Kuula. Rändajat Arktikas yo troopikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere eelmises rännusarja saates kõnelesin ma Tšuksimast põhja poole jäävast üksindusest frangeli saarest. Aga see tänane saade on eriline. Siin me oleme stuudios kahekesi ja see teine maailmarändur on Ülo Siimets. Ta on elus pidanud nii metsamehe kui ka mitmeid muid ameteid ja rännanud ka mitmetes maailma maades. Kuid tema elu kõige ekstreemsem elamus oli see, kui ta elas peaaegu aasta otsa järjest põhjapõtru kasvatada. Tahate Tšukside seas ja rändas koos nendega põhjapõdrakarjade kannul, sõi samu toite, järgis samu reegleid, mida Tšuksid tänases saates siis Ülo Siimets, aga arutamegi selle üle, mismoodi Tšukside igapäevane elu õieti käis ja kuidas see ühele eesti mehele sobis. Tere Sulle, Ülo kiretele ette kitsukese ahaa, tšuktši keeles, kuidas sihukesi keel? Et äkki me oleme vanad tuttavad juba tudengiajast, aga viimastel aegadel pole eriti kohtunud ja siis seda enam on hea meel sinuga täna siin stuudios juttu ajada. Ja siin kõigepealt kõlaseks muusika siukene, üsna metsik. Ja see on yks tšuktši naine otsib trummiga. Ja sedasorti muusikat teevad ka pragusel ajal niukseid üsna tihti. Väga eriline rahvas. Ja nüüd, kui nende tsukside juurde minna, siis on ju niimoodi, et mõlemad oleme seal käinud, aga väga erinevalt. Mina olin ranniku tsunftide juures, kes on mereloomade kütjad, aga sina olid hoopis põhjapõtrade juures ja põhjapõdrapidajate juures. Ja selles mõttes on ka meil erinevad kogemused ja sinu käik oli ikkagi niisugune mis oli väga eriline, mida ma väga austan selles mõttes, et see ei olnud nüüd küll mingit sorti turism. See ei olnud isegi teaduslik ekspeditsioon, see oli päris elu, sa elasid tsuksidega sama elu pikki kuid ligikaudu 10 kuud oli niimoodi ja ja see oli üpris ammu ja tänavu on sul sellest väga ekstreemses diavärvikast reisist möödas. Täpselt 50 aastat. Jah, tähendab 50 aastat tagasi värisisime seal külmas, sest õues oli see 52 ja 56 kraadi külma. Ja meil ei olnud üldse sooje riideid. No see oli tegelikult üks suur sõitlust, olite tudengid sel ajal, võtsite akadeemilise puhkuse aastaks ja siis tekitas selle hullumeelse trikki, et kuidas ikkagi juhtus, et üldse sinna sattusite? No teatranson ütleb totsi naisi ja selles osas ikka niimoodi, et ma tulin hibiinidelt suusamatkad ja mina olin tudengiajal tudeng, katlakütja, mis tähendas väga rikkast veest ja siis teised matkajad läksid Eestis tagasi ja mina olin kursusekaaslasega, jäin Leningradi või noh, praegusesse Peterburi. Ja siis sel ajal olid ju kõik restoranid, olite hõivatud, et ei hakka noh, ja me olime suusasaabastes pikad juuksed õlgadeni habemes, nii nagu metsikud mehed veel. Aastanumber oli 1970 vist aastast 1970. Külm hakkas lõpuks seal ringitatsamist ja siis mõtlesin, et ah restorane. Ja siis Eiki ütleb, et restoranis on järjekorrad. Alexis sinna ühe turisti selle restorani ukse taha kolkisid. Ja sealsamas saite siis nende tšuksit taridega tuttavaks. Nad olid üliõpilased Leningradis ja siis saite nii headeks tuttavateks, et nad lõpuks läksid ised suksimale, kutsusid teid kasin. Nojah, ei tähendab ega see tüdruk, kes mind kutsus, oli tegelikult väga ilus tüdruk oli selline. No täitsa ikka tulesäde silmad, et mitte sugugi olid külmunud. Ja siis te sattusite tegelikult keset talve kõige külmemal ajal sinna. Täpselt nii ta oli ja mis meid kõiki rohkem ehmatas, oli see, et noh, ühesõnaga tuletas lennuki pealt maha pimedus, polaaröö ja ümberringi või seal kükitavad seal natukene eemaliselt lennuki rajastad 30 meetrit eemal kükitavad inimesed ja koerad mõlemad