Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tere ja head uut rännuaastat. Tere, head uut aastat, kui pole võimalik minna laia ilma seiklema ja miskipärast ka lähemale, mitte siis mõtterännakuteni või me ometi kaasa lüüa. Hendriku teejuhiks olles pole eksimise hirmu ja ka 2011. on meie sihtpunktiks jätkuvalt Aafrika. Kui detsembris jäime pidama pisemate kiskjate juures, siis tänased peategelased on juba märksa suuremad. Ja need on sa vannide suurimad kaslased leopard, gepard ja lõvi. Ja üldse selle saatega me tegelikult siis lõpetame selle suure osa, kus me kõnelesime Salannidest ja Aafrikas vannide loomadest. Ja siit edasi järgmiste saadetega, me läheme juba üksikutesse kindlatesse, Aafrika ka maadesse edasi. Lürinat tuleb kuuldavale leopardi suurt, kui ta värskelt murtud saagi juures ja kui ta lükkab, et silmapiiril on mõni teine savanni kiskja, kes võib talt seda saaki ära võtta. Ta hoiatab, ta hoiatab ja, ja küllalt veenva häälega tegelikult. Ja kahtlemata leopard, gepard ja lõvi, need on nagu, ütleme, savannide kolm musketäri, nad on tegelikult kõige väärikamad vannide, kiskjad. Ja leopard on nende seast nüüd küll üks, üks väiksemaid ja teda näha sa vannis on ikka väga suur õnn. Nii et tavaliselt väga tihti esimestel aafrika käikudel ei näe tagi, leopardi põhiline põhjus, miks see nii on, on see leopard päeval magab ja hämaras hakkab siis nagu jahti pidama ja liikuma ja see on just savanni leopardi tunnus. Lõpppardid on niisugused loomad Aafrikas, et nad elavad mitte ainult sa vannis, vaid näiteks ka metsas või ka poolkõrbetes. Ja näiteks metsaleopard Aafrikas peab just jahti päevasel ajal aga savanni leopard hämaras ja päeval, kui ta siis põõnab siis asjatundjad otsivad leopardi ripp puua saba järgi, kui ta põõnata. Ja nimelt leopard on väga osav ronija ja et oleks hästi rahulik uni, et keegi teda ei segaks. Siis ta ronib teinekord päris kõrgele puu otsa, sätib ennast niisuguguse horisontaalse oksa peale, paneb mõlemad jalad niimoodi kahele poole, niimoodi ripp, puu niimoodi Lõsakil seal selle suure oksa peal. Aga saba on tal igavene pikk meetri pikkune ja see tolgendab eriti madalale alla. Ja siis binokliga vaadatakse puude võradesse ja, ja siis nagu mingisugune mingisugune laiguline taimeväädi moodi asi, aga hästi jämemeetri pikkune, siis võib olla kindel, et, et seal saba otsas on ka leopard ise. Noh, asjatundjale on teda vist üsna lihtne üles leida või, või ikkagi seda küll, et, et sa tead, mida sa otsid, aga samas ühesõnaga need puuvõras on seal niivõrd keerulise kujuga, seal on nii palju igasuguseid rippuvaid oksi näiteks. Ja üks asi on veel, et leopardi värvus, daamid teavad väga hästi, mis tähendab leopardimuster, eks ole, praegugi kantakse vist saapaid ja ja pükse näiteks pardimustriga. Et see on siis niisugune heledal põhjal niuksed tumedad laigud ja sa vannis leopard magab seal puu otsas kusagil siis täiuslik peitevärv, sellepärast et seal on palju varje, palju päikeselaike ja kui looma liikumatult, tegelikult päris päris raske teda märgata ja me oleme vahel tundide kaupa niimoodi binokliga kogu aeg uurinud ja mitte kedagi ei näe, ainult mingid asjad on seal puu otsas küll, aga kahjuks mitte leopardi saba loodusenda targasti loonud, nii nagu kõik teisedki loomad sulavad ühte, nii et pole lugugi. See on tal üks kindel varjupaik seal magusasti maha magada