Mul on hea meel tervitada stuudios luuletaja Andrus Kasemaad ja minu ees laual on teie viimane luulekogu metsakuru silmus juba tegelikult mõnda aega tagasi. Aga räägime kõigepealt sellest pealkirjast, see sõna metsakuru figureeris juba teie raamatus leskede kadunud maailm, mida see tähistab? Tere ka minu poolt ja metsakuru tähendab see maailm või küla, kus ma nagu veetsin oma lapsepõlve, et see oli hästi, selline kaunis oli ja ja seal ligidal olid suured plaanid olid ja, ja mulle meeldis nendes laante sees kolada uurida, see on nagu veelgi kaugemaid paikasi ja, ja ja ma ei tea sellest perioodist, nagu mulle jäi meelde või noh, sai kalliks sõna, et see tekitas selliseid meeldivaid tundeid ja ja seikluslikust. Aga miks kirjutada aastal 2020 metsast ja miks teha seda proosapoeemi vormis? Jah, sellega on see põnev, et Hiiumaal on nagu hästi palju metsa, samas seda nagu võetakse nii täiesti palju maha ka, et seal on väga palju, lanke on seal ja ja siis kuidagi, kui lähed jälle metsa, kus sa oled nagu käinud palju ja, ja kui sa lähed metsa ja koeraga vaatad, seda tuttavat metsa pole, et see tegelikult tekitab sellise tühjusetunde. Ja, ja ma ei tea, siis ma nagu õppisin nagu nägema ka seda, et et kui seal, kus, nagu oli varem mets, kes korraga on seal auk, et siis see õpetas mind nägema, kuid kui hea on tegelikult ikka see, kui on sellised vanad männikud ja et nad kestaksid nagu veel ja veel siis. Ma nagu mõtlesin ka selle peale, et et järgmine raamat võiks olla siis metsatöösturid nagu vaatevinklist siis sest noh, tegelikult kaks poolt nagu ju on, et ühed on need, kes kaitsevad metsa, teised on nagu need, kes näevad. Kasumit, või, ja siis ma mõtlesin, et nalja pärast võiks nagu järgmise teose teha siis metsatöösturite vaatevinklist siis ka, et see oleks põnev, nii et metsast tegelikult saaks kindlasti veel hästi paljudest. Teha kui nagu viitsimist on ja kui ja kui leiad selle õige nurga, nagu ka siin metsakuru raamatus tee metsatööstureid nagu liiga positiivses valguses ei kirjelda, aga kas te usute, et on võimalik üldse see metsateemaline debatt nagu mingile muule tasandile tõmmata? No oma luuleraamatuga te ka ju astute dialoogi mingis vormis mis ei ole tavapärane proosapoeem ja mulle meeldis see, et kui ma saatsin proosapoeemi saatsin loomingule, siis Kareva pani nagu sellele sellise nime või siis sellise määratluse. Ja mul on nagu sellest nagu hea meel, et tema nagu nägi nagu seal rohkem kui, kui mina tegelikult nagu alguses üldse. Aga see nad proosavormis on selline nagu niimoodi, et see mõte nagu küpses kaua ja mul oli nagu palju selliseid sõnu oli nagu nagu meeles juba võin või noh, meeles. Ja siis, kui ma leidsin nagu vormi ja ma nagu leidsin, et kaitsevorm on hästi sobiv ja siis läks kõik nagu selline mõttevool läks nagu käima, nii et. Aga te ütlesite enne, et see metsade olulisus on pärit Te teie lapsepõlvest siis Välgi metsa ja Välgi metsad ja aga noh, ma võin, võin nagu ka öelda seda, et ma olin nagu kaugusest vaatasin, et see küla, kus kus meil kodu oli, et see oli nagu mäe peal ja sealt mäe pealt tuli hästi kena vaade nagu Välgi metsade peale. Kuna see oli kõrgem punkt, siis noh, ma nägin neid metsade massiive kvartalid udud seal ja ja pilved ja äikesed ja ja siis ma aastaid nagu ka nagu ei saanud sinna minna, sest noh, see kõik see massiiv on nii suur seal see Välgi metsade ja massiive. Ja siis