Teadust kõigile koos viirus pandeemiaga levib maailmas rohkesti ka väga mitmesugused tõe ja turvaväärtusega infot. Segadust on palju. Kommunikatsiooniteadlane Sten Hansson on koos kolleegidega jaotanud kahjulikku koroonainfo kuude selgesse tüüpi. Tsemenditööstuses tekib tolmu ja eraldub süsihappegaasi. Mõlemat võib pidada ebasoovitavaks kõrvalsaaduseks, aga tolmu abil saame süsihappegaasi kinni püüda ja seda siis ehitusmaterjali valmistamiseks kasutada. Asja selgitab keemik Mai Uibu. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Koroonaviirus, mis tekitab haigust nimega Covid 19, üha levib maailmas. Tegelikult on ju nii, et, et mitte ainult see kurikuulus viirus ei kahjusta inimesi vaid inimesi võib kahjustada ka infosegadus, mis, mis viiruse levikuga kaasnev, et alati, kui sellised suured keerukad ja ohtlikud nähtused ilmnevad, siis käib nendega ka kindlasti teatav teatav segadus ja väärinfo kaasas. Aga teadlased on õnneks seda väär infadki hakanud lähemalt uurima ja vaatama, kuidas sellele jaole saada. Ja täna ajan juttu Sten Hansson, iga, kes on praegu Birminghami ülikoolis tegutsev kommunikatsiooniteadlane ja kes koos kolleegidega nii Eesti kolleegidega kui ka mõnest muustki maast, on ajakirjas Journal of Riscrysoidž avaldanud ühe, ühe uurimuse just nimelt selle info segaduse kohta, mis Covid 19-ga on kaasnenud. See artikkel kirjeldab siis olukorda või vähemalt juhtumeid, siis ütleme nii. Kuuel Euroopa maal. Tegemist on tõesti huvitava teemaga, alates koroonapandeemia väljakuulutamisest eelmise aasta märtsis. Paljud teadlased kogu maailmasse asusid kaardistama siis pandeemiaga seonduva väärinfo levikut. Aga keegi ei olnud tõesti välja pakkunud sellist üldisemat käsitlust sellest, kuidas kuidas pandeemiaga kaasnenud igasugune problemaatiline infokäitumine, et mitte siis ainult väärinfo levitamine, vaid ka näiteks vaenu õhutamine ja petuskeemide kasutamine võib muuta inimesi haavatavamaks. Nii et sellepärast me seadsime eesmärgiks luua siis selline pandeemiaga seonduva info haavatavuse, info, korratuse tüpoloogia, proovida konkreetsete näidete varal siis selgitada, milliste, milliste lugude või infokäitumisega või milliste väidetega kokku puutudes võib inimese elu, tervist või vara halvemal juhul ohtu sattuda. Nii et eesmärgiks oli siis nii-öelda kaardistada kõik need võimalikud kahjustava info nii-öelda kategooriad mis tegelikult ka nendel kuuel maal levivad. Ja need maad on siis Prantsusmaa, Itaalia, Norra, Soome, Leedu ja ka Eesti. Just nii ja selle põhjus on tõesti see, et, et need on on riigid, kus meil endal siis oma oma uurimisrühmal olid tuttavad teadlased, kolleegid, kes olid ka sellest selle teema uurimisest huvitatud ja nemad aitasid siis tõesti koguda nendest erinevatest riikidest näiteid võimalikest olukordadest, kus kus siis kokkupuude väärinfoga või, või siis pahatahtliku info käitumisega võis, võis inimesed ohtu seada. Ja olete leidnud siis 98 juhtumit Cohnilt kuuelt maalt siis mis leidsid aset möödunud aasta märtsis-aprillis ja mais, nii et noh, küllaltki piiratud selline aeg ja piiratud ruum, nii et selles mõttes on asi natukene lihtsam kui, kui teha mingisugust päris globaalset ja kõikehõlmavat ülevaadet. Aga kuidas te jõudsite nende juhtumite jälile, mida te nüüd uuringus käsitlesite, et ilmselt siis need, mis silma jäid või oli kuidagi mingi süsteemsem hankimise viis? Tõesti selliste andmete kogumisel on, on asjakohane piiritleda üsna täpselt ära see, et mida, kust kohast ja mida otsida. Et tõesti me otsustasime, et vaatame siis sellise vale ja