Teadust kõigile kui koroonaviirus aasta eest Eestisse ja mujale Euroopasse jõudis siis oli see ühiskonnale paras šokk. Kuid metsa loomadele oli sellest esialgu omajagu kasu. Nagu äsja valminud teadusuuring sedastab, vähenes maanteedel hukkunud loomade arv üsna märgatavalt. Kuni liiklus peagi jälle sagenes, ajan uuringust juttu selle ühe autori Maris kruusega. Selleks, et meil oleks midagi ilusat selga panna, on mõnikord samuti vaja teadust. Mu tänane teine vestluskaaslane on doktorant Nele Mandre, kes uurib sellist nii tavalist, kuid samas ka nii omapärast kangatüüpi nagu teksariie. Milliseid kiude tuleks Teksodesse lõimida, et saada just selliseid pükse, jakke ja seelikuid, mida vaja. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No see koroonaviirus, mis praegu maailmas laineid lööv ja ja muteerub ja kuidagi päris ära ei taha minna saabus jõu, inimeste sekka loomariigist. Võib arvata, et nahkhiirtelt näiteks. Aga tuleb välja, et huvitaval kombel on viiruse levikust inimeste seas omakorda ka loomadele kasu olnud. Et mine tea, võib-olla väikeloomade vandenõu. Aga üks teadusuuring, mis nüüd on ajakirjas paelasikal kontsemation võrguväljaandes ilmunud toob siis ära, on niisugused andmed 11 maa kohta Euroopas ja siin lähikonnas, kust siis on näha, et möödunud kevadel siis kui hakati kehtestama suuremaid liikumispiiranguid inimestele siis vähenes loomade hukkumine maanteedel. Teede ökoloogi Maris kruusega ühe selle artikli autoriga. No alustaks võib-olla sellest, et kui see olukord möödunud aastal umbes aasta tagasi siis üsna ootamatult karmiks läks. No inimesed ilmselt ehmatasid alguses päris ära ja sellest see esialgne liiklussageduse vähenemine ka ka maanteedel tekkis. Ja, ja just niimoodi oligi, et nagu meil endalgi meeles on need, kui koroona olukord jõudis, koroona jõudis ka Eestisse, kehtestati eriolukord, siis oli üpriski uudne ja ehmatav hirmutav meie kõigi jaoks ja eks inimesed jäidki esialgu päris paikseks. Et kellel võimalust oli, püsis kodus, ei sõitnud ka maanteedel. Aga nüüd tundub, et inimesed on praeguseks hetkeks juba kohanenud olukorraga ja tegelikult ju autosõitu Eestis keegi otseselt. Piira hea tegelikult küll jaa, pärast seda esimest paari nädalat, kui tõesti oli suur ehmatus ja oli ka liiklussageduse langust märgata siis tegelikult liiklus taastus üpriski kiiresti. Ja kui ma vaatasin neid liiklussagedusandmeid, siis huvitav oli ka see, et tegelikult vähenes ainult sõiduautoliiklus. Esimestel nädalatel sõiduautoliiklus langes kuskil 30 protsenti, teede tehnokeskuse hinnangul samas kaubaveod oluliselt üldse ei vähenenud. Aga ometi statistikas see, nagu ma artiklile pilku peale heites hoomasin, see see siiski kajastus. Ja ajust ja seal võibki natuke spekuleerida otseselt, et me liiklussageduse andmeid artiklis kasutasime küll taustainfona, ent analüüse ei kaasanud. Aga näiteks Eesti andmetest tuli päris hästi välja. Ma tutvusin mitmesuguste teede tehnokeskuse ülevaadetega, kes teevad maanteeameti siis praeguse transpordiameti jaoks ülevaateid. Liiklusuuringuid. Et väga huvitav oli see, et kuigi liiklusekogul oluliselt ei kahanenud, aga kadusid ära need hommikused ja õhtused tipptunnid. Ilmselt siis seetõttu, et ikkagi paljud inimesed ei läinud tööle, jäid kodukontorisse, kellel oli võimalik ja ka koolid läksid ju kaugõppele. Et seda hommikust ja õhtust sõitu ja ikkagi oluliselt vähemaks. Ja loomadega kipuvad liiklusõnnetused juhtuma just nimelt varastel hommikutundidel ja õhtutundidel. Siis kui inimesed liiguvad töö ja kodu vahet. Mida need andmed siis täpsemalt näitasid nii Eesti kohta kui ka kui ka muude uuringus