ma mäletan, et kui, kui nagu juba suure ma olin, siis võtsin kätte ja läksin rattaga sinna sinna kaugele kaugele ja siis ma mäletan ka seda, et kui Välgi metsade nagu kaugelt vaadates nagu kaunid, vaadata siis keelt, kui sa lähed sinna sisse, siis telk oli nagu paras, nagu selline pettumus oli, sest noh, see kõik mets ining järgi juba kraavid on seal kvartali langid juba ja nii et ma mäletan, et üks selline on ka see, et noh, et ma nagu näen neid metsi niimoodi kaugelt täpselt nagu siin raadiojaama aknast, et ma näen pered ja mulle nagu kaugele enne majade ja katuseid ja, ja laeva. Aga kui minna sinna tänavad peale kolama, siis seal on tänavate sees on auke ja soomlasekija joodikuid ja ja selliseid jääd maasi, nii et noh, see mets oli juba juba siis mu lapsepõlves noh, kui rääkida nagu Välgi metsadest juba juba siis oli see mets nagu ära nagu näksitud ja noh, see inimese mõju metsadele on tegelikult ikkagi päris suur väga suur või noh, see nagu kasvanud ja ja eks see ühelt poolt mõistan ka, et Tallinnas peaks see ka ju neid uusi Ja lauda ja aknaid ja voodeid ja et noh, selle puitu nagu kulub nagu nagu palju. Et ma nagu mõistan ja nagu mõlemat poolt mõistan metsakaitsjate poolt kui ka metsa siis vastaste poolt. Ja et noh, eks sellest metsast ongi nagu raske rääkida, et üks on nagu lapsepõlvemets Götesse, nagu siis näed nagu metsa ja kuidas sa näed siis ka neid juba lapsepõlvest tuttavaid metsi või siis, või siis kasinid ja Hiiumaa metsiga, et kuidas sa näed neid siis, kui need on juba nagu maha nagu võetud ja siis nagu lamp ja, ja siis teeb tegelikult valu küll, et mulle meeldib üks nali. X Kõpu naine kirjutas Facebooki, et millalgi ka oli see, et et soovis minna metsa nagu jalutama, kus ta oli nagu varem nagu käinud. Nagu palju, et see oli selline kodune metsad, soovisimine metsa jalutama ja metsa ei olnudki. Mulle see meeldib selle poolest, et nagu, et metsal on jah, komme minema kõndida nii nagu kunagi siis kõndisid puud nii-öelda. Minu arust päris kõnekas on see, mida te ütlesite enne selle kohta, et vaatad midagi kaugelt, näiteks neid Välgi metsis tundub suursugune ja siis lähed sinna sisse ja pettud, see on mõnes mõttes päris olemuslik vaade nagu elu mõttes ka, et no näiteks ka inimesed, eks ole, vaatad kaugelt fantastiline ja vaatad lähedalt, kõigil on midagi viga ja no eks meil kõikidel on miinuseid puuduseid ja ma vahel olen mõelnud, et noh, eks see on tõsi ka see, et noh, miks metsa nagu võetakse palju, et meie riik ei ole ikkagi nii rikas, et me tahame ju kõik, et ja pensionärid soovivad, et neil tuleks pension, sest nad soovivad osta poest, kiisu lasi endale siia ja ja me tahame ju kõik sõit tegelikult headel maanteedel ja noh, eks ikkagi me oleme nagu riigina vaene ja meil ei ole teab mis kulda siin või et noh, eks see roheline kuld on ja seda nagu hea müüa ja riik saab ka tulu ja tegelikult kõik saame tulu. Ma usun sellest vähekene küll, et tänavad on nagu paremad. Aga jah, siis vahel ma olen nagu mõelnud, nagu fantaseerinud, et milline näeks maailm välja, kui inimesi oleks vähem kui neid, kui oleks näiteks 500 miljonit vaid. Asemel, et tegelikult siis vaade võiks päris metsik olla selline kena, nii et. Eks see probleem, miks need, miks neid lanke on nii palju, et eks see on ka see probleem, et rahvastiku kasv ja uued majad kerkivad, ma näen ka siin aknast on need kõik need aknad ja