ohtliku informatsiooni levikut just pandeemia esimese kolme kuu jooksul. Ja vaatasime tõesti otsisime juhtumeid, kus siis ajakirjanduses või ka sotsiaalmeedias kirjutati. Juhtumitest, kus inimeste elu, tervist või vara võis potentsiaalselt sattuda ohtu mingisuguse siis info infoga kokkupuutumise tõttu. Ja võtsime aluseks ka tõesti varasema teaduskirjanduse, milles on käsitletud neid ohte, mis võivad kaasneda esiteks siis inimeste eksliku arusaamaga epideemiate seotud riskidest. Ja teiseks ka jah, pandeemia põhjustatud hirmu ja segaduse pahatahtliku ärakasutamise kohta. Kuidas te määratlesite selle, et milline info on ohtlik ega infosilti küljes ei ole, et, et see nüüd tavaliselt ei ole, mõnikord on muidugi mõnikord Twitter pannud sinna mingi sildi külge, aga kuidas te määratlesite, et, et, et see info nüüd ohtlik ja vaat see veel ei ole. Me tõesti seadsime selle sihi, et vaatame võimalik kohta tõesti inimeste elule, tervisele, varale, et kui on tõesti kirjeldatud selliseid juhtumeid, kus näiteks inimesed on saanud sellist infot, mis kutsub üles neid käituma sellisel moel, et nad võivad, võivad kas ise nakkuse saada või nakkust levitada. Et siis seda me lugesime, lugesime ohtlikku tüüpi lugudeks väideteks ja siis ka tõesti sellised juhtumid, kus kus näiteks jah, pandeemiaga kaasnenud segaduste hirmu prooviti ära kasutada, et neile mingisugust siis näiteks võltsravimeid või võltskaitsevahendeid müüa või tõesti tungida inimeste kodudesse sisse mingisugusel pandeemia tõrje eesmärgil. Aga tegelikult siis nende hoopis nende parapihta panna, nii et selline otse otsene ikkagi tervise, tervise või varakahju oli siis nüüd selle, selle kommunikatsiooniga või info info käitumisega seotud. No te siin jaotate kõik need juhtumid kuude rühma nii et sellega loota natukene selgust, siis selles suures virvarris ehk info segaduses ja ma arvan, et võib-olla oleks hea, kui räägiks neist rühmadest, ka loeks nad ette. Ei, me käime need erinevad tüübid üle, sest tõesti eesmärk korratusest selgust luua ja ühest küljest tõesti näidata seda, et, et mitte ainult valla info ei ole alati problemaatiline, kahjulik, vaid ka, vaid ka muud muud sorti, võib-olla info levik võib mõned mõnel puhul inimesi ohtu seada. Aga esimene tüüp on jah selline, et, et me lugesime ohtlikuks või kahjulikuks lood, milles kujutati, siis tehti soovituslikke kohustuslikke kaitsemeetmeid näiteks siis maski kandmist või käte pesemist või kodus püsimist ekslikult kas siis kahjulike või ebavajalikuna. Või siis ka kutsuti inimesi ekslikult üles mitte pöörduma terviseprobleemide korral arsti poole. Otsene ja vastu vastuolu sellega, mida siis nii rahvusvaheline tervisehoiuorganisatsioon kui ka kui ka siis nende riikide teksti terviseametid inimestele soovitasid. Ja selle sama probleemi teine pool siis teine tüüp, lood, milles ekslikult kutsuti üles kasutama siis teaduslikult kinnitamata kahjulikke vahendeid viiruse vastu näiteks siis suitsetama või puhastusvahendid jooma. Ja mõneti see võib, seda võib äkki lugeda üheks kõige ohtlikumaks selliseks infokorrastuse tüübiks, sellepärast et kogu maailmas tegelikult ajakirjanduses kajastati ka lugusid sellest, kus inimesed siis tarbisid, pole infot, saades viiruse vastu mingisuguseid aineid, mis võivad tegelikult põhjustada tõsise mürgistuse, halvemal juhul surma. Aga need on jah, kaks esimest tüüpi, aga kolmas, kolmas selline, siis ohtliku või kahjuliku infotüüp on see, kus lugudes esitati väärinfot viiruse levikumehhanismi kohta. Et inimestele võis jääda ekslik mulje, et meil pole üldse ohtu