lähevad ühtemoodi, sest nende Tšuksikuks hakati ka tõsiselt, kõrvad on üleval ja seal kippuritud seal otsas. Ühesõnaga, Tšukside Se talve kapuuts oli nagu kõrvadega. TTK küljes ning kutsutakse kippurid, kaitse vaimud pannakse sti, pühkisin lõigatud tahast niukene moodustis, mis moodustab nagu käed ja jalad ja siis peaga oleks nagu kinnitatud kõrva kurjade vaimude vastu tegelikult. Kettlawi kele, kuidas kurja vaimu kutsutakse, selle kaitseks selle vastu? Nii ja siis te saite sinna. Ja siis mingisuguse trikiga juhtus niimoodi, et et mõlemad saite siis põhjapõdrakarjade ajajaks. Sinu kaaslane oli Kaju metsandust õppinud. Tema nimi oli Eerik Philips. Täpselt, ja siis hakkasite põhjapõdra ajajataks. Tegelikult kui ausalt ütelda olid meil väga kõlavad nimed. Ma tean, mis Eerikule oli, aga mina olin, karjus zootehnik. Ja, ja tähendab, minu ülesandeks oli ka haikitud Tru ravida, tähendab, et kui oli põdral, oli ikka putka, jalg oli paistes. Siis pida, pidin lõikama selle haava lahti võtma mätta, ära stabiliseerima, kinni. Ahaa, nii et sa olid ikkagi peaaegu et velskri moodi midagi taolist ja aga ikkagi, tegelikult sa tahtsid saada põdra karjuseks. Ei no tegelikult oli karjuse unistus mul maru ammu juba, siis ma ise mõtlesin, ma lähen ja me oleks läinud tipa seal külma talvega ka siis kolhoosi esimees kartis, külmub surnuks, seal meid lihtsalt algul kari ei lastud, aga kui soojemaks läks? Ja siis juhtus niimoodi, et Eerik sai ees rindlikusse brigaadi ja sina said väga maha jäänud brigaadi ja mahajäänud brigaadi sattumine oli sinu jaoks suur rind sest seal lokkasid kõiksugu võimalikud samanismid ja muud asjad. Jah, täpselt see tõesti ongi niimoodi epi viskasin kulli-kirja, sest nagu kaheksa, kui midagi oli vaja otsustada, tegime seda. Ja minule sattus jah, riskime maha jäänud brigaad, kus olid säilinud niuksed, vanad kombed. Ja sisse liikusid ühesõnaks on ju niimoodi, et, et kevadel lähevad, eks ole, need hiigelsuured tuhandepealised karjad liikuma. Ja siis sa olidki põhjapõdrakarja ajajana selle liikumisega koos ja te kulgesite tuhandeid kilomeetreid. Jah, täpselt nii oli, tähendab see karjas talvel peatuvad lumistes, kestes metsatukad taolistesse, noh kui õiget metsa seal ei ole, muidugi, aga mingid puud ikonna talvel nad on suhtpaigad paika asi, lumi on suur ja siis seal on niimoodi, vot mis veel huvitav on. Mida mina varem ei teadnud, on see, et põhjapõtradele isased ajad sarved varem maha, aga emased just sellesama talvise toitumise pärast, nendel on salvetanud peas, kaitsevad oma poegi ja siis nad ongi niimoodi liiguvad edasi, nii palju, kui nad jõuad, hunt ära kraapida niimoodi vaikselt ja saavad sealt alt süüa ja isane pidemai aegsest ajab sarved püsti, ongi tema võit. No ja vot selliseid väikeseid asju, millest eriti kuskilt sa teada ei saa. Et kui sa ise olid seal ja praktiliselt kogu selle asja sees, siis selliseid tarkusi sa said sealt ilmselt kotitäite kaupa. Aga ikkagi nüüd, et kui te siis nüüd Brandasite neid tuhandeid kilomeetreid, et jala siis ise liikuste nartadega või, või, Ei, no tähendab vee hakkasime kevadel ja siis pinnaks. Nende, sääskede, kihulatu ja muude parmud eest ja minnakse üles kiltmaale, nii et me olime tegelikult kogu aeg kuskil 1700 meetri kõrguse kilppaar või niimoodi sealt 1000-st üles-alla. Ma mäletan oma käikudel Tai müüril seal ulu põtrade karjad päris suured ja nende tegelikult suvist liikumist määrasidki sääsed, mõril Nad rändasid kiiresti ookeani äärde, sest seal on tuul. See natuke päästab nüüd sääsed, määravad põhjapõtrade liikumise rütmi, tegelikult. Nojah, ja see ongi, et seal mägedes