Algavas saates ohustatud loomad tuleb juttu kastestest stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Te korraldasite mõned päevad tagasi oma kolleegidele ekskursiooni Tallinna loomaaeda. Kuidas elab amuuri leopard, kes möödunud aasta detsembrikuus Tallinna loomaaeda toodi? Minu meelest läheb hästi, kuigi mõndade tol hetkel ei näinud peidus peidus jah, aga põhimõtteliselt mulle tundub, et seoses selle uue ekspositsiooni avamisega, mis 29 aprill teoks sai, et et tema elutingimused on ikka väga head ja, ja üleüldse kasutan juhust ja kiidan Tallinna loomaaedadest Nende loomade tingimused ikkagi, kellel on need uued puurid ehitatud või noh, mis puurid ja need on suured väljakud ju mägede ja orgude ja jõgedega siis nende tingimused on väga head. Ja kui seal millegi kallal nuriseda, siis võib-olla see, et kui sa oled selline väikese lapsega külastaja näiteks. Ma vaatasin seal neid lapsis, lapsed väsivad ikka suure platsivad hirmsasti ära küll annab kohe ikka kõndides, et ühest otsast teise vahepeal väga palju sihukest tühja maad, kus ei ole midagi ei näe, siis lapsed väsivad ära, aga aga loomadel muidugi, need uued tingimused on fantastilised, seal. Nõukogude ajal hakati Tallinna loomaaias esimesena amuuri leoparde tehistingimustes paljundada. Teised tulid siit ka Tallinna loomaaias, see teadmine ja oskusteave oli päris hea Moskva loomaaed ja Tallinna looma toitke, nagu Nõukogude Liidu ajal need tähtsamad keskused loomaaianduses. Teine ka mõnes valdkonnas, aga üldiselt need olid ikka sellised juhtivad loomaaed ja Moskva loomaaed on teinud vahepeal ka veel tohutu metamorfoosi läbi seoses Moskva linna juubeliga ja ja sealsete loomade elutingimused on ka oluliselt kohe arenenud. Ja need head suhted minu meelest kahe loomaaia vahel on säilinud siiamaani ja ma isegi olen olnud õige mitmel korral Moskva loomaaias praktikal ja, või siis sealt loomi toomas ja väga sõbralikud suhtute alati Tallinna Loomaaia inimestesse ja ma usun, et need suhted on praeguseni väga head. Looduses elava amuuri leopardi ka on lood kehvad. Võib vist nii öelda? Jah, seda võib küll öelda, et looduses on temaga lood väga kehvad ega neid andmeid nüüd päris täpselt ei ole, ma püüdsin nüüd erinevatest allikatest kokku otsida, et kui palju neid loodes on, arvatakse, et seal 30 noh, võibolla võibolla 40 loomaringis neid, neid loodus on ja sa arvukus vist on jõudnud sellise kriitilise piirini, et et ega ta seal looduses enam ise nagu tõusma ei hakkagi kuigi kaslastega üldiselt, kui me natukene kõrvalepõike amuuri leopardi pealt teiste kaslaste juurde, siis kaslased on sellised kelle arvukus, kui, kui nad rahul, jäetakse küttimine lõpetada ja ja ütleme, toidubaas on alles, siis nad ise taastavad populatsiooni suhteliselt kiiresti lõvidega tiigrite ka selline kogemus olemas, aga aga kui see populatsiooni tihedus isendite arusel populatsioonis langeb juba alla kriitilise biidi häda kasvõi sellest loomude leia 11 üles, nad on nii kaugel üksteisest paaritumisaeg, mis neil on seal suhteliselt lühike. Ja kui sel ajal kaks looma lihtsalt kokku ei saa, siis järgi või ei tule ja kui nüüd järgnevas ei tule, siis, siis on ka jälle üks aasta jälle mööda läinud. Nii et sellised hädad on ja ja muidugi hädadeks on veel ka see, et ega salakütid pole kuhugi kadunud. See amuuri leopard tegelikult on leopardi alamliiki leopard ise nüüd kogu maailmas nii väga ohustatud loom ei ole, Aafrikas on ta suisa mõnedes piirkondades kütitav, samuti Aasias, aga just see amuuri alamini, mis asjatundjate hinnangutel on ka kõige kaunim, ta sihuke hästi kontrastne muster, oranž laik, selled roseti sees, mis, mis amuuri leopardi land, see, see teeb tema naha nagu eriti väärtuslikuks ja seda hinnatakse muidugi karusnahaturul, kuigi kaubelda ei tohi ja alati leidub neid, kes ostavad. Nii suur maa-ala ja kõiges kuskil 30 looma võib-olla 40 kujund, kurasti, kuidas neid loomi loendatakse? Noh, tänapäeval on seal mitmesuguseid meetodeid, eks viiakse läbi selliseid ütleme kaudsete märkide järgi loenduse on enam-vähem teada, kui suured on ühe või teise looma territooriumid ja siis on võimalik näiteks, kui avastatakse, kas tema tegutsemise jälgi, noh, need on asjatundjatele selged või siis tema territooriumi märgistamise jälgiga kraabitud puukoort või või siis väljaheiteid teatud selliste kõrgemate kohtade peal, noh, need kõik on märgid, et seal keegi elab ja, ja kui need regulaarselt uuenevad, siis selge, et see territoorium on asustatud, seal keegi keegi toimet. Muidugi häda on veel selles, et ega sellised andmed kaasus kaudsed andmed looma ennast näinud ei ole fikseerinud ei ütle alati päris täpselt, kas seal on tegemist ühe looma kui näiteks kahe loomaga, sellepärast, et leopartidel looduses nad on kõik üksikelulised tegelased gruppidesse kogunevad õieti kokku saada ainult innaajal või paaritumise ajal, muidugi igaüks jalutab oma pead ja ja see territoorium, mille nad kõnnivad, on ikka noh, umbes seal 80 ruutkilomeetrit, noh, see on ikka päris suur suur plats. Ja vot nüüd need territooriumid ei ole nii, et üx territoorium lõpeb, seal algab järgmine, vaid vaid need territooriumid tihtipeale kattuvad ja just nii, et ühe isase territoorium võib minna läbi mitme emase territooriumi veel lühemalt. Kui see populatsioon on nii hõre, siis võib ka juhtuda. Et noh, arvatakse, et selle ühe territooriumi, kus võiks tegelikult ka kahte looma loendada märkide järgi siis loendatakse ikkagi üks sellepärast et ei olda kindlad, et kas need on ikka see kaks