Teadust kõigile tänane saade tuleb juubelihõnguline, aga kuulake siiski edasi. Teemad on põnevad. Genfi lähedal CERN-is on 50 aastat tuumaosakesi Hadroneid põrgutatud ja avastatud viimase 10 aastaga 59 uut Hadronit juurde. Räägin füüsikandi hektariga, mis need Hadronit täpsemalt üldse on, kuidas on neid võimalik nii palju avastada ja mis kasu me neist võiksime saada? Emajõe ääres Tartus on 200 aastat geoloogiat õpetatud, kivisid uuritud ja muidu mõnusad oldud. Sellest kõigest on nüüd ka näitus üleval, mida vaatama minna. Kahjuks ei saa, sest et piirangud. Aga näituse üks koostaja Kairi Põldsaar ise oma üles pandud vaatamas käia saab ja helistangi talle, et ta räägiks teistele ka, mis seal on? Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Genfi lähedal Šveitsis ja natuke ka Prantsusmaal on üks maa-alune suur ringrada kus on juba 50 aastat järjest kokku põrgatud väikesi osakesi. Ja just täpselt sel aastal, no mõned nädalad tagasi saigi täpselt pool sajandit sellest, kui esimest korda Euroopa tuumauuringute keskuse Hadronite ehk no laias laastus võib öelda tuumaosakeste, aga see ei ole päris täpne termin. Hadronite põrgut, This adroneid omavahel kokku kihutama hakati. Ja noh, kuna inimestel on ikka kombeks rääkida ümmargust tal tähtpäevadel nende numbritega seoses sellist pidulikumat juttu siis teeme seda seda tänagi. Seda enam, et Eesti on ju nagu ka laborisaates varem varem mainitud on samuti mõni nädal tagasi saanud CERNi assotsieerunud liikmeks. Aga täna on minu vestluskaaslane Andi Hektor katsernis paljugi töötanud, füüsik, praegu peamiselt Tallinnas keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis räägiks natuke sellest, et mis need Hadronid üldse on nüüd nagu tsern ise juubeli puhul ametlikult teada andis, et viimase 10 aasta jooksul on põrgutis avastatud tervelt 59 uut Hadronit. Mida need Hadronid endast siis täpsemalt kujutavad? Alustuseks võib vist öelda seda, et ühe kõige kuulsam osake, mis tsernis avastatud, on Hixi boson, see Hadrone ei ole. Jah, tõepoolest, et yksi boson, ma ei tea, kas nii kurb, kui see ei ole, või rõõmuga või on see rõõm? Ei ole Hadron. Aga Hadroneid on meie ümber muidugi palju, et kõik aatomituumad, mida me enda ümber näeme, kõik aatom, kütme, koosneme aatomitest, kõik meie ümbrus koosneb mingitest materjalidest, mis koosnevad aatomitest. Ja vot nende kõikide aatomite tuumade keskel on siis. On aatomituumad, mis koosnevad omakorda prootonitest ja neutronitest ja vot need prootoneid ja neutroneid on juba Hadronid. Ja prootonid olid ka siis need osakesed, mida seal CERN-is omavahel kokku põrutama hakati. Nii et see ei ole siis väga vale, kui öelda, et laias laastus Hadronon on tuumaosake, aga tegelikult on Hadromeid veel väljaspool aatomituumi ka. Ja et no ma arvan, et võib-olla üks viis adroneid kuidagi jagada noh, adroni nagu füüsikud ütlevad, adronid definitsioon on selles, et Ta tunneb sellist jõudu, mida füüsikud kutsuvad tugevaks jõuks tugevaks interaktsiooniks, mõnikord öeldakse nii ka pidulikumalt. Ja Halonen tunneb seda ja seega kui me räägime prootonitest ja neutronitest, siis need on igapäevaelus nii-öelda kuna ta on aatomituumas, siis nad on stabiilsed osakesed, Nad ei lagune, nendega ei juhtu seal midagi. Aga kui me räägime nüüd nendest Adroonidest, mis Tšernis selles suures põrgutis avast on avastatud, siis need on muidugi sellised, mis elavad, noh, isegi mitte siin ei ole küsimus millisekundites ega mikrosekundites, vaid veel palju lühemate ajavahemikes. Ehk need on ebastabiilsed osakesed, tekivad korraks ja siis ka kohe kaovad ära ja tegelikult me näemegi