ka tuulda, täpselt nagu mere ääres, aga, ja peale selle nad otsisid ju endale siis niimoodi peatumiseks lumelaigud, seal igilumi oli, mis kunagi ära ei surnud, siis ta tume peal olid jäikade, sääskede jahedam õhk, nii väga ei meeldinud tituudis ka natuke. Aga te liikusid nendega koos, mis vahenditega või kuidas? Liikumine toimub jala, vot see oligi selle maha jäänud brikaati viga. Et meile ei antud jokkustega veste hooti v olime niimoodi. Või kuus karjust ja peakesime tähendab liikuma. Ja Rankad juures tähendab siukseid teda niimoodi, et on see suur kolhoosi keskus, oli vaigi paigi küla jah, kus on 100 umbes 100 maja ja siis sealt erinevates suundades oli vanasti 15 põdrabrigaadi põdrakasvatusbrigaadi, kus oldi 2000 kuni 5000 põtra igas brigaadis ja need seal olid need talvituvad. Põdrad olid sealses üldse põdrakarjatusi teema, aga seal olid Sist järangata, kus nad elasid, tähendab, põdranahkadest tuttav noh, võib-olla eestlased on selgem, et ütled, et jurta. No ja no tegelikult selle Jaranga juurde me veel tulemas on, väga põnev teema iseenesest, seal on palju kogemusi, aga siis ikkagi jala läksite kanalite maha jäänud brigaade see mulle sellepärast väga meeldib, et sisuliselt sattusite ka siis nagu ajamasinas nagu minevikku, et elasite nagu minevikku tsukside maailmas. Ja selle, see oli eriti huvitav. Aga võib-olla tulekski nüüd leia Ranga juurde, et kui ma nüüd ise seal rannikut susside juures olin, siis seal ma nägin ainult sellised eriti noh, näidis Rangasid või siukesi olid ülimalt primitiivsed ja Ranga kuju oli küll niisugune nagu kuplikujuline ja ta oli puusõrestiku peal, aga seal peal oli present ja muud mitte midagi. Aga ma olen lugenud, et tegelikult see klassikaline Ranga, mis oli neil ikkagi sajandeid. Et see koosnes kahest osast, seal oli selline majapidamisruum ja magamisruum. Ja see magamisruum oli eriti huvi minu meelest seal oli oma nimi isegi vedas poolokke poolock ja poolock oli siis selle suure avara ja rõngad nagu tagumises nurgas, seal, kus ta oli. Tähendab, Polokitel on eraldi rakas asukoht ja asi on läbi mahutuks kuskil ütleme ma arvan, et 10 15 meetrit ja ta on suur ja avar, püsti käia ja saad püsti, saad käia ja, ja siis seal on niimoodi, et lõkkijad seal keskel ja kui sa tuled sealt uksest sisse, võid avastada nahkade vahelist avast sisse, siis pererahva poolock oli lõkke taga. Ta kaitses nende. Ühesõnaga põhimõtteliselt oli ta kaitses halbade vaimude varjaga, siis sul siis nagu läbi pääsenud. Aga kas see poolock, noh, ma olen lugenud. Kirjeldusi, et algselt ta oli ikkagi põhjapõdranahkadest, olid need poology seinad. Aga võib-olla jah, talvel talvel jalakas ei olnud, aga suvel olid nad riides, tehtud oli tegelikult telgis ja taku vaheseinad olid ka telgid ja muidugi selle tõttu ei olnud ju mitte mingisugust sõnaga saladust, mis telgis toimus ja sellega tekitas ikka väga lihtsalt. Tõid moment selle näiteks, et. Ähivad jahivad maru pikalt, et ei jõua neid siis ära lõpetada ja ikka läheb ja ja siis arvasid, et abielupaar ja ma arvasin, et abielupaar on suhetes ja ainuke siis ikka kannatas telgis, aga nagu oli vaja ikka välja ka minna mingil hetkel siis pistsin pea Polokis vahelt välja ja, ja noh, perenaine kuni kõhuli paljas tähendab paljaste rindadega seal nühib mingit tibu ja siis tuli välja, et see on siiski praegust tuld võib teha ainult tule vibuga ja siis ta nühkis ja siis nabiilsetes lõpuks, et annad, ma proovin ise ka. Siis temal muidugi energia paistab suurem ju või oli see juba selle võiduni ära kuivatanud. Suitsu hakkas tulema, mõtlesin lõkke üles, siis sai, lõpuks pääses tee ja