pildiraamide sängid ja kõik need on vaja uuesti teha ja ja mul on hea meel, et kui ma vaatan näiteks neid metsakaitsjad Et kohati sellist sõimu siis noh, mul on nagu hea meel sellestki, et ma nagu mõistan mõlemat poolt, et et mul on natuke tunne, et need, kes on pigem nagu mitte siis metsa kallistajad, et mul on tunne, et nemad näiteks väga ei mõista sageli metsakaitsjate poolt, siis kuid mul on nagu tunne, et et metsakaitsjad on väheke empaatiavõimelisem. Aga kui rääkida korraks nendest alles olevatest metsadest, siis mis on need metsad, mille sisse minnes ei ole tunud? Tegelikult ma ei tahaks neid metsi öelda nende nimesi, sellepärast et siis kõik jooksevad sinna metsa ja, ja koega, tulevad sinna nii-öelda jalutajad, kus minagi käin ja kus ma leian sellist hingelist, et siis noh, siis reklaami teha ei või, nii et arusaadav, aga võib-olla lähenege siis sedapidi, et mis on neis metsades, nende nimesid nimetamata sellist mis tekitab selle tunde, et seal on hea kõndida? No eks ikka võimsad metsad, me just rääkisime ükspäev, et millegipärast, kui sa lähed langi peale, kus, kus on just näiteks kolmeaastased männid või siis no ütleme, kümneaastased, väiksed männid, et millegipärast sealt ei saa seda. Kas siis jõudu ei saa? Et millegipärast mets, kui nagu päris mets, on see hästi vana metsa suurmets ja ja selline tume päikesing, no nii, ütleme leht Metsusin ka, et seal kuid seal, Hiiumaal seal on lehtmetsasid ka ja Lehtmets nagunii võimsaks ei saa küll. Aga noh, gaasikut samas on jällegi teistmoodi kenad ja et mis teeb metsast metsad just need suured puud, et see, kui sa nagu tunnelitesse puu on, nii vana on see ja aed on nii suur, kui see seisate all sisse tunned, nii väiksena. Ja, ja siis see tunne, et ma ei tea, mul on seal luule raamatuseks, eks mu meelest et see nagunii tabav ka, et kõik nähtamatu, et küll läheb nagu metsa siis aimad, kaitse midagi seal on ja et midagi on nagu võimas ja vot see vaatasin midagi, vot see kirjeldamatu siis äkki. Aga mis ma tahaks öelda? Hiiumaal on ju olemas metsa. Et internetis on see metsade vanuste kaar ja, ja kui ma vaatasin Hiiumaa metsi Kõpu kandi metsi, siis mulle nii meeldis see, et seal on nagu mänd ühe üksikuid mände, mis hakkasid kasvama siis, kui Prantsusmaal just tähe lõi lõkkele revolutsiooni, et nii, et siis 1798 siis jaekui selle peale ka nagu mõtled, siis puu on nagu peaaegu nagu ajamasin. Sa saad nagu vaadata ka läbi seal puu nagu kauges nagu aega ja ja see oli nii vägev, neid hiiglasi on. Mulle meenub see, et me ükskord mõtlesin sellist mõtet, noh, need vanad hiiglased on tegelikult vägevad ja nyyd tegelikult võiks neid nagu rohkem olla ja hoida ja noh, eks me nagu vaatame nende puude peale, et sealt saab nagu kasumit. Nii ja naa, aga et nad on juba nagu piisavalt vanad, kuid samas me ju vanureid ka hoiame, sellepärast neil saab nagu küsida miskit. Nagu kaugetest aegadest ka, et me vanureid ka ju ei, ei saada saekaatris lasen küll väga, väga nagu kohatu võrdlus, aga ikkagi kui me suudaks hoida rohtu kümneid vanu metsas ja siis ma olen mõelnud, et kas lõpuks metsad on nii vägevad suured ja siis nende mühinal nii suur ja kena ja et sellest saavad kõik nagu nagu jõudu. Ja samas ikkagi tahan öelda, et ma ei ole mingisugune selline Kes siis ei tea siis seda, et meil kõikidel läheb vaja ikkagi raamatuid ja ja mulle meeldis üks mõte, just yks päev sain Ühest raamatust