Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie iganädalane teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik, kus me oleme välja otsinud viimaste nädalate põnevamaid uudiseid mõnel kindlal teadus teemal ning oleme siin koos eksperdiga, et neid e-jaoks teha arusaadavaks, põnevaks ja puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal on minuga koos siin Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn, et koos üle vaadata siis maateaduste teemalisi uudiseid. Tere, Jaan. Tervist. Meie esimene lugu viib meid ajas 42000 aastat tagasi ja seob omavahel päris päris mitu asja. Maa, magnetvälja ja kliima. Ja kui me räägime kliimamuutustest siin saates väga tihti, siis me valdavalt räägime tänapäeval inimtekkelistes kliimamuutustest unustamata selle juures, et kogu aeg muutub kliimaga looduslikel põhjustel ja teinekord võib selle põhjuseks olla siis üsna ootamatud asjaolud ja ühest sellisest, siis siis täna räägimegi. Jaan, see lugu on siis selles, et kui maal nõrgeneb magnetväli, siis kas see võib endaga kaasa tuua kliima muutumist? Täpselt nii ja ja täpne sõnastus on isegi, et ma maakera magnetväli on juba nõrgenenud viimase 170 aastaga üheksa protsendi härra ja seda on piisavalt palju, et vähemalt osa tubli osa geofüüsikuid arvaks, et selle peale võivad magnetpoolused vähemalt bioloogilises mõttes iga hetk vahet. Ehk siis põhjapoolus 100 lõunapoolseks ja, ja vastupidi ja mida see tähendaks tegelikult otseselt, enne kui me isegi kliima juurde jõuame. Tegelikult kõigepealt eelneks sellele suur veel edasine maakera magnetvälja nõrgenemine, mis siis kõigepealt tekitaks või laseks meie atmosfääri erinevaid jah, päikeselt pärinevaid päikesetuulenimelisi magnettorme, mis tekitaksid kahju seadmetele, noh kes kes on pannud näiteks mõnele oma aparaadile kas või kämbla suuruse magneti juurde, see on, see on võib-olla näinud mis, mida magnetit teha seadmetele ja neid kahjusid on jah hinnatud miljardit litele eurot päevas, mida selline sündmus võiks tekitada. Aga siiamaani seda on ette kujutatud, mida magnet teeb tõesti seadmetele ja kogu meie majandusele, aga, aga kuidas tõesti mõjutab meie atmosfääri kliimat selle selle üle on saanud siiamaani vaid vaid teoreetiliselt väga teoreetiliselt arutleda kuni nüüd siis äsja ajakirjas Science avaldatud uurimuseni mis, mille käigus jah, just nimelt selleks, et siis seda 41 42000 aastat tagasi toimunud magnetsündmust. Kirjeldada analüüsida selle jaoks kasutati nelja Uus-Meremaa soodest välja kaevatud kauripuu tüve no need on ühed võimsamad puud maailmas ja, ja nende aastarõngad, mida siis õnnestus mattunud puud siis õõnestus dateerida, nende vanus teada, saada nende aastarõngad täpselt aastate kaupa siis paika panna, mis aastal Nad kasvasid ja nende radiosüsiniku, eks radioaktiivse süsiniku isotoopide sisaldust analüüsida ja selle põhjal sai siis väga palju infot selle kohta, et mis siis kogu maakeral juhtus, sest et noh, see aeg üldse siiamaani teistest sellistest Ütleme, aja eelajaloolistest geoloogilistest andmestikest nagu nagu jääpuursüdamikud või, või muud andmestikust andmestikud põhja poolkeralt ei olnud väga head infot, et andnud, kuna see oli üldse murranguline aeg kogu vähemalt põhjapoolkeral, no tegelikult lõuna poolkeral ka 42000 aastat tagasi, siis olid meil juba möllasid jääajad aga samal ajal asustati ju Euroopa inimesega ja nendel kõigil oli siis sündmustel, olid oma kliimamõjud, ehk siis kuidas täpselt üldse sellises sellises tormilises ajas üldse öelda midagi, et vot see on nüüd nüüd magnetmagnet välja nõrgenemise tõttu tekkinud. Ja sellepärast siis see lõunapoolkera materjal oli just revolutsiooniline. Ja mida siis teadjad teada saadi? Kõigepealt ette sellele pooluste vahetamisele 42000 aastat