Teadust kõigile Marsi uuringud lähevad nüüd uue hooga lahti punasele planeedile ja selle lähistele on jõudnud Ameerika Ühendriikide, Hiina rahvavabariigi Araabia ühendemiraatide kosmoseaparaadid. Ameerika kulgur presse veerens hakkab seejuures ajama lausa elu jälgi. Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom Mihkel Pajusalu, kes ütles maandumispaiga valikul sõna sekka räägib plaanidest lähemalt. Nutikad tehislihased ja keha, muud kunstlisandid. Nende andurid ja täiturid peavad keha endaga hästi kokku sobima. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi keemik Aia puhaku Esko ongi leidnud õigeid materjale Joonsete vedelikke ehk vedelate soolade seast, mis toimivad seadeldise sees hästi ega ole ka inimesele mürgised. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Paistab, et viimasel ajal on Marsi juures toimumiseks suurem kosmoseaparaatide kogunemine. Alles jõudsid sinna Hiina esimest korda ka Araabia ühendemiraatide kosmosejaam nii kaugele ja Ameerika Ühendriikide kosmoses on press veerens. Oli siis viimane, millest kuulsime. Paljud võisid vaadata ka otseülekandes, kuidas kosmosesond siis Marsile jõudis. Nii et kolm riiki on praegu Marsi uurimist hoogustumas. Mõned neist siis alustamas. Sellepärast räägime ka meie siin laboris marsist ja marsi uurimisest. Mihkel Pajusalu tart Tartu observatooriumist on laboris täna mu vestluskaaslaseks. Mihkel oled tegelikult ise ka seotud just nimelt selle Ameerika Ühendriikide kosmosesondiga nimega Pessoveerens. Kuidas on see niimoodi juhtunud, et üks Eesti teadusmees Ameerika kosmosemissiooniga ühenduses on? Missiooniga tuleneb sellest, et kui ma olin järeldoktorantuuris emmatis, siis oma töörimas tegelesime seal ka katsetega, mis olid mõeldud Marss 2000 20 missiooni ettevalmistamiseks. Mis täpsemalt uurisime fossiilide moodustumist sellistes tingimustes, mis võisid olla varasel maal ja ka varasel marsil ja siis selle kaudu ka sealse töörühma juht, Tanja bossak, tema siis sai üheks teadlaseks Mars 2020 missiooni peal. Ja see Mars 2020 ongi sesse sama pessa veerand, mis praegu laskus Marsile. Jah, selle jah, selle maanduri nimi valiti hiljem, et tema nimi oli ta nimi on ka muutunud aja jooksul sellega, et see starditähtaeg on nihkunud jah, viimasel aastal Mars 2000 20 nime all ja siis selle programmi raames maandus siis kulgur nimega tersega järelds ehk börsi, nagu neid nimetamata. Aga nagu juba kuulda oli, siis fossiilid puutuvad asjasse. Marsi puhul alati räägitakse või vähemalt püütakse jutt sellele viia, et otsime sealt elumärk. Tundub, et seegi missioon, kui need seda vähemalt seda ameerika missiooni vaadata, siis on sellega seotud. Jah, selle missiooni eesmärgiks ongi põhiliselt otsida elu jälgi Marsilt. Emissioon siis maandub, in maandus kraatris, mis on siis teada praegust, et see on vana järve põhi sest seal on näha, et seal on sissevool, sissevoolu jõgi ja väljavoolu jõgi, siege pidi olema järv, mis pidi ole midagi täis vett ja siis andku olla nii-öelda selline puhas nagu soolajärv. Muidugi jah, kes teab, mis inimestel olid, aga sest, et välja voolik olemas. Ja võib arvata siis, et mine tea, et äkki seal järves elas ka elusolendeid omalajal. Jah, et just see kulgur ise maandus väga lähedal jõe delta-le, kus siis jõgi suubub sellesse järve endisesse järve, õigemini ja nii seal muidugi jõge ei ole, aga