seal kõrgel puu otsas ja mitte iialgi maailmas pole ükski leopard maha prantsatanud. Unenäo tõttu näiteks ajab kedagi taga ta nii mõnusas olekus seal, et pean mõnusasti vastuoksa ja ja, ja nii kui ühesõnaga tukkuma jäänud, ratsanike umbes näete seal välja ja liiguta aimugi. Ükskord me oleme küll avastanud sellise saba, see oli Escort Keenias, Samburu rahvuspargis, aga see oli niivõrd võsale, et me tõepoolest nägime seda saba ja me olime kindlad, et selle saba otsas On kale aport, kes magab magusast ja aga see oli nii tihe see võsa, et me tõesti nägime ainult seda leopardi saba ja mitte midagi muud ei hakanud lähemale, ragistamine jäi, ta kaob nagu vari, ta on väga-väga tähelepanelik ja kindlasti ei saa talle lähemale minna. Ja vahel muidugi võib juhtuda, kui õnne on, et sa näed teda päevasel ajal liikumas. See juhtus meil ükskord Lõuna-Aafrikas, Krüger rahvuspargis. Jälle binoklitega, uurisime mingit mäekülge ja üks selline kaljune Põldak oli. Ja seal kaljude peal liikus üks lõppu silmanähtavalt oli ta millegipärast ärritunud. Ta käis nagu edasi-tagasi niimoodi paarkümmend meetrit sinna paarkümmend meetrit tagasi kogu aeg, miski oli tema rahu häirinud. Millegipärast oli ta närvis binokliga eemalt vaatad niimoodi, aga sa ei tea põhjust. Aga see ei ole noh, tavaline käitumine pardil. Aga sealt siis binokliga oli muidugi näha see tema kehakuju kes pole kunagi leopardi näinud, siis esimene üllatus on nagu see, et on suhteliselt väike väike loom, et ta ei ole võrreldav kiirtse lõviga näiteks suuruse poolest ilus ja sale. Ta ei ole ka väga saledad, niuksed, madalad lühikesed jalad ja hästi massiivne pea ja kael. Nii et sihuke madal loom, niukse, tugeva maadleja kaelaga ja suhteliselt suure peaga ja nihukest tugevam vaata lõugadega. Ja see, et tal on niisugused lühikesed jalad loomulikult sissetõmmatavad küünistega, see on siis muidugi, et ta on väga-väga hea ronija selle tunnus või selle eeldus õieti ja teist pidi, et tal on siis aga tugevavad lõuad, tugev kael. See on nüüd siis see leopard, kui ta püüab mingi saagi, noh, tüüpiliselt on näiteks mõni keskmist kasvu Anttila. Siis ta viib selle puu otsa. Puu otsas käib tema pool, elu magab, sööb Saferon puu otsas. Jah, see on ema kindel linn ja varjupaik. Sest kui ta juba selle sinna puu otsa tarib, siis on, ütleme ainukene kiskja, kes võiks sinna ronida, veel oleks lõvi. Aga leopard siis tarib selle kuskile hästi kõrgele ja peenemate okste peal ja lõvi on igavene, raske ta sinna järgi ei lähe ja, ja siis on ta kindel, et see saak tal seal sahvris ilusti püsib ja ja et ta saab seda siis maiustada sellega ja milline eelis teiste loomade ees ja täiesti kindel, nii et, et eks ta niisugune puuloom natukene ole võrreldes nende gepardi lõviga. Aga ega tal alati ka seda anti, loobi õnne ei ole ja ja kui ikka nälg näpistab, siis ta tegelikult püüab kõike, mis liigub piiriga kiiri, isegi putukaid, näiteks sisalikke ja kõige naljakam, et isegi kalu. Sest muidu paljud kaslased kardavad vett, aga leopardi-le meeldib lausa vees plätserdada, ringid ujub päris osavalt ja ta võimeline ka madalas vees kalu püüdma, täiest edukalt. Seda mingit salati ikka sööb kõige viimases hädas. No võib-olla paar ampsu vahepeal võtab niimoodi kõhurohuks, aga, aga ta on ikka puhtalt lihasööja loom ja mingisugust liikuvat loomakest kas või putukat, ta ikka leiab kogu