Ohtliku linnugripi eest tuleb kodulinnud peita,  siseruumidesse, mõni on pettunud, ta ei saagi õue. Loomulikult nad väga, nad ootavad konkreetset ukse juures. Müstilisi virmalisi võib näha ka Eestimaa taevas. Kui sa lased ennast seliti maha ja vaatad virmalistele  seeliku alla siis sellest kõrgemat nagu sellest olemuslikku  tunnet ei olegi olemas. Maesteetlikud laululuiged poristel põldudel. On vaikus enne tormi. Alates esimesest märtsist peavad kõik muidu vabalt õues  peetavad kodulinnud püsima siseruumides. Kohe-kohe on käes massiline lindude kevadränne  ja on oht, et Eestis hakkab levima linnugripp. Kohe uurime, mismoodi linnugripist hoiduda. Siin on teil siis suured väliaiad, kus muidu peaksid kevadel  rõõmsalt tulema linnud. Ja ja no praegu on lumi maas, praegu nad nagunii ei käi,  aga jah, kevadel nad käivad siin, siin on neil palju ruumi  rohelist ja siis nad siin toimetavad ja siblivad  ja võtavad oma liivavanne ja väga naudivad jah. Milliseid toredaid kodulinde teil siis on? Meil on põhiliselt, on meil siis munatootjad-kanad toodavad  meile mune, siis on meil üks kalkun ja siis on paar parti  ja natuke hanesiis. Kuidas teie linnutalu elu, see esimesest märtsist kehtima hakanud? Piirang mõjutab? Me peame hoidma linde kinni. Meie kannad, tegelikult on harjunud kogu aeg vabalt käima. Muidugi oleneb nüüd ilmadest ja et kui on väga külm  ja väga palju lund, siis nad välja ei kipu. Aga nii kui tuleb päikest natukese, siis nad on ukste uste  juures ja ootavad välja. Mõni iseloom seal juba protesteerib, ka mõni on pettunud,  ta ei saagi õue. Loomulikult loomulikult nad väga, nad ootavad konkreetselt  ukse juures, kas see kajastub selles ka,  et nad munevad siis vähem? Tegelikult ma usun mingil määral küll, nad on mul ju  harjunud kogu aeg olema väljas. Et ja nad teavad, mis on väljas, mis seal on,  mis neid seal ootab. Et nad, see ikkagi mõjutab neid. Ja tegelikult noh, mul mitte igas karjas,  aga tuleb ette ka näiteks noh, lindudel mingeid  käitumuslikke häireid juba mõni hakkab teist lindu nokkima,  eks ole. Et ikkagi see stress neid tegelikult nagu mingil  määral siiski mõjutab. Et see pidev kinni olemine Ma loodan, et ma loodan, et see pikalt ei kesta,  ühesõnaga. Kodulinnupidajaid tabas esimene linnugripijuhtum sellel  aastal Lääne-Virumaal veebruari keskel. Teadaolevalt jõudis tiivulistele ohtlik haigus Eestisse juba varem,  kui analüüsi tulemused kinnitasid Tallinnas rannast leitud  luigel agressiivse linnugripi tüve nakkuse. Linnugripist on kõige rohkem ohustatud linnud ennekõike põllumajanduslinnud,  kes elavad üksteisega väga lähestikku looduslike lindude jaoks. See on osa Loomulikust elutsüklist. Kuivõrd ka neid võib otsa saada, aga kuna need haigused on  olnud aastasadu nendes populatsioonides,  siis neil on ka omad kohastumused, et selliseid haiguseid  üle elada. Mida siis linnugripp linnuga teeb? See oleneb väga palju gripitüvest, millega ta on tabandunud  ja ka linnuliigist. Et mõned tüved ja osad liigid on vähem tundlikumad  ja neil võib mööduda, see täiesti ilma tunnusteta. Kuivõrd osadel liikidel, eriti just põllumajanduslindudel Kes on tihedasti koos, see võib avalduda  siis alates närvinähtudest, hingamisteede nähtudest  ehk siis köhad-nohud kuni sinnamaani välja,  et linnud on lihtsalt üks hetk surnud. Minult kuskil maas. Lindude massiline kevadränne kogub hoogu. Ja inimestel tasub olla tähelepanelik. 