Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik mis igal nädalal toob teieni viimaste nädalate põnevamaid teadusuudiseid kindlast valdkonnast ning teeme teie jaoks puust ja punaseks koos stuudiosse kutsutud eksperdiga, kelleks täna on Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Mina olen saatejuht Arko Olesk. Meie tänane uudis puudutab ühte sündmust, mis toimus rohkem kui 60 aastat tagasi ja mis on inimeste meeli köitnud sellest ajast saadik. Te võib-olla olete kuulnud jat lovi kuru juhtumist Uurali mägedes aastal 1959, kui ei ole kuulnud, siis mälu täiendamiseks või Siska mälu värskendamiseks. Just lugesin, et plussist jookseb vene kriminaalsari sellesama juhtumi kohta. Ja kui see nüüd lühidalt kokku võtta, siis aasta 1959 jäi Uurali mägedes kadunuks üks Vene matkajad. Rühm kelle ees oli siis sedasama jätlow, kelle järgi on sündmus nime saanud. Need matkajad leiti mõni aeg hiljem. Nende telk oli tunud lume alla ja kõik matkajad olid telgist põgenenud mõned paljajalu, mõned poolpaljalt. Nad leiti kõik ümbruskonnast erinevate vigastustega küll juba surnult ja, ja miks see sündmus toimus, onu, jäänud üsna suureks mõistatuseks, et neid versioone on alates laviinist kuni kuni väga selliste müstiliste põhjendusteni tulnukad, lumeinimesed, et sõjaväeeksperimendid ja nii edasi. Aga me ei räägiks sellest teemast nüüd ja praegu, kui, kui loodusteadused ei oleks püüdnud ja suutnud asjasse natukene selgust tuua. No Jaan, sa ise oled ka ilmselt päris kõva matka ja olid sa sellist juhtumist varem kuulnud? Ja ma olen sellest kuulnud, see tõesti on, on selles talimatkaringkondades ka ikkagi väga-väga tuntud asi. Ühesõnaga legendaarne ja, ja kui huvitav, üllatav oli siis nüüd sinu jaoks lugeda seda värsket uuringut, mis püüdis nendesse põhjustesse siis selgust tuua. No ikka väga huvitav, sest et tõesti selles ju seda selle kohta ju varem oli ju piisavalt materjalid kohe, mis seal oli siis 26 päeva peale peale sündmust olid ju kohal teadlased, kriminaaluurijad ja ei saa ja, ja nende nende järeldus oli, oli ikkagi siis. See oli ametlik sõnastus, et et senitundmatud loodusjõud on, on selle selle katastroofi taga. No tollal senitundmatut, nüüd me võime rääkida pisut rohkem tuntud ja, ja arusaadavad, et nagu ma aru saan, see, see artikkel, mis meil siin ees on ajakirjas Nature, ehk siis väga-väga kõvas ajakirjas siis nii-öelda modelleeribki nii-öelda kohaliku maastiku kohalikke loodusolusid ja põhjendab, miks see kõik on selgitatav ikka kuigi ilmaoludega ja laviniga. Jah, Šveitsi ETK instituudi füüsikud siis taastasid, tõesti, paistab, et ikkagi piisava uurimismaterjali põhja alla täpselt need, need füüsiliselt tingimused, mis seal sellel sellel mäenõlval Sis valitsesid selle selle mäenõlva nime kohta ma tahaksin muidugi alguses öelda, et eestlased võiksid ka teada selle mansikeelset nime nimelt siis mansi keeles on ta Holat chachell, mis tähendab siis siis surnud hingedemäge ehk siis manside jaoks oli selline omamoodi toonela või, või manala, kus siis oli surnud hingede kodu ja kuidas konkreetsesse. Teemasse või õnnetusse puutub, siis kui kohe kui kui tõesti kriminaaluurijad ja teadlased käed püsti tõstis, siis loomulikult oli ka ka tee avatud iga igasugust sellele vistifikatsioonidele kaasa arvatud siis eksteooriatest oli siis