Kai kunstikeskuse uue näitusehooaja avab täna tuntud Austraalia kunstniku Trici Appitsiniini esimene Eestis toimuv isikunäitus Elusäde. Palusin stuudiosse Kai kunstikeskuse programmi koordinaator Tori Triin Metsla seda lähemalt tutvustama. Tervist, tere. Ajal, mil maailm on lukus, näitate teie kunstimaailma kuklapoolelt kaugelt Austraaliast. Kuidas see võimalikuks osutus? Eks tõestite sellisel keerulisel ajal tuleb kohaneda ja, ja ütleks, et teps mitte ei ole välistatud rahvusvahelised näitused. Kuid see näitus sündis osaliselt siis kaugjuhtimisel, et kahjuks testi kuraator ei saanud kohale tulla kunstnik aga veebi vahendusel oli võimalik kõik ära korraldada, kuni siis näituse installini välja. Ja näituse eksponaadid tulid siis Austraaliast otse, tulid Soomest. Oli selline õnnelik kokkusattumus, et Patricia pitsiniini näitus oli Helsingis taidehallis ja me mõtlesime, et miks mitte, et kui juba üle lahe on patriidse näitus ja miks mitte ka siis näidata seda tallid. Palun rääkige lähemalt patrisse, pidžiniinist, patrietifitsiini. Ta on sündinud Lääne-Aafrikas, aga tegutsenud suurem osa oma siis Elvast, Austraalias ja sellise rahvusvahelise tuntuse saavutas ta aastal 2003 esindas Sis Austraaliat Veneetsia biennaalil. Ja peale seda siis on see esimest korda, kui ta nii-öelda rahvusvahelisele kunstipublikule tutvustas oma selliseid hüperrealistlikke skulptuure ja sellest sai alguse selline suur, siis näituste jada erinevates kunstimuuseumides sellele järgnesid siis näitas, et nii Euroopas, tema kodumaal, Austraalias, samuti Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, kas millega ta eristub. Te tõite siia stuudiosse kaasa meil laua peal üks kõige väiksem näituse eksponaat ilmselt pehme, armas, nunnu, väga eriline. Tõesti, seda ta on, et selline adjektiiv nagu nunnu, sobib kindlasti kirjeldama seda väikest kunstiteost, aga tuleb tunnistada, et selline väga omapärane esteetiline käekiri kindlasti, et et kõik, kes ka näitusele tulevad ja näevad temas skulptuure, et nad on osaliselt küll realistlikud, aga seal on ikkagi juures selline nom fantaasia külge, eks ju, et need olendid on osaliselt küll inimesed. Need on karistatud teiste loomaliigiliikidega, et ma arvan, et selline võõristav element nende skulptuuride juures teeb just eriliseks, et noh, on kindlasti kunstnikke, kes võib-olla lahendavad neid skulptuure ehk täiesti sihuke realistlikkus võtmes. Aga teda just huvitab ütleme, senised laiemalt ökosüsteem, evolutsioon, Sloveenia liikidevahelised suhted ja seda kõike on kasutanud oma loomingus ära, et kui te tulete näiteks näitusele, võite näha näiteks sellist armast vanapaari, kes on ühalt inimesed, aga šimpansid või siis näiteks selliseid ka sarnaselt sellele olendile, kes mul täna kaasas on selliseid pisikesi sussi käsi, kes on osalt kingad, kauboisaapad osalt ikkagi sellised väiksed inimolendid, et selliseid hübriide võidki, määre on näitusel palju. Mis materjale ta kasutab. Patricia skulptuurid on enamasti silikoonist ja tõesti see valmistamisprotsess on samuti väga huvitav ja üsnagi keerukas ja suuremate skulptuuride puhul võib see võtta lausa aasta ja nende skulptuuride kallal siis töötab terve meeskond ligi 15 inimest ja kõigil on erinev roll, et seda alustatakse nõnda, patriidse paneb paberile, joonistab sellised väiksed kavandid või siis TV3 teie programmis visandab siis need nii-öelda olendid ette. Sellele järgneb siis vormi valamine, silikon, vormi valamine ja kuni siis sinnamaani, kus siis ühekaupa kõik need karvad kas inimese või loomakarvad siis nõelaga torgatakse sisse, et see on väga selline filigraanne ja aeganõudev töö mis karbuda kasutama nii inimese kui looma sellel pisikesel olendil, kes mind ära kaasas on, et siin on näiteks Rebase apossumi karvad? No need on väga erilised kujud, mida ilmselt pole siin nähtud, kui palju neid on siin näitusel? Teoseid