26. märtsi seisuga on meil lindude gripinakkus tuvastatud  looduses 24. paigas. Kõik viirus kandnud surnud linnud leiti rannikupiirkonnast  ja valdav enamus neist on luiged. Sellised kohad peaks siis kõik läbi kammima  ja need tormivalli on jah kõige tõenäolisemad kuhu lained on  kokku toonud. Ka hästi, palju erinevaid liike on sukelpardid,  kajaka, see on jälle kormanni sulg, aga neid paneksid  ka või. Vaatame selle pilguga, et kas on õlimärke,  siin on õli täppi, see hakkab tegelikult  ka üsna hästi silma. Igal kevadel ja sügisel just selle põhilise rändeperioodi  ajal oled sina ja sinu kolleegid mööda Eesti rannajooni otsimas. Kas siin on linnujäänuseid? Mis puhul see vajalik on? Juba kolmekümnendat hooaega randa uhutud lindude loendust  ja seda alustati õlireostuste seire eesmärgil juba 92.  aastal Eestis ja terves Läänemere ümbruses on see aktiivselt  ühe seiremeetodina tänaseni töös. Eesmärgiks on jälgida õlireostust olemasolu surmapõhjust  lindude hulgas ja ka jälgida seda, et kuidas  siis see lindude hukkumise foon ajas muutub. Praegu me leidsime sellised suured valged suled,  veidi pruunikad ka otsast. Kas sa niimoodi tead, peale vaadates, kellega on tegemist  ja et sellist sulge on kõige lihtsam määrata,  et ainus suur valge lind meres on luik, aga tegelikult  ainult tiiva sulgede järgi luige liiki ei määra,  et meil talvituvad ka laululuiged. Ja läbirändel on ka väikeluikesid, ehk siis kolm liiki. Aga väga suure tõenäosusega on tegemist muidugi ühnak luigega,  kes on kõige arvukam ja sagedasem liik. Ja lisaks on näha, et tiivaotsad on allikad,  mis näitab, et tegemist on teise aasta linnuga  ehk siis eelmisel aastal sündinud pojaga. Tegemist on üsna vana jäänusega, tõenäoliselt juba talvel  hukka saanud ilmselt külmade tõttu, aga noh,  võib ka muudel looduslikel põhjustel hukkuda linnuuurija  pilgu läbi. Kuidas võiks see avalduda, kui on lindude massränne nüüd kevadel? Ja tekib see gripilaine? Tõenäoliselt välja hakkaks paistma sel juhul ikkagi surnud  või siis vigaste lindude puhul, et ega ta ilmselt muidu ei avaldu,  sest need Asümptomaatilised põdejad, nagu ka inimeste hulgas on  kindlasti ka lindude riigis võib-olla isegi domineeriv. Ehk siis see ei paista käitumisest ja välimusest kuidagi välja. Alles siis hakkab paistma, kui lind hukkub või,  või väga haigeks jääb. Et see foon on pigem tagasihoidlik, et tavaliselt ainult üks  kuni kaks protsenti lindudest nakatuvad. Ja kaugeltki kõik ei sure. Kui tõenäoline on ulatuslik linnugripipuhang Eestis sellel kevadel? Õnneks on Eestis piisavalt hajusalt asustatud  nii kodulinnud kui metslinnud, ehk siis neil on ruumi gripp. Nakkushaigusena levib ennekõike tihedate kontaktide tõttu. Seega võib oletada, et see tõenäosus suureks puhanguks  kuskil on väike. Praegu Eestisse jõudnud linnugripi tüvi on ohtlik  ka inimese Euroopas ei ole teada ühtegi As viis N kaheksa ka inimnakatumist. Me võime julgelt mune ja linnuliha edasi süüa. Ohtu liha ja munade söömisel ei ole, kuivõrd inimesed  võiksid hoida distantsi