tükki sesse see ala on lihtsalt nii hõredalt hõredalt asustatud. Miks nad selle ala on valinud omale, mille poolest see eriline on? Noh, kõigepealt, seal on väga hea kliima, suhteliselt pehmed talved ja head suved siis teine asi on see, et leopardid armastavad, sest liigendatud territooriume, neil peab olema puid ja kaljusid ja kõik, kõik sihuke asi on olemas. Aga kolmas, kõige tähtsam, et seal elab siukseid, loomi, keda teda nendel ehk hirved, need on siis need suuri tähnikhirved ja noh, tegelikult leopardid söövad kõikvõimalikke loomi, mis on hirvest väiksemana ütleme, rottidel ei lasku, aga kõik, mis sinna vahepeale jäävad, kõik need suurused, Need, loomad kõlbavad süüa küll, kui nad kätte saadakse. Ja, ja ma arvan, see, et on, on sobiv söök olemas, varjupaiku olemas. Ja seal peab olema kindlasti ka selliseid kohti, kus siis saaks poegi varjule tema loomad, need umbes mingi kaljulõhed või koopad suisa või, või mis iganes siis mahalangenud puud, mille alla minna. Ja siis peab olema kindlasti kõrgemaid puid, millel on hea juurde pääseda, kuhu näiteks on võimalik siis saaki üles tassida või mingid kaljunukid, kuhu seda saaki üles tassida, sest noh, sealkandis on ka tiigreid ja tiiger tugevama õigusega võib su söögi käest ära võtta. Noh, muidugi ütleme, see on võib-olla selle amuuri leopardid, vana komme Aafrikast, kust nad tulnud kunagi ilmselt on kaasa võetud, sest seal on see söögi peitmine ja, ja puu otsa tirimine väga oluline, sest seal on selline kuriloom nagu lõvi ja lõvidega neil see igavene toidukonkurentsi lõvi on oluliselt suurem ja ta lihtsalt võtab see söögi käest ära ja sellepärast ikka leopardid käituvad enamasti nii, et niipea, kui see looma maha murtud, nii nad hüppavad, võtad hambusse. Kujutage ette võtta kolmekümnekilone loom hambusse hüpata näiteks nelja meetri kõrgusele puu otsa, nii kõrgel etati, nii kõrge lõpuks ripuks kitseke võiv anti, loob selle oksa peal ja seal ta teda sööb ja ja on suhteliselt laisk. Ilmselt oleme kõik näinud filme ja pilte leopardi idest, kus nad ripuvad niimoodi kõik neli käppa, sabaga, veel ripakil puu otsast alla ja ja tegelikult suurte kaslaste ongi see mitte ainult need leopardi teistega, et nad on energeetiliselt väga mõistlikud, et ega nad asjatult rabelema liikuma ajab. Need kaks asja, et on vaja siis innaajal paarilist otsima minna või teine, et on vaja toitu otsima minna või kui need siis keegi häirib, noh, püssi paugutab, koerad hauguvad või, või mis iganes, ütleme, viitab ohule ohutunne, aga ega rohkem ei ole nagu põhjused, miks leopard peaks lihtsalt ringi lippama ja vaatama, et mis, mis toimub. Ega ta nii väga selles mõttes energiat kulutada ei taha, sellepärast et iga jaht on, on suhteliselt ohtlika. Sest need loomad, keda ta püüab, on tihtipeale sarvilised. Ja sarvedega, on suur häda või õnnetus on see, et võid, võid viga saada, see, see, kellel need sarved on, sellele nad kaitseks, aga see, kellel sarv ei ole, kes seal Sarbilist elukate püüdma, temal on alati rasked, tema peab hoidmata, sarvedega viga ei saaks, sest iga vigastus kuid ühineda ka ei ole, võtab jõudu, võtab energiat ja vähendab sinu konkurentsivõimet, näiteks keegi võib sinu territoorium sel ajal võtta või või ütleme, kui sa ikkagi oled seal nii jõuetu, siis, siis ka need väiksemad kiskjad võivad sind kimbutama tulla, nii et alati on vaja minna kindla peale jahile ja võimalikult. Aga kui tal pojad on, kuidas siis liha söömine käib, kõik on puu otsas. Nii kõrgele tavaliselt ei lähe neljaseid varjulise tuhad. Alguses, kui need pojad on väga väikesed, semale jätab nad väga lühikeseks ajaks üldse maha niimoodi, et püüab sealt lähedusest saaki püüda ja ilmselt siis on näljaperioodidel tema seal suhteliselt lahjad sel sel perioodil, kui pojad väikesed nagu pojad, on natuke kosunud, siis jäetakse kuhugi varjulisse kohta mängima, ema teeb ka pikemaid tiire, noh, siis tuuakse söök poegadele, nii et pojad saavad seal maa peal ikkagi maiustada või siis ütleb mingi kaljunuki peal, kuhu nad siis on jäetud. Aga jah, niimoodi puu otsa pojad kohe ronima ka veerand ei pääse sinna, lihtsalt, et see võtab mõnda aega. Kui nad kasvavad ja siis hakkavad ka nemad poodes maiustama. Kui pojad on sündinud, kas siis isa laseb jalga? Noh, tundub, et siis enne jalga pojad sündide jõuavad, et et see kohtumine on tegelikult ainult see paaritumise paar päeva, mis, mis on ja siis siis nad jätavad hüvasti ja ei tea, võib-olla ei kohtuge enam kunagi. Nii et kaslaste puhul sellist erilist pereelu nagu ei elata välja arvatud lõvide puhul, kus on siis karjaelu kaslased on elama, valdavalt on nad jah, ööloomad neil on väga hea nägemine, noh, kodukassi peal me teame, et tema näeb väga hästi ja samamoodi näevad kõik need teised kaslased, neil on see valgust peegeldav kile seal, nii et see valgus tegelikult tabab neid nägemisretseptorid kaks korda üks kord, kui ta silma tuleb, ja teine kord, kui ta seal silma valgus peegeldavate kihtide pealt tagasi läheb, nii et see muudab nagu selle nägemise teravamaks öösel, meil ei peegelda midagi silmadest tagasi minema. Ühekordselt tulevad valgusti. Öösiti meie nägemine on suht tants, kassidel on see nägemine öösel tegelikult väga terav ja väga paljud kassipidajad näiteks ei tea, kas nende kass näeb värve või või ei, ma olen mitu korda pidanud vastama küsimustele, et kas kassid värve näevad, ma 100 protsenti kindel ei ole, aga ma raamatutest olen siiski lugenud, et arvatakse. Need kassid näevad värve nii umbes samamoodi nagu inimesedki koerad