seal on jõesetted. Ja need üles ette, et seal on väga head kohad, et kui seal jões oleks olnud kunagi elu siis selles jões etes olnud, siis tõenäoliselt, kui seal oleks olnud elustanud seal mikroobid mikroobid oleksid sinna ilusatesse nagu pakitud moodi aja jooksul ja moodustavad selliseid siis niinimetatud mikrofossiile mis seal siis väga väikesed, põhimõtteliselt fossiilid, mis on üksikud, võivad olla silmale nähtamatud, mikroskoobiga näha, aga kui palju koos moodustus selliseid mustreid ja selliseid omapäraseid kivimid, mida maa peal on ka näha näiteks maa peal niidmeteksiidistumatoliitideks, mõnes kohas muidugi nad alati ei ole, aga jah, muid muid värke on ka, aga põhimõtteliselt näide nendest summatoliidid, mis on ühed kõige varasemad elu jäljed Maal. Ja nüüd on siis lootust. Juhul kui Marsil kunagi on elu olnud, siis me võime neist romatoliite äkki proovidest siis leida. Jah, seal võib-olla neid pole, lihtsamaid mustreid, et on selline, meil nimetatakse sellist mõistvalt elevandi elevandi nahamustriks, nimetatud muster on, et ühesõnaga, et on sellised mustrid, mida tekitavad mikroobide kihid, kuna mikroobid tihti ei ela üksi, paljud elavad struktuurides eksis sellises kas selliseid nagu lamedas lehe tüüpi struktuuris või siis mingisuguseid kiududena. Ja need, kui need kiud siis aju kivistuvad siis neist jäävad jälgi, sellised väga selged kivistised. Mida siis me saame põhimõtteliste, meie praegune alus on võrreldes maa peal tehtuga laboris reprodutseeritud. Ja siis selle põhjal siis arvata, et kas see võiks olla elu potekas, mitte see muidugi on ka veel muid instrumente palju peal mis mõõdavad samast kohast, kas seal on ka mingisugust keerukamaid orgaanilisi ühendeid. No ühendeid on võib-olla isegi lihtsam või suurem lootus avastada kui mikroobide jälgi. Jah, eks see nii ole, et ikka neid mikrofossiile on väga raske leida, segusid jah, kui vaadata, et selleks on vaja täpselt institutsioon ja peab lihtsalt otsima teda aga eriti kombineerida mitut instrumenti kokku just seda nii-öelda kaameraga, seda fossiilide tunnusmärkide otsimist ja samas kohas siis ka puurida ja ka samuti siis nende erinevate orgaanika tuvastamisinstrumente peale on nende kõikidega läbi proovida. Peaks olema võimalik, kui midagi öelda. See laskumis kohta on kindlasti ääretult huvitav see endine endine järve põhi, aga ma saan aru, tegelikult valikuid oli veel ja samuti sa ise Mihkel osalesid nende valikute tegemises. Kuidas see täpsemalt käis ja mille põhjal siis selgus see, et just sinna järve põhja on see kõige õigem koht laskuda. Jah, ma pean ütlema, et minu roll ei olnud väga suur nende kohtade valikul, aga tõesti jah, ma käisin ühes workshopis, kus kohtlikud hääletati ja seal ma ka nii-öelda hääletasin. Aga põhimõtteliselt selles oli potentsiaalset maandumiskohta nii palju. Alguses ja siis toimisid järjest workshopis, kus nende arvu vähendati järjest, et pruut järjest paremaid paremaid. Et ma ise osalesin workshopis, kus oli kaheksa kohta veel järel. Ja siis nende hulgast selle käigus valiti välja kolm tükki põhimõtteliselt. Ja siis pärast tuli üks juurde, nii et ühesõnaga pärast seda workshopis sellest järgmiseks lööks hoopis, kus ma ise enam ei osalenud. Selleks oli siis neli kohta, siis nende 14 päriti välisCesar kraater. Aga seesama kraater oli tegelikult ka seal juba sellesse lõksu