liha juurde. Et teatud päevadel ei tohtinud nagu elusat tuld kasutada ja tuli ise tuli üles teha. Jah, ÕISis katsusin Ta säilitada, NATO ei tohtinud kasutada, tänapäevavahendid seal oli ühel päeval olid niimoodi, et nad otsisid pisikese Sõekese ja tekitasid sellest seda tohtis, ja lõkke ühel päeval oli vilkur ja ühel päeval nad lõid divis Taelaga lõid tule üles. Tikkust ei tohtinud tikkust, ei tohtinud välgumihklit või mina eirata, ise seletasid seda niimoodi. See võib tulla aeg, kus ei ole mitte midagi. Ja vutusele inimestele kaob see kogemus ära. Et või uskuda subsi legendis, kunagi oli niisugune aeg või noh, seda võib isegi võrrelda, et võib-olla oli see katastroof, mingit tuumakatastroof lausa ümberringi elu hävis. Hakkatsuksitele oli võimalus tuld üleval hoida ja nad elasid üle. Vaata see tule vibu, tangi, vibukujuline. Vibukujuline ristipidi pulk seal kyljes tihe, siis hästi kiiresti jälgutad japs ja teine otsis. Alumine hammas on puutüki seespidise lõõtsunud ja seal on sammas. Ja see peab hakkama tossama ja siis puhud üles. Täpselt. Aga ütleme selle ulmele lisaks kõik see toidu värk, et ta oli niimoodi ikkagi juua Te elasite ka täpselt sama toidu peal, mis Tšuksid ja nagu sa oled rääkinud, siis oli niimoodi, et alguses sa võtsidki suhkrute soola kaasa mingi jagu, aga see pisteti päris kiiresti nahka. Ja siis sa sõid toitu, miil sellel ei olnud ei soola ega mitte midagi ja suhkrut ka ei olnud ja sõit selliseid toite, mida eurooplane enam üldse Te ei oska kujutada ja paratamatult sa pidid sellega leppima ja elasid kuude kaupa niimoodi. Jah, seda küll, sest vaatasi ikkagi sellest ebadikul põdrakasvatajad, Põderad nendesse põhiasi ja meie põhitoit tuli tee ilma suhkruta ja liha ilma soolata. Ja see liha muidugi kõik erinevat varianti tuli pehmem, kohatsertite toorest ära, näiteks. Põdra tapmine oli niimoodi, et esiteks pidi kukkuma paremale küljele süda ei ülespoole ja veri jäi organismi sisse ja siis see söömise esimesel otsas sööti algul võeti verd, veri oli soe, siis sa võtsid teda. Sul endal igalühel pidi oma kruus olema, jäi tal kogu aeg küljes pere kruus, peredes, eriti Gruusia ja üldse joogi. Ja sellega võtsid siis sealt veeretad, järgmisena läks maks ja see oli väga huvitav, sa lõikad, maksad, lõigatakse tükkideks, pannakse sinna pere sisse, siis vere seest sööd pehme soojemaks. Ja see on siis nii-öelda toortoit kõige alguses nagu maiustus või isu äratada. Ta ei sõiduisu, hääletatakse niimoodi, et oma minut rühmas olemuselt grupis üks šamaan ja siis kui põder ära tapeti, siis. Ja siis niukses näitasite võtmas noaga silma, pead pooleks suhu ja läks. Mina aga aga tead, tõmbasin seda silmavedelik oli nagu nutame veidi keemiline selline soolakas vedelik, siis see silmamuna, kuidas siis hakkas kurgust alla videol siis seal otsaga oleksid kurku lausa kinni. Muidugi toorest maksa. Ma olen hantide juures ka saanud ja seal oli samamoodi, et ikkagi kui põhjapõder ohverdati, siis toores maks oli nagu erilisel kohal aga muid tooreid asju seal antide juures küll ei saanud maitsta. Aga siis leiba teil ka ei olnud, et olid ainult tee ja põhjapõdralihakonnapõhjapõtru oli palju. Jah, meil oli karjas neli pool 1000 põtra ja tahetab oli niimoodi, et kuna toliti alles järglasi saanud siis oli need järglastest osades torkemat, siis neid pidi, nad oleks mu nagunii ise hävinud, siis neid praktiliselt alguses õietigi pehme liha oli ja liha keetmine kuna vitamiini ei olnud ja siis oligi vitamiinid, saadigi sellest toorest verest ja, ja siis vähe keedetud liha. Et söödi pooltoorest toitu ja toorest loomset materjali ja sellega saadi