ja koerlased värve ei näe, neil on selline mustvalge filmi vaatamine kogu elu. Aga eestlastel tundub, et nemad näevad värvifilme ja enam-vähem samasuguse spektri järgi nagu meiegi, et ehk see film on sama samades värvides. Kuidas selle haistmisega loodan? Oleneb, millega võrrelda, EL tähendab, kui võrrelda inimesi, kes on väga hästi inimesega võrreldes tunnevad kaslased kõik palju paremini. Aga kui võrrelda nende koertega karudega noh, seal võib-olla mõningate eriti hea linaga loomadega, nagu näiteks ninakarud, kes suudavad toidu üles leida poole uni meetri sügavuselt või 70 sentimeetri sügavusel maa seest siis on muidugi kehv haistmine, aga meiega võrreldes on ta ikkagi väga hea. Kasside elus lõhnal on väga oluline selline roll ja, ja tihtipeale me näeme ka kasse ju muudine kodukasse liikumas näiteks hoovi peal autode vahel autokumme nuusutamas ja sinna kummide peale jätmas autoomanikud, kelle hoovi peal kassid elavad, me tunneme seda ka hommikul autot käivita, linnades on suht ebameeldiv lõhn seal autos sees sesse, radiaatorivõre auto esiots tihtipeale täis pritsitud lõhna märg ja millega tema näitab, et temal on territoorium siin. Aga meie jaoks on ta hirmus paha hais ja, ja noh, tegelikult ilmselt loomaaias käia, siis me ka oleme lõvipuuride juures ja leopardipuuride tiigripuuride juures tulnud kahjukest lõhna, kuigi tembu lõhnadest rääkides kõige hullemini. Mulle tunduvad haisev rebased metsas rebaseuru, sa võid juba päris kaugelt lõhna järgi üles leid ja, ja näiteks konna rebane elab tihtipeale Mägraga koos, kes on jälle tõeline puhtuse fanaatik. Võib-olla nii seal oma kohta öelda, aga siiski ta peab väga, Ta on väga hästi puhtust. Siis siis ma ei saa kuidagi aru, kuidas mäger ja rebane saavad ühte ja sama urusüsteemi tihtipeale kasutada, aga joon siis mingil põhjusel vastastikku kasulik niimoodi koos olla, nii et tihtipeale koos elavad, aga kombed on neil küll oluliselt erinevad, need see rebasepool haiseb, aga mägrapool seal ei ole mingisugust erilist lõhna tunda. Kas amuuri leopard on rünnanud ka inimesi? Jah, leopartide puhul on, on seda ette tulnud, et nad inimesi ründavad aga kuna see ala on hõredalt asustatud inimestega, siis ütleme, need rünnakud on olnud suhteliselt juhuslikud ja noh, vähetähtsad, et nagu poegadega emale peale satud ja tal ei ole nagu muud väljapääsu, siis ta kindlasti hakkab poegi kaitsma, et selliseid asju tuleb. Aga ütleme, teised alamliigid seal Aafrikas ja Aasias. Et seal on see inimese ründamine, inimsöömine päris tavaline ja, ja ma ei tea, kui paljud nüüd kuulajatest on lugenud sellist raamatut nagu Chimm, Corbet, inimsööjad seal siis kuulus kütt, kes elas Indias ja tema siis Indias paaris piirkonnas pidi siis külasid nagu kaitsma nende inimsööjate leopardid tiigrid täiesti ja seal raamatus võib lugeda, et mõne leopardi hingele jäi ikka seal kümneid ja kümneid ja on teada isegi, et et üks leopard on kuni 100 inimest ära söönud, enne kui ta siis hukka hukka lõpuks sai metsas jäänud täitu metsas ei olnud ilmselt toitu. Jah, ja aga, aga see ei ole ainult toiduga seletatav osa millegipärast spetsialiseerubki seal Indias inimsöömisele võib-olla sellepärast, et noh, need inimese eluasemed seal ei ole väga kindlat leopardi, ta lihtsalt astub mingist Savi õnnikesest riidekkel ette pandud vastutusest riidest läbi ja ja ongi kohe, kus sööki palju palju ja see söök on selles mõttes väga hõlbus, et tal ei ole seal ei sarvi ega mitte midagi ja ega ta ei rabele ka, et saab kergesti kätte ja põldude peal täpselt samamoodi need riisi istutavad inimesed, et need olid suhteliselt hõlbus saak. Lappardidele ja loomadel on enamasti olemas ka mingi sihuke karta tuss või inimpelg sisse sündinud, aga, aga mingid loomad ilmselt, kui ta on paar korda inimesi murdnud, kaotavad selle hirmutunde ja ta ootab seda inimest nagu kõiki teisi saakloomi ja see, mis teistele leopardi televi tiigrite lõvide tundub nagu peletavana, sest tema jaoks on nagu niisugune sööma kutsuma see signaal, et nüüd on vaja sööma tulla ja seal on hõlpsasti kättesaadav söök. Kui me vaatame nüüd seda amuuri leopardi külje pealt siis me näeme, et tema tagajalad on on oluliselt pikemad kui, kui esialad millel see viitab, see viitab sellele, ta suudab tagajalgadega ennast hästi tõugata, Need on tal võimsad. Kui me räägime kolme-nelja meetri kõrgusel puu otsa suudab hüpata ja kaasas kanda veel seda hirmekest või antiloopi võib, siis on ikkagi väga-väga võimas loom, ta on üks tugev lihaste kimp tegelikult amuuri leopard või leopard üldse. Amuuri leopard on ju tegelikult üks leopardi alamliike. Neid alamliike arvatakse, et on kusagil seitsme ringis näiteks pärsia leopardi hästi tuntud, suhteliselt ohustatud 10.