pikkus, mina ise osalesin, ütleme, seal oli härra mingilgi teadlastega, minu üksik hääsel palju ei mõjutanud lõpptulemust. Aga Moselemis siin-seal jah, terve laboriga ematist. Seal jah, siis juba seal oli kraater selgelt istud ja esimene valik ja meie laborisse kõik seda kõigist vingerdas, panime esimeseks, et tundub tõesti nagu väga selgelt kõige parem valik. Et sealt on kõige suurem lootus leida mikroobide jälgi või siis vähemalt neid orgaanilisi aineid Täpselt, et see on selline tõesti jõe setted, kus just seal on see, mis seda kohe heaks teeb, et seal on jetid, koguneb väga pikka aega, kuna nagu näha, satelliitpiltidelt päris paksud. See tähendab, et siin on väga pikka aega jõgi jooksnud ja kui selle aja jooksul on seal elu, on siis see nii-öelda kontsentreerunud nüüd elu, jälgi sellesse kohta. Ja neid peaks olema üsnagi lihtne sealt siis leida, õigemini lihtsam kui ükskõik kust mujalt. Ja samuti jõe setted selleni konstreerivad siis neid baktereid või siis muid jälgi ühte kohta lisaks sellele, kas siis jõesetetesse on igasuguseid keemilisi ühendeid, mis soodustavad fossiil tekkimist. Et just see protseduur, näiteks, mida me uurisime, ametis oli, oli siis rähi oksiididega, kattumine mikroobidele mis peaks olema ka sellistes tingimustes, mis seal jões või jõe deltas olnud olid, peaks see võimalik olema? Muidugi, eks, eks ei tea täpselt muidugi Marsi kohta niipalju veel, aga hea koht olla, kust otsida? Millised instrumendid pressi pardal on, et neid jälgi otsida? Ma saan aru, et ta võtab ka prooviselt. Jah, veressi pardal on siis jah, hunnik instrumente, seal on siis mitmeid erinevaid kaameraid ja siis erinevaid siis orgaanika tuvastamismeetodid, ehk siis sead täpselt siis raamat spektromeeter ja röntgenluures seltsi spektromeeter, mis siis võimaldavad neid ühendeid tuvastada, mis seal leiduvad. Ja lisaks sellele siis proovib ka tõesti see kulgur siis võta ka proove säilitamiseks, siis hiljem maale toimetamiseks. Mis on selline uus kontseptsioon, ehk siis seal peal on siis hunnik prügikonteinereid. Ja siis Roveri siis robot käppis proovib põhimõtteliselt puurida väikseid proove Marsi siis pinnasest sidetest, neis panna piss väikestesse sellistesse purkidesse kinni ja siis on lootused, hiljem tuleb mõni missioon, mis need üles korjab, sealt ja toob maale tagasi. Aga see on lihtsalt selline hea lootus, et küllap tulevikus kunagi mõni missioon jälle Marsile läheb ja, ja siis korjab need üles, nii et kas veerand Sid endalt tagasitoomise võimekust ei ole? Jah, selle kulgu rindel ei ole see võimekust, et siin on tõesti juttu siis tulevikumissioonis vahepeal oli neid ka nii-öelda mingi ajagraafik olemas, nende jaoks praegu teadaolevalt ei ole enam. Sest on muidugi igasuguseid muutusi toimunud rahastuse muidu aga jah, nii-öelda seda tulevikumissiooni praegu plaanitakse ja ja eks näis, tuled, et siin. Et siin on oht, et, et tuleb vahepeal muid missioone, mille proove mõistliku peale korjata. Vahepeal oli ju juttu palju, et, et ka nii-öelda mehitatud missioon Marsile on, on lähiaastate küsimus, tegelikult nojah, siin oli jah. Lootseb päris suured selle jaoks, see on küll veidikene hilinenud plaanid. Et jah, sellist põhjapanevat, et sellist ütleme nii-öelda teada seda probleemi ei ole, mis takistaks minna Marsile, aga lihtsalt selle, kogu selle süsteemi ülesehitamine ja kõik