nakkust saada, kui neil on teatud omadused, näiteks mingisugune teatud veregrupp või või kui nad teatud moel käituvad näiteks tegelevad meditatsiooniga. Nii et see on jälle selline selline seda tüüpi lood, kus, mida uskuma jäädes inimesed võivad hakata käituma, ettevaatamatult ja viirust levitada. Ja selle sama asja jälle teine pool on või, või noh, sarnane tüüp on, on see lood, milles ekslikult väideti, et koroonaviirust pole üldse olemas või siis ka, et see pole tervisele ohtliku jätsi pole nakkav. Või siis ka räägiti sellest, et pandeemia lõpeb mõne nädala või kuu möödudes. See on nüüd selge, et kõik, kõik see oli, oli väga ekslik. Aga see seda tüüpi väita, et seda tüüpi lood võivad teksti ja inimestes tekitada sellist enneaegset muretust ja kutsuda esile sellist riskantset käitumist, mille tulemusena nad võivad ise viiruse saada, ka viirust levitada. Aga nüüd kaks tüüpi on veel ja need on need teistsugused. Teksti viies tüüp on see, kus kelmid kasutasid siis uudse pandeemiaga kaasnenud segaduste hirmu inimeste seas ära et reklaamide müüa neile võltsravimeid võlts kaitsevahendeid ja teatati, et Eestiga sellistest juhtumitest, kus kus prooviti inimestelt saada näiteks kätte nende pangakontonumbreid, et kuidagi neid aidata pandeemia vastu sellega võidelda või, või siis ka tõesti pääseda inimeste kodudesse sisse, et sealt teha kas koroonakontrolli koroonapuhastust, aga tegelikult tõesti siis nende neid varast ilma jätta. Oli vist üks selline juhtum ka, kus, kus helistati inimestele koju ja öeldagi, et andke oma panga andmed, et siis me saame teie pensioni näiteks koju tuua koroonatingimustes. Just nii, et see on on, on täiesti erinev kõikidest eelnimetatud kahjuliku infotüüpidest selle poolest, et see ei ole väga otseselt seotud testi nagu tervisekäitumisega, et see on lihtsalt ühiskonnas tekkinud hirmu ja segaduse mis paratamatult õudsa suure viiruse levikuga tekib. Selle selline pahatahtlik ärakasutamine. Ja uuesti on veel omakorda teistmoodi, et tõesti oli lugusid sellest, kus inimesed võisid sattuda tagakiusamise ahistamise ohvriks, kui neid siis ekslikult süüdistati viiruse levitamises. Konkreetne juhtum näiteks oli tõesti, mis oli Soomes, mis Soomest sai ka väga suure meediakajastus oli see, kus kus siis ühes põgenikelaagris viibinud inimesi süüdistati alusetult viiruse levitamises. Kas sellist kahjustavat infot levitas mõnikord ka nii-öelda muidu tõsiseltvõetava ajakirjandus? Et me tõesti uurisime suhteliselt väikest hulka juhtumeid, et natukene alla 100 oli neid nii, et selle põhjal teha väga suuri üldistusi selliste tüüpiliste kahjuliku info levikukanalite kohta ehk ei ole võimalik teha, et tegemist oli selles mõttes sellise väiksemahulise uuringuga, küll aga, aga tasub tähele panna tõesti seda, et et kahju võib pandeemia ajal tekitada mitte testi ainult sotsiaalmeedia kaudu vaid vaid tõesti kahjulik info leviku, jah, traditsioonilistel viisidel, otsesuhtluses, inimeste vahel, telefoni teel, ajakirjanduse vahendusel ka mitmel juhul avaldati ja potentsiaalselt kahjulik lugu esialgu mõnes näiteks mõnes kohalikus ajalehes või ka mõnes väiksema lugejaskonna veebilehelt. Ja sealt see ÕSis levida edasi sotsiaalmeedia kaudu näiteks Facebookis. Aga kust see valeinfo või ütleme siis jah, kahjustav info tuleb, kust ta tekib, kas, kas seda luuakse ja levitatakse meelega või teadmatusest. Siin on, on tõesti oluline tähele panna seda, et alati ei ole kahjuliku info levitamine pahatahtlik et paljudel juhtudel võib see olla lihtsalt lähtuda inimeste soovist raskel ajal keerulises