-st alamliikidest ja nad erinevad üksteisest selle värvus mustri poolest siis noh, ütleme elupiirkonna poolest, sest nad on nagu teatud sellised suletud populatsioonid evolutsiooni käigus tekkinud. Aga põhimõtteliselt on ikkagi leopard ja, ja see, et tal on natuke tumedama mustriga kasukas seljas, noh kui inimesele ühele paneme selga heledama kasuka, teisel tumedama kasukesid, ta on ikkagi inimene, lõppkokkuvõttes ainult üks heleda kasukaga inimene, teen tumeda kasukaga inimene. Mustad leopardid on ka olemas, mustad pantrid on. Ja, ja tegelikult neid on mingid piirkonnad, eriti Aasias, näiteks malaka poolsaarel on, on millegipärast mustade panterite kontsentratsioon kohe-kohe eriti kõrge, seal võib olla populatsioonist kuni 50 protsenti mustad. Miks see nii on, ei oska nagu keegi päris hästi öelda meile, aga tegelikult siukese must panter ei ole midagi muud kui lihtsalt kui leopardi meil anootiline ehk must vorm, aga ta on ikka leopard, kuigi veel kusagil 100 150 last tagasi vaieldi, et kas must panter on omaette liik, kui on ta sugulane, leopardi ka ja seal osa teadusemehi ikkagi püüdiste täitsa omaette liigiks panna, sellepärast aga eesti keeles kannab nime must panter inter, kuigi tegelikult võiks öelda Aafrika leopardi või aasia leopard must vorm keerulisemalt võiks öelda must panter need hästi suupärane ja aga kui me musta pantrid lähemalt vaatamist, ega ta sihuke süsimust ei, oleme leopardi rosetid, sealt leiame nahadest ikkagi üles. See viitab selgelt, et tegemist on leopardi. Neid musti vorm ei ole mitte ainult leopardid, need on ka näiteks Jaagoridel, kes on Lõuna-Ameerika suur kaslane servalitel, need on need pikkade kõrvade pikkade jalgadega väga toredad kiisukesed. Ma nüüd ei näinud seekord Tallinna loomas, kas neid seal on, aga vanasti need olid hästi-hästi palju ja mul on meeles nendega sihuke naljakas juhtum. Keegi kunstnik oli teinud selle servali kuju vist ponks, pronkskuju oli väga hästi tehtud, aga hästi tabatud looma iseloomu ja ja siis oli see silt, sealjuures oli silt eesti keeles, oli serval serval ja vene keeles Nakraiu. Seal tõlkija, ilmselt ta ei teadnud looma nimest nagu mitte midagi ja temal tõlkest ääre peal olevaks arvas, et see kiisuke kusagil lääneb. Kas amuuri tiiger Hussari tiiger jagab siis leopardi ka territooriumi või elavad nad mujal? Teatud määral kokku puutub see territoorium küll, aga tiiger tuleb ka tunduvalt põhja poole, nii et ka seal lumistes piirkondades, kus talvel temperatuur võib langeda kuni seal miinus 30 40 kraadi. Sealses tiiger elab ka väga edukas. Uskumatu, et tiiger elab niisuguses kohas. Jah, ega tahaks küll ette kujutada troopilise jõe kaldal sulistamas seal ja noh, need on need kassikesed pildid, mis me tiigrite filmidest näeme. Aga see amuuri tiiger on tõesti sinna põhja ära kolinud ja ja tal on ka siis kujunevad välja siuksed erilised põhja pool elava looma tunnused. Kui me võrdleme teda näiteks bengali tiigrite ka kes on need lõunapoolsed alamliigid, siis bengali tiigrid on tunduvalt lühemad, suhteliselt suuremate kõrvadega ja siis siukse vähem koheva karvkattega ja vähem koheva sabaga. Amuuri tiigrid on suuremad, tähendab sisse keha pind, kust soojus aurub, suhteliselt väheneb jälle, kui sa oled ise kogukam. Ja kõik väljaulatuvad kehaosad on tal ka väiksemad kui, kui teistel, sellepärast noh, külma käes kõik, mis välja ulatub, kõik näpistatakse Jõela, et kui me vaatame jäneseid, siis põhja pool elavad jänesed lühemate kõrvadega võrreldes kõrbes elavate jänestega. Kui vaatame rebaseid, siis need polaarrebased hästi tillukeste kõrvadega kõrbes elavad jälle need fennekid, korsakid, kelle kõrvad on peaaegu poole peapikkused või korsake peast veel tunduvalt pikemalt näeb välja nagu jänkuse see väike rebane, nii et jah, see amuuri tiiger elab seal põhjas ja tuleb lumes väga hästi toime ja mulle tundub, et et tegelikult ta elaks seal veel päris kaua, päris rõõmsalt, kui kui see inimasustus peale ei tungiks sealkandis, kus tema elab, on see inimasustuse pealetungi inimese pealetung üldse. Ja ja tolla Nõukogude Liidu ajal olid see, see piirkond oli väga sõjaväestatud ja väga salastatud ja seal igasuguseid asju seal metsades ümberringi raudtee ehitasime, diskasin, raudtee ehitus jõudis ka veel nende elualal, nii et noh, seal oli seda jama neil ümberringi kole palju, aga, aga võib-olla kõige rohkem ikkagi mõjus see, et seal kasvatati siis farmides tähnik, hirvesid, suuri tähnik hirvesid ja kui tiiger seda farmi ründas, siis, siis kohe kutsuti kokku jahimeeste brigaadid, kes siis läksid ja, ja tapsid ühe või kui said mitu tiigrit selle karistuseks tiigri elualal, see kõik toimis, nii et noh, ega tema ei teadnud, et vot seal aia taga on see hirv, keda ei tohi süüa. Kui taies symbol on, siis tohib süüa, tema jaoks oli ideaalne koht saagi püüdmiseks kenasti kokku aetud, ei pääsenud need loomad minema ka sealt, nii et see jahipidamine, aga, aga veel hullem asi on see, et tegelikult see tiigriluu kondijahu või seda kasutatakse väga tugevasti Hiina rahvameditsiinis, talle omistatakse kõikvõimalikke imettegevaid omadusi. No ma ei tea, kui imettegevad nad on ja kuivõrd raviomadusi neil üldse on. Seda, ma ei oska teile öelda, võib-olla sama platseebo efekt, et tegelikult on ükskõik mida, kui inimene usub, et et see ravib, siis, siis ta muudkui paraneb. Aga tegelikult neid loomi kütitakse nii leoparde kui ka ka tiigreid praegusel hetkel veel. Ja püütakse siis seda kondipulbrit suure raha eest hiinlastele maha müüa, kes siis ostavad ka rõõmsalt Novita amuuri tiigri vaid ükskõik kust mujalt päritiifi kondijahu ei või Tiefi luid, mida nad siis oma meditsiinis kasutatud. Nii et noh, see inimesega see konflikt on kogu aeg olemas ja inimene mõjub väga mitmel viisil nendele loomadele, ta elupaigad rikub ära, kui ta raudtee sealt läbi viib, näiteks metsa maha, võtab söögi minema, ajab ära, sööb tema eest kõik need mõjutavad kõik, sunnivad neid suuri kiskjaid ära minema ja see, kui näiteks öeldakse, et noh, Me ainult võtab mingi 100 kilomeetrit, aga aga siin on ruumi veel küllalt küllalt, siis seal võib-olla ei ole varjepaika või ei ole neid saakloomi või mida iganes. Lõppkokkuvõttes tema asupaiga kahjustamine igal juhul viib puhkuse vähendamise järel on nende koht on veel raskem öelda, ma julgegi täna mingit