tagasi. Et sellele tegelikult täpsemalt eelnes paarisaja aastapikkune maa magnetvälja nõrgenemine, mis iseenesest oli ainult kuue protsendi võrra vähenes ehk siis, kui ma ütlesin, et viimase 170 aastaga on vähenenud üheksa protsendi võrra. Aga noh, selle taga oli see, et maa magnetväli juba juba varasemalt oli oli paar korda nõrgem kui kui praegu. Ehk siis 42000 aastat tagasi hakkas juba juba nõrgenema maa magnetväli oli siis esimene avastus ja sellele sündmusele siis sellele nõrgenemisele anti, anti nimi, Adamsi magnetsündmus. Arco ma ei tea, kas sa kui sa lugesid seda artiklit, miks ta sai Douglas Adamsi tuntud ulmekirjaniku nime ma eeldan, et see on seotud tud arvuga 42 ja arv 42, mis see seal pöidlaküüdi teejuhis galaktikasse, eks ole, vastus vastus kõigile küsimusi rõivadustele, nii et et nüüd me siis teame seda nii-öelda 42000 aasta taguse saladuse vastust täpselt siis ja sellel mõned magnetvälja nõrgenemise oli isegi suurem 42000 aastat tagasi sellele isegi suurem mõju Jahk kliimale kui, kui sellele järgnenud pooluste vahetamisele endale, nii et see, see on juba esimene teadmine. Aga milles siis täpsemalt? See mõju oli? Mõju erinevates maakera piirkondades, tegelikult oli erinev. Näiteks kui me võtame sellesama, meie Põhja-Euroopa siis tänu magnetsündmusele oli jääaeg ja üldse kliima Põhja-Euroopast oluliselt soojem. Samal ajal küll ka vihmasem, aga just nimelt soojem, kui ta oleks olnud ilma selle sündmusetav, nii et seda inimese inimasustamist just nimelt soodustas see sündmus ja samal ajal kui Põhja-Ameerikas ta just nimelt seda jääaega süvendas ja tulemus oli ka noh, osaliselt selle tõttu. Siis asustati Ameerika ju mitukümmend 1000 aastat hiljem, kui, kui Euroopa. Ja nagu ma aru saan, siis nii-öelda see kliimamõju tuleneb sellest, et, et ikkagi sellises atmosfääris õhuvoolud muutusid selle tõttu, et see ütles, magnetväli muutus nõrgemaks. Maakaitsekilp kadus ära, tulid need kosmilised osakesed rohkem meie atmosfääri lõhkusid osoonikihti ja käivitasid siis protsessi, mis tegelikult pani selleni, et atmosfäärid teistmoodi liikuma meie maakeral. Otsene mõju siis kõigepealt Ta oli, oli jah, sellele atmosfääri joonide sisaldusele, mis laskis palju rohkem läbi päikesetorme kõigepealt aga aga see omakorda põhjustas üle viie protsendilist osooni, starto sfääri osoonikihi tüseduse langust. Ja see siis just seda päikesekiirgust lasi praktiliselt kogu maakeral läbi välja arvatud siis millegipärast Arktikas seda olulist mõju ei, ei tuvastatud, aga, aga jah, see see intensiivistunud ultraviolett Ta kiirgus siis muutis õhu, selliseid suuri ringkäike kogu maakeral. Jah, nagu sai öeldud, nii et. Ja no eks vaat kõike saab kätte, kui me leiame kusagilt Uus-Meremaasoost mõned vanad palgid palju parema pildi mineviku kohta ja ikka me ju teame, et tegelikult need nii-öelda magnetpooluse nõrgenemised ja, või magnetvälja nõrgenesid. Magnetpooluste vahetused on maa ajaloos olnud üsna sagedased, niimoodi iga paarisaja 1000 aasta tagant. Niiet et, et see on ka asi, mis võib meid mingil hetkel ees oodata. Ja, ja kõik need kliimamõjud muidugi karmid võivad võimendada ju kõiki neid sündmusi, mis meil ja protsessi, mis nüüd praegu on toimumas, mis ei ole niigi väga positiivsed kuid otsida mingisugust väikest, positiivset killukest, siis ilmselt virmalisi näeb märgatavalt rohkem niimoodi, et ühe taevas on palju ilusam. Ja täpselt nii see oli selle seal 42000 aastat tagasi võis virmalisi näha pea kohal umbes 40. laiuskraadil ja sellest põhja pool. Sein oli tänane puust ja punaseks, rääkisime muistsest kliimamuutustest magnetvälja nõrgenemise tagajärjel. Stuudios Arko Oleski Jaan Pärn. Täname kuulamast ning oleme taas eetris kolmapäeval. Kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