mõtted, raamatuid on puupuru, on kõik ka, et siin ka jällegi nagu selline nagu metsa miskiks väärtuseks. Aga noh, eks seal puupuru sees on palju rumalust ka, jällegi. Ja oma raamatusse te kirjutate, et see tunne, mis teid vanades metsades tabab, et seal õilis tunne, tunne rõõmust puhtusest, helde, suurem eeline, selline andestav, rahulik tunne. Jah, jah, ja ükskord ma mõistsin seda, kusjuures nii põnev, ma arvan, et mõistsin seda, et mida sügavamale metsa nagu lähed, siis sa tunned kohe, et siia ei ole nagu kellelgi jalad ammu nagu astunud veed siia turistid ei käi ja siis ma mäletan, Ma olen korduvalt tundsin seda tunnet, et mida sügavamale minna, seda võimsam selline, et jõud sealt nagu ja nagu tuleb, nii et noh, need puutumatud metsad, et neid tegelikult nagu võiks rohkem küll nagu nagu olla ja ja kuigi üks kriitik nagu mainis, et ma justkui nagu lõpuks näen nagu kodan, lase nagu vaatevinklist siis ma olen nagu mõelnud, et nii palju kui mina olen kohtunud kellegi giga ja siis rääkinud sel teemal, siis mul on tunne, et nagu paljud-paljud pigem ei näe niimoodi nagu ka nagu mets on nagu mind õpetandanud, siis vaatama või. Nii et pigem just kodanlik vaade on pigem see, kui üldine see mõte on, pigem siis see, et noh, et Klanksis langed, sinna sinna saab uued puud panna peale ja siis on, on nagu jälle seal mets, aga aga mind teeb kurvaks nagu see, et kui neid lanke tuleb palju ja neid, et ka need tuttavad, kodused metsad nagu kaovad ka, et tegelikult ju mina neid ju ei näe ja siis mõte teeb mind kurvaks nagu nagu lõpuks jah, nendest suured metsad nagu saavad nagu pereliikmeteks Hiiumaa oli kunagi hästi kena, aga tegelikult nüüd on hoogustanud seal ka metsaraie. Kui ma tulin praamiga, siis ka praam oli täis olil palgi Rekaid, et mu meelest võib-olla paljudele hiidlastele on äkki see kole kuulata, aga mu meelest mu meelest Hiiumaal nagu koledamaks ikkagi ja tunduvalt palju, nii et mul on nagu kõrbet. Kurb, et see vana kik kaob sealt. Ja te kirjutate siin ka, et, et eestlastel on kerge teha metsas üks pilt ja ja siis välismaa sõbrad ütlevad uued beautiful country, aga et see maa võiks olla palju ilusam, seda nad ei tea. Ja jah, see sõber, kes seda ütles, on Iisraelis, noh, ma arvan seda, Iisrael on ka hästi kena maa tegelikult. Ja kui ta seda on küll nagu mõtlesin, kui ta nagu soovis, nagu ma olen Joy. Ja, ja ja siis siis ma nagu tundsin, et see kodumaa saab veel kaunim tegelikult olla, et noh ja ma küsin korraks sellise tasandi kohta ka proosa või luule, midagi vahepealset, see raamat ilmselt on, aga mingisugune poeetiline vaade sellele metsale seal siiski ju domineerib. Aga te ei pelga oma raamatus näiteks selle igavikulise ja poeetilise kõrval mainidega selliseid, et internet ja sotsiaalmeedianähtusi nagu Instagram näiteks kuskil oma luuletuses ja näiteks, kui ma valmistasin ette seda luuleruumi, saadeti, valisin siit tekste, siis minu kõige esimene mõte oli, et ma need tekstid nagu tahaks välja võtta, et need kallutavad mind kõrvale. Aga üks hetk, ma sain aru, et siis ma ju Mis teie enda vaade on, miks te selle tasandi sisse toote? Noh, eks see maailm läheb aina rohkem nagu moodsamaks, tehnik ka võidukäik ja ja ma ei, ma ei tea. Aga te ei pelga, seda igatahes ei pelga, jah, ma arvan pigem ka, et kui ma pelgaks, siis ma justkui oleks nagu liiga magusa raamatu selliseid, kus on nagu teatud sõna nagu, mida