aeg kusagil, et selles mõttes päris hätta ei jää. Ja nüüd kunagi oli leopard kogu Aafrikas levinud ja mitte ainult Aafrikas vaid kogu Lõuna-Aasias kuni Kaug-Ida nii välja ta oli tohutu suurel alal levinud ja mingitel vanadel piltidel või ka ajaloo ürikutes on, on näha, et ta on näiteks ka Aasias teda kuningakodades peetud ja nii edasi. Praeguseks on tema elupaigad Aasias jäänud väga väikestele aladele, natuke Pakistanis, natukene Indias, natukene Malaisias aga tohutult vähe ja kõige kindlam paik ikkagi Lapporti kohatanist praegusel ajal Aafrikas vannid. Et seal teda ikkagi on. Aga mujalt anda inimesele lihtsalt ette jäänud inimene on maastikud ümber muutnud, tal ei ole enam kusagil elada. Ja kui nüüd mõelda selle järgmise looma gepardi peale, siis ega gepardit ei ole lihtsam kohata Ta aafrika savanni sku leopardi. Vaatamata sellele, et gepard on siiski tegelikult enamasti päevasel ajal või vähemalt niisuguses valgel hämaruseajal jahti pidav aga teda ikka hirmus harva näha on teatud maad Aafrikas, kus teda natuke rohkem näiteks Tansaanias või siis ka näiteks Botswanasse. Aga paljudes Aafrika maades sa vannides ka teda enam järele ei ole. Tema saatus on mingil määral võrreldav just leopardi saatusega, et kunagi oli ta näiteks ütleme, Lähis-Idas ja Aasias üsna tavaline loom ja praeguseks on teda Aasias jäänud ainult kusagil. Kas Iraanis väga pisikesel alal alles ja mujalt on ta hävinud, aga kunagised vanad uhked joonised näiteks näitavad seda, et juba isegi Egiptuses aga ka mitmete Aasia valitsejad, hoolid gepardid jahiloomadeks jäänud kadustati ära jahikoerte asemel, jah, nad olid gepard meenutabki välimuselt üsnagi hurt. Tal on niisugused hästi saledad jalad, suhteliselt väikene pea ja hästi sale keha ja ta on võrratu sprinter ja tema maailma kiireim loom. Kas see vastab tõele maailma kiirem maismaa loom? Jah, sest noh, linnud on ka loomad ja, ja mõned linnud lendavad ikka kiiremini. Aga maismaa loomadest jah. Ja see jaht, kes siis niimoodi, et koerad ajasid siis selle jahitava looma lähemale ja siis gepardid tegid kuulsaid sprinter nagu jahi lõpuosas nad siis nagu nii-öelda võtsid selle jahilooma rajalt maha. Ja tõepoolest, see, kuidas gepard suudab printida saan, on täiesti fantastiline. Ja ta siis kolme sekundiga suudab arendada seisu pealt 80 kilomeetrise tunnikiiruse. No kui mõtleme mingite meie päris heade sõiduautode peale, siis me ei saa üldse kõigi sõiduautod sellisele kiirendusel ja siis ta kihutab, võib liikuda rohkem kui 100 kilomeetrit tunnis, aga mitte pikka aega umbes 20 sekundit. Ja kogu tema noh, nii-öelda vanus on pandud sellele kaardile jahil. Aga kas see vastab tõele, et tema antiikne päritolu on toonud kaasa selliseid geneetilisi vigu? Tal on lihtsalt need kõrge suremus. Kõrge suremus on tal küll, aga see ei ole, võib olla geneetiline viga, see on pigem see, et savanni elu on, on väga karm ja samamoodi pardipojad ja lõvipojad ning gepardi pojad, nende suremus on väga suur. Et nad on ühesõnaga väiksena väga abitud ja ema aeg-ajalt tassib neid turjast kandes aina uutesse kohtadesse, et kiskjad neid ikka ei avastaks. Aga põhiliselt, et noh, kui mõni suurem loom ikkagi tuleb, mõni mõni lõvi näiteks sinna gepardi kutsikate kallale, eks ema ikka selle lõvi vastu ei saa ja nad surevad ikka enamik gepardi poegi surevad juba enne ühte eluaastat. Et selles mõttes