oma vitamiinid kätte, tegelikult see oli elukogemusega aastatuhandetega tekkinud. Tarkus, nii ta on ja vist väga huvitav oli, mis minul algul ajas natukene sees keerama oli, kui tehti veresuppi ja siis oli niimoodi, et lihamahla siis tõsteti siis kamaluga verd ja siis võeti põtra pakku, lõigati lõhki ja seal sees ollus, mida Põderali sööd, seal oksa teed ja sambla Diaalneskit juurika pist lahti kraapinud ja siis võeti peoga seda tõsteti siis veresupi sisse ja veresuppi keedeti ainult nii palju, et kui ta niimoodi korraks keema nagu läks või niimoodi mullid hakkas tulema, siis võeti ära. Ja siis vot see oli sihuke söök, mis andis tohutu energia, näiteks oli öökülm, olid väljas ja magasid palju maa peal, vaata karjeri, külmaga. Rahulikum. Külm ei hakanud. Ja muidugi põdra mao sisaldistes oli jälle omakorda mingeid taimseid ollused, eks ole, jälle sai vajalik aineid. Noh, mina täna hommikul muide sõin just vere käki. Et noh, meil on siin verekäkk, verivorst, eks midagi eestlane rahvustoitudega ka veres teeb seal palju krõbedam variant. Ei, no kõige krõbedam veretoit on ikkagi see will-will andis laagerdunud liha see, kas laagerdatud liha või kala ja liha puhul on muidugi kõige halvemate osatavate muidugi põder tapetakse siis toorelt süüakse ära kõik, ütleme kõõlused ja suudled tahad, keeled ja keel on muidugi väga-väga maid teatud siseorganid. No ja, ja, ja ka need koosoleku, mis keetmisel ei ole, kui ei hakkagi panev koti küljest võetakse, siis või siis kui võetakse seda kondiüdi, see muidugi seda tavaliselt ikka söödi. Täna ka esmalt asjade hulka kondi tihka. Jalaluu, eks jalaluu jah, et kas siis reieluu või, või siis altpoolt kuskilt niimoodi ja siis lööti, no mina lõin isikliku toa seljaga ja kui sa seal ilusti koha peal täpselt lõid, ta läks kohe pooleks, siis sa said. Ma mongolite juurest mäletan, seal oli küll nii, et seal oli lambajalaluud ja tegelikult see lammas oli ikkagi keedetud, aga see oli, nõudis päris harjutamist, et kui sa selle jämedaluu pihku võtad ja meile seal õpetati nagu noapeaga aga annab väga õiges suunas ja väga tugeva hoobi. Kui sa natukene valesti suunad seda lööki, siis on jube valus peos konte haiget ja kõik läheb valesti asiaalseda ulu kätega. Jah, nii ta on ja see löök oli nii tugev selle noa seljaga, näiteks, et kui konti all paned ju oma näppupidi metall kõik, aga ütleme niimoodi. Siis vaatame hüpotor. Aga siis käis sinna selle põhjapõdraaja ja elu juurde ka see, et hankisitega siis loodusest lisa endale. Et näiteks kalastasite või siis käisite jahil. Jah, kõik tähendab sööti, kõik, mis liikus, mis kätte saadi. Ja muidugi üks parim oli lumelammas ja lumelambast saime ainult see oli väga haruldane, sest ta oli ainult kõige kõrgemast sellesse süksi seal mingi mäestiku koha peal, kus me neid tegime. Esiteks, ta on niikuinii haruldane liigina ja teistpidi ta ju elabki väga kättesaamatutesse paikades. Jah jaa, jaa, muidugi lumelamba jahil ma käisin, siis oli ta niimoodi, et rikkusi paar jahti ära, sest ma tahtsin pihtida niimodi kivi taha. Sihukesed jälle rikkusid ära, sest nagu ta lähiet keegi kadus, siis kari kadus. Ja siis sa pidid minema rahulikult kõndima ja siis siukseid muidugi väga täpselt jahimehed ei üldse laskjad ikkagi lasevad kuskil 300 meetri pealt laseb ikkagi looma maha, nii et ei ole mingit probleemi. Tänapäeval igast optilised sihikud ja kõik, aga nemad ikka oma silmaga. Kas sul oli mingi päris ajalooline piss seal tšuktši halvasti? Jah, ei, mina sain, tantsime kõige raskemal püssi see vene kolme kliiniline seal see 1809 kuskil muda ja, aga Ta oli kõik juba esimese ja teise