numbrit välja pakkuda. Ma usun, et see suurusjärk on võib-olla natukene suurem, kui, kui ta nüüd on amuuri leopard petel, aga ilmselt mitte väga palju ja väga palju neid loomi on loomaaedades, aga noh, tegelikult tiigri teised suguvennad ja teised alamliigid, kes on, ütleme, bengali tiiger on ka ikkagi ohustatud liikide nimekirjas, väga arused on Jaava ja Sumatra tiiger, kes on tegelikult siuksed mänguasja moodi, tillukesed, palju väiksemad kui näiteks sepingaali või noh, rääkimata suuri tiigrist, kes on ikka tiigrina väga võimas, aga nemad on siis hästi ohustatud ja nende ohustumise põhjus on seesama, et nad on kogu aeg olnud hästi väikesearvulised oma seal saarte peal elades ja, ja kuna nad on tillukesed ka noh, ütleme, nad näevad siukse täiskasvanuna välja nagu amuuri tiigri suuri Tiefi pojad siis ilmselt ka ei ole nad nii võimsat rolli omandanud selles ökosüsteemis kui suuremad alamliigist ja sellepärast nende arvukus on kani. Kuidas siis amuuri tiigrit ja amuuri leopardi nüüd kaitstakse, mida tehakse selleks, et nad ikkagi ellu jääks? Noh, eks eks seal on kompleks igasuguseid abinõusid, noh üks mis on kindel, on see, et tuleb säilitada neile territoorium, kus oleksid need varjupaigad, kus oleks söömise kohad piisavalt toitu, ühesõnaga kus oleks kohkus poegi kasvatada ja kus siis oleks välistatud ka inimese selline tegevus, kus jahipidamine saakloomadele, kui, kui neile endile. Ja, ja sellised ranged kaitsemeetmed ilmselt aitaksid seda arvukust säilitada, võib-olla natuke kasvatada. Teine viis, mis, mis võimaldab liike säilitada ikkagi see, et püütakse neid paljundada loomaaedades loomade arvu, kus populatsiooni arvukus, ütleme, kui looduses on veel neid amuuri tiigri mingi kolm, 40 tükki alles siis kolm, 40 tegelikult sellise territoorium peal võib olla juba liiga väike, et populatsioon taastuks, et noh, selle tõttu võib-olla tuleb isegi organiseerida nende leopartide kohtumisõhtuid, et nad 11 leiaksid, et nad kokku saaksid või tihendada populatsiooni sellega, et kasvatatakse kasvanduses või loomaaias neid loom ja paigutatakse sinna tühjale territooriumi osale lastakse vabaks, et ta saaks siis seda populatsiooni natuke täiendada ja noh, sellised meetmed need on, ega siin mingit imet enam võimalik teha ei ole. Ja no näiteks noh, omal ajal elas üks niisugune lindmaailmas rändtuvi viimane isend, kui mu mälu mind ei peta, nüüd see oli aasta 1914 suri suuri loomaaias ära ja veel paarkümmend aastat enne seda oli neid, et Ameerikas miljoneid ja, ja enne seda oli, ütleme sadu miljoneid parved võisid lennata üle taeva peaaegu terve päev linna kohal linna mattus pimedusse, uus tuviparv, üle linna lendas. Ja siis, kui vaadati, neid väheks jääb, see oli neid nii paari 1000 ringi alles veel jäänud. Ja noh, arvati, et noh, küll ta taastub, aga, aga see paar 1000 isendit oli juba liiga väike arv, populatsioon taastuda saaks ja nad surid sellest hoolimata pärast seda ei ole elusana nähtud, ise kroonidega ei saa, sealt ei anna suurt midagi kloonida, ilmselt üldse kloonimise paneb nagu liiga suurt tähelepanu rõhku, me oleme alles lapsekingades selle selle teema juures ja ma ei usugi, et tegelikult kõike seda, et hävitanud oleme, võiksime mingil hetkel kloonimine hakata, et me saame küll mingi ühe eksemplari kuhugi puuri nurka mõneks ajaks elama, aga see pole siis see pole enam see. Sest noh, selliste suurte populatsioonide taastamine ikkagi on väga, väga keeruline, ega me täpselt ju ei tea ka, mis ühe või teise liigi arvukust mõjutab ja tundub, et mõjureid tuleb nüüd nii palju juurde ja arvukus muutub nii paljude tegurite tõttu, et see loomade väljasuremine on võtnud kolossaalsed tempo. Kui lugeda neid erinevaid raporteid, mis tuleb bioloogilise mitmekesisuse kohta, siis see mitmekesisus väheneb katastroofilise kiirusega. Ilmselt väga palju loomi sureb maailmas välja, enne, kui inimene üldse teada saab. Eriti kui me räägime näiteks Lõuna-Ameerika nendest vihmametsadest või Kagu-Aasia vihmametsadest, kus liigiline koosseis on fantastiline ja, ja seal lihtsalt neid elukaid on nii palju ja noh, kõik ei ole nii suured nagu tiigrid, leopardid neil tähelepanu, suur osa on ikkagi sellised keskmise putuka või hiiresuurused ja seal, kui on 100 meetri kõrgused puud, läbimõõt on neli-viis meetrit ja kui seal elab näiteks nelja Puubel üks haruldane hiirekene, siis pärast puu langetamist kehtediideksikas metsatööde käigus nii väga vaatlema hakkab ja tähele panema hakkab. Nende metsade uurimine on ka väga raske, nii et kui sa seal kõnnid ja igasugust meetodit kasutad, juhtub millegi peale, mida sa varem näinud ei ole, aga ausalt seda tossust harva ette, et sa juhtud juhtunud niimoodi nägema asju, mida keegi näinud ei ole, sest enne jooksina mingi massil enne usna mõni uuriv No võtame, kas vindio, kui palju seal inimesi sünnib, tulevad peale tulevad peale. Ongi ja, ja neil on kõigil vaja süüa kehakatet ja elupaik ka joogikõik. Muidugi kui me vaatame näiteks teise nurga alt jälle, siis ilmselt ka hindud ise peaksid natukene võib-olla mõtlema selle peale seda rahvastiku juurdekasvu veidikenegi pidurdada, sest mulle tundub, et nad on Hiinast juba varsti rahvaarvult möödumine minema sellise tempoga, kuhu nad nüüd päris välja tahavad jõuda, et aga, aga noh, see inimene on ka suhteliselt keeruliselt reguleeritud, aga Hiinas ose sündivused suhteliselt stabiliseerunud. Aga kui, kui on lihtsalt juba üle miljardi inimese, siis isegi, kui on seal sündi reguleerivad meetmed, siis ikkagi sünnib väga palju