läbi katsetamine on väga suur töö. Hetkel jah, on need plaanid minu arus Ameerika lükkunud ikkagi tulevikku, et praegust esimene sihitakse muu uud ikkagi. Ja siis on käimas kvartalis programm, mille raames viiakse inimesed uuesti kuule paari aasta pärast. Ja siis praegune bla ikkagi kipub olema, et esialgu proovitakse minna inimestega uuesti kuule siis selle käigus siis välja töötada tehnoloogiad, jõuda Marsile. Sest jah, seda Marsi missiooni ettevõtmine niimoodi ühe raksuga on ikka päris keeruline ja oleks tunduvalt lihtsam asjad kõigepealt kuubel välja töötada. Ja siis mine nendega Marsile. Aga nüüd peale ameeriklaste on siis Marsile Marsi orbiidile praeguse seisuga jõudnud siis ka hiinlased ja araablased. Araablased, Araabia ühendemiraadid kindlasti ei ole varem seal käinud, iga hiinlased vist ka ei ole Marsile varem jõudnud, kuu peal nad küll käinud oma aparaatidega. Jah, nad on katsetatud varem, jah, kui ma õigesti mäletan, siis Hiina on olnud üks katsetus varem Marsile jõuda. Aga tol korral oli probleemid kanderaketiga juba enne maa orbiidilt lahkumist. Et ühesõnaga see põhimõtteliselt see esimene Hiina Marsi missioon jäi tegelikult Ma madal orbiidile ja põleb maa atmosfääris ära. Mõne aja pärast kukkus alla, sest seal oli jah, seal oli mingisugune viga kandriaketis. Ja nüüd see praegune missioon, jah, see jõudis ilusti Marservile, on seal praegust ja siis neil on ka tegelikult seal peal kulgur aga neil on kõigepealt plaanis Hiinal siis katsetada see kõik asi läbi orbiidil. Ilmselt valivad siis maandumiskohta head. Ja siis tõesti, neil on plaanis selle maanduri keset maanduda Marsi pinnale, see oli vist mais või juunis, et neil on selline päris pikk vahe orbiidile jõudmise maandumise vahel. Nad alles orbiidilt vaatavad, et kuhu oleks hea maanduda. Vist küll jah, ja lihtsalt katsetavad läbi erinevaid süsteeme, et kuna esimene kord, siis seal on väga palju, et jah, Ameerika ronid on nii palju juba, et ma ei oska peast öelda, palju tuhandeid marsikulgurid, aga jah. Aga Araabia ühendemiraadid nüüd esimest korda nii kaugel ma ei tea, kas neil satelt küllap neil mingi satelliit tema ümber ikka tiirleb, aga, aga kosmoseriigina nad on ikkagi päris algajad, mis nende satelliidi, mille nimi tõlkes siis tähendab lootus. Mis lootused sellel on? See põhimõtteliselt uurib siis Marsi atmosfääri ehk siis see ja seal mingisugust maanduritega asja ei ole, lähevad pidada mitte. Ja ta põhimõtteliselt peaks tegema mingisuguseid kõrgatmosfääri mõõtmisi. Et see on selline tagasihoidlik muidugi see Araabia ühendemiraatide kohta on nagu väga suur tulemus võrrelda kui väitis, et nad on võrreldes Ameerika või Hiinaga. Et see on tõesti väga uhke tulemusnäitajat. Et sellega tõesti hakkama saanud, tõesti jah, selline väga suur lootuskiir ka väiksematele riikidele, et et on võimalik ka nii-öelda väiksemal riigil jõuda sinna. Ja eks see õhutab ka meil sellist võtet, et miks mitte eesti ambitsioonikus natuke suurendada veel ja ja saatega meie missioon Marsi poole teele. Eks see võib tore oleks, jah. Aga on keeruline seda finantseerida Eestis kahjuks. Just et meil nii palju naftat ei ole ja Araabia ühendemiraatide, aga, aga praegu siis seis selline ja eks me jääme siis ootama, milliseid tulemusi kolme riigi Marssi uurivad, seadeldised meile saadavad. Ja tegelikult eks Pessoveerentsi elu otsing on