maailmasõja eks põhilisi relvi ja eks ole. Aga ta oli pikka toru, kuna ta oli raske. Ja tema on niimoodi, et selle tõttu ma võib-olla saingi karu ja ja põhjapõdra ja, aga noh, jääkarujahil käinud, see oli arutada. Ja kole jaht, aga sellega juhtus lihtsalt, et tabasin tal siia vasakus käppa, natukene liiga allapoole lendas üle pea. Aga siis ta seal kääbusseedermännid peitusid, võsastikus läks pimedaks ja ma lihtsalt enam Kas põgena ma olen su neid memuaare lugenud oli ka ja et kui Eesti jahimees näiteks haavab looma, siis meie jahimeheeetika on see, et sa pead teda jälitama ja ta ikkagi lõpuks maha saama. Tšuksidele on täpselt vastupidi, et kui loom ära läheb, siis ei tohi. Ja nendel on, see sõltub, mida kele tahab või paha vaim. Kui ta tahab, siis ta annab selle looma sulle, kui te ta siis loom läheb minema. Ja kui loom on ära pääsenud, järelikult see vaim ei tahtnud, et Slongete saadakse täpselt. Aga teistpidi tekkis sellega, et, et need karutleteks keskis haavatuid meetodit ohtlikku ohtlikud, neid kutsuti sait aladeks. Ja nad olid, tähendab, oli see on huvitav, et eesti keeles Saatan suksikus saitana samast sõnast pärit arvatavasti algsõna ei tea muidugi. Aga muidugi siis lihadest veel puudus. Lihadega oli niisugune asi, et siis liha pandi pata ja keedetud tee viis 10 minutit tigedaks, pead kuumaks ja siis võtsid selle paraja lihatüki, võtsid hammastega kinni noakaitset, siis selle paraja lõiku, millega siis sa läbi teda tärida, juut ja neelasid siis seal all Ama kandsid, olid niisuguse kuju, et ta sul. Kurgust alla lähevad sel viisil ma olen ka liha söönud ja muide ka troopikas ikka see, et hoiad, tõmbad lihatüki nimodi, Sirgojad hammastega, siis suhteliselt uute lähedalt, lõikad noaga läbi? Jah, täpselt. Siit ongi ja ja noh, siis oli muidugi suureks probleemiks on need kärbsed, kes munevad sinna peale, sest need praktiliselt need lihasööjad, kärbsed, nendel vaglad tekivad kohe ja algul esise peale väiksed täpikesed tahku, seal natuke ta sinna keema pannakse, siis on ta sinna, ta jääb. Edasi järgmine päev on nad juba paari millimeetrisi juba suuruselt kolmandal päeval on juba kuskil kuni sentimeeter jajaja kihiseb juba ja kihiseb ja, ja siis on niimoodi, et no mina isiklikult oleks läinud ja loputan seal liha läbi ja siis Pompata ja sestoja voolas sedasama alati kui ööbimiskoha küllaltki lähedalt. Aga nemad palikud selle koos sellega ja nemad põhisõnaga nad siis keetsid Koza kaladega või jahti panite pata koos fotodega ja keetsid täpselt samuti viis 10 minutit. Nii et liha oli seest oli täitsa toores, verine Pealt oli niisugune natukene kuumaks tõmbunud ja mina hakkasin riit ussikesi ära korjama. Palakesi sihukseid naeravad, teevad, söövad rutt paja tühjaks, minu kõht tühi. Ja siis, kui ükskord käin kord lõpuks oli nii, et tiku polikõht juba nii, et lihatüki hambusse ja pallingu sussid tal. No see aga noh, põhimõtteliselt see on õige, et, et seal sees on ka liha ja see putukavärk sõdavat ma olen ka need maailmareisidel seal põhiliselt küll troopikas ka toite igasuguseid söönud suurelt jaolt ikka Euroopas on ka see noh, kuidas öelda harjumus ja Euroopa kultuuri eripära, et putuka toit, et ei ole inimese toit. Aga need, mida ma seal troopikas maitsesin, Need olid minu meelest täiesti söödavad, et see on natuke siukene, harjumuse asi ja kultuuriküsimust, pärimuse küsimus. Ja mul on päris hea meel, et Eestis on tekkinud siin ka niisugusi putukatoidu propageerija, et kes on hakanud siin Eestis ka, et nendest igasugustest prussakate tehab jahu ja nii edasi. Et ma arvan, Lähme ikka muule maailmale energia ei ole siin midagi, et