüüd siis tore või pigem? Kas see on ikkagi hea see seal noh, nii-öelda seniarvatust natukene kergem see tuum, järelikult ta ei ole nagu selline tuum, mis maal on, kus on puhtalt ainult raud ja nikkel ja törts kulda, et neil on seal natukene räni ja süsiniku, et tegelikult me alles õpime oma naabrit tundma tema siseelu tundma. No milles need siis on? Meil oli eelmine kord juttu kullast, kulda on kosmoses väga palju, kas seal ka kulda võib leida? No suure tõenäosusega on seal sama samamoodi kulda nagu maal, et arvestades, kuidas see siiamaale saabunud on asteroidide, aga, aga tegelikult tuli ka üks uudismaa tuuma kohta, et kallid õpetajad ja õpilased, võimalik kanned, varsti kirjutatakse kõik loodusõpetuse õpikud ringi, sest on leitud, et peale selle, et maal on välistuum, sisetuum siis ise tuumas, sest on leitud veel üks tuum ohoh, et sõime triim intsepsi on ju seal täitsa ornintseption või siis kordsection või kuidas seda nii-öelda tuum tuuma sees. Ühesõnaga kuidas üldse teadlased uurivad seda tuumanad kasutavad maavärinaid. Nii-öelda kui maavärin kusagil toimub, siis selle maavärinalained liiguvad läbi terve planeedi. Ühesõnaga, kui näiteks põhjapoolusel toimub maavärin, siis kui lõunapoolusele oleks, oleks näiteks seismojaam, siis see mõõdaks nii-öelda kõiki neid laineid, mis põhjapooluselt läbi planeedi tulevad ja selle järgi on võimalik hinnata maakera nii-öelda sisemiste. Maa tuum teatavasti koosneb kahest osast, väline tuum on vedel, see hakkab kusagil seal 3000 kilomeetri kaugusel meie jalgadest ehk praegune Suessi kanal asub umbes 3000 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Ja, ja see nii-öelda väli nii-öelda välistuum, see vedel osa siis liigub kuni 5000 kilomeetrini, ehk ta on umbes 2000 kilomeetrit paks ja siis seal seal kusagil 5700 kilomeetri juures lähevad asjad veidraks, sest et kuidas on nii-öelda määratud maa sisetuuma ongi seda, seda tahkeid sisetuuma ongi see mingid lained nii-öelda maavärina laineid, siis liiguvad põhja-lõunasuunaliselt palju kiiremini sellest läbi kui ida-lääne suunaliselt seal see, see on, seda kutsutakse ann isotoop peaks. See on see, kui füüsikat selline keha, kui teda mingi suunaga mõõta, siis nii-öelda mõõtetulemus erineb ühtepidi kui teistpidi näiteks väga hea näide on neutroopest on see, kui sa püüad puu halgu lüüa, ristipidi pooleks see ei lähe, aga kui sa lööd pikkikiudu läheb pooleks, ongi niimoodi väga. Just jaa, ja nüüd ongi see, et, et arvati, et see maakera sisetuumset tahke raud nikkel see siis ongi nii-öelda üks monoliit. Aga analüüsides maavärinate andmeid, siis tuleb välja, et kusagil seal 1000 kilomeetri läbimõõduga pallikene seal päris päris keskel ei käitu, täpselt nii, nagu käitub ylejäänud tuum ehk kui, kui kuid tuumast liikusid, siis maavärinalainet paremini läbi põhja-lõunasuunaliselt siis sealt keskmisest 1000 kilomeetrisest osast enam ei liigu niipidi, mis seal hoopis mingi. Nüüd tulebki mängu, et kes on näinud selliseid erinevaid filme, reis maakera südamesse, need asjad, jumal seda teab, mis seal toimub. Dinosauruseid seal ei ole, aga praegu nüüd need geofüüsikud võtsid appi mitmed teised spetsialistid, et lahti mõtestada, et mis seal maakera keskel toimub, saame aru, seal saab maakera keskel on nii kohutavalt suur rõhk ja temperatuur on sarnane päikese pinna temperatuurile. Ehk suure tõenäosusega lihtsalt meile tuntud, et materjalid sellistes ekstreemsetes oludes käituvad veel meile natukene tundmatult, et seal tuleb nüüd lahti mõtestada, aga on jah võimalus, et loodusõpetuse õpikut kirjutatakse ringi, et meil on maal on sisetuum, sisetuuma välistuum ja siis on välistuum või midagi niimoodi. Okei, aga umbes, mis seal võiks olla mida piibel tegelikule kohta jätame need teaduslikud nii-öelda selles mõttes nagu, et niimoodi nagu tuleb öelda, jätame kõrvale, mis sa arvad, mis seal on? Ma arvan, et seal on, seal on raud ja ta lihtsalt tegelikult selle suure rõhu käes, tal võib-olla on mingisugused uued omadused saanud, mida me hetkel hästi ei tunne. Niisiis, uut tüüpi raud on ilmselt meie põues meie maapõues, nii et lugupeetud viieline, kes sa oled tuupinud ennast tähtede poole, nüüd sa pead natukene ringi õppima, meil ei ole mitte kaks tuuma, vaid võib-olla suisa kolm. Meil oli otseühendus otse Eesti loodusmuuseumiga, sealpool kõneles Sanderolo. Looduselaine loomuse lainer.