metslindudega, eriti kui neil on  mingisugune haigustunnused. Me peame arvestama, et kõigil metsloomadel võivad olla  mingisugused haigused pardal, millest me ei tea. Ja me võiksime käsitleda iga metslooma haigena,  kuni ei ole neid terveks tunnistatud. Kuigi linnugripi alamtüüp H5 N kaheksa teadaolevalt inimesi  ei nakata, saame teadlikkuse ga ulatusliku taudi ennetada. Kodulinnud tuleb hoida sisetingimustes, et vältida nende  kokkupuudet looduses elavate lindudega. Kui märkate hukkunud Köövlindu veelinde või palju teisi  surnud linde siis andke sellest kindlasti teada. Ise linde kokku koguda ja transportida ei tohi,  sest nii võib viirus edasi kanda. Kui on palju hukkunud linde, siis see on selge ohumärk,  aga loodame, et me ei näe neid pilte sel hooajal,  et tegelikult ju see linnuklipp on nüüd viiendat hooaega  vähemalt juba teadaolevalt siin levikus olnud ümber  Läänemere igal pool. Aga Eestist oli suhteliselt vähe leitud ja analüüsitud,  aga vaatame jah, mis siin edasi saab, et tuleviku ei  prognoosi keegi. Kui sageli sellise loenduse käigus midagi  nii toredat silma paistab? Ja hülgepoegi pole kunagi leidnud randa uutud lindude  loenduse ajal, nii et väga erakordne. Et ilmselt päris niisugune rahulik koht talle,  et saab siin kivide vahel vaikselt peidus olla  ja päikest nautida just ja suureks kasvada. Et sellist võimast loodusnähtust nagu virmalised oma silmaga  näha ei pea alati minema põhja polaarjoone taha,  võib vaadata seda ka Eestis. Kui on õige hetk õige ilm. Ja mina tulin siia Hiiumaa põhjarannikule  ja Pääro kutsus mind siia, sest täna pidi olema hea  virmaliste ilm. Noh, see on selline kahe otsaga asi alati,  et ilm on küll suurepärane ja pisut on nagu päikese pealt  lubatud ka laetud osakesi meie suunas, aga  mis kell nad siia kohale jõuavad ja kui palju neid jõuab,  see on alati selline kahe otsaga asi. Kas sa oskad mulle hästi lihtsalt seletada,  mis asjad need virmalised ikkagi on? Seda on ta ongi üks väga lihtne asi, et meie kodune täht  päike saadab iga mingisuguse aja tagant meie suunas laetud  osakesi või õigemini mitte meie suunas, vaid üldse maailma  ruumi laiali. Ja maa on niisugune kummaline väike planeedike,  millel on magnetväli, mis kaitseb meid selle kosmilise  kiirguse eest. Ja siis, kui need laetud osakesed satuvad maha magnetvälja,  aga kokku, siis siin reageerivad nad siis kohalike erinevate  meie atmosfääri osakestega ja annavad sellise vaatemängu. Õigetel. Virmaliste fännidel on ikkagi välja peilitud ka,  et mis ajal nüüd see tõenäosus kõige suurem on,  teil on omad mingid andmebaasid, mida te jälgite,  et kuidas see süsteem käib. No siin eelmise tippajal 2012 2013. Meil sellises kommuunis nagu Eestimaa virmalised mees nimega  Elar Lang otsustas, et igat veebisaiti pole mõtet eraldi  kogu aeg vaadata ja siis ta pani lihtsalt kokku sellise lehe  virmalised.ee ja, ja tõi kokku kõik Nasa ja,  ja põhjamais observatooriumi näitajad ja kõik ühele lehele kokku,  et igal virmaliste kütil on nagu väga lihtne juurdepääs kogu  sellele andmebaasile. Kas on mingi korrapärasus ka, kuidas need virmalised nagu ilmusid? Ütleme niimoodi, et kui on aktiivsuse aasta tippaastat,  siis sellisel juhul on, et päikese peal