veel eriti põnev. Eks ta ole jah, ja siis jäetakse, ütleme ka, et Euroopal on ka plaanis oma marsimissioon. Ja mis siis algselt pidi ka umbes selles samas kandis jõudma Marsile, aga lükkus edasi sellepärast et seal oli probleeme selle esimese simulatsiooni missiooniga, kus siis oli aparelli nimeline. Maandumismoodul põrutas vastu pinda. Aga siin on Eestil ka võib-olla lootust Euroopaga koostööd teha. Jah, jah, me loodame, et me praegu taotleme tõesti kohta selle siis ekse Mars 2022 missiooni teadustiimis ja eks näis muidugi mis edulootused. Millal, seda ei tea, aga jah, see peaks siis aasta lõpust jälle saama, et kas me saame pardale või saa. Sellised lood on siis praegu Marsi uurimisega, nii et põnevad ajad. Tore, et Maa ja Marss möödunud aasta teisel poolel siis niivõrd lähestikku sattusid, et oli võimalik jälle suhteliselt odavalt ja kiiresti saata sinna erinevaid kosmoseaparaat. Aga praegu ajasin seda juttu Mihkel Pajusaluga. Inimese keha on üks väga keerukas ja kaval süsteem aga no tuleb välja, et teinekord on vaja ka varuosasid juurde juurde panna ka inimese kehale. Kui endal mõned asjad hästi ei tööta. Ja sellest me täna nüüd lähemalt räägimegi minu vestluskaaslaseks on Kaia puhaku Esko, kes on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur ja on seal koos teistega välja töötanud uudseid materjale, millest, millest inimkeha külge siis vidinaid saab panna. Üks niisugune projekt on, on parajasti lõppemas. Jah, oma laboris me tegeleme, pehmer robotikaga. Kui mõelda robootika peale, siis inimestele kindlasti tuleb kõigepealt Silmet sellised keerukad masinad, peamiselt metallist, erinevate poltide mutrite ka nagu elektrimootoreid ja nii edasi. Aga mis on pehmerobootika tänapäeva meditsiinirakendustes? Me vajame seadmeid, mis ühilduksid inimkehaga, et nad oleksid pehmed, et nad ei kahjustaks meie kudesid, et nad sobituksid meie kudedega. Ja mina oma projekti raames töötasin välja elektroaktiivseid, Põlumerseid, täitureid ja sensoreid, mida siis kasutada pehmerobootikaseadmetes nii-öelda ehituskividena räägimegi, natuke lähemalt nendest mõistetest elektroaktiivne kulumärne täitur, et mis on see on materjal, mis muudab oma kuju, kui tal on rakendatud elektriline impulss. Kõige lihtsamalt, et öeldes on see mitmekihiline, põlu märne kile ja nüüd, kui me rakendame elektrilise impulsi siis see kuju muutus väljendub selles, et kile paindub tasapinnast välja või siis pikeneb. Kas seda on ka nimetatud robot lihaseks? Jah, jaga tehislihasteks, et need on sellised populaarteaduslikud, kaunid nimed sellele materjalile aga võib-olla mõnevõrra eksitavad, et seega ma ise jääksin siiski selle täituri mõiste juurde, toitub, täidab korraldusi, täidab korraldusi jah, et me rakendame elektrilise signaali ja materjal reageerib sellele siis täitis korraldust ja liigutab, aga põhimõtteliselt see materjal saab käituda ta sensorina, see on siis vastupidine funktsioon. Et me saame elektrilise signaali, mida me saame mõõta. Kui me näiteks painutama selle materjali, et vastupidine käitumine. Et me kas rakendame elektrilise signaali, materjal painutab või siis painutama selle materjali ise ja saame elektrilise signaali, mida me saame mõõta. Väga hea saab kahte pidi tööle panna, saab kahte pidi tööle panna ja see ongi vajalik. Selleks, et saaks valmistada seadmeid, mis ühelt poolt nagu