see lihtsalt see savanni elu reeglid on kole karmid ja selle tõttu gepartite järel kas poegi, võib-olla isegi pesakonnast üheksa, aga kui üks kaks tükki täiskasvanuks saavad, siis on väga hästi. Ehk siis teisisõnu, mida väiksem abitum sa oled, seda nutikam peaksid olema nuia aastanud, tavaliselt oleks siis niimoodi, et ema peaks nagu kaitsma, eks ole, aga ema ei saa paljude kui ema suuremate kiskjate kuidagi lihtsalt, kui tal jõud jääb alla, siis, siis ta tõesti ei suuda lihtsalt sellele vastu võist. Aga näiteks kui gepard jookseb, siis on väga huvitav vaadata, kuidas, kuidas ta liigub, ta mitte ainult ei sprindi meeletu kiirusega, vaid on võimeline nagu kohapeal tegema väga järske pöördeid vastavalt saagi hüpetele ja põigetele. Ja tal on, esiteks on tema käpad nagu naelkingad, et muidu kaslased tõmbavad oma küüned sisse, eks ole, kui vaja. Gepard ei ole võimeline oma küüsi sisse tõmbama, need on tal nagu koeral kogu aeg väljas pidi muidugi, nad haakuvad maaga väga hästi ja ta on väga osav liikuja. Teiseks, tema selgroog on erakordselt paindlik ja selle tõttu ta saab teha niisuguse järske pöördeid suure kiiruse peal ja tema saba pikk saba, meetri pikkune saba, see toimib ka nagu tüür, nii et on võimeline selle sajakilomeetrise kiiruse pead tegema kaela murdvaid niisugusi kurve samal ajal. Nii et see kõik kompenseerib tegelikult kuhjaga selle tema väiksuse ja kuidas võib-olla lõviga näiteks sale jah, ta kasvult on ta tegelikult ütleme, loopardiga kaalust ja pikkuselt ja saba pikkuselt umbes võrdne. Aga kui tema peale vaadata, siis ta just kõrgete jalgade tõttu jätab natukene nagu suurema looma mulje kui leopard, aga tegelikult on ta isegi natukene pisem kui leopard. Ja muidugi temal on nüüd see mure, et kui ta on saagi murdnud, noh, tavaliselt on see jälle mingisugune anti lopp. Tema ei saa puu otsa taias sabu otsa ronida ja tal on see mure, keegi suurem võib tema saagi ära võtta, kuigi temal on täielik õigus sellele. Ja siis ta sööb kohe seda murtud saaki nii palju, kui ta vähegi jaksab. Mis kõhusse kõhuses kõhus, õhus ja ometi teadlaste vaatlused on näidanud ligi pooltel juhtudel, enne kui ta jõuab, selle nahka panna, on kohal, noh, kas lõvi või isegi suurem jään, kes on tegelikult gepardist jõu poolest üle ja ta lihtsalt nahaalselt võtab selt gepardiktuaasikeselt tema saagi ära ja gepard tuleb jälle otsast peale hakkama oma jahiga. Et kuhugi varjulisse kohta seda tirida või no ta ei ole, ta ei ole, seda, ta ei saa, maa pealt ära, ei saa, aga nii kui ta on maa peal, ükskõik kuhu varjuda, selle tirib, on teised, teised jaol, sest teised liiguvad ka maad mööda kõik. Et selles mõttes ta, ta ei saa sinna nii-öelda teisele ja kolmandale korrusele ära pageda nagu leopard. Aga kas tema kodustamise komme on jäänud tuhandete aastate taha, tänapäeval seda enam ei, Iraagis kliiniliselt seda ei tehta, ta on küll väga sage loomaaia loom, et, et selles mõttes teda loomaaias nagu peetakse üsna sageli. Aga see kodus pidamine, üks põhjus on lihtsalt see Ta on kaitse all ja ta on nii haruldane, et noh, et teda kodule oma lihtsalt on keelatud pidada. Ta on kuulutatud ohustatud liikide ja, ja täiesti kindlasti kohe. Ja nüüd kui siis mõtelda veel, kuidas nad elavad, sest leopard on, on absoluutne üksiklane, leopard alati on üksinda. No muidugi, kui seal ema ja isa pulmi peavad, siis nad mõnda aega