neid mitmeid neid osakesi endid, vaid me näeme nende nii-öelda lagunemisprodukte ja me saame pärast nii-öelda selle osakese andmetest kokku panna, et jah, seal korraks oli selline osake. Padrunid ei ole tegelikult ju päris elementaarsed elementaarosakesed. Nad mõnes mõttes koosnevad väiksematest veel väiksematest komponentidest, kuid mõnes mõttes ka mitte. Tõepoolest, adron on selline naljakas osake, mis on nagu mingis mõttes nagu liitosake ja koosneb ta siis kvarkidest ja noh, natuke seal sees nii-öelda sellist osakest meil inglise keele nimed, nimetusena kloon ka luu on inglise keeles liim, ehk nagu liimosake, mis hoiab seda padrunit koos. Väga piltlikult öeldes. Ja kuna korke on ka nii-öelda kuut erinevat sorti lisaks veel nende antiosakesed ka siis miks adroneid ongi, palju on sellepärast, et juba neid korke Me saame kombineerida kokku väga paljudes kombinatsioonides. Ja noh, lisaks me võime sinna panna veel sisse nii-öelda mitu korki noh, kõige tuntumad on võib-olla sellised korgid nagu Apja taun, kvark, need on, nende elavad meiega meie juba räägitud prootonite neutrintes. Ja noh, kui me neid erinevalt kombineerime, siis me saame juba sealt väga palju osakesi nagu, kui me võtame juurde veel juba nii-öelda kõrgemate põlvkondades olevaid korke siis me tegelikult see noh, see on selline nagu adronite looma ettegi, kus on tuhandeid. Ja tõenäoliselt see hulk ongi nagu lõputum, sest kui me nüüd lähme veel edasi siis me lisaks sellele me saame need osakesed kokku panna. Me võime tekitada ka selliseid. Noh, nagu me teame, aatomite puhul räägitakse, et kui me aatomeid pommitame valgusega näiteks, siis me võime saada ergastatud aatomi. Samamoodi on atronitele Me võime lisaks sellele, et meil on need android, mis on me võime neid erastada veel, et siis me saame veel omakorda me neile ergastatud tulekutele ka oma nime panna, et selles mõttes on jah. Aga te olete, maailm on väga rikas ja väga kirju. Nii et me saame neid kvark väga mitut moodi kokku panna omavahel ja mitmekaupa alates alates kahest kvargist, kolmest kvargist ja isegi edasi. Ja tuleb välja, et just need tuumaosakesed, prooton ja neutron, et nendes on kolm parki. Aga kas need kloonid, mis Hadronite sees on, kas need ka mängivad mingisugust rolli uute adronite saamisel, et kui on teistsugused kloonitud, siis on ka teist sorti Hadron. Jah, see on väga hea küsimus selles mõttes kloonid kloonida seal sees küll olemas annavad, ütleme osa sellest adroni massist, aga nemad tõepoolest ei muuda selle adroni omadusi. Et Adrian omadused määravad ära ainult need korgid, mis seal sees on kuuenda, seal lihtsalt olemas nad annavad, nad tekivad, kaovad, nagu võib ette kujutada, hästi, kiiresti nad on siin nii-öelda, mõnikord öeldakse, virtuaalsed osakesed nii-öelda ilmuvad ja kaovad. Aga nad ikkagi annavad mingisuguse panuse sellesse, selle osakese massile. Aga kvarke siis ühekaupa olla ei saa. Selles mõttes ühe, ühe kvardilisi Hadro, neid ei ole olemas. Ja täpselt nii me jõuamegi sellise noh, omamoodi veidruse juurde, mis, mis on olemas just nende tugeva interaktsiooniga osakeste maailmas ja see, see tuleneb selle, selle teooria selle nii-öelda eneseomadustest, et tõepoolest korkidel on sellised laengud, mis murdarvulised et nende, nende näiteks nende elektrilaeng on ka murdarvuline, et kui me teame, et kui me oleme koolifüüsikast nagu harjunud sellega, et elektronelektroni laeng on nii-öelda number üks väiksemat laengu olla ei saa, et ongi nagu selline nagu täisarv, et on üks, kaks, kolm, neli, viis laengut siis korkide maailmas tegelikult on ka murdarvulised laengud. Aga