olukorras 11 toetada, anda head nõu, enda arvates head nõu tegelikult seejuures levitada, eksib ka infot ja mõnel puhul ka teksti anda, pigem kahjulik või ohtlik. Soovitusi mõnel puhul paraku inimesed levitavad mingisuguseid sõnumeid hoopis naljategemise eesmärgil. Aga ikkagi inimesed võivad saada sellest kahjustatud. Aga loomulikult on, on ka neid juhtumeid jah, kus, kus siis kus siis sellist kahjuliku infoga käitumist võib pidada jah, pahatahtlikuks või omakasu püüdlikuks needsamad juhtumid siis pettustega ja, ja ka inimeste testide, tagakiusamine, ahistamine. No kui nüüd koroonaviiruse enda vastu aitab mask ja käte pesemine ja, ja, ja pikivahe hoidmine inimeste vahel, siis millised lihtsad võtted võiksid aidata meid info segaduse ja kahjuliku info levimise vastu? Terve rida erinevaid lahendusi, loomulikult neid lahendusi otsivad, otsivad teadlased ja tervisevaldkonna inimesed ja avaliku korra eest vastutajat kogu maailmas. Üks lahendus on tõesti see, et, et kõik siis tervisehoiu ja pandeemia kui kriisi lahendamise eest vastutavad asutused ja ametnikud annavad järjepidevalt täpselt ja selgelt informatsiooni, see on kindlasti oluline pidepunkt. Teiseks see, et tegeletakse nii ajakirjanikud kui ka, kui ka ametnikud tegelevad sellega, et sotsiaalmeedias ja mujal levivat siis valeinfot ümber lükata, et see tähendab sellist monitoorimis meedias levivate sõnumite jälgimist ja ja siis ekslikule ja potentsiaalselt ohtlikule meedia sisule siis tähelepanu juhtimist. Ja kindlasti on hea aga see, kui iga inimene ennast täiesti teadlikult harib selles osas, et et kui ühiskonnas on suuremad kriisid, hädaolukorrad, mitte ainult pandeemia või muud muud sorti kriiside ajada olukorrad ka, et sellistel puhkudel tüüpiliselt kipub levima selle kohta valeinfo, et fakte ei pruugi olla lihtne kontrollida ja ja vahel sattuvatesti jah, ka ajakirjanikud, reporterid hätta selle info kontrollimisega võivad kogemata levitada, levitada valeinfot. Teadlikkus sellest, et sellistes olukordades mõnikord võib minna, pole infovi ADO potentsiaalselt kahjulik info liikvele on, on üks oluline oluline teadmine. Nii et harige ennast ja püüdke olla tähelepanelikud ja teadlikud ka selle info suhtes, mis, mis koroona suhtes levib koroona arvatavasti veel mõnda aega levib, siis levib ka valeinfot ja info segadust ja kahjustavat infot, aga no loodame, et võimalikult vähe. Ajasin sel teemal jutu Sten Hansson iga ülikoolist. Aga ei saa unustada, et samas ka veel ikkagi Tartu ülikoolist ja ühiskonnateaduste instituudist mille esindajana Velze Praegu käsitletud uurimust tehtud sai. No see on paljudele selge, et süsihappegaasi CO kahte süsinikdioksiidi on atmosfääris liiga palju. Võiks vähem olla. Aga paraku tuleb, seda on sinna järjest juurde. Nii transpordist, energiasektorist kui ka paljudest muudest kohtadest. Harva mõtleme sellele, et näiteks ehitusmaterjalitööstus on üks, üks suuremaid süsihappegaasiallikaid maailmas. Noh, õnneks sellega teadlased tegelevad, et süsinikuheitmeid ka ehitusmaterjalide tootmisel vähem tekiks. Üks niisuguseid teadlasi on Mai Uibu Tallinna tehnikaülikoolist anorgaaniliste materjalide teaduslabori vanemteadur. Ja nüüd olete uurinud pikalt ja põhjalikult koos kolleegidega ka seda, kuidas tsemendi tootmisel süsihappegaasiheitmeid vähendada ja avaldanud sellest ka ajakirjas Tšerlav sõrmal naljas, siis anud kalorimeetri. Artikli tsemenditööstus on Eestis olemas. Minu teada praegu veel praegu veel ütleks selle kohta. Aga, aga laias maailmas on ta alles ja tegutseb edasi. Jah, et tegelikult see