natukene koos ja pärast, kui emal on väikset leopardi kutsikat, siis ta muidugi liigub nendega. Aga reeglina leopard, üks suur üksik lane. Igalühel on oma jahiala ja sa seal ta liigub üksinda ja teisi ta enda lähedal näha ei taha. Tal pole põhjust teistega punti hoida nagu rohusööjad, Sa lähed siis julgem, jah, ta saab, ta saab hakkama, saab üksi hakkama ja gepardil on jälle niimoodi, et gepard võib vahel olla ka kambaga kahe-kolmekesi ja huvitaval kombel on need just isa loomad siis tüüpiliselt on siis näiteks kas vennad muidu niuksed lähemalt sugulased siis niukene naistekamp, et vahel võivad siis nad ka jahti pidada kahe-kolmekesi. Aga ema gepartid on ka alati üksinda. Aga muidugi, kui mõelda selle peale, et kes nendest suurtest savanni, kas lastest siis noh, kõige nii-öelda seltskondlikku Seltsivam on siis kahtlemata on see lõvi Lõvi on need siis sa annide kuningas, eks ole, ta on ta on tõesti võimas loom ja isegi ütleme maailma kaslaste seas ta natukene jääb oma suuruselt ja kaalult tallatiigrile. Aga noh, peaaegu sama masti. No lõvidest on kirjutanud ju vägevaid lugusid. Jovi Adamson, Ernst Tomson ja tegelikult ka meie enda oma. Aga kunstnik ja lugematute loomapiltide autor Sandor Stern mulle siinkohal meenub tema lugu sellest, kuidas aastakümneid tagasi ühte väikest lõvitüdruku Delsat Tallinna loomaaias poputati. Ja kuidas esmalt sellisest haiglasest nirust loomakesest siis hiljem igati tubli Lõvi sai. Ja loomulikult oli sellest siis ka kirgliku loomasõbra Sandor Sterni enda osalust, ta tegeles pisikese lõvi ega alailma ja omast vabast ajast. Ja lõvi selles mõttes loomaaedades üsna sage loom. Et teda on võrreldes paljude teiste metsloomadega võimalik suhteliselt kergesti pidada loomaaias ja ka järglasi saavad lõvid suhteliselt kergesti. Nii et loomaaias vähemalt. Paljud seda lõvi näinud ilmselt. Ja kui nüüd jälle mõttes võrrelda nüüd oma kogemusi seal vannis. Et kui sa vaba lõvi seal ringi liigub, siis muidugi seal, no see on, teadet ei ole mitte mingisuguseid puuri, varbaid seal vahepeal sinu ja, ja lõvi vahepeal ja ta tekitab muidugi ikka ikka päris suurt aukartust, nagu sa seda lõvi näed. Ja noh, ta on ikka suur loom, ta kaalub ikka paarsada kilo ja paar meetrit pikk veel täiskasvanud lõvi siis ja veel meetrine saba, uhke tutiga ka pihta, et on niivõrd suur väärik, kas tõeline vannide kuningas, kuidas avanis ringi liigub. Aga samas muidugi jälle, kus sa seda nii-öelda vaba lõvi näed, siis ta tihti käitub niimoodi, et sa jäädki vaatama, et, et mismoodi ta käitub. Tal on omad reeglid, omad kindlad reeglid, kuidas ta elab ja kuidas ta käitub, tähendab ja vahel me oleme ikka jälginud tundide kaudu Nende olemist ja tegutsemist. Ja üldiselt lõvidega on jälle sama lugu nagu leopard ja gepard tiga, et kunagi elasid lõvid gaasias. Ja nüüd on nad sealt hävinud ainult kuskil Indias ühes piirkonnas neid natukene on järel. Aga Aafrikas on neid näha ka ikkagi ainult rahvusparkides, sest ta on selline loom, kes muidugi ei tee nüüd metsise kodulooma vahel vahet ja kui on koduloomad, siis ta lihtsalt võtab sealt saaki endale ja sellepärast ütleme, aafriklased teda ei salli. Ja kuigi ei tohi, aga nad ikka noh, tapavad selle lõvi lihtsalt ära. Tänapäeval püssiga ei ole kuigi raske ja sellepärast on lõvide arv kokkuvõttes Aafrikas vähenenud. Aga mõnedes rahvusparkides on neid jälle