detekteerivaid mingeid keskkonnatingimusi ja teiselt poolt siis reageerivad sellele, et meil on olemas süsteem, mis on nii-öelda tagasisidesüsteem, et ta detekteerib midagi ja reageerib sellele ja saab ka kohe nagu detekteerida seda. Et kuidas ta siis reageeris. Kas praeguse töö põhiline siht oli oli saadanet täiturite ja sensorite, mis võib-olla siis ka üks ja sama asi nende materjal nii-öelda inimsõbralikuks? Jah, just sellega me tegelesimegi, et tehnoloogia Instituudis intelligentsete materjalide süsteemide laboris on selliste täiturite sensoritega tegelikult tegeletud juba rohkem kui kui 10 aastat. Aga minu projekti eesmärk oli tuua neid materjale praktilistele rakendustele lähemale, muutes neid bioühilduvaks, et nad ei põhjustaks siis rakendustes inimkehas või kontaktis inimkehaga mingeid toksilisi reaktsioone. Et nagu ma enne ütlesin, see täitur on siis mitmekihiline, põlluäärne kile koosneb kolmest osast. Seal on kaks elektroodi, mis on omavahel, nad on eraldatud membraaniga, membraan on poorne polümeermembraan, selle sees omakorda on elektrolüüt elektrolüüdi son joonid, mis siis rakendatud elektrivälja toimel liiguvad elektroodide vahel ja sellest siis tegelikult tekibki see ruumala muutus, mis omakorda põhjustab paigutust. Kui me räägime bioühilduvuse, siis me peame vaatlema eraldi kõiki neid komponente, elektroodi, membraani, elektrolüüte, et kõik need materjalid peavad olema biosõbralikud. Kas sellest siis ei piisa, et ainult see osa materjalist, see kiht, mis mis inimese enda koega kokku puutub, oleks sobilik? See on nii õhuke materjal, et tegelikult kõik need kihid puutuvad kokku, et külje pealt on, on avatud kõik kõik kihid ja, ja tegelikult kõik need osad võivad kokku puutuda. Ja me peame mõtlema ka nagu halbade stsenaariumite peale, et mis juhtub, kui näiteks materjal läheb katki, midagi lekib välja mingid tükid satuvad kuhugi. Et igal juhul kõik kasutatavad materjalid peavad olema pea ühilduvad. Ja mina olen tegelikult keemik. Olen uurinud Jonses vedelikke, tegin selles valdkonnas oma doktoritöö ja ka järeldoktori ja Joosep vedelikud on üks õnnes huvitavad materjalid, mida siis just nendest täiturite sensoritest saab kasutada elektrolüüdina. Et mina põhiliselt keskendusin sellele elektrolüüdi komponendile, sest meil on juba olemas küllaltki head bioühilduvad materjalid elektroodi ja membraani jaoks. Aga just see joone vedelik, mida seni oli täiturite aktuaatoritel kasutatud, oli probleemne. Võib olla Peaksin vähemalt rääkima, mis Joanna vedelik räägiks sellest ja, ja ei ole vedelik, on sool, mis on toatemperatuuril vedelas olekus. Kui mõelda soola peale, siis kõige tüüpilisem näide meile igapäevaelus tuntud keedusoola naatriumkloriid. Selle sulamistemperatuur on kuskil üle 400 kraadi, et Ta võib ka olla vedelas olekus, aga väga kõrgetel temperatuuridel. Vedelikud on sellised soolad, mis on toatemperatuuril juba sulanud olekus. Nende sulamistemperatuurid on allpool toatemperatuuri ehk siis tavatingimustel Onginud vedelikud. Aga nüüd on siis küsimus selles, et see vedelik ei tohiks olla inimesele toksiline. Jah, see vedelik ei tohiks olla inimesele toksiline et joon vedelikke, tegelikult saab olla väga palju ja väga erinevaid aga kõige tüüpilisemad, mis on ka kommertsiaalselt kättesaadavad, need kipuvad olema mürgised. Võib olla Peaksin lähemalt rääkima ka