tekivad pursked  või plasmajoad on suhteliselt korrapäratud,  aga, aga vaiksematel aastatel on, tekivad päikesekroonise  augud nii-öelda krooniaugud ja, ja nendest voogab alati välja,  siis seda ühtlase plasmajuga ja päike teeb ümber iseenda  tiiru umbes 27 28 päevaga ja iga kord, kui see päikeseauk on  jälle maa suunas, siis on meil see väljajooksmise aeg,  loodame ainult, et taevas on selge ja meie pilved ei sega. Sina ei tegele lihtsalt nii-öelda virmaliste vaatlemisega  oma silmaga vaatlemisega, vaid ikkagi pildistamisega. Ja ikka. Et sellepärast ma kunagi üldse oma esimese kaamera ostsin,  sellepärast et nägin kunagi Remo Savisaare fotoblogis ühte  virmaliste pilti ja see jäi kummitama ja,  ja nii ta läks. 23. märts 2012 sain oma esimese kaamera ja just sellesama  asja pärast. Kuidas üldse neid asju tehakse, siis, et sul on siin kaks  kaamerat lausa kaasas, et mis, mille jaoks need on? Praegusel hetkel on niimoodi, et ma oma panasoniku kaameraga  teen taimlapse üldjuhul ja pentaxiga ehitanud panoraame,  et kaks-kolm kõrgus rida püstkaadrit. Et kui on mäng seda väärt, siis noh, siis peab see pilt  olema selline, et seda oleks võimalik välja trükkida  ka 50 meetri pikkuselt ilma kvaliteedikaota. No sina tegelikult oma nii-öelda võimsamad virmaliste pildid  oled kahtlemata teinud ju nii-öelda põhjalaiust. Jah, ma arvan, et suurusjärk, kui palju on seal häid  kaadreid saadud, on märgatavalt suurem kui Eestis ja. Millised, kas sa oskad nagu kirjeldada, milliseid virmalised  ikkagi seal on? No see on selline tore ütlemine, et kui sa jätad kaamera  juba seisma, lased ennast seliti maha ja vaatad virmalistele  seeliku alla, siis sellest kõrgemat nagu niisugust  olemuslikku tunnet ei olegi olemas. Et see on lihtsalt nauding ja seal on ikka lõpuks on see  ikkagi nautimine ühegi tele kaameraga ei võta  nii palju neid kinni, kui, kui neid tahaks püüda. Aga Eestis, mis on nagu see kõige võimsam sinu elamus? Kuus märts 2015. Et siis see oli täiesti võrreldav Põhjala tippfirmalistega. Et aga, aga noh, ma ütlen seda on tõesti Eestis kord 10  aasta jooksul vast sellist mängu, aga see oli  siis lausa üle pea üle pea igas suunas, et sõber Argoga  käisime mööda Hiiumaad, sõitsime ringi ja tegime öö jooksul  üle 2000 kaadri kumbki. Nii et see oli päris kõva, et hommikul, kui ma magama läksin,  jätsin lihtsalt maja hoovi peale veel kaamera tiksuma  ja ja sain sealt veel hommikul või päeval ärgates sain vist  900 kaadrit, e lisa taim läpsi koos päikesetõusuga. Millised need tavalised Eestimaa virmalised on,  et mis see nagu tüüpiline virmaline on? Noh, algab kõik ikkagi väikesest kaarekesest,  et tuleb väike roheline kuma üle põhjakaare ja,  ja, ja vahetevahel siis On see ootusärevus, et ehk viskab mõned sambad  ka Aga nagu niisugune virmaliste püüdja vanasõna on see,  et kes kaarti püüa sammast ei saa, et igal juhul tuleb välja minna,  et arvutist graafik vaatamine noh, jääbki tavaliselt ainult  graafikute vaatamiseks ja kui on õige hetk õue minna,  on hilja aga värvide suhtes põhiliselt roheline,  aga siin sõltub hästi palju sellest Kui ühtlane, on see nii-öelda laetud eilse surve. Et mida pikem ja ühtlasem on see surve, seda rohkem  erinevaid värve aktiveerub, ehk