palju. Nii et kui sa lähed Aafrikasse, kas või esimest korda, siis väga tihti sai, ikkagi saad seda lõvi vaadelda seal päris pikalt seda vabalõvi, isaslooma nägu on selline enim tunnustatud sümbol ka kunstis kultuuriseltsi ja no tal on see eriline tunnuslakk, eks ole, mis on üldse kiskjate puhul üsna haruldane, et siis isasloom erineb tugevalt emasloomast välimuse poolest ja see isa loomase kuninglik lakk, see on, see on ikka väga noh, kuidas öelda väärikas ja muudab ta niukseks palju suuremaks ka, kui ta tegelikult on. Nii et kui lõvid oleks vannist välja, siis tahaks poole pisem ja siis oleks kohe nagu keha ligi turris lakk ja ta on kaks korda väiksem välja. Ja huvitav on see, et seal Botswanasse liikudes nägime päris palju lõvisid ja noppisime isegi selle laka järgi nende vanust määrama. Natukene meie teejuhid siis seletasid, et isalõvil, see lakk hakkab alles tekkima kuskil ütleme kahe aastaselt. Ja kuskil viie aastaselt hakkab see hele laks tasapisi nagu tumedamaks muuta. Et vähemalt Botswana saan siis niimoodi, et, et kui on üks võimsa ja tumedalakaga isalõvi, siis see on juba üks niukene vanem härrasmees, et see on nagu kindel. Aga nende omapära on siis jah, tõesti see erinevalt teistest kaslastest nad peavad jahti suurte rühmadena teinekord ja sellel on lausa oma, nimetas praid ja niuke, tüüpiline lõvi praid, selle tuumik on emalõvid, need on sugulased, lähisugulased enamasti meid on, no näiteks viis või kuus siis nendega koos on alati D-alaealised lõvid, nende oma pojad siis, keda Natel kasvatavad. Ja siis paar isast loomuga, aga huvitav, missis lõvisid, pane niimoodi karjas tegutsema, erinevalt leopardi idest, sest et lõppude lõpuks saaks ka lõvi suurepäraselt üksi hakkama ja seda on loomateadlased hirmus palju uurinud ja pead murdnud selle üle, et et no esimese hooga muidugi tuleb pähe nagu see mõte, et kambaga on kergem saaki püüda. Et see on palju suurem tõenäosus Sakk kätte saada. Kui näiteks needsamad emalõvid lähevad hämaras viie-kuuekesi, hiilivad näiteks mõne loomakarja lähedale siis teevad erinevatest külgedest nagu äkksööstu sinna karja keskele. Ja kõige aeglasem loom piiratakse sisse ja see saadakse kindla peale kätte. Et saab, on peaaegu et kindel, kui püütakse mitmekesi. Aga teine asja küll, kui loomulikult see, et siis on ka rohkem suid, vajad võtta. Nii et, et tegelikult on huvitav see kahe otsaga mõõk kahe otsaga lugu jah, et näiteks emalõvid on huvitav just selles ta jahirühmas on reeglina emalõvid. Nad on kuidagi palju kiiremad, aktiivsemad ja hakkajamad, kui need isale võid, need väärikad isalõvid aga ei viitsi keskele, nemad vaatavad lihtsalt peatselt, kuidas täna läheb. Aga kui emalõvid on juba saagi kätte saanud, siis on kummaline, et esmaõiguse isale, viitel Nonii nagu igas inimese jäägi kodus. Kas nüüd just igas sattusin kahu? Kuidas kuskil, aga, aga igal juhul lõviperes on jah pere ei saa siis nagu või kahekesi nad vahel praidis, siis nendel on eesõiguse, nemad näiteks väga tihti sallivad seda, et siis nende oma lapsed ka samal ajal söövad, aga igal juhul nendel isadel ja lastel on söögilauas eesõigus ja, ja selle järel siis tulevad õieti need, kes selle saagi kinni püüdsid, emalõvid, kui on veel ja kui, kui midagi järel ja no enamasti on siis see, kes murtakse, see on ikka päris suur loom, seal teinekord sebra ja siis Aafrika pühvel Aafrika