samal ajal tuleb ka välja see, et sellised murdarvulise laenguga osakesed ei saa üksinda Lootuses millegipärast eksisteerida või noh, mitte millegipärast teooria tegelikult ütleb, et nad vist ei saa. Nii, ta on, et sellega tuleb leppida. Ta, nad saavad ainult olla Hadronite sees. Aga samas adra sees võib öelda, et nad on üsna vabad seal ringi liikumas. Aga jah, väljakul üksinda nüüd kark olla ei saa. Aga nüüd ma siis kujutangi ette, et et mis seal CERN-is käinud on, on see, et et kokkupõrgetel on siis noh, kas juhuslikult või vähem juhuslikult tihtilugu ka ilmselt päris ootamatult tekkinud uusi kombinatsioone kvarkidest siis hästi lühikeseks ajaks. No 59 võimalikku kombinatsiooni on siis ka tegelikkuseks osutunud just just sernis. No väljaspool tserni on neid ka juba enne saadud ja tserni tegutsemise ajal samuti. Oskad sa öelda, kui palju praegu tänaseks päevaks erinevaid Hadroneid saadud on? Oi, ega ma ei oskagi öelda peast, ma, ma tean, et neid on tuhandeid, igatahes neil on palju. Et see on selline suur tabel. Kas teoreetiliselt või teadaolevalt? Need on nüüd teadaolevalt juba, et ma jällegi ei suuda peast kohe öelda, et kas seal sisse on arvestatud ka need nii-öelda ergastatud olekud ja, ja nii edasi, aga neid on tõesti palju avastatud ja mõnes mõttes adronite puhul öeldaksegi jätkame kooli koolifüüsikast, mäletame seda Mendelejevi tabelit või perioodilisussüsteemi, kus kõik aatomid olid reas, padrunite puhul saab täpselt samasugune tabel eksisteerib. Ja noh, nagu me teame, teoreetiliselt läheb ka Mendelejevi tabel ju, läheb edasi nii-öelda sellest, mis me oleme mõõtnud, aga lihtsalt need elemendid on väga ebastabiilsed, neid on väga raske tekitada ja nad elavad lühikese aja ja samamoodi padrunitega siis, et noh, mida, mida kaugemale me seal tabelis lähme, seda, seda raskem on ikkagi tekitada ja seda lühemat aega nad elavad ja seda raskem on neid ka nagu avastada selles detektori nimelises seadmes. No puht matemaatiliselt on kuuest erinevast kvargist ja ka tegelikult kuuest erinevast anti korgist mis nende antiosakesed Nendest on võimalik kokku panna ja seda on võimalik arvutada, kui mitu paari, kui mitu kolmikut, nelikut, viisikut ja nii edasi. Ja, ja me jõuame väga kiiresti, väga suurte arvude oli tõesti. Kuigi me ei ole jõudnud väga suurte Hadronitoni sugugi mitte veel. Aga see nüüd üks asi matemaatikaga, teine asi on see, et kas, kas füüsikud oskavad ka millegi põhjal ennustada, et millised neist võimalikest kombinatsioonidest on tegelikult võimalikud, millised on võimatud ja milliste osas võib-olla on ka kahtlused, et saame alles katsetes teada? Ja no seal ongi selline huvitav asi, et et kuna see tugeva jõuteooria noh, mõnikord öeldakse hästi pidulikult seal siis kvantkvant Cramo dünaamika on see füüsikute ametlikus kõnepruugis et see on, see on mõnes mõttes just madalale energial väga keeruline teooria ja seal noh, ei ole võimalik noh, väga lihtsalt ikkagi asju veel arvutada, kuigi seda saab teha, seda tehakse superarvutitel on igasugu arvutusi tehtud, siis noh, teadlased on ikkagi vaielnud selle üle, näiteks siin neljast korgist ja ka viiest korgist koosnevat Hadronit, noh tükk aega vaieldi, kas ta, kas selline asi saab tekkida ja, ja siis on mitu-mitu korda, ta on juba peaaegu nagu avastati, siis selgus, et see ikka ei ole see neljast või viiest korgist koosnev Hadron, vaid see on hoopis mõne kolmest korgist koosneva Hadroni ergastatud olek. Et nad aeti lihtsalt segamini. Ja, aga noh, lõpuks ikkagi jah, selgus, et neljast jaga viiest korgist koosnevad padrunid on juba nüüd avastatud. Üsna kindlalt. Ühest