inimesi igal aastal maakera peale juurde. Kui nii Indias edasi läheb, siis võib-olla 30 aasta pärast ei olegi enam India tiigrist. Jah, see võib olla küll nii, võib-olla isegi isegi 30 aastat, ma kardan, et nad jäävad alles ainult loomaaedades ja võib-olla on mingisugune metsa ribakene kusagil, kus siis need india tiigrid säilinud on? Umbes samasuguses väikse populatsiooni nagu aasia lõvi Indias, keda minu andmetel peaks olema kusagil paarisaja isendi järgi veel lootused alles, nii et ega, ega jah, seal midagi ilmselt kiit. Ta ei ole ja tõenäoliselt ikkagi selliste suurte rahvuspark kõikide loomise idee üle maailma, kus, kus on ikka tohutult territooriumit, lihtsalt loomadele jäetud. Ega vist muud väljapääsu ei ole, me peame nagu seda seda aktsepteerima, et on meie kõrval veel liike, kes tahavad ka elada ja tahavad süüa ja, ja paljuneda ja, ja oma bioloogilist rolli täita. Võib-olla meile meeldis küll ainult inimesena siin maakera peal elada, kuigi ma kahtlen, kas kas meil ikka päris meeldiks päris üksi siin olla, meil ilmselt on vaja neid teisi liike ja meelsed ei saakski ilma nendeta läbi, et et pigem on see, et peaks olema teisi liike, et see maailm oleks stabiilsem ja, ja mitmekesisem. Sest siukseid, monokultuurid või monofunktsionaalsed süsteemid ei toimi, ei pea vastu, kaua on vaja mitmekesisust ja vot ega see loomade väljasuremine ei ole ka nii ühene, sest see, mis ühel on nagu mõjub talle nii et ta hakkab välja surema ja maakeralt kaduma. Mõni teine jälle täidab tema nishi imeosavasti ära. Sest noh, kui me räägime linnastumine linnastunud jah, diileritele ja karudele sihukestel suurte loomade peale mõjub, kui karu, on juba küsitav. Ütleme, tiigrite lõvide mõjub pahasti, aga pool väiksemad kiskjad nagu rebased ja hundid ja, ja ilmselt ka juba osa karusid Paribolid Põhja-Ameerikast. Nemad puhastavad sihukse äärelinnaeluga väga hästi ja öösiti tuuseldanud mööda prügikaste, aedu seal ja, ja tunnevad ennast suurepäraselt, paljunevad ja, ja elavad inimese kõrval väga rõõmsalt. Londoni äärelinnas ei ole mingi imerebast kohata seal ütleme, häälelid, meie mõistes on ikkagi niisugune ala, kus on palju palju maju ja tänavarida võib ulatuda kilomeeter-poolteist maja maja kõrval kinni. Aga seal elavad rebased ja, ja teised väikesed loomad väga rahulikult ja rõõmsalt õhtul bussi pealt maha minnes ja seal tänaval jalutades ei ole mingi ime, et rebasega kohtud, vaatad aknast välja, maetaja Rebane jalutab seal ringi. Kuidas teistel kaslastele siis lähedal? Hästi läheb, osadel kindlasti läheb hästi, ilvesel läheb hästi, jah, tähendab Põhja-Euroopas ja üldse Euroopas ja ka Venemaal ilves tunneb ennast väga hästi Eestiski ilvesed ja on tegelikult päris palju Euroopa Liidu direktiivid kaitsjad teda ka veel väga hästi, et enamasti need Lääne-Euroopa inimesed ei usu, kui räägid, kui palju meil hunti, ilvelide karusid siin võiks Eestimaa peal. Sest noh, ütleme kõik teised on suutnud suured riigid oma Ilvese ja muu kiskja populatsioonid ära hävitada ka meil elavad nad inimese kõrval ja ja ilmselt ka tänu selle peale, et meid, siin Hollandi suurusel territooriumil Hollandasin kusagil 14 miljonit, meid on 1,4 miljonit, 10 korda vähem. Mahume, kõik ära mahuvad, karud, muhud, hundid, mahud, ilvesed, põdrad, kitsed, kõik seal seal Hollandis nad lihtsalt ei mahu enam, kuhu vist kõik on teid, raudteid, tööstusettevõtteid täis ja kui, kui vaadata, kuidas nemad oma loodust kaitsevad, siis Nende jaoks juba suur asi, kui tehakse valatud betoonpõhja peale, taastatakse mingisugune 100 ruutmeetrit soopinda ja siis on suurim, aga noh, nii palju kui mina olen nendega rääkinud, siis siis nende soov seda loodust kontrollida ikkagi jäägi. Ühesõnaga, ega ta ei saa aru, kuidas meie laseme näiteks aia servas mingi asja lihtsalt ise kasvada, ilma et me teda lõikaksime. Lühendaksime, pikendaksime, viiksime uude kohta. Et noh, see kõik mõjub nende väga imelikult, et nemad tahavad oma loodust väga täpselt kontrollida, seal on iga kõrreke täpselt õige pikkusega õigel kaugusel teisest ja ja katsugu ta seal siis seda vahemaad suurendada või vähendada või, või ise Peisi midagi toimetada. Aga tulles kaslaste juurde tagasi, siis lõvi on niuke, kes tundub praegusel hetkel hästi ennast tundvat, keda võib küttida, teda võib küttida ja Eestiski on inimesed käinud lõvijahil ja ja lõvi koos koos Aafrika leopardi ka kuulub praegu veel niinimetatud suurde viisikusse kütid lisaks elemendile kahvli, pühvlit ja, ja mingite erilubadega, ilmselt on ka mõnikord ninasarvikuid lastele, mida siis kõik nagu ihaldavad Tophie loomadena. Mina sellest aru ei saa, aga see on minu viga, et ma aru ei saa, et miks miks ma peaksin näiteks minema lasku mingi eluka maha, laskmata tähistamata pida, paneme nad seina peale siis kuju ja olema siis seal uhketud, olen ta suutnud ära tappa. Noh, ma arvan, et võiks sama hästi minna temast pilti teha, panna pilt seina peale öelda, et vaat kui tore, ma nägin seda, ta elab rõõmsalt edasi panna talle näiteks nimi ja öelda, et vot kui tore minu Juhan Jüri poeg, leopard elas seal ja elab, elab praegu ka ja mul on näiteks tema pildid siin ja ja ma lähen teda jälle näiteks järgmisel aastal vaatama ja endastel uusi pilte ja loodetavasti on tal mõni pojakenega tulnud ja tädi onu elavad tal ka hästi, on terved, aga nojah, inimesed on erinevad ja ja ega me ei saa kedagi hukka mõista, sellepärast et ta on teistest erinev ja bioloogina ainult niisugust erinevust isegi toetaksin. Mida rohkem erisusi, seda paremini