mansi vaimude kättemaks. Aga jah, tegelikult selle taga ikkagi olid füüsikalised jõud. Ja mida siis täpselt tuvastasid nüüd nüüd Šveitsi, et teadlased, füüsikud, et kõigepealt selliseks kriitiliseks sündmuseks oli see, et see matkagrupp sellesse lumises tuulealusesse nõlva siis kuhu kuhu tuul kandis lund peale lumetormi ajal nad siis laagrisse jäid, nad tegid sellise salgu või lõikasid selle lume profiili või kihi läbi niimoodi, et et nende, nende telk, mis alguses oli küll kenasti selle salgu varjus lume lumetuisu eest, siis see kiiresti moodustas ise sinna selle lumekihi peale veel uue, värskelt värske lume kihi ja kuidas see profiil siis välja nägi, et sellel siis kivisel põhjal kõigepealt oli veidi kõrgenenud temperatuuri põhjustatud selline hästi teraline lumi nagu nagu suhkurjas lumi, seda ongi vahel kutsutud inglise keele saanud suhkur lumeks siis selle peal oli omakorda paak lume selline kilp. Ja, ja siis selle telgi, kui tuisu takistuse tõttu tekkis Velsale paak lume peale kaks värske lumekiht, nii et nii et see kriitiline mass sellel lumeplaadil kasvas selliseks, et see, see lumeplaat lihtsalt sõitis selle seal põhjas asuva suhkur ja lume peal neile kaela. Ja need vigastused, mida matkadel tuvastati, teadlased ütlevad, et nii-öelda on hästi seletatavad just sedalaadi laviniga ja põhjendab ka seda, miks siis nii-öelda keset tööd poolpaljana olid need inimesed sunnitud oma telgist põgenema, lõigates selle seestpoolt katki ja siis lõpuks leidis puuala jahtudes ümbruskaudsetes paikades jah, täpselt sellist plaat laviini, mida siis võiks äkki või siis kilplaviini see ei olnud varem kirjeldatud ja noh, tegelikult tänaseni see, see ongi esimene sellist tüüpi laviini kirjeldused tõesti erineb väga tavalisest laviinist, kus siis suurel kiirusel inimesed jäävad lume alla ja sinna kiiresti ära lämbuvad. Samas nad ei saa väga märgatavaid vigastusi, et mis, mis seal juhtus, oli, et see, see lumeplaat siis tekitas. Tümpe. Rindkere vigastusi keskmisi aga ja ka ka raskeid, ehk siis noh, selliseid muljumisi võib-olla mõnda roidemurretega, ükski nendest ei olnud eluohtlik, kõik olid sellised, et et inimesed suutsid selle Alt vigasena küll küll välja murda. Ja, ja siis aga jah, väljaspool telki une pealt või võib-olla paljana neil loomulikult elu eluvõimalust enam ei olnud. Igal juhul nüüd loodame, et, et see müstiline juhtum sealt 60 aastaga. Ta on saanud tõesti selgemaks ja selle käigus me tõesti mõistame ka loodust pisut paremini. Ja võib-olla üks huvitav fakt veel siia lõppu, mis ma, mis ma nüüd lugesin selle selle töö kohta, on see hetk. Et neid autoreid kui nad, kui nad tegid neid nii-öelda lumeliikumise mudeleid või lumesajumudeleid seal piirkonnas, siis siis neid inspireeris see, mida nad nägid Disney filmis lumekuninganna ehk ehk Frozen ehk siis öelda kuidagi need Disney animaatorid olid suutnud lume nii loomulikult liikuma panna, et need teadlased kohe tormasid Hollywoodi, küsisid, kuidas te seda teete ja ja kasutasid nagu samu põhimõtteid, et modelleerida seda lumesadu. Nii et teadus- ja popkultuur saavad teha väga toredasti koostööd. Aga selline oligi tänane puust ja punaseks, täname kuulamast ning jätkame maateaduse teemadega koos Jaan Pärnaga ka järgmisel nädalal kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