siukseid on selles osas väga suured meistrid tõesti, et et see putukas käib ka hästi toidu hulka. Aga ikkagi minu jaoks üks kõige mõistatuslikumaid on, on see, kui kas sead liiga palju liha üle või ka kala üle ja sisse pannakse. Noh, võib olla näiteks põhjapõdra maa sisse ül külaskotil hülgenahast kotti ja see kaevatakse igikeltsa sisse. Ja enne Zetagi toimingutel kallatakse sile verega. Et just veri on, see sisaldab soola kõik ja aitab siis seda nüüd lagundada. Ja, ja siis lüüakse sinna igikeltsa augu sisse, pannakse ta sinna põhja ja pannakse suur kivi peale, et karu ei saaks ära võtta. Ja siis ta vedeleb seal kuude kaupa täpselt. Ja ja ei, ta on isegi niimoodi, et ta ei lähe Jolvaks ta Onghiliskuses selliseid söödavat. Ja, ja tal võib isegi olla, et ega nad teevad oma oma kohti, et ta võib ta tulla ka aasta hiljem näiteks sealt mõõta ja kaeva pihikeelsust välja. Noh, ja mis on sisuliselt nende jaoks, ütleme meil siin Euroopas tsiviliseeritud paigas on sügavkülmik, eks ole, nende toidu säilitamise võimalus seal sisuliselt ainus, kus sai kuude kaupa toitu säilitada ja see oli ikkagi veel söödavaks. Ja vaata, see oligi niimoodi, näiteks seal üks tšuks rääkis mulle loo oma esivanematest, et kuidas oli nälg, midagi süüa ei olnud. Samaan põristas trummi, et minge vot seal selle soki ääres on söök ootab neid. Tuled tagasi šamaan põristas on, minge sinna ja siis nad läksid siis mammutikihv postis sealt kuskilt Keldsusest välja, kaevas mammuti välja suitsuliha ära. Ja et noh, see on 10000 astuda siis ja mina mõtlesin, et see on jama, et nad seal kindlasti legend, aga nüüd ma olen lugenud, et kuidas Bosqvamat leidsid siin selle mitu 1000 aastat seisnud ninasarviku, karvase ninasarvik, kuulsa Digigetsast sõit liha vesise mammutipoja teha, mis oli absoluutselt säilinud nii, nagu ta oleks, oleks külmkappi pandud? Ja no ma uus siberi saarte filmi olen näinud, kus ka neid mammuti võhkusid, otsitakse maalsest, aga samas otsitakse ka mammuti kudet, millest saaks siis kloonida võib-olla mammuti ja nad on suutnud isegi kaadris oli näha, nõristavad mammuti verd. Täiesti eri voolab mammuti veri. Mu, see, see on täiesti võimalik, aga minu küsimus on nüüd see, et kui selle vanakese seest seal mõni kuud laagerdunud liha nüüd välja võtta. Et kuidas ta siis tundus nagu välimus ja lõhn ja kas oli isuäratav? Ta on, tead, see tootja Buuria liua peal tähendab värvi see oli, see oli kuskil noh, punakas-lillakas selline, aga ta haises hirmsasti, et kui ta sealjuures ka perenaine tõi esimest korda selle, kui me olime jalakad juures ja siis seal oli tal kuskile maasse kaevatud, kus ta siis tuli ja teatise hais tuli niimoodi. Noh, ta oli nikkusele rootsi madandeeringas aega veel hullem. See rootsi Asernoots, rahvusDeutsche heeringas eriti lõhnav ja minu kogemus on Islandil, on see Gröönihai ehk siis arktika hai, kelles siis Gröönimaalased sele samamoodi kuidagi laagerdavad. Ja selle lehk on nii vägev, et näiteks Reykjaviki korrusmajades on keelatud sellest süüa teha, sellepärast levib kõikidesse korteritesse ikkagi ei kannata seda välja, et, et see on ka kindlasti väga võimas lehk, aga maitse. Vaids Vaisse ütleks võrdleksite täpselt heeringaga, ma olen seda söönud. Et noh, minul ta võistkondlik rooksudega hakkasid ikka tulemused Alt mitu päeva aga alla läks. No suure hädaga ei olnud väga hõrk, maitseb ei, ta ta ei meeldi siis tal on kõik küsimuses, ega need kõõlused ei ole ju ära, don tähendab laagerdunud, aga nad on ikkagi terve ja seda noaga nagu väga ei taha. Songitasenjeraal haiseb baasideni laadne. No see, mida sa näed, ja see, mida sa