kõigil Pilled. Nüüd suurtest kaaslastest veel. No mis vahe on suurile väikesel kassil, Nende häälitsemisele vahe, väiksed kassid on need, kes nurru lüüa, suured, seal nurru lüüa, suured saavalt Meirat väiksed kassid ei üürga. Noh, see on nagu sihuke hea tunnus, muidu ma neid bioloogilisi tunnusi veel ja mõni kass on niuke, kes ei mahu nagu üldse kummagis grupp näiteks gepard ebaproportsionaalselt väike pead käppadel ja siuke pikk Kade jalgadega selline ja, ja noh, ta on ka fantastiline jooksja ju, tegelikult võib joosta tohutu kiirusega, seda muidugi väga lühikest aega ja tema sprinteri tüüpi tegelane. Ta suudab plahvatuslikult kiirendada kiirusega kusagil 80 kuni 100 kilomeetrit, noh, räägitakse isegi kuni 120 kilomeetrit tunnis suudab ta mingi 100 150 meetrit joosta, aga aga siis on ta kõikuma energiavarud ära kulutanud, et kui ta siis seda loomakest selle sprindi käigus kätte ei saa, siis ta võtab ikka päris pikka pausi, lõõtsutab, taastub ja siis alustab alles uut jahti jälle. Tema jahises stiil on üles ehitatud tegelikult sihukesele äkksööstu teda nagu teistel Kaislastega, ega kaslased ju saaki ei püüa kunagi, nii et nad jooksevad, keel ripakil, selle saagil järel kilomeeter interkilomeetri järel. Ja siis ükskord, kui mõni väsib ja maha jääb, siis, siis murtakse tema vaid kassid hiilivad sellele saagile juurde, ründavad teda kas siis maapinnalt hüpates või mõnikord ka puu otsast puu otsas tegelikult ründab suhteliselt vähe, näiteks leopardi on, on nähtud puu otsast ründamas, anti loobile kaela kargama, usku nüüd Karjatse puvalt mööda lähevad. Aga ega väga paljudega puu otsast ründajaid ei ole see jutt jälle inimese kohta ja ilvese kohta ega leopardi koht, et valitsejad puu otsas, hüppad seal Klauchi rokaela. Põhiliselt ründavad nad ikkagi maha pealt rohu sees, peidavad end ära rohudes, püüad hästi lähedale saagile hiilida. Enamik asju on selliseid, kes püüab saaki üksipäini, see tähendab seda, et Tal ei ole loota mitte kellelegi teisele kui, kui iseendale välja arvatud Lõvi Lõvi on see, kes siis püüab saaki grupina ja neil on päris hea taktika välja töötatud, nii et seal ühed ajavad nagu selle ründajale ette, kes siis lõpuks rünnaku teeb ja, ja see rünnakus niiet hüpotakse turja murtakse enamasti see kael looma, mitte kihvadega närite kael puruks, vaid, vaid käpad tugevad ja nad murravad enamasti selle saaklooma kaela ära. Just need suured kassid, kõik kaslased, tegelikult on selle toitumisahela tipus, et nemad nagu lõpetad toitumisahela ära, et ega pärast neid enam kedagi suurt süüa ei tule, nokkis neidril sööks gepardil taval on see häda, et et kuna ta on nõrgem kui näiteks leopard nõrgem kui lõvi, siis võib-olla see lõvi tuleb ja tahab tema püütud saagi ära võtta. Ja, ja too on neil jahiajad erinevad näiteks leopardid ja lõvid lähevad saaki püüdma. Ütleme paar tundi hiljem, kui seda teeb gepard. Ja siis gepard kasutab juhust, kui teised magavad, siste paneb, püüab oma saaki ära ja selle eest ta jälle sunnitud lõivu maksma. Ta maksab selle valge, kus on keerulisem loomale lähedale hiilida ja sellepärast gepard vägapalju siukest hiilimistaktika. Kasutage ta jalutab suhteliselt niimoodi saakloomade karjale nähtavalt seal ümberringi ja, ja jälgib väga tähelepanek, mis seal karjas toimub, siis ta valib endale välja selle enamasti küll mingi poja, kes on kaija seestpoolt väljapoole eksinud, kellele ta siis järsku kallale sööstab ja ta püüab maha murda. Aga lõvid ja leopardid, nemad lähevad hilja jahile, siis on hämar ja siis on neil parem saaki varitseda, saad lähemale hiilida ja nende taktika ongi siis paari hüppega saab kätte saada ja ja puha murda, noh natuke on, on eripära ja muidugi saagi murdmise taktikas on ka, ma rääkisin lõvid, leopardid püüavad siis kas siis kaela ära murda sellel loomal või painutada nad ei näri siis gepardil, tal on niisugune hambavahe siin ees. Et kui tal on suu kinni, siis ta saab hambavahe kaudu veel õhku sisse imeda ja see on vajalik selleks, et tema püüab saaki, ta vajutab oma kihvad siis ohvri kaela sisse, püüab teda siis niimoodi kinni hoida, et lõpuks ära lämbuks siis ise ta hingab sellega, et hambavahest läheb siis temal, õhk kopsudesse sisse-välja, et ta saab seda õhuvahetust pidada, olgugi suund kõvasti kokku pigistatud hambad ka surutakse täie jõuga selle ohvri ohvri kaela sisse. Tiigrile meeldib ujuda. Kuidas teiste kaaslastega lood on? Tiigrile meeldib jah, aga suur osa ikkagi ei ole ujujad, kuigi üks väikestest kassidest suisa püüab kalu. Tema eestikeelne nimi vist on mustjalg-kas, kui ma ei eksi ja tema püüab kalu ja, ja näiteks ka püüab kalu jaaguar, kus jaaguari puhul räägitakse sellist legendi, et ta kopsaka sabaga vastu vett ja kallad tuled siis vaatama nagu kalad seal saba tulevad vaatama, siis ta viskab käpaga kalad välja. Tegelik asi on nii, et see Jaagurd ise ärevuses saba tonksab ja siis, kui ta vette läheb, seal tõesti mõni kala tuleb vaatama ka jaaguar enamasti seda kala ei pane nagu tähelegi, teda huvitavad need, keda ta silmadega näeb. Ja see on küll huvitav, et ta suudab suhteliselt täpselt selle käpa löögi ajastada, nii et ta lööb selle käpaga kala kaldale küll seal tuleb ju arvestada tegelikult seda, et vees valgus murdub, et see kala ei ole täpselt seal, kus, kus sa näed, vaid ta on natukene nihkes. Et sa pead seda nihke momenti oskama arvestada ja tabama käpaga seda kohta kus, kus see kala tegelikult on, mitte seda, kus ta näib olevat selle v valguse murdumise tulemused. Nii et jah, mõned püüavad hea