sellest, et mis teeb lihased vedelikud siis vedelaks annab neile just nende erilised omadused. Et see on tingitud cationi Anjoni valikust, millest sool koosneb. Et kui mõelda naatriumkloriidi peale, siis seal on väga kompaktsed joonid üks üks kati anud, mis koosneb ühest aatomist, ühest joonist, naatrium ja Ani, mis koosneb samamoodi et põhimõtteliselt ühest aatomist. Aga jah, see tegelikult on orgaanilised soolad enamasti Kadianid on suured, mitte sümmeetrilised orgaanilised. Joonid. Ja Anjonid on tavaliselt ka koosnevad mitmest aatomist ja enamasti sisaldavad floori, et tagada siis selline laengu laiali määrimise võime jooni peal, mis omakorda viib selleni, et need suured joonid ei suuda omavahel hästi kokku pakkida ja moodustada korrapärast kristallvõret. Ja see on siis põhjus, miks sealsete vedelike sulamistemperatuur on nii madal, et võib-olla kõik on näinud kunagi keemia või füüsika klassis selliseid pallikestes koosnevaid kristallstruktuure kas siis naatriumkloriidi või mõne teise soola kohta. Et need on küllaltki sellised korrapärased, et vedelikud ei suuda sellist struktuuri moodustada, sest nende joonid ei, ei sobitu nii hästi kokku. Nii, aga see iseloomustab kõiki Jonseid vedelik. Jah, see iseloomustab kõiki aseid vedelikke. Ja nüüd, kus toksilisust siis mängu tuleb, et nagu ma juba mainisin, et toksilisus on tavaliselt probleemiks tuntud kommertsiaalsetes vedelike korral seal enamasti on Aniooniks floora sisaldavad joonid näiteks nagu täitsa flora Buraad või üheksa Flora fosfaat. Ja miks see floosel on probleem, on see, nad joonid võivad hüdroLüüsuda hüdrolüüsi tulemusena moodustub vesinikkloriid, mis on tugevalt korrosiivne, üks tugevamaid happeid, mis on teada väga-väga mürgine. Et kindlasti me ei tahaks, et mõnes meditsiiniseadmes midagi sellist juhtuks. Aga siis tuligi leida, otsida ja leida siis selliseid materjale, millest saaksime sellise joon vedeliku, kus. Mis oleks vähem mürgine, mis oleks vähem mürgine ja kuidas see käis? See käis nii, et mul on sünteesi keemiku taust, eks ole. Et valisime välja sobivad Katjandiaanianid ja panime nad kokku, sünteesime uued vedelikud Gadjooniks. Me valisime Colini, mis on B-vitamiinisarnane struktuur? Jaa, Anjoniks valisime erinevaid karvaks süül Hap erinevate karboksümetüülhapete anyone ka pigem selliseid looduses olemasolevaid struktuure ja juba inimesele ammu tuntud ja ja mille puhul on teada, et nad ei ole toksilised, näiteks nagu atsetaat, mis on äädikhappe vastu, panian, võitsid traat, mis on siis sidrun, happele vastav traktaat, mis tuleneb piimhappest. Ja üks tuntud näide oli ka ausalt öeldes sõnad, ehk siis happena tegemist on aspiriiniga. Neid anyone oli, oli muidugi veel, et ma nimetasin siin praegu mõned, mis võiks olla kuulajale tuntud, aga jah, neid oli kokku kümmekond erinevat. Ja siis tuli hakata vaatama, et milline neist kõige paremini sinna Joonsasse vedeliku sobiks, et need täiturid, sensorid kõverduksid nii nagu vaja. Just täpselt nii, et sünteesime, valmistanud lihased vedelikud, siis testisime nende erinevate bakterite rakkude peal, vaatasime, milline on nende toime elusorganismidele. Ja siis juba valmistasime ka täitureid. Kombineerisime sünteesitud vedelikke siis erinevate elektroodi ja membraani materjalidega, need valisime materjalide hulgast, mida on varasemalt kasutatud ja mis on varasemalt