uurimus ongi osa ühest suuremast Horizon 20 20 projektist, mis tegelikult nii-öelda tegeleb tsemenditootmises CO2 vähendamisega Itaalias ehk siis tsemenditehas Itaalias. Ja selle projekti käigus ehitatakse tema süsteem, mis peaks CO kahte püüdma kaltsiumi ringtsükli abil. Projekti nimi on klinkerprojekt ja eesti keeles on siis nagu kaltsium printsükli abil CO2 vaba tsemendi klinkri tootmine. Kaltsium tuleb sellest mängu, et tsement kaltsiumi sisaldab päris palju. Tuletaks meelde, mis on tsement ja kust ta tuleb ja kuidas seda tehakse. Tsementi tehakse tsemendi kliin ahjus ja sinna läheb siis erinevad materjalid sisse, millest üks on lubjakivi ja seda just seda lubjakivi kasutatakse ka sealsamas kaltsium, rintsükli, ka CO2 püüdmise tehnole loogias. Ehk siis kõigepealt lubjakivi kaltsineeritakse, ehk siis CO2 eraldatakse kõrgemal temperatuuril. Ahah ja tuleb jälle meenutada, et CO2 on ju ehk ehk süsinik on täpselt samuti lubjakivis sees, nii nagu kaltsium Ki, absoluutselt, ja sealt ta tuleb. Absoluutselt ja see võimaldab ta nii-öelda puhtalt kinni püüda ja pärast vabane kaltsiumoksiid püüab CO kahte juba suitsugaasidest, mis tekivad tsemenditootmises nii-öelda. Ja nüüd teie töö tulemusena ongi siis CO2 püüdmine seal läinud paremaks. Tegelikult meie tee on on veel järgmine osa, ehk siis kui see CO2 on ilusti kinni püütud kaltsium, kaltsium, printsükli teel, siis tuleb sellega midagi edasi teha. Ja üks tööpakett, kus meie osaleme, uuribki neid võimalusi, mida sellega edasi teha. Et Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut uurib selle ladestamisvõimalusi ehk siis kuidas panna ta maa alla, et siis süsinikdioksiidi mine, realiseerimine ongi nii-öelda tahkestamine. Me paneme ta termodünaamilisest stabiilsesse vormi ja siis võib teda keskkonnasõbralikult ladestada või veel parem utiliseerida saada temast mingisuguseid kasulikke materjale, mis ühtlesi nagu toetab, mis praegu popp on, ringmajandust? Aga seletage populaarteaduslikult ära, et mis reaktsioon seal siis käib, et et süsihappegaasist, mis on gaasiline, mis on ka käinud seal kaltsiumitsüklis ära, aga ikka gaasiline edasi pärast seda jest, kuidas temast siis selline tahke ollus saab? Meie oma protsessis kasutame erinevaid tööstuses tekkivaid jäätmeid, mis sisaldavad kas siis lupja, portland, liiti kaltsiumsilikaat, mis võimaldavat süsinikdioksiidi siduda. Et antud uurimustöös olidki kasutuse sisust tsemendid. Ja loomulikult noh, kuna me oleme ikkagi Eestist, kus põhijäätmed meile tekivad põlevkivist siis ka põlevkivi tuhad, mis on tegelikult eriti ütleme siis süsinikdioksiidi sidumisvõimekad, materjalid. Aga see on ka päris kavalalt näiteks tsemendi tootmisel tekkivat CO kahte püüda just tsemenditolmuga kinni mis ju samuti seal tsemendi tootmisel tekib niiehknaa. Ja siis nii-öelda karboniseeritud tolm mehe suunata uuesti näiteks betooni tootmisesse, kus ta siis on ehitusmaterjali koostises ja sellega nagu taaskasutus. Aga põlevkivitolmu tekib põlevkivitööstuses, kuhu see suunata, kas ka põlevkivitööstusesse CO2 püüdmiseks või kuskile mujale? No selles suhtes, miks mitte integreerida energiatööstusesse ka ehitusmaterjalide tööstus, sellepärast et põlevkivi põletamisel tekib väga palju mitte mineraalset jääki ja mineraalse jäägiga. Noh, nüüd on ta ka öeldakse ju kõrvalprodukt, mitte jää äkki enam tuleks ja ka kõrvalprodukt on ta ainult siis, kui me teda kuskil kasutame. Ja üheks võimaluseks on ehitusmaterjalide tootmine. Aga ehitusmaterjalide tootmine, see on veel nüüd teie töö mõistes tulevikumuusika tekitada ainult