meelega kala küll, aga üldiselt pesija kassid enamasti kui ei sobi, pigem sobib kokku puu ja kassid, tronijad nad küll suurepäraselt. Nende ronivate kasside juurde ma võib-olla räägiksin veel ühest liigist. See on nüüd saad Kagu-Aasias elutsevat liik, tema nimi on pantrik eesti keeles ladina Neufielist nipuloosa. Ta oma mustrilt meenutab otse lati, aga see nimi käia paljudel inimestel mitte. Otse olete veel väiksem, kui hästi ilusa suure laigulisi mustriga kolm 40 aastat tagasi otse lati lahk, suur ilma daamide suur moodne kasuka väga hinnas ja aastas kütiti oli umbes 100000, seda väikest otseselt tegeles kasukaid õmmeldi, müüdi hirmkalli raha eest, neid. Pekka, nii, aga see trikk, tema on nüüd niisugune vahevorm suurte kasside ja väikeste kasside vahel. Et ta ei kuulu õieti kummaski geparki ja, ja see väike pandrik kodukassist tunduvalt suurem, aga ütleme, leopardi-ist poole väiksem, tema elab põhiliselt puude otsas ja ta saavutas sellise osavusega. Ta võib mida iganes teha, näiteks on tema ainuke kass, kes võib pea ees mööda puutüve näiteks alla ronid ja üles ronida. Son nähtud teda ka niimoodi, kus ta näiteks ühe käpaga puu otsas rippudes oksa küljes rippudes suudab ennast peibutada, nendest saagile kaela riputada. Ta võib kaabli selg alaspidi puutüve mööda ronida ja ja ta sime trikke teha ja tal on omapärased pikad kihvad pikemad, kui ta kaslastele. See võimaldab tal, nagu nad puu otsas on ja puu otsas lind on enamasti rohkem kui, kui imetajaid näiteks. Siis võimaldab ka linde püüda ja et kihvad on nii pikad, et lähevad sulgedest läbi, muidu lühemate kihvadega kihvad Librykseksid nagu sulgi mööda minema. Väga libedad, tegelikult nende pikkade kihvadega hammustab ta sealt sulgedest läbi ja saab siis selle linnu kergemini kätte, et selles mõttes väga, väga huvitav, kaslane ja väga põneva väljanägemisega, hästi ilus kaslane on tema. Miks, kas on ilus, mis ta meile veel kodu kasvõi juba sellepärast, et Võnnu väljanägemisest koertest ka meile meeldivad, enamasti need siuksed ümmarguste peadega sihuksed beebiliku välja, näeks asju beebiliku välja. Väiksed lapsed ju tahavad tihti kassile mütsi pähe panna, riided selga ja ümmargused pehmed vormid ja pehme kasukas on see, mis teeb selle kassimehe jaoks niuksed. Suured kassid näeb samamoodi. Ümmarguse peaga tallesid Pikakoon aga midagi midagi veni välja kasvavad, aga koertel ju poegadele nad kõik hästi armsad, hästi lühikese sisse surutud ninakesega, siis venib koon hästi pikaks välja. Siis ta pole enam pooltki nii nii armas ja, ja kuidas, viskab veel õlakõrguseks ka sinna natuke üle meetri ja siis ei ole ta enam üldse nii, nii nunnu, siis kutsuge väikse karvapallina ringi, ringi jooksis, mis loom, see Puman, tema on kõige suurem väike kass tegelikult tal on veel palju nimesid, ilusaid nimesid, näiteks kaljule viia kõrbelõvi. Tema levikuala on hästi suur, ta levib Põhja-Ameerikast, Kanadast kuni Lõuna-Ameerika lõunatippu ei, peaaegu välja ja talle hästi palju alamliikega ja suurus varieerub ja väljanägemine Põhja-Ameerika seal metsades, Kanada metsades on ta ühesugune hall ja suur ja seal kaljumägedes teistsugune ja, ja mehikuste kolmandat sugune, ta näeb kaunis lõvi moodi välja oma väljanägemiselt ju loomaaias, meil on ka puhmad olemas ja ja kes on vaadanud, siis tihtipeale küsib, et kas, kas need lõvipoega väike lõvi või, või emale või, või mis iganes nende kohta küsida. Ja, ja eilset see siis ka on andnud sellise halva maine. Et on nagu vaadatud nende peal suhteliselt pilt, estonian kütitud päris palju ja, aga praegu nende arvukus siiski on suhteliselt kõrge, nii et minu teada praegusel hetkel ma nüüd neid alamliikide kohta ei oska öelda, aga puuma tervikuna ei peaks olema väga ohustatud liik, kuigi ta vatti saanud inimese käest küll ja küll ja teda on alusetult süüdistatud kõikvõimalikes surmapattudes, mis, mis annab neile kaela väänata. Nii nagu see õnnetu väike koiott seal Ameerika preerias, kes minu meelest on ka täiesti teenimatult saanud murdja staatuse, kuigi ta on sihuke natuke hakkalist suurem, on suhteliselt niru väljanägemisega, mingit erilist kurjategijat temast nüüd küll loota ei ole. Samasugune minu meelest on see õnnetu kannatega puuma, kes tõstis alusetult, on saanud süüdistatud kõikvõimalikes surmapattudes murdmistesse tappa tegudes ja neid on kütitud küll halastamatult päris palju. Kuidas me siis tänase saate lõpetame? Kõik ei ole veel kadunud. Ei ole ka tulnud, kas palju tegelikult nad on ohustatud, aga mulle tundub, et mõnda aega meil on need liigid, kes nii suured kui väikesed kassid, keda me teame-tunneme, on meil veel meie kõrval elamas. Kui mõni alamliik juhtub loodusest kaduma, siis loomaaedades nende sellised asurkonnad säilivad ilmselt veel päris pikka aega, aga loomulikult, et noh, inimene on teinud väga palju selle nimel, et neid kassi looduses vähemaks jääks. Jäätmevõimalus kassi looduses kohata oleks, oleks minimaalne. Aga inimene on juba selline, et minu meelest ta ei taha, et väga palju suuri kiskjaid tema kõrval ringi liikus, ta tahab olla ise see kõige suurem. Kuulsite keskeprogrammi ohustatud loomad. Stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk. Linnast kuulu mõtled pühaabuid veel too mammin kus veel muutub suhkruks vahtramahl. Sinu. Oo jaa, käivad ju maas. Kes veel, kuule, Ablend, kui olla Hulmad, sir. Kuulerlang sinu. Laatre millameeletormi ta minu. Kui see läheb varristile, luu lund ja omanikust õhus, tundub karsket vahtramahla Bay äkki lõiku vaikusesse jõude. Nukrad.