pühvel võib kaalude terve tonni. Aga noh, kokkuvõttes jah, et kumb on siis eelistatum, kas olla üksildane kütt või olla niukene küttida rühmana? Selle üle, ma arvan, jäädaksegi vaidlema, et aga vist on ka see, et rühmana ka näit, eks ütleme, see rühm kaitseb ennast ühtselt, kelle vastu iganes, kui on vaja kaitsta ja ja näiteks poegade või lõvikutsikate kaitsmine näiteks on rühmana nagu kergem, sest on huvitav, et et lõvikutsikat või vaata õnneks võtta väga paljud kiskjad tegelikult sa vannis üsna kaitsetu pisikene lõvikutsikas nagu üldse kutsikad hea või neil ei ole hanemate intensiivset kaitset alast just ikka laps ja, ja väeti. Aga huvitav on ka see, et näiteks mõnikord on ka lõvid vaat üksikuna ikkagi jahti ja on ka uuritud, et kuidas neil siis läheb. No üldiselt ikkagi üksildusel lõviga Teil on raskem kui rühmana, enamasti nad saavad vähem saaki, enamasti nad on sagedamini näljas kui seal rihmaga tead aga lõvirühm võib-olla mitte ainult sõbraid, kus on siis erinevast soost lõvid, kas see sõna muide tulnudel seal Soloogide välja mõeldud sõna, aga, aga ma ei tea selle päritolust. Aga näiteks see üks juhtum, mida meie kaks päeva jälgisime lõvide elust oli hoopis niimoodi, et lõvide rühm koosnes kolmest vennast. Et kes olid siis kõik isalõvid. Ja niisugusel kujul võivad ka lõvirühmad liikuda, teinekord a, kus te teadsite, et nad vennadal? No meie teejuht ütles seda, et noh, et uurimused on seda näidanud, pesakond üks no ütleme, veri on paksem kui vesi, eks ole, et nad usaldavad 11 samamoodi praidis näiteks ütleme emalõvi, kes ei ole sugulane teiste emadega, tal on lootusetu näiteks teise Vraidi liikmeks saada. Et nad, ühesõnaga see veresugulus nad tajuvad seda. Aga seekord oli siis kolm isalõvi niuksed, täitsa täiskasvanud lõvid ja nemad olid siis murdnud just värskelt niisugune hästi suure aafrika pühvli. Ja siis me käisime sealjuures kahel päeval vaatamas, et, et kuidas seal siis protsessid kulgevad ja see on täiesti uskumatu, kuidas lõvid ainult kahe asjaga seal selle suure korjuse juures tegelevad nad kas õgivad või magavad. Ja nad on seal hästi selle surnud looma lähistel. Ta on täiesti oimetu, ta on ennast kõrini, täissöönud, vats ripub maani, siis ta lesib seal niimoodi laisalt ja nii kui ta jaksab ennast üles ajada. Nii, ta läheb jälle selle juurde ja hakkab jälle sööma otsast peale. Ja ikka võimalikult ruttu ja võimalikult palju, kuigi ta on looduse kuningas ja teised loomad teda kardavad, et huvitav, mida tema siis kardab. Tegelikult on seal savanni salati üks suur suur järjekord seal juba eemal põõsastes passivad jäänid, puu otsas passivad raisakotkad, nad kõik on valvel. Nii kui keegi valvsuse kaotab, nii andud kohe ise seal kallal samas midagi, aga tal nagu see tunnetus puudub, et ma olen nii suur ja võimas, et ah, ma enam ei viitsi, teised jätkavad, et ma homme püüan, järgmise, ei, tal on, tal on iga kord on nagu viimane päev ja lõvidele lõvide elu koosneb tegelikult ütleme niisugusest ohjeldamatut liha orgiast ja siis väga pikast põõnamisest seedimisest, see on üks Lõvi suudab ühe hooga sisse ja 30 kilo liha kujuteldamatu ja siis ta sööb mitu päeva ja kui ta mitu päeva söönud käisime, vaata samas kahe päevaga oli sellest ainult riismed järel sellest aafrika pühvlist ja need lõvid nende kahe päeva jooksul nad vaevalt siis kõmpisid sinna lähema lombini õid sealt