siis hakkavad  ka lämmastiku heeliumi ja ja kõikvõimalikud muud aatomid mängima,  et molekulaarsel tasandil on see põrkumine ainult kõige  alumise siis hapnikumolekuliga, mis tekitab sisulise õrn  roosa serva alla. Ülejäänud põrkumised on ju kõik atomaarsel tasandil. Virmaliste kütt peab olema ikkagi endale  selle ikkagi väga selgeks teinud, et see ei ole lihtsalt  selline ilu nautimine, vaid sa spetsiifikaga viid ennast kurssi. Jah, aga tegelikult kui mina seda esimest korda üldse  hakkasin vaatama ja jälgima, et kuidas see asi toimib,  siis tegelikult tuli mulle meelde kaheksanda klassi  üheksanda klassi astronoomia tunnid. Et see on kõik imelihtne ja see on kõigil tegelikult  keskkoolis õpitud, et seal ei ole mitte midagi keerulist. Lihtsalt meelde tuleb tuletada, mis seal oli. Praeguseks hetkeks on peaaegu kottpime kahel pool sealpool  ja sealpool on näha mingit kuma. Kas Hiiumaa selles mõttes on hea saar, et seda valgus  reostust on suhteliselt vähe. Ja noh, märgatavalt parem kui mandril selles mõttes,  et et Tallinna kanti virmaliste küti, kõige suurem probleem  on Helsingi ja üldse Soome Soome lõunarannik  ja selleks, et virmalist korralikult näha,  peab see tõusma märgatavalt kõrgemale kui Helsingi kuma. Aga see, mis me seal näeme, siis tegelikult on. Ja see on Talsingi, ehk siis Tallinn ja Helsingi on siit  vaadates üks ja sama suur kuma ja, ja tänu sellele on  kiiresti tõusvat virmalist varaõhtul, kui ta hakkab kirde  suunas tõusma, on noh, see segab alati, et Ma olen alati unistanud,  et saaks kell 11 õhtul kõik linnad kustu keerata. Siis ma oleks täitsa õnnelik. Kus veel Eestis inimesed käivad vaatamas. Ma olen näinud rabades pilti Jah, rabades on väga mõnus pildistada tihtipeale kuna  siis on veel metsamassiivid, mis rabade põhjaküljel on  tihtipeale varjuvad selle valgusreostus ära hästi,  suurel määral, aga rabas pildistamiseks peab olema mäng  suhteliselt kõva, et tugeva kõrge mänguga  siis on see raba, annab mõnusa ja muidugi võiks olla kerge  kuuvalgus ka, mis annab raba kolmemõõtmelisuse. Et siis tekib selline omaette teistmoodi tunne  ja ma olen rabas palju pildistanud, see on hästi-hästi,  kihvt on. Nii sa väidab, et nüüd on. Ma väidan, et hakkab vaikselt looma, et väike roheline kuma  on tekkinud horisondile ja, ja isegi meil natukene segav  Hanko sadama valgus siiski ei suuda ära varjutada seda,  et on tõepoolest roheline kuma. No silmaga ma midagi ei näe, aga siis sinul pildi peal oli  midagi näha, mis, mida, mida sa siin näed  siis kaamerapildi peal on juba selgelt olemas. Kahe valguskuma ehk siis Tallinna ja Hanko sadama vahel on  juba roheline värv, on selgelt näha, on näha  ka see, et rohelise kuma kohal on kergelt lillakas triip. Mis siis väidab seda, et siin 1000 kilomeetrit kaugemal on  ta pea kohal juba peaks olemas olema tema,  kohati aga sellist mängu praegu. Meil siin tugevat mängu veel näha ei ole  ja ja praegused graafikunäitajad ei ei luba  ka nagu väga suurt mängu, aga üks roheline kaareke võib  meile siin tekkida ja natuke kõrgemaks ka tõusta. Kell on kuskil üks öösel, me oleme nüüd siin ikka mõnda aega  olnud ja imetlenud seda tähistaevast, sest öö on selge. Virmalised ei ole nii-öelda kõige