nagu mainida ei või et nagu ei, ma arvan seda, et maailm nagu muutub ja ja teatud muutused on ikkagi head ja, ja miks mitte, et nad tulevad, tulevad ka luulesse sisse ja ja pilte tegelikult tore teha ja ja tõsi, on ka see, et mõni mets on nii kena, et teda on raske pildi peale ka saada, nii et. Nii et ei seda ja eks see teelt pilku Jõulueelsel ajal. Ja täna ma kutsun mõtise muusikas kõiki endaga õue niikauaks, kuni on meil valgel. Ja kui läheb pimedamaks siis kutsun teid tuppa endale külla. Räägime hirmudest ka ma ise olen avastanud, et kõige rohkem ma kardan metsas teist inimest. Kas teiega midagi metsas kardate? Jumal, ma ei karda, kusjuures, aga 2011 aasta juunikuus Kodavere kandis ja ma läksin metsa, meil on seal üks väike metsatükikene ja siis ma läksin metsa niisama ja siis korraga kuulsin sellist looma häält. Ja siis ma vaatasin, et see loom, kes nagu Meergas, no ma mõtlesin vähekene, et noh, äkki metssiga või noh, ta nagu tegi sellist umbmäärast häält ja siis korraga ma nägin et see loom, kes jooksis nende poole, et tal olid ümmargused kõrvad. Ja siis ma mäletan, et mul tuli surmahirm peale, sest ma mõistsin, et et see on karu on nii, et karu mind mind ajanud, aga ma jooksin nagu ees, siis ma mäletan, et ma kukkusin rohu sisse. Jalad olid nagu kivid all. See kõik toimus nii kiiresti, ma mäletan, et ma mõtlesin siia, ma nüüd jään kuidagi, ma sain nagu püsti, siis ma jooksin, jooksin. Mõned on nagu küsinud, et no et kas karust pilti siis ei teinud, kuid kuid ma olen öelnud, et ma tõesti ei ole nagu ka nagu soovi vaadata tagasi, sest tegelikult sest tegelikult ma olin nagu kindel, et sinna nagu jään ka. Aga ma ei tea, ta vist väga palju, ta ei ajanud mind vist taga, sest noh, ikkagi jäin ellu, sest muidu ma ei oleks siin, nii et tegelikult, kui ma Hiiumaale lähen metsa, siis mul on nagu hästi hea meel seal nagu olla, sest ma tean, et ma ei pea kartma seal kedagi. Aga tõsi on küll see, et kui ma lähen mandri peal lähen metsa, siis kõhe on küll. Ja ma ei karda hunti, kusjuures, ja ma tean neid, kes kardavad hunti, aga hirmudest rääkides veel mulle meeldis. See, kes seda rääkis, ta ei olnud nagu tuttav, kuid kuid see oli siis tuttava tuttav naine, rääkis kate, muidu kardab metsa minna, kardab nagu metsa ja kuid kui ta luges seda metsakurut ka, et siis ta sai sealt sellise noh, mingisuguse sellise jõu ja ei soovi minna keset metsi, siis vaatama ja ja avastama ja nii et oli öelnud seda, et ta sai hirmudest metsa minna või hirmudest metsa, siis eeskätt ta sai tänu sellele raamatule sai võitu Daniel. Ja et nagu väga meeldiv, kui oli kuulda. Jah, jah, eks selle metsa kuruga on see, et eks ikka Me loeme mingisugust raamatut, siis me teelt loeme sealt nagu ennast tegelikult, et eks, eks see niimoodi on. Et metsaarmastaja saab sellest raamatust tuge oma armastusele ja, ja see, kes metsas näeb vaid kasumit või või nii-öelda metsavihkajad saab sellest raamatust tuge. Siis oma sellisele vihale ma arvan, metsakaitsjate vastas. Jah, aga ma arvan, et see on väga vajalik töö kyll, sest noh, eks ikkagi liiale mindud, et mul on see tunne, kuid samas singi nagu kahe otsaga, sest ikkagi Et ikkagi riik kuidagi kasvakse Tuleks lõpetuseks veel selle juurde, et te korduvalt olete maininud ette, ei taha võtta, poolt ei taha olla see hullukene, et mõistete mõlemat poolt, aga, aga metsi noh, nendega on vist üldiselt