olnud maade kohta kui palju loomi siis ellu jäi võrreldes tavalise aastaga? See uuring oligi oma ülesehituselt selles suhtes päris lihtne, et meil olid siis kasutada andmed varasemast ajaperioodist viiest aastast 2015 kuni 2019 ja siis me nende najalt tegime prognoosi ja võrdlesime siis seda prognoosi reaalsete oma õnnetuste arvuga. Ja keskmiselt, et juhtus tegelikkuses loomaõnnetusi 20 protsendi võrra vähem. Aga sega, erines sega, erines riigiti. Kõige huvitavam oligi see minu jaoks vähemasti Eesti puhul. Et kuna liiklussagedus ei langenud üldse niipalju, et miks neid õnnetusi siis nii palju vähem juhtus, et siin hinnanguliselt vist üle 800 looma jäi ellu suuruluki, siis noh, reaalselt muidugi palju rohkem. No mis erinevused siin riikide vahel olid ja kas kas saab ka tuua seoseid, et kus riigis olid karmimad piirangud, kas seal oli siis tulemus ka parem? Näiteks Eestis vähenesid loomaõnnetused lausa 40 protsendi võrra ja seal Marvaksingi, kuna tegelikult me teame, et liiklussagedus niivõrd drastiliselt ei muutu, ei vähenenud. Aga siis ma arvaks just, et see, et ei, jäid ära need hommikused ja õhtused sõitmised tänu sellele rohkesti loomi ellu. Aga näiteks Rootsist on palju räägitud riigina, kus piirangud olid, olid hästi leebed, no tegelikult ega meil ka palju karmimad ei olnud. Aga kuidas, kuidas näiteks Rootsi välja paistis uuringus? Rootsis olulist loom õnnetuste vähenemist ei olnud märgata. Et ilmselt see tuligi siis sellest, et neile piiranguid ei olnud ja käituti tavapäraselt. Aha, aga siis ikkagi on väga huvitav, et Eestis siis oli nii suur langus. Kas nüüd andmetest paistab ka see välja, et pärast nii-öelda seda esimest ehmatust kas siis hakkas seal statistika tavapärasemaks muutuma? Ja seda nii liiklussageduse osas kui ka loomaõnnetuste osas, et kui me vaatame praegu eelmise aasta keskmist, siis ega see näiteks väga oluliselt ei erine 2019. aasta keskmisest. Et näiteks põhimaanteede liiklussagedus oli küll mõnevõrra madalam kui 2019. aastal kuskil seal 3,5 protsenti aga näiteks tugimaanteedel oli liiklust vähem, kõigest 1,3 protsendi võrra, kõrvalmaanteedel ei olnud mingit erinevust. Ja ka eelmise aasta ehk siis 2020. aasta loomaõnnetuste kokkuvõtted on tehtud, ega seal ka ei ole, nüüd mõnevõrra neid õnnetusi muidugi on, vähem kui 2019. aastal, aga seal muidugi hakkavad mängima ka teised tegurid. Kas me nende maade võrdluses saame ka mingisuguseid huvitavaid seoseid välja tuua, sinna nüüd Rootsi tõin ette, aga mis maad seal üldse täpsemalt kaasatud olid? Kui oli siis 11 maad, juhtautorid olid pärit tšehhist siis lisaks Euroopa riikidele oli meil Iisrael kaasatud siis eesti, meie naabruskonnast olid veel Soome, Rootsi, Norra, siis ka Sloveenia, Hispaania ja Ungari. Ja kui nüüd vaadata seda maavõistlust nii-öelda maade vahelist võistlust, siis kuidas see pilt tundub, kas sealt paistab ka mingisugune seos välja? See pilt on tegelikult päris kirju, et sellist mingit otsest seost ei oskagi välja tulla. Et suuresti olenes olukord ka sellest ilmselt, et kui kvaliteetseid ikkagi on mingis riigis need andmebaasid, et tegelikult meil ei olnud plaan jääda siia Euroopa piirkonda vaid esialgu oli plaanis kaasata näiteks Victoria osariik Austraaliast ja Alberta provints Kanadast ja seal mõned piirkonnad Brasiiliast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja ka Horvaatia oli algul kambas. Aga need jäidki kõrvale sellel põhjusel, et nende andmebaasi töö olnud või noh, andmed andmekvaliteet ei olnud piisavalt hea. Et kas siis oli liiga vähe andmeid registreeritud või olid seal mingid muud olulised puudused. Ja tegelikult need andmed