Kaitsealadest on tähtsad just need, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks, sest praegu on linnud just pesitsemise algust teinud või seda kohe tegemas. Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman. Teie looduskaitse on üle 110 aasta juba vana ja selle aja jooksul on loodushuvilised ja teadlased tähistanud ja märkinud ära sellised alad, mis on lindudele eriti olulised kevadisel ajal pesitsemiseks ja praegu on võimalik ka maa-ameti kaardirakendusest vaadata, kui plaanite välja matkama minna, et kus sellised alad on? Ka RMK-l on telefoniäpp, kus neid alasid vaadata. Kaja Lotman. Ma ise elan Matsalus, Matsalu rahvus pargis, Matsalu külas ja meie kanti on jõudnud väga palju selliseid linde, kes külla on tulnud rändel ja lähevad siit edasi, kuid ka on väga palju selliseid linde, kes jäävad pesitsema, eriti väikeselt kurvitselised aia, nemad otsivad juba pesakohti ja võib-olla mõnel on ka mõni muna pesas ja kui inimesed häirivad neid või käivad rannas, peavad nad ära liikumal ära lendama ja kulutavad sellega päris palju energiat ja see tähendab seda kindlasti. Nende pesitsusedukus ei ole nii hea kui võib-olla siis, kui neid ei häiritaks, sest väikesed linnud vajavad kogu aeg toitu, aga kui meil hommikul on maa valge, siis neil ei ole neid putukaid Ta ja rohutoidulistel jällegi Roy kastma energia kogumine on neile praegu väga, väga oluline ja energia kokkuhoidmine. Oluline on seegi, et paatidega-kaatritega liigeldes reeglitest kinni peetaks, rõhutab Lotman. Kaitsealadel on ka pandud paatidele piirangud, kui kiiresti tohib sõita. Väiksematel veekogudel näiteks tihtipeale ei tohigi mootorsõidukiga sõita. Peab veenduma, kui lähed kuhugi järvele või jõele. Et kas, kui on kaitsealaga tegemist, kas seal võib üldse mootorit kasutada ja see on ikkagi selleks, et loodus saaks rahulikult oma elu elada. Ester Vilgats, Pärnu,