uhkemad,  nad on siin praegu nii-öelda silmapiiril olemas,  sest tähistaevas Et see on ka pildi osa ju Absoluutselt ja, ja tihtipeale just nimelt see märtsikuine Linnude liikumine üle põhjataeva annab väga suure osa  kompositsioonile juurde, et on alati nauditav vaadata  linnuteed koos virmalistega. Noh, loodetavasti on virmalised järgmisel päeval jälle paremad,  nagu ikka, kui kaamera ära läheb. No nüüd, kui me hakkame siin lõpetama, et  mis siis me ikkagi täna ära nägime? No täna me nägime põhimõtteliselt madala rohelise kaare  põhjataeva kohal ja siis selle oma kaare kohale rohelise  kaare kohale tekkis ka lillakas lisakuma,  mis on siis nii-öelda kõrgemad samba kuskil kaugel kaugel. Aga meie nad kahjuks teravana ei, ei ulatanud täna siiamaani. Aga vastu hommikut võib see veel minna võimsamaks see mäng,  et Eestimaa omad firmalased väiksed, väga tublid  ja kaheldamatult ja ja lihtsalt jälle üks suurepäraselt  veedetud öö täistaevas ja, ja mõnus värske õhk  ja kõik muu. Jääme nautima ikka. Kevadkuudel võib taevalaotuses silmata ja kuulda häälekaid,  hane ja luigeparvi. Enamik neist on suuna võtnud kaugele põhja väikeluigede suur  laukhaned suisa Põhja-Venemaale. Rändajate seas on ka laululuiged, kes lendavad põhja poole pesitsema. Kuid mõnisada lindu jääb ka Eestisse. Ränne kulutab rohkelt energiat. Rasvavarude kogumiseks teevad linnud põldudel,  eriti orasepõldudel toitumispeatusi. See on jõude, hetk, mille jooksul tuleb end korralikult hea  paremaga nuumata. Hanede keskel hakkavad silma ka laululuiged,  kellel on pea võimatu lähedale hiilida, sest ohust annavad  haned kohe märku. Ühel õhtul aga naeratas mulle õnn. Metsa retkel teele pöördudes märkasin valgeid muhkusid. Hetkega sai selgeks, et tegu polnud mitte lumemütside,  vaid peatuvate laululuikedega, kes rapsipõllul toitusid. Kuna põld oli väike ja haned sellistele pisikestele  lappidele tavaliselt ei tule, siis polnud  ka tunnimehi, kes laululuikesid oleks hoiatanud. Vaikselt lähenedes ja pidevalt luikede käitumist jälgides  olin pääsenud ühtäkki neile kaunitele lindudele üsna külje alla. Juba eemalt hakkas silma uhkelt välja sirutatud kaelaga  laululoik ja tema terav musta tipu ja kollase tüve osa kana. Laululuige võib segamini ajada üksnes väikeluigega. Väikeluik on siiski märksa väiksem ja noka tipu must osa  moodustab kaks kolmandikku noka pikkusest. Seevastu laululuigel vaid kolmandik. Suurtes salkades on pidevalt jagelemisi ja üksteise tagaajamist. Kuid see oli vaikne, rahulikult toimetav seltskond,  kes mugis talve üle elanud rapsilehti. Lume sulaveest olid põllule tekkinud lombid,  kus luiged said end pesta ja pea mõneks ajaks vee alla peita. Vaikselt, kulgedes ja aeg-ajalt jalgadega pea 10 kilosele  kerele hoogu andes kammisid nad põhjas taimeasi. Nende menüü koosnebki põhiliselt taimedest kuid sekka juhtub  ka selgrootuid. Jätsin luiged jõudu koguma, sest peagi võtavad nad suuna  taiga ja tundraaladele. Sobivate ilmade korral lendavad laululuiged väga kõrgelt. Siiani kõrgeim mõõdetud rändelend on veidi üle kaheksa kilomeetri. Meile pesitsema jäävad laululuiged otsivad parimad paigad  rabajärvedel rannikuveekogudel, endistes turbakarjäärides  ja varjulistel, sisemaajärvedel.