onju kindlasti kallutatud ka selle poolest, et eri loomaliikidega toimunud õnnetusi registreeritakse ju erinevalt, tea põdrad ja kitsed, need lähevad kõik kirja peaaegu kindlasti, aga aga konnad, siilid ja sellised väiksemad tegelased neid ei loe. Keegile. Ja kusjuures just täna ma lugesin ka päris huvitavat uuringut, kus poolakad olid siis näidanud, et nende siili hiilidega juhtunud liiklusõnnetused olid oluliselt vähenenud. Samuti just Covid 19. Et neil on, neil on näiteks küsili andmed olemas. Aga jah, meie uuringupartnerite andmebaasidest tuli selgelt välja, et mida suurem loom, seda suurema tõenäosusega on ka andmed kvaliteetsed ja ma arvan, et alla aetud põder ei jää küll kellelgi kahe silma vahele. Metskitsega võib olla asi juba natuke kahtlasem. Aga põhimõtteliselt sõralised ja suurkiskjad on need loomad, kellega ikkagi õnnetus registreeritakse. Aga mida me sellest nüüd võime siis järeldada? Et hüpotees sai kinnitust, et kui liikluse tihedus langes, siis siis loomadega liiklusõnnetusi ka vähenes. Ja just et selles suhtes midagi uut ei leiutanud, et see on varasemast juba teada, et loomulikult liiklussagedus on seoses väga tihedas seoses loomaõnnetustega küll mittelineaarses seoses. Aga üks väga oluline punkt ongi see, et on vaja koguda kvaliteetseid andmeid. Et kui tuleb ette mis iganes, olukord, mingi võib-olla natuke teistsugune olukord saab jällegi analüüsida, vaadata, mis tegur kui palju mõjutab. Ja saime siis ka omavahel nagu uuringus osalenud kolleegidega siis arutada, et kuidas mingis riigis neid loomannetuste infot kogutakse nagu kellel on see süsteem natuke parem, natuke halvem. Et laias laastus on ikkagi info tuleb politseilt, jahimeestelt, liiklejatelt, vabatahtlikelt, aga siis väga-väga-väga erinevates variatsioonides. Näiteks Sloveenias pannakse kirja ka hukkunud looma sugu lisaks liigile ja teatud juhtudel isegi hinnanguline vanus. Aga enamasti ollakse rõõmsad, kui on olemas aeg, asukoht ja loomaliik. Et kui need andmed on juba olemas, on päris hästi. Aga Eesti kohta võib-olla saime teada sedagi, et, et veelgi rohkem tuleks võib-olla tähelepanu pöörata tipptundidele, hommikustele ja õhtustele midagi ette võtta, siis liikluse hajutamisega nendel aegadel. Nojah, ja eks me seda ka õppinud ju Covid perioodist, et tegelikult ei ole alati vaja igale poole kohale sõita, et palju asju saab ära ajada ka veebis. Paljudel inimestel on võimalik töötada ka kodukontoris, eks ju, paraku mitte kõigile, et väga paljudel töökohtadel on vaja ikkagi reaalselt kohal olla. Et aga kindlasti, mida iga inimene saab ise teha, ongi see, et vältida tarbetuid sõita, sõita siis kui vaja, nii palju, kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kindlasti ma paneks inimestele südamele, et kui siiski juhtub loomaga liiklusõnnetus, siis tuleks sellest teada anda nüüd uuel telefonil, riigi infotelefon on üks, kaks, neli seitse ja seda siis nii suuruluki väikeuluki puhul. Ahah, siil ja, ja sellised väikesed ka lähevad, arvesse, tuleks teada anda ikkagi nagu poolakad. Ja äkki jõuame meiegi kunagi selleni, et teeme siili uurimuse. Selge, aga praegu, siis saime teada seda, et eelmisel aastal, kui covidiga seonduvad piirangud kehtestati siis vähenes alguses maanteedel loomadega juhtunud liiklusõnnetuste arv mõnel pool päris oluliselt, Eestis näiteks 40 protsenti. Aga nii, kuidas inimesed uue olukorraga harjusid, hakkas liiklusele sageli ema ja ja samamoodi siis ka liiklusõnnetused loomadega, aga midagi, midagi kasulikku sellest kogemusest ikkagi teada saime, mida tulevikus arvesse võtta. Ja ajasin seda juttu teede ökoloogi, Maris kruusega. No