ühiskonnas, et on selline konsensus, kõigi meelest võiks neid rohkem olla põhimõtteliselt. Aga milliste vahenditega seda saavutada, et eks ole, teie ei seo ennast puu külge vaid kirjutate raamatu. Usute, et see aitab? Ma arvan ka, et see ei aita väga, et noh, eks raha võim on ka juba tegelikult nii suureks kasvanud ja ja rahvastiku arv, noh, no ma ei mõtle meil meil ta ju väga ei ei kasva. Aga kõik see nõudlus puidu ka siis järele kuskil ma ei tea Rootsis või. Ka ei oskagi vastata, et noh, ühelt poolt ma tahaks olla see õnnis hullukene, kes siis kes siis seokiga ennast kettidega ennast metsade külge, aga, aga ma kahjuks ma mõistan ka teist poolt, nii et ma ei ole nagunii ignorantne, nagu ma ykskord ükskord maantee peal kohtasin. Ühte meest, ma hääletan palju maantee peal ja ja siis ükskord noh, see oli üks metsatööstur, oli tema sai küll nagu pahaseks sai, kui ma nagu rääkisin metsade poolt, siis ta terve teekond näitas mulle neid metsas ja ütles, et et kui me seda metsa ei sae, siis kasuisa nagu keegi ja alguses ma vaidlesin vastu, kuid siis ma tundsin, et et nagu pärast viskab maha võeti. Ma arvan seda, et see vastus küsimusele, kuidas saavuta dada see konsensus või rahu või? Mul see vastus nagu käis peast läbi selline äratundmine, kuid kuid ta lipsas kuhugi. Aga ma mõtlen seda, et mis oleks lahendus? Kindlasti selgitustöö ja lastele juba teha nagu selgeks, et, et lootus, kaitse on tegelikult väga tähtis siiski, et et lapsed, nivoolitav mass nagu Savimis savi, et ses suhtes, kui sa õpetad juba neil madal last nagu hoidma nagu metsi, siis puidki, siis noh. Ma usun, et see kannab vilja. Mäletan, kui ma ma lapsena kirvega toksisin, pärnapuutüve selliks suur pärnapuu ja siis mulle meeldis kirves ja siis ma nagu mõtlesin, et ma lähen lõhun ka seda puud siis nii nagu suured siis ja siis ma mäletan, et tema käest ma sain, vitsa sain ja siis noh see juba vähekene juba kaasa vaatas juba ka, et ma rohkem ei teinud puule haiget, kuid nagu jällegi eks jah, eks läheb vaja neid metsa, palke ka ja põrgusse ja kõike neid lavalaudu ja aga ma arvan, et siis seda võiks viisakamalt nagu teha, et mitte jätta nii suur auk, siis me ikkagi koles ei saa sealt mingit. Nii et nagu mets kasvab tagasi, aga aga mina seda ei näe, et ja ei ole ju niimoodi, et nagu mets on siin ja mets on seal metsadel pole piire, et et kus ta hakkab yks metsa, kus teine mets, et see on ka selline nagu lõputu massiiv. Vähemalt mina näen seda niimoodi. Ja et kui me teeme sinna auke sisse, siis noh, ühelt poolt on ta ka nagu mõttes, ta on nagu massiiv, aga. Puudulik. Aga kui inimesed üldse korraks täiesti kõrvale jätta ja nende kasu ja nende vaatepunkt, mis võiks olla metsade mõttemetsade enda jaoks? No lihtsalt olla ja ma olen ykskord, mõistsin, et metsade mõte tegelikult kasvada siis valguse poole, et niimoodi ainult pikemaks ja otsida seda valgust ja millal küll nad ju noh, kukuvad nagu maha või siis või siis nagu surevad või. Aga nagu Fred Jüssi on nagu öelnud ja mu meelest väga nagu hästi on öelnud ka, et pole nagu elusamat asja kui surnud puu, nii et eks selles on ka palju tööd, et paljud näevad pigem känd on kole seal ja need risuräsu mets on nagu nagu kole, kuid see mu meelest nagu kodanlik vaade, on see selline looduskauge ka vaade tegelikult see on tõsi, et tegelikult selline just selline pilla-palla mets on nii kena ja kui ma metsades käin, siis