tahkeks. Või käib juba ka see töö? Ütleme niimoodi, et selle artikli raames me uurisime ainult erinevaid tööstusjäätmeid, millega võiks süsinikdioksiidi siduda missugustel tingimustel ja, ja kui palju. Aga jah, edasi on ikkagi plaanis uurida nagu konkreetsemalt, kuidas nii-öelda külm sidumise teel ehitusmaterjale saada süsinikdioksiidi manulusel ja missuguste omadustega tõde ja missugustel tingimustel, et selles osas on meil ka üks doktoritöö käimas, et tegelikult seesama artikkel valmiski Semm Mustafa osta magistritöö baasil, kes nüüd jätkab nii-öelda doktorantuuris. Samas vallas. Milliseid ehitusmaterjale siis me võiksime tsemendi või ka põlevkivitolmust või tolmu abil kinni püütud süsinikdioksiidist teha? Seal ongi erinev valik. Et näiteks Kirk graanuleid saab teha seilemitud meetodi alusel, samuti üks võimalus, mille me keskendume, on kirg. Ehitusplokkide saamine. Kas tegelikult juba midagi sellist praktikas tehakse ka on ju ammu nähtud neid põlevkivi tuhaplokke. No seal oli siiski eelnevalt Nende tuhaplokkide valmistamisel olid kasutuses teistsugused tehnoloogiad, et praegu me keskendume nii-öelda sellele CO2 manulusel külm sidumistehnoloogiale ja see on küll praegu küll väga palju, igal pool uuritav protsess, aga siiski uus Ja selle eelis on see, et ta seob süsinikdioksiidi paremini. Just et selles protsessis on võimalik ka süsinikdioksiidi siduda, siis saada, siis ütleme siis CO2 negatiivseid ehitusmaterjale. Nii et nende kasutamisel lõppkokkuvõttes jääb siis CO kahte atmosfääris vähemaks või kus negatiivne miinusmärk tuleb? No ütleme niimoodi, et ehitusmaterjalide tootmisel sageli kasutatakse kõrgeid temperatuure ja selle saamiseks fossiilkütuseid, mis on seotud suure süsinikdioksiidi emissiooniga, samuti lubjakivi põletamisel kaasnevat süsinikdioksiidi emissioonid, aga kui me võtame tööstusjäätmed ja kasutame nende ehitusmaterjalide tootmisel süsinikdioksiidi, siis sealt tulebki see negatiivne. Et noh, eks siin on loomulikult, et alati küsimus, kuhu me need piirid tõmbame, aga. Kust see nullpunkt on? Aga siit tuleb siis ka see külm sidumise kasulikkus sisse just et me ei kuluta kütust selleks, et tema tulemust saada. Aga seda ilmselt siis pidigi uurima, et kuidas madalal temperatuuril toime tulla, et kõrgel temperatuuril ilmselt on siis lihtsam. No kõrgema temperatuuriga on lihtsalt teistsugused tehnoloogiad ja aga see on juba jah natuke selle artikliskoobist väljas. Aga mida te enam-vähem samas valdkonnas veel tehnikaülikooli anorgaaniliste materjalide teaduslaboris teete? Tegelikult me tegeleme nendega märkigi tuhkadega laiemalt. Et me uurimata teisi kasutussuundasid, mitte ainult ehitusmaterjalide saamist, et üheks selliseks praegu üsna intensiivselt arenevaks suunaks on põlevkivituhast sadestatud kaltsiumkarbonaadi saamine. Jällegi kaltsiumkarbonaat. Just, aga see on juba ütleme niimoodi, et kui ehitusmaterjalid see on selline suhteliselt odav produkt, siis sadestatud kaltsiumkarbonaat võib olla väga hinnaline produkt. Et eriti kui see saadakse teatud omadustega ja väga puhas Mida sellega siis peale hakata saab? Seda saab kasutada täiteainena näiteks paberitööstuses, plastitööstuses. Kui ta on ülipuhas, siis isegi toiduainetööstus. Sellised on siis lood süsihappegaasi kinnipüüdmisel, tsemenditööstuses ja põlevkivitööstuses. Aga vaatasin asja natuke laiemalt ka vestluskaaslaseks Mai Uibo. Tänases saates oli juttu kahjulikust, koroonainfost ja kasulikust, tsemenditolmust. Juttu ajasid Sten Hansson, Mai Uibu ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