teksapüksid on üks üsna tavaline riietusese, mida me enda ümber näeme ja enda ümber ka kanname. Ometi leidub siingi mõndagi, mida mida teadlase pilguga uurida ja edendada. Ja teisest küljest on anteczariiega üks üsnagi omapärane toode kangatüüpide seas selle pärast et selleks, et anda anda tootele nii-öelda kaubanduslikku välimust, siis tihtipeale noh, tavamõistes tavamõistes seda, seda lausa rikutakse, siis kulutatakse. Aga see käib nagu asja juurde, see on seal nii-öelda mängu ilu. Aga ajan nüüd juttu nele Mandrega, kes on, ongi just teksakangast väga põhjalikult uurinud, püüdes seda siis ka paremaks teha. Olete siis põhikohaga Põldma Kaubanduse aktsiaseltsis, konstruktor aga Tallinna Tehnikaülikoolis ka-materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituudis doktorant just nimelt siis sel teemal, kuidas te selle teema juurde jõudsite, et teksakangast teaduslikult uurida, mis on teksamaterjalist sellist põnevust? Et kuidas ma jõudsin tegelikult läbi töökoha, masina jõudsingi. Et ma õppisin magistris ja, ja siis ma tegin oma lõputööd, uurisin teksakangaste kohta, siis see kandis müüakse niisugune põnev, et kui palju tegelikult on asju, mida me ei tea, võib-olla sa kuuled, tikime, annan, polegi mustamäelt, saab, vaatame ka välimust ja siis siis on erinevaid uudiseid kuulda, kus tootmine on väga energiat kulutades ja, ja töö juures ma tootearenduses me näeme ka neid tooteid, mis tulevad nagu praak, anname oma eksperthinnanguid ja seal ma nägin neid tüüpefekte, mis juhtuvad teksakangastega. Tekibki see teema, et miks seda nagu varem uurida, kuna see on nii huvitav ja see on täiesti igapäevane, et me tõesti anname ju igapäevaselt. Ei ole ainult teksapükse. Mina ise olen sul kleidikandja, mul on endal väga paljudega seelikuid, kleite, mida ma kannan pükse. Milliseid defektide siis märkasite, milliseid omadusi soovite teksakanga juures parandada? No Limit proovivad ikkagi, et oleks mugav ja vastupidav, et ma nägin roopaid, tegelikult vedelesid Tugatki ei pidanud nagu kala vastu, mina alustasingi oma uurimust siis sisuliselt, et vaadata juulist koostisse, milles peksa valmistatud ja kuidas siis nii-öelda too teksatugevus on mõjutatud tegelikult nendest jõududest. Roo teksa või toorteksa, siis öeldakse. Et see on siis see, millest asi pihta hakkab. See on tavaliselt siis pull. Jah, tavaliselt me oleme harjunud, et tekst on ikkagi puuvillane kangas ja anda talle siis tänapäeval seda mugavust juurde nagu kanad igapäevaselt ametis on hea, kui tantsuline Kiibus levimus siis visatakse hulka kaelas Taani, aga tänapäeval on nüüd need asi edasi arenenud ja et muuta siis kambakesi veel paremaks ja tähistada neid, et siis lisatakse ka muid sünteetilisi ja siis kiruda, et preester on näiteks hästi tavaline ja ka tänapäeval on modaal, mis koos mina näen siin püsti, et vaadata, mismoodi siis selle mõju on anda tugevust mõjutanud. No siin tuleb sisse ka see loodushoiu küsimused, tänapäeval ju vaadatakse, et kõigel, mida me toodame, milline jalajälg tal on ja samas sünteetilised ained võib-olla tekitavad ka mõnedel sellist tõrget, et tegemist ei ole ju päris loodusliku asjaga, kuidas siinse looduslikus ja keskkonnahoid Et igal asjal on mitu tahku tõesti, et kui me räägime nüüd siin jätkusuutlikkust ümbertöötlemisest, siis on loomulikult hea, kui meie kangas ostab ainult hästi juust. Aga paraku, kui vaadata nüüd teise tahu otsas seda, siis tõesti on see niimoodi, et kui ma lisan sinna, no näiteks juhtub olu Eesti siis. Ma pean, no ma olen nagu testin hambaid, siis sisuliselt see kangas, mis sisaldab kogu Eesti, on kaks korda tugevam kui see, mis