küljest on täiesti tore, et neid neid avastatakse, meie maailmapilt avardub sellega. Ma mäletan, et füüsikateoreetikutele ka need avastused meeldivad, nad saavad oma teooriaid selle järgi kohendada. Mida täpselt? Erisuguste Hadronite tegelik avastamine füüsikateooriale pakub? Jah, see ongi tegelikult see Hadronite avastamine annabki võimaluse kontrollida seda, kui hästi me ikkagi oskame seda juba räägitud kvant Kroman dünaamikat, need madala hästi madalal energial rakendada. Et seal on, kuna me otse arvutada ei oska, siis me peame kasutama nii-öelda erinevaid arvutusmudeleid, mingeid lahendusi. Ja nüüd need omastatud Hadronid tegelikult võimaldavadki meilt täpsemini mõista kas meie nii-öelda lihtsustatud teooria, mida me kasutame, kas see nüüd on õige või vale. Et selles mõttes on sellele teoreetikutele väga vajalik tööriist. Ja saame teada laias laastus ka seda, et kui hästi meie kuulus osakeste standardteooria töötab. Jah, ka seda, seda otsapidi, sest noh, jällegi see läheb natukene keerulisemaks, aga osasid padruneid saab ära kasutada ka teatud väikeste kõrvalekallete nii-öelda tuvastamiseks selles osakestefüüsika standardmudelis. Et need on eraldi, miks eksperimendid on selle jaoks kohe välja mõeldud ja seal me tõesti siis noh, mõnes mõttes võib ette kujutada nagu võimendama mingit väga väikest efekti siis näeme seda kusagil spetsiaalsest. Aga nüüd riigi kodanik ja maksumaksja, maksumaksja tahab teada, et kas nendest paljudest Hadronitest piss avastatud on ka midagi praktiliselt kasulikku võiks sündida? Noh, me teame neid kuulsaid ütlusi küll, et et küll küll neid peagi küll te hakkate peagi ka nende pealt maksu maksma. Aga mis on praegune seis? Jah, et tõepoolest, et ühest küljest, kui me võtame selle need 50 või 59, Hadro, mis nüüd viimase 10 aasta jooksul leitud on, et nendele nüüd kohe väga kiirelt rakendust nagu ei oska välja pakkuda. Et ma ei ütleks, et järgmine aasta saab nendega midagi kasulikku peale hakata. Aga võib-olla 100 aasta pärast küll. Aga kui me lähme nüüd ajas natuke tagasi, lähme sinna aega 50 aastat tagasi rohkem, siis tegelikult tollal oli veel ikkagi üsna palju küsimusi sellise teooria kohta, mida me nimetame tuumafüüsikaks mis on teadagi üsna praktiline teema. Me teame ju tuumaenergeetikat ja noh, tuumateema on ka, see ei lõpe tuumaenergeetikaga seal sõjanduses ju väga suur teema ja tegelikult ka meditsiinis me tihti võib-olla ei tea seda, aga ka meditsiinis kasutatakse väga palju radioaktiivseid elemente, et erinevaid näiteks kasvajaid avastada. Selleks on spetsiaalsed, sellised marker elemendid välja mõeldud, mis pannakse siis teatud keemilise molekuli külgedel, kogunevad sinna, kus inimesel näiteks kasvaja siis sellise spetsiaalse kutsutakse, positronemissioontomograafiga saab siis vaadata, kus, kus kas vaja on. Ja sedasama meetodit saab kasutada ka bioloogias, kus objektiivseid elemente lisatakse teatud molekulide, et vaadata näiteks, kuidas ainevahetus töötab või kuidas aju näiteks töötab. Et see on nüüd selline võib-olla, millest nii-öelda inimene tänavalt võib-olla nii palju ei tea. Aga noh, tuumaenergeetikast on muidugi jah väga palju ju räägitud, et tegelikult kui me seda tuumafüüsikat ei oleks, siis ei oleks meil ka tuumaenergeetikat. Tuumaenergeetikaga seoses tuleb meelde üks äsja ilmunud raamat mille pealkiri ongi tuumaenergia ja mille üks üks paljudest autoritest sandiga ise oled. Aga täna jääme sellise väga teoreetilise ja süvateaduslikku juttu juurde. Ja küsin võib-olla nii, et kuidas nüüd on võimalik üleüldse sellest pisikesest Hadronist tuumas olgu ta siis prooton