mulle nii meeldivad väga need metsas, kui on puude latvu, mis on murdunud ja mis ripuvad niimoodi kõrgel kuskil latvades ja ja siis viimasel perioodil mulle väga meeldib metsades otsida puid, mis tegelikult kriuksuvad, kuulata neid mõni puuded mind naljakat häält ja kusjuures kusjuures, ning puid pole üldse palju. Ühes suures metsas võib-olla ükskaks kriuksuvad puud vaid, nii et mu meelest juba looduskaitse alla võib võtta juba selliseid kirjukesevaid puid. Sest neid on nii mõnus kuulata. Viimati just leidsin metsast uue kriuksuma puu ja see diginii teistmoodi häält ka, et ma ei olnud ka nagu varem kuulnud. Ja ma olen võtnud neid linte ka ja mu meelest nagu kriuksuvad puus, pole Pole metsas kena võtmega kenamat puud, kui on selline, kriuksub väheke nagu. Mõni teeb nagu kiisupoja häält ja mõni selline kiri jookseb nagu. Ja mõni kriuksub niimoodi tumedalt ja hästi naljakaid hääli on nagu metsas ja mets on tore, seal on vahva. Aga jah. Eks see ole ka. Parimad metsad, need, kus saad üksinda olla ikkagi mõne, kui kujutan ette, et kui ma lähen neis oma kallites metsadesse nagu, et siis siis on korraga turismigrupid ja pühapäevajooksjad, et et see oleks kenam, see mets. Kuid ma ei tohiks istmik kade olla vist, ma arvan. Muide, me kogume iga aasta lõpus klassikaraadios ka aasta muusikaelamusi, kas olete kuulnud sel aastal midagi paremat, kui see metsa kirjuksumine? Ma võin öelda, et üks müstiline hääl või selline pill, mis oli metsak, reostust veelgi veelgi vägevam ja ma võtsin söödaga linti, see oli Vilsandi saarel. Vilsandile läheb siis selline elektriliin, sellised kivist postid ja siis korraga ma istusin niisama sellise kivist posti all. No ikka sellised suured võimsad, mitte nagu maal sellised keskmised elektriliinid ja tuul ka tuulel nii sobivas suunas. Ja, ja siis see hääl, mis niimoodi korraga vaikselt nagu tuli, tähendab kuidagi need raadid võnkusid tuules ja siis see elektripoiss muutus nagu pilliks. Ja ma kuulasin seda, ma sain seda linn eriti võtta ja see nagu müstika, sest ma ei ole nagu varem nagu sellist pilli veel kuulnud, nii et. Nii et Jaan Tättele. Ma soovitan, et ta otsiks need hääled nagu taas üles ja siis ja siis linti võiks ka neid võtta, et noh looduses on vägev Kloodusel vägev ja loodus on täis kõiksugu hääli ja eitab tilt kuulama oskama kuulata ikkagi, nii et jah, looduses on vahvad oletis metsas või heinamaa peal ja kui sealt läheb mingi elektriliin ka läbi et maksab jääda vaikseks küll ja kuulata, siis sa võid sattuda millegi peale. Ma arvan, et seda häält või heli pole veel keegi kuulnud, seal. Ma olen kindel. Kas te saadate meile ka seda imelist salvestust ja ma võin saata küll paraku selle niimoodi ka, et ma hakkasin nagu kuulamas vaikselt tuli nagu betoonpost nagu viibereeris, siis hääl läks nagu kõvemaks kõvemaks ja siis üks hetk, ma mõtlesin, ma lindistan nii et, et see on küll kaitsen küll, nagu vägeri heli on ja ja siis ta kestis kuskil 10 minutit. Nii et mul katke on, kuidas see täpselt oli selline tunne, nagu oleks kuskil kontserdisaalis kantakse sellist uut teost, nii et jah, mul on nagu, see hääl on ka ja siis mul on veel metsakkeri ukse ka vähekene ja võin saata, oleksime väga tänulikud elektripostide ja metsakirjuks, õde. Aga aitäh, Andrus Kasemaa, aitäh selle raamatu eest ja tänan, et jagasite oma mõtteid metsast ja elust ja loodusest, meie kuulajatega. Palun, palun.