siis tõestatud, et nad on biosõbralikud, et mida on proovitud implanteerida või siis millele on kasvatatud rakke või millel on ka juba, mis on juba meditsiinis kasutuses ja millel on on, on lubatud meditsiiniseadmetes kasutada. Kas selgus ka, milline kombinatsioon on kõige-kõige parem? Ja me leidsime päris mitu head kombinatsiooni. Et elektroodina töötas väga hästi. Põllubürool, mis niuhti, palun veel, mida me oleme ka varasemalt oma laboris täituritest kasutanud? Emmembraanina töötasid väga hästi želatiin see saigi valitud selle tõttu, et Ta on peavalu märjad, on nahale sarnane. Et see oli motivatsioon. Želatiin oli võrreldav ühe Floreeritud palumeliga polüvinüül lüliden Floriidiga, mida me oleme ka varasemalt täiturites kasutanud. Me oleme nüüd rääkinud väga materjalikeskselt ja keemiakeskselt, mis ongi meie eesmärk. Aga millised on need seadmed täpsemalt, milliste sisse või milliste külge neid panna? No pehmerobootikaseadmed on väga erinevaid on välja pakutud väga erinevaid meditsiinilisi rakendusi pehmerobotikale. Üks, mida meie oleme uurinud laboris, põhjalikumalt, on kateetri ots, mis on pehme ja painduv ja suunatav. Milleks selliseid kateedrit kasutatakse näiteks insuldiravis, kui kuskil veresoontes on Trump ja on vaja jõuda sele Trumpini, siis kateeder peab Snavigeerima veresoontes jõudma selle trombini. Tütar on põhimõtteliselt toru, katedraal on põhimõtteliselt toru, aga nüüd ongi küsimus, et kuidas seda toru navigeerida veresoontes. Et toru on teadupärast jäik ja selle navigeerimiseks, et kuidas, kuidas me liigutame veresoontes, mis on küllaltki keerukas võrgustik, et see ei ole nagu üks sirge tee, mida mööda seda toru edasi lükata, et selleks on vaja ka, et Eestil oleks pehmed ja painduvad ja et seda ta saaks painutada, siis vastavalt sellises suunas nagu vaja. Et see on üks üks rakendus sellistele materjalidele. Kõrvaimplantaat võiks ja kõrva, kõrva implantaat on ka asi, millest on palju räägitud ja Tartu Postimehes 19 veebruar hea kolleeg Indrek Must räägib sellistest meditsiini õpperobotitest. Tema valmistab sünnitusroboteid, et. Sünnitusroboteid ega robotid ometi ei sünnita. Ei robotile sünnitaja, aga ta peaks emakakaela liikumist siis imiteerima ja sellist robotit saaks kasutada ämmaemandate väljaõppel. No selge on see, et me praegu räägime vägagi veel teadusuuringu tasemel asjadest. Ja me räägime väga kaugest tulevikust hetkel ja sellepärast ma hetkel ka ei tahaks väga konkreetselt rääkida üheski meditsiiniseadmes detailideni, sest selliste seadmete väljatöötamine eeldab, et väga paljude teadusvaldkondade koostööd ja mitmesuguste kompetentside sidumist, et mina olen ikkagi keemik ja selle töö eesmärk oli oli leida vedelikud, mida saaks siis kasutada. Elektroaktiivsed, polümeersed, täiturite sensoreid, vähem toksiliseks ja rohkem bioühilduvateks. No igal juhul on väga hea, et töö selles suunas käib ja et inimkeha nii öelda täiendavad väikesed vidinad, saame teha ka sellisteks, mis mitte lihtsalt ei tööta mehaaniliselt vaid sobivad ka meie kehaga kokku. Ja seda juttu ajasin praegu kaia puhaku Eskoga Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudist. Tänases saates oli juttu elu otsingutest Marsil ning joon vedelikest bioühilduvates täiturites. Juttu ajasid Mihkel Pajusalu, Kaia puhaku Esko ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