või neutron, Kukkonda aatomituum, see suur energiahulk kätte saada. Mis nipp see õigupoolest siis on siin mängus? Jah, et noh, see on muidugi nii pikk teema, et sellest võiks rääkida, aga, aga väga lühidalt kokku võttes on tegelikult see tuumaenergeetika, mida me maa peal näeme. Ta on meil on teine tuumaenergeetika, mida me näeme tähtedes ja päikeses kus tekib teatud aatomituumade ühinemisel energia siis maa peal me räägime sellisest tuumaenergiast, mis tekib raskete tuumade lagunemisel. Ehk on olemas selliseid teatud rasked elemendid maa peal, no põhiliselt kaks elementi, siis on uraan ja toorium mida, kui kui sinna pihta üks neutron lasta, mis on ka ju Hadron siis juhtub selline asi, et see tuum neelab selle neutroni korraks. Siis ta muutub ebastabiilseks, ta laguneb kaheks öeldakse kild tuumaks, aga selle käigus vabaneb lisaks ka neutroneid ja üsna suur hulk energiat. Et noh, kui võrrelda ütleme, keemilise reaktsiooniga, siis ühes reaktsioonis ühest tuumareaktsioonis vabaneb umbes miljon korda rohkem energiat kui ühes keemilises tüüpilises keemilises reaktsioonis. Noh, see on ka põhjus, miks miks see tuumaenergeetika on nagu mõnes mõttes selline ahvatlev, et sul on üks ütleme piltlikult öeldes autokoorma täis uraani ja sellega saab Eesti kogu Eesti elektri ära toota näiteks rohkem kui aasta jooksul. Et sa saad väga väiksest aine hulgast, saad väga palju energiat kätte. Et ja noh, tihti minu käest on küsitud ka, et kus see, kus energia pärineb tegelikult, mis nendes rasketes tuumudes on siis noh, nii huvitav kui see on Need rasked tuumad on tekkinud tegelikult tööd omakorda täheplahvatustes, nii et tänu sellele meie aine, et see aine, mis maal on ja päikesesüsteemis on käinud tegelikult juba kahest tähe põlvkonnast läbi seda on siin on täheplahvatustest tekkinud rasked elemendid, lisatud uraan ja ja kõik rauast raskemad elemendid. Tegelikult ainult tänu sellele, et meil pärine nii-öelda Pähe plahvatustes supernoovadest. Tänu sellele me üldse tegelikult saame seda tuumaenergiat. Nii et lõpuks läheb ikkagi kõik tähtede peale tagasi, kogu see energia maa peal nagu palju on räägitud, tuleb päikesest, aga tuleb ka päikesele eelnenud tähtede põlvkonnast võib tulla vähemalt paljugi sellest. Täna rääkisime siis Hadronitest seoses sellega, et 50 aastat tagasi CERN-is hakati Hadroneid omavahel põrgutama. CERN-is, mille assotsieerunud liige Eesti nüüd mõned nädalad juba on. Vestluskaaslaseks Andi Hektor. Bioloogiateadust on Eestis tehtud ja õpetatud ka juba pikka aega. Lausa võib öelda, et kaks sajandit ja Eesti geoloogiat seda tähtpäevaga tähistavad tähistavad muuhulgas ühe väikese näitusega, mis on avatud Tartu ülikooli loodusmuuseumi õppeklasside galeriis. Kuid nagu me teame ümbritsevast olukorrast, muuseumite külastamine on praegu rangelt piiratud, et mitte öelda lausa keelatud. Õnneks on praegu niisugune juhus meil, et olen telefoni teel kätte saanud just nimelt Tartu ülikooli loodusmuuseumi ruumides. Ma saan aru, et päris selle näituseruumi lähedal ka selle näituse ühe koostaja ja kuraatori Kairi Põldsaare, kes on ka Tartu ülikooli geoloog. Kasutame siis juhus ära ja, ja vaatame natukene ringi nii-öelda kaudselt vestluse vormis kuulajatele ka kuulamiseks. Mis näitusse seal selline on? Tervist rõõm jälle kuulda ja rõõm olla siin koos kuulajatega näituse fuajees Tartu loodusmuuseumis. Näituse muuseum ise on kinni, aga meil õnnestus siia sisse hiilida vaikselt et uurida seda näitust lähemalt. Geoloogia 200. Ehk siis kaks sajandit geoloogiaõpet Eestist on küll väike, aga geoloogide jaoks hästi olulise tähtsusega ja