alles ainult puuvilla ja las Taani, et see oli palju nõrgem, mis tähendab siis seda, et kui ma lisand nagu sünteetilist kiudu sinna juurde, siis ma pikendan selle toote eluiga palju rohkem, kui võib-olla see, ma kasutaksin puuvillakangast valmistatud, eks ta peaks nii palju vähem vastu. Et ma saan aru, et ta püüab, tegi siis erinevaid selliseid omadusi riidele, saadab nagu tugevust, eks ole, vastupidavust samas ka mugavust ehk ehk õhu läbilaskmist ja samas siis loodetavasti ka see keskkonna aspekt ei ole ununenud. Ilmselt peab siis olema küllaltki nutikas neid erinevaid kiude ja tehnoloogiat seal kombineerima. Et nende Heade soovitavate omaduste vahel tuleb tihtipeale ilmselt minna kompromissile, et kui teha kangas tugevaks vastupidavaks, siis võib-olla jälle juhtub nii, et õhk ei käi hästi läbi. Jah, seal oli tõesti see teema, et ma võin teha nagu väga tugevast kiust kanda, mis peab väga hästi vastu, aga teisest küljest ma pean arvestama sellega, et in soovist igapäevaselt kui ma näiteks elastani tähendavad kangad on väiksema tugevusega, et nende tõmbetugevus tugevalt madalamad. Aga teisest küljest, kui ma lisaks seda rastani sinna hulka ka siis see oleks nii, et inimene ta ju vaata, Talimused, ta ju katsetada poest oodata, et ta ei läheks seda ostma kaamersonile nagu esteetiline pool ja mugava pool olemas, et siis tulebki jah, tõesti minna kompromissile, et ühelt poolt ma olen igav nagu juurde nii-öelda venimustega mugavust õhu läbilaskega, siis teiselt poolt ma jään, on vajalik tugevust juurde lisada, seal tuleb tõesti leida see optimaalne väärtused, sellist ideaalset kui sellist ei olegi. Aga no teksakanga tootmisel oli üks osa, see nii-öelda see tahtlik kulutamine see kindlasti tegelikult teebki materjali nõrgemaks, mõnikord tuleb lausa auk sisse. Jah, seal on materjali kulutamisega, on niimoodi, et pangas päritakse indigovärviga, et tänapäeval kasutatakse sünteetilist kinniga värvi, et see arv on siis tegelikult selline misse imeb nagu sisse, vaid ta on ümber q. Ja kui me tekitame kulutusi, siis meil on nagu võimalus hõõruda seda nii-öelda värvi maha selle kanga Gibrat siis tähendab seda, et see võimaldabki neil seda kulutust tekitada ja sellepärast ma näen, miks teksapüksid annavad värvi, et jah, mõnes mõttes ahah, et kui ta annab värvi, seal on kuskil niisugune optimaalne piir ka, et kuhumaani ta võttis andmas värvi. Et tänu sellele, et värvima Hanna on meil võimalik kulutusi tekitada, et kui ta annab Webayne läheks sisse, siis meil oleks võimalus nii ilusaid kulutusi saad eksa kamba peale. Kui me nüüd juba teksakangast ja teksapükstest ja seelikutest siin räägime, siis võib-olla oleks huvitav meenutada, et, et kust see selline eripärane materjal üldse pärit on, et minu teada siis Ameerikast ühendriikidest. Tegelikkuses on selle teksaajalooga ka selline täpselt ei teatagi, et ma jään, äradeksin Hinnise enim tuli üldse prantsusekeelsest sõnast. Ja vanasti arvati veel sõda, et see oli võib-olla hoopis villast valmistatud, et on kaks erinevat teooriat, et üks on siis nagu pärit Prantsusmaalt, finantsItaalias on see nimi pärit, aga meie noh, arvatakse ka täpselt ei tea, et meie oleme võtnud sõnad peksa tõesti Texasest pärit nagu hoidlejadki. No sellest meil see illusioon on kerge tekkima ilmselt et tegemist on puhtalt ameerika nähtusega Selge, aga niisugused on lood siis teksakangaga ja selle omadustega ja nende optimaalseks sättimisega ja ajasin seda juttu nele mandriga. Tänases saates oli juttu koroonaajast, maanteedel ja teksakangateadusest. Juttu ajasid maris kruuse nele Mandre ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