vett ja siis jälle liha kallale. Ja lõpuks olid, kuna kaks päeva oli läbi ja enamus sellest saagist tuli hävitada teatud siis nad lihtsalt viskasid, räntsakasime kuskile maha ja enam ei liigutanud, see väga tüüpiline ongi muidu Botswanas vähemalt oli see, et seal on niisugune reegel, et autod tohivad sõita ainult tee peal. Aga see täissöönud lõvi on visanud risti tee peale ja ta ei isegi ideede silma lahti, kui auto talle läheneb. Ja mõtle nüüd ise, mis edasi teed, et tema küll eest ära ei lähe. Ja niimoodi nad siis seedivad ja magavad seal viis päeva ilma söömata. Viie päeva järel on nad valmis siis ja siis saaki siis talle hakkab tunduma, et järsku on kõht tühjaks läinud, et järsku teeks natukene oleks tore nagu väikene niisugune värske liha. Aga, aga see on kummaline, et kui sa tegelikult Sa vannis lõvisid, näed, vabu lõvisid ei saa reeglina nad liiguvad aeglaselt ja on ausalt öeldes üsna tuimad. Nad tegelikult vaatavad küll nagu sinu poole, ma olen ikka lõvile noh, niimoodi silma vaadanud ikka. Teinekord on auto lähedal mõne meetri kaugusel, tal oleksid väävelkollased silmad, niuksed ikka niuksed, päris hirmutavad suured silmad, täiesti kollased. Ja kui ta sinu poole vaatab, seal on, tunnetavad läbi vaata, tal lihtsalt ei tee sust välja. Tal on oma elu, tal on oma keeruline tuhandetest niitidest koosnev eluvõrgustik sealse vannis, aga inimene sellesse võrgustikku ei kuulu tema jaoks. Et ühtepidi on see see, et, et see pilt on hoopis nii, et ma olen sust üle, et ma ei karda sind. Aga teistpidi on see ka, et, et ei huvita, tühi koht, tühi koht jah, et normaalne ja terve lõvi tema jaoks nagu inimene ei kuulu saagi hulka ja pakkudel mitte mingit huvi. Lõvi raugad hakkavad vahel vist inimese vastu huvi tundma, kui nad muud ei oska ega suuda enam. Ja kui ta on raugastunud või kui ta on haige, näiteks ei suuda normaalsel viisil jahti pidada, siis tekivad need inimsööjad, lõvid mõnikord aeg-ajalt ja neid on ka Aafrikas viimastel aegadel mõnikord tekkinud, et neid ikka alati mõni on, jah. No vahel kusagil on, aga nad on, seda tuleb võtta ikka täiesti noh kui erandjuhtumit või, või kui haiget looma. Et see, see ei ole normaalne ja normaalne, sa vannide kuningas on ikka selline, et tema magab 20 tundi ööpäevas. Ja kui ta oma silmad lahti teeb, vahel nad istuvad seal põõsa viilusta, vaatan niimoodi selle otsa, et on selline laisk elu. Kas põhiline mulje, mis seal savanni lõvist tavaliselt jääb, jätatas natuke nürimeelse mulje või mida on looduse kuningas, paljude kunstnike meelisobjekte, mis kõik veel? No ja eks aeg-ajalt muidugi juhtub see vannis asju, aga need juhtuvad siis, kui hämarus on laotunud üle maa, eks ole, siis algab lõvidel jahiaeg, seda meie ei näe seda, meie silmad lihtsalt ei näe tavaliselt jah. Et kui me siia lõppu nüüd kuulame ka ühte Lõvi häält, siis kahtlemata on see niisugune täissöönud, enesega rahulolev, kes vaevalt viitsib natukene mörised on niisugune lõvi, aga juba vist hakkab uni silma tulema ja, ja juba Vistaja jääb jälle vaikselt tukkuma oma suure täissöönud vatsa poole närina teha, ise. Seesugune oli siis tänane saade aafrika savanni kiskjad. Test leopardi-ist gepardiste lõvist, millest tuleb järgmine, rändame Botswanasse väga põnevasse Aafrika riiki. Stuudiosse. Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli Maristombach Kuulmiseni nädala pärast.