pidulik sündmus ja see näitus on üks osa sellest, kuidas me tähistame seda tähtsat päeva. Fuajees võtavad neid vastu kaks. Silmapaistvad geoloogisin plakati peal Arvo Rõõmusoks ja Moritz von Engel hard, kes kutsuvad meid trepist ülesse külastama. Näitust. Kas nad on kohe isiklikult kohal? Nad on nende rõõmsad näod, vaatavad meile siit vastu ja üks ütleb teisele siis vestluse vormis, et kõneldakse, et kusagil siin olla üks põnev näitus üles säetud istest niht, vaar ja rõõmusoks selle peale vastab siis, et tõsi ta on, et täiskäik trepist üles, kallis kolleeg. No nüüd on viimane aeg seada sammud trepist üles. Just nii ja olengi siin üleval mäe meie fuajee fuajeest läbi ja galeriis astun sisse. Näitusele. Et neid võtavad vastu siin ridamisi kõik tähtsamad ja silmapaistvamad geoloogid siis läbi aegade. Et neid tegelikult peaks olema muidugi palju rohkem, aga meie oleme siia toonud sellised oma lemmikud välja alates kõige esimesest ja riburada mööda kuni tänapäevani välja, siis igast ajastust, igast hetkest sellise silmapaistvama ja võib-olla ägedama või omamoodi tähtsama tegelase. Ja tegelaste kohta on siis info üles seatud, kes kõige esimene tegelane Tartu Ülikooli geoloogia alal oli, kellest kogu see asi pihta hakkas. See kõik see, kõik, see esimene, keda me siin nimetame kohe hellitavalt onu muuritsaks oli siis Moritz von Engel hart kes tegutses 18. sajandil. Tema oli esimene geoloogiaprofessor üldse Tartu Ülikoolis. Ja, ja kuni isegi lausa 21 aastat oli ta siis professor ja mineroloogia kabineti juhataja ja temast hindamegi seda või et temast on kogu see meie praegune geoloogia haridus alguse saanud, et tema on siis selline süsteemse bioloogia, hariduse rajaja Eestis. Et ma võin siit võib-olla siis veel mõned põnevamad nopped välja tuua selle Engel Harti enda kohta. Kindlasti ta oli väga huvitav isik. Ta oli absoluutselt üks väga põnev isiksus, kui, kui võtta üldse neid esimesi neid varasemaid geoloogiat, siis tegelikult ma olen alati mõelnud, et millised hämmastavad tegelaskujud nadolid, sest hobuste ja rongide ja peaaegu olematute transpordivõimalustega võrreldes meiega tänapäeval Kunnad läbi rännanud terveid Venemaad ja Euroopat ja teinud huvitavaid retki väga-väga suurtes diapasoonides. Et aga muidu tema enda kohta näiteks tema tudengid on lisaks veel öelnud, et ta oli selline südamlik ja sõbralik tegelane, et tema kutsus ka tudengeid endale koju ja valitses, toimusid sellised mõnusad vestlusõhtud ja, ja sellepärast võib-olla on ka see nimetusse onu Moorits muhe tegelane, temale nagu ajaloost külge jäänud. See on hea, et Eesti geoloogia niivõrd muhedal kujul on alguse saanud. Kahtlemata värvikaid isikuid, on ülikooli geoloogide sõjas olnud edaspidigi. Kas mõni selline huvipakkuvam seik, nende mõni ütlus või, või tegu kuskilt loengult või, või ekspeditsioonilt, on ka mingil moel tee sellele näitusele leidnud? Ja me oleme hästi palju püüdnud siia näitusele tuua selliseid vimkasid või ütleme selliseid naljakaid nupukesi või mõtteterasid iga kas siis tegelase kohta või, või siis eraldi veel vahele pikimiseks. Ma võin siia mõned näited vahele tuua, et näiteks Artur Luha kohta on öelnud teine dioloog, tema kolleeg Ago Vilo oma meenutustest. Et kui tema oli väike poisike, siis naabrimehe, kes oli siis Artur Luha tema jaoks olevat ta jõmpsikana puukuuris ette võtnud. Ütelge palun, kas teie oletegi professor? Vastus kõlanud, nii nad mind sageli Tanitavad ja ja neid selliseid lugusid ja, ja siis ka tudengite poolt loengutest korjatud noppeid neid leiab siit päris hulga. Üks osa sellest näitusest on siis kindlasti need