näitusel on 14 ja need on esindavad sellised võib-olla natuke eri liigilisi osasid Patricia loomingust, et on selliseid installatiivsemaid, dekoratiivsemaid, mis on valmistatud siis silikuliste fiiberklaasist, aga on ka selliseid inimmõõdulisi suuri skulptuure, mis võib-olla on sellised, lähevad kõige rohkem kokku tema sellise tüüpilise kunstniku käekirjaga. Näituse nimeks on pandud elusade. See viitab pusid. Liivsusele kindlasti jah, et praegusele Meile tundus, et tõesti tõlkinud otse seda inglise keeles. Vaid tõlkisime siis natuke teistmoodi, aga see pärineb siis Frankensteini raamatust, et Mary Shelley kirjutatud raamat ja, ja see iseloomustab siis kohv, kus doktor Frankenstein annab siis enda ees lebavale olendile, siis elu ehk elusädeme ja Patricia on väga olnud pireeritud ka sellest raamatust Frankensteini raamatust. Eeskätt seetõttu, et olles väga huvitatud loodusteadustest geenitehnoloogias, siis ka Frankensteini esineb sinijuhtmotiiv räägib just teadusest kui sellisest vastutusest, Misest, hoolivusest suhtumisest olenditesse või organismides, kes on teistsugused meist. Et kunstnikuna siis patriits on ka väga huvitatud siis liikidevahelisest asusest, et näiteks üks huvitav teos, mis on näitusel kehastab sellist ema suurt teemat ja kes on samamoodi hübriid siis paaviani ja inimese vahel. Ja seda on väga selline tore või tegelikult ka kurb taustalugu, et kuidas paavian kaotas oma järeltulija ja suurest leinast. Ta varastab inimbeebi ja, ja justkui selline lein ja kurbus, mis võiks olla iseloomulik inimesele, on tegelikult ka väga iseloomulikke teistele loomariigi esindajatele. Või siis samamoodi üks vanapaar, kes ütleme, esimesel pilgul näeb välja nagu kaks vanainimest embamas 11, et tegelikult nad on ka samamoodi sellised Ki määrid siis inimesest ja šimpans siis ja just et näiteks võib-olla vähemtuntud fakt ka, et kuidas šimpansid Nende jaoks on väga oluline intiimsus ja kooselu ja paarissuhted ja kuidas nad näiteks ka intiimsuse teel lahendavad konflikte või näitavad oma kiindumust. Ja veel, kuidas Patricia tegeleb võib-olla selliste liikide küsimustega looduses, et ka huvi geenitehnoloogiaga on seal väga ilmne, et näiteks näitusel on kaks teost, on üks kilpkonn ja nahkhiir ja sellised geenitehnoloogia tööriistadega ta on nii-öelda lisanud sellele kilpkonnale sellise plastikust imur kilbi peale, mis aitaks tal siis kokku koguda veest plastikut mis takistaks siis mereelukate lämbumast ja samamoodi nahkhiired, kalongid ehk sellised väiksed nahkhiire, kes pesitsevad Austraalias nendel on väga keeruline just temperatuuri muutumine ja kliima soojenemine. Et sageli kõrgete temperatuur tuuride juures nad saavad kuumarabanduse. Ja näiteks ka sellise geenimanipulatsiooniga on siis Patricia lisanud nahkhiirele sellise päiksevarju, mis kataks teda siis sellise kuumuse eest. Et noh, need on näiteks mõningad näited, mis ka võib-olla iseloomustavad just Patricia huvi sellise teaduse või loodusteaduste vastu. Näitusel saab näha ka patrissepitšiniini uut videoteost ärkamine, mida see endast kujutab? Ja ärkamine on siis tõesti patritsi kõige uuem teos ja see on selline ligi 10 minuti pikkune, siis video ja see siis samamoodi vatiin iseloomustab sellist elusädet või sündi ja selle jooksul on võimalik näha, kuidas siis selline abstraktne olend siis sünnib. Teadmata jääb, et kes on see, ütleme niimoodi ema või ime Ta ja, ja kes sünnib, et see sümboliseerib sellist ärkamist, sündi, protsessi kui sellist, aga sellised võib-olla kindlamad tunnused puuduvad, et see sümboliseerib millegi algust. Kai kunstikeskus on Noblessneris ja kui mere äärde jalutama minna, siis tasub ilmselt kindlasti sealt läbi astuda. Mis ajani on see näitus avatud til? Näitus on avatud 25. aprillini ja oleme avatud kolmapäevast pühapäevani 12-st seitsmeni. Suur aitäh, Triin Metsla. Seda tutvustamast, aitäh. Jaotame näitusele.
