Tartu Ülikooli teadlased on teinud edusamme uue vähiravimeetodi arendamisel, mille keskmes on gaas. Plasma. Praegu levinud keemiaravi puhul saavad lisaks vähirakkudele kahjuga terved rakud mistõttu esineb palju tõsiseid kõrvalmõjusid. Gaas, plasma, ka saaks olukorda parandada, arvab Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kaasprofessor Jüri Raud. Alates 2007.-st aastast on uuringud näidanud, et gaas plasma selektiivselt tapab vähirakke, jätab justkui terved rakud ellu. Valdavalt on tegu olnud siis katseklaasieksperimentidega suheldes, et hiljuti siis on jõutud ka loomkatseteni ja on tehtud ka mõned pilootkatsed inimestega, siis on olnud väga raskes seisundis olevad vähipatsiendid neljandas staadiumis ja noh, need uuringud on, võib öelda selliseid paljulubavad perspektiivikad. Teadusagentuuri grandi abil ehitati ainulaadne plasmareaktor. Meie töötlesime lasmaga vedelik ja peale töötlemist lisasime selle vedelikurakkudele ja siis uurisime, mis juhtub vähirakkudel selle vedeliku toimel. Plasma tekitasime me kõigepealt väikese läbimõõduga klaastorus, heeliumi või argooni voos. Ja kui plasma nüüd torust väljus, siis reageerisid plasmaosakesed väljas olevate gaasimolekulidega ja tekitasid omakorda mitmesuguseid reaktiivseid ühendeid. Ja gaasivoog on, et siidi, siis vedelik, kuni seal toimusid jällegi reaktsioonid juba vedelikumolekulidega ja nii siis tekitatigi niinimetatud plasma aktiveeritud vedelik, mida siis hiljem lisati vähirakkudele. Ilmnes, et erinevad vähitüübid reageerisid ühenditele erinevalt. Raua sõnul aitab see rajada teed personaliseeritud meditsiini, kus plasmaga kiiritatud vedelikku saaks süstida otse vähiga võitlevasse kehaosasse. Selle peale me nagu rohkem mängisime ka jaht tekitada selline meedium, mida on lihtne ükskõik kuhu süstida, näiteks iseorganitesse, kui on siseorganid, kes on vähikolded. Järgmise sammuna asutakse koostööle Tartu Ülikooli vähilaboriga et uurida, kuidas plasma tekitatud reaktiivsed osakesed ja targad nanoosakesed ühiselt vähirakke kahjutuks teha suudaksid.