inimesed, Eesti geoloogid, väljapaistvad teadustegelased, aga geoloogianäitusel, võib-olla me ei saa ka mööda päris ilma geoloogiliste proovideta kivimitata. Kas neid on ka põnevaid seal? Ikka muidugi, me oleme siia välja toonud ka selliseid iga võib-olla kuna see ei ole otseselt kivinäitus, vaid on just selline ajastu ajastu ja ajaloo näitus, et siis me oleme püüdnud tuua nagu iga ütleme perioodi kohta midagi põnevat või midagi eriskummalist igast ajastust, siis et siis nii-öelda saksa ajast natuke ja vene ajast natuke ja siis nõukogude ja tänapäevast selliseid iseloomulikumaid või tähtsamaid leide või palasid. Ja samamoodi siis näiteks toonud siia juurde veel, et geoloogilisi kaarte, need on hästi põnev vaadata sellised ajaloolised kaardid, et kuidas see, kuidas see maailmapilt on muutunud läbi aegade, et kaarte Me oleme siia toonud ja, ja siis õppevahendeid, kaardikepp. Kaardikeppi ei ole, sellepärast et kaardikepp on ajastule ajastuteülene, et seda kasutatakse ka veel tänapäeval. Et aga näiteks ütleme, vanavanem mikroskoop on meil siin väljas, siis samas kui nüüd tuua paralleele tänapäevaga, siis meil on siia toodud välja selliseid kolm, D prinditud geoloogilisi maa ette ja mudeleid. Et sellist nagu anda just seda arusaamist, et kuidas, kuidas see õpetamine natukene on muutunud läbi aja, kuigi näitus võiks olla selles mõttes palju suurem. Et siia vähe mahub, aga igale igal aastal midagi põnevat siit kindlasti leiab. Selge see, et 200 aastat on ikkagi väga pikk aeg. Milline eksponaat sulle endale seal kõige huvitavam tundub? No kõige huvitavam minu lemmik, kuna ma ise olen ka geoloog, eks ju, siis ma hirmsasti armastan kive. Loomulikult, ja siin on üks selline suur lubjakivipala, mis on leitud Saaremaalt Hinniste talu paemurrust ja selle leidis siis üks nendest tähtsatest tegelastest, geoloogidest, kes meil siin ka üleval on, Artur Luha ja selle peal, see on üks selline noh, ütleme 50 sentimeetrise läbimõõduga pala on suur hulk kivistisi ja kivistised kujutavad ennast endast sihukeste pisikeste, umbes viie sentimeetri pikkuste alakeste jäänuseid, need on lõuatud kalad ja vot need on sellised haruldased, mis, mida nii kergesti nagu leitud mujalt ei olegi. Et sest kuna nad on pervelt säilinud, nad on sellised väga selgelt on näha nende kalade anatoomiat ja neid on palju ja vot seesama kivipilt on jõudnud ka mitmetesse õpikutesse, sest ta on just selline haruldane leid. Aga seal on nüüd näha see originaalkivi ise. Ja ikka ikka me paneme ikka originaalid välja. Suure luku taha muidugi. No praegu on see väga kindlas olukorras ka sellepärast et külastajaid ju ei ole. See näitus jääb alles aasta lõpuni, sellepärast et tegelikult on terve see periood praegu meil ju väga tähtis 200. aasta geoloogia õpetamise algusest. Et me nüüd ootame pikisilmi, et me saaksime oma selle näitusega kaasas käima pidanud konverentsi temaatilise sellise ajaloolise konverentsi pidada, aga selle oleme lükanud septembrisse. Nii et niisugune näitus on siis praegu üleval Tartu ülikooli loodusmuuseumis õppeklasside galeriis ja paraku ei saa seda jah vaatama, vaatama, hetkel minna. Loodetavasti siis edaspidi. Ma jätan su Kairi siis nüüd praegu sinna neid eksponaate veel siluma ja sättima ja aitäh, kui lõpuks külastajad tulevad, et siis siis on ikkagi tolmust puhas. On ilus ja puhas. Selge, aga ajasime siis seda juttu Tartu ülikooli geoloogi Kairi Põldsaarega. Tänases saates oli juttu 50 aastasest Hadroni põrgutusest ja 200 aastasest geoloogiaõppest. Juttu ajasid Andi Hektor, Kairi Põldsaar ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taastama.