haistad, see juba ise võtab söögiisu ära. Tähendaks, et ja kui sinnamaani mõtte kõige haigem asi oli, oli veresupp, siis see oligi, ülendas, ületas üllatas jah, täpselt jah, aga ta oli selle oma nimiga. Vill. Vill vill ja erinevatel nendel jaht sihukseid näiteks ranniku tsuksidel oli sellel teine nimi, aga tehnoloogia oli seesama, seal siis vaalad, morsad, nende liha pandi samamoodi laagerdama. Ja tegelikult on see ikkagi mõtlen ainus võimalus ellu jääda üldse sealsetes oludes, sest siis talvisel ajal, kui sa nälga ja päris, siis on sul toitu võtta, kusagil võiks kütmise ajal. Jah, see on õige muidugi ja peale selle selle seitsmega koeri toita, kui sul rakendikoerad seal teatud toitu vaja on, siis. Teadsid juba, kus kutsuti Kari läinud, on ta siis kuulsalwayewindan ja. Ja, aga muidugi sa rääkisid siin, et vaalaliha ei tohtinud toas keeta. Sama lugu olid siukseid karulihaga, sest sügisene karu oli niivõrd kala täis, et haises ja kui see karul liha keedeti, õieti õues kateldes ja siis muidugi tedagi õieti kauem ja vuti üks toitudest oli või noh, mis toitu ta see oli, kui suur põder oli, siis jäi liha nii-öelda ära süüa ja siis ta läks, hakkas haisema, läks roheliseks juba. No tead, mina uhke maa, poidsin, võtad noaga ja lõikan koertele, viskan ja suks tulebki. Kus olid ligi aasta nende juures, eks, et kuidas ikkagi kohanesid kõige selle olme Kased, magad kuskil maapinnal, tihti külmetad ja füüsiline pinge on peal ja teiseks need toidud, kus veel ei soola, ei suhkrut ja mõned haisevad koledal kombel. Kui palju sa sellega kohanesid? Vaata kui kõige huvitavam asi on see et nende toidu peale toore liha peal üleminek ei tekitanud mitte mingit probleemi, tekitas algul muidugi need silmadega nähtavad ussikesed ja muud, aga muidu ei olnud probleem. Aga kui me tulime niiti, et jõudsime tagasi pinna kolhoosi keskusesse ostsime esimest korda leiba, nägin pehmet sooja leiba ja siis üle mitme kuu, eks selle üle mitme kuu ja siis poest ostetud ja no Eerik tuli muidugi oli juba varem tuld ära. Mina mõtlesin söödiad ja sõitjat see hakkas sees, hakkas käärima see leib ja kõik muud sellised asjad ja siis tuligi välja, et sa ei saagi süüa tavalist toitu, sest lihtsalt kõik tuleb välja. Kõht oli nii 10 numbrini. Ma ütleks niimoodi, et see kõhubakterite kooslus oli kardinaalselt muutunud selle ajaga. Mulle siin lõpetuseks ma lihtsalt räägin, mis mulle meelde jäänud, kui te sead tagasi tulite. Ma ei tea, palju sellest möödas oli, aga igatahes me sattusime ühte pulma, kes on meie ühine tuttav ja see oli vägev eesti pulmalaud, seal oli igasuguseid asju ja pulm kestis mitu päeva. Ja siis kuskil ma ei tea teisele, kolmandal päeval oli seal üks niisugune tursk, terve tursk oli seal laua peal. Ja noh, ta oli silmanähtavalt, et noh, veidikene roiskunud ja Ericuga sinna tulid. Siis te vaatasite, oo mõlemad läksite kätega kallale, hakkasite pea poolt söömas ja siis ma mõtlesin, et no midagi on, teiega on nüüd muutunud. Ja võib-olla selle hea looga ta siis tänase saate lõpetakski. Aitäh sulle. Selle koha peal saab see saade tšuktši naise valtsimise saatel otsesaade sellest, kuidas rännumees Ülo Siimets elas ligi aasta otsa põhjapõtru kasvatatavate Tšubside seas ja mismoodi see elu talle ka siis sobis. Kuid nüüd see järgmine saade on õigupoolest tänase saatejärg sealne arutleme Ülo Siimets Akatsukside elu kohta edasi aga tähelepanu keskpunktis Andžukside vaimne maailm, šamaanid, loitsimine, üleloomulikud olendid, kõik need kuuluvad endastmõistetavalt sukside maailma. Kuula. Rändajat. Arktikas neutroobikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.
