Kui varem joonistati suurelt maanteelt kaardile maakondlike Teima planeeringutega, siis nüüd on selleks pisut teistsugune instrument riigi eriplaneering ja kaks niisugust eriplaneeringut. Üks Tallinn-Narva ja teine Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel peaks peagi algama, räägib transpordiameti taristu arendamise osakonna juhataja Andre surm. Käesoleval aastal on meil kavas teha siis algatamistaotlus Haljala Kukruse teelõigu eri planeeringu koostamiseks ja kui selle planeeringu oleme käima saanud, siis järgmisel aastal ka Uulu Ikla lõigu planeeringuga alustada. Andres Urm lisab, et ilma planeeringute olemasolevaid maanteid lihtsalt laiemaks ehitada ei saa. Me hindame, et meil kõikides kohtades ei ole võimalik täna jääda olemasolevale trassile, et just asustuse paiknemist takistades. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv selgitab, et eriplaneeringut koostades joonistatakse kaardile mitu trassialternatiivi. Vaadates otsa sellele, kus on looduskaitsealad, kus on bioloogiliselt nii-öelda lihtsamad ehitatavad alad, kus on keerulisemalt ehitise geoloogivates alad, kus on muinsuskaitselised väärtused, kus on asulad, kus on ka üksikud elamud, kus on metsaalad, kus loomade liikumisteed kriteeriume, mille alusel neid välja töötatakse, on väga palju. Sisuliselt joonistatakse iga trassi alternatiiv eskiisi üles, see tähendab, et paika pannakse nii võimalikud ristmikku kui loomade ülekäigukohad ja sellega koos käivad põhjalikud uuringud. André surm ütleb, et riigi eriplaneering võtab aega umbes viis aastat ehk kuus Haljala Kukruse lõik peaks kaardile jõudma 2026. aastal. See ei tähenda veel seda, et me meie ehitada saaksime, et pärast seda tuleb meil ju omandada ka vajalik transpordimaa, selleks koostada veel ehitusaluseks olev põhiprojekt, et see võtab veel omajagu aega. Tallinn-Narva maantee 67 kilomeetri pikkuse Haljala Kukruse lõiguni jõuab ehitusjärg tõenäoliselt varem. 50 kilomeetrise Uulu Ikla lõiguga läheb tõenäoliselt kauem aega. Andres Urm tõdeb, et kohati liigub seal küllalt vähe ehk pisut üle 3000 sõiduki päevas. Aga meil on ka kohustus siin Euroopa Liidu ees ehitada nad kliente võrgustikule vastavaks. Andres Urm lisab, et ka Uulu Ikla lõigul arvestatakse planeeringus kaks pluss kaks maanteega. Aga kui hiljem otsustatakse, et liiklussagedus nõnda laia teed ei nõua, võib sama koridori sisse ka kaks pluss üks maantee ehitada. Aga sealhulgas siis arvestada kõigega, et kohaliku liikluse eraldame ära võimalikult suures ulatuses, kavandame eritasandilised ristmikud, loomade ülekäigukoha, kuidas hakkab ühistransport toimima kergliiklus, et sisuliselt vahe saab olema ainult siis selles ristlõikevalikus, et kas ta on siis kaks pluss üks või kaks pluss kaks, aga seda juba otsustatakse siis, kui hakkab sinna sihuke reaalsem realiseerimiskava juurde tulema.
