Botaanik Urmas Laansoo oli nii kena ja tuli meiega jõulueeli ühte Tallinna-lähedasse suurde lillepoodi et vaadata, mis oleksid need taimed, mida aiasõbrale või toalillesõbrale võiks jõuludeks kinkida. Siin on valik tohutu silma saab ju alpikanni õitsvat jõulutäht ehk kaunis piimalill. Aga mis on need taimed, mida kodudes võib-olla nii palju ei leidugi ja mida võiks kinkida? Lisaks Alpi kannile ja kõige kuulsamalt jõulutaimele Mehhikost pärit jõulutähele kasvatatakse veel ratsurida talvelajatatakse, juhatasinti ja muidugi orhideed, kes talvel õitsevad. Noh, ei ole puhtalt jõulutaimed, aga selline jõulude ajal uhke taim, keda Eestis väga pikka aega ei ole, ei ole pakutud, on Ardiicia, täpsemalt öeldes velt äkiline Ardiicia sugulasi kuulaja vaevu tunneb ta kuulub mürsiineliste sugukonda, tal on toredad punased marjad, mis meenutavad kas pihlakamarju või sõstra marju, on ka vilikonnale koos okste küljes ja need püsivad pikka aega mitu kuud taime küljes ja kui viljad on varisenud, siis taim kasvab edasi ja, ja vilju õitseb järgmisel aastal jälle. Kas tema on kasvutingimuste suhtes nõudlik taim? Ja ta on kindlasti natukene nõudlikum, kui võib-olla ratsuri taha või alpikanni kasvatamine, sest ta nõuab hoolikat kastmist, et ei tohi olla muld, ei, ei ülearu, ärge ka ei tohi ka täiesti läbi kuivada, siis ta kipub kasvama lehti varistama, varisevad ka enneaegselt. Viljad noh, aga see reegel, et taim ei tohi liiga palju kasta ei tohi ka pikaks ajaks kuivaks jätta. Kehtib paljude taimede suhtes need, keda me võime mitu kuud unarusse unustada. Need kuuluvad eelkõige suculentide hulka Turt taimede hulka, Nakonnagaavid, aaloed, kaktused, teised turdunud jämedate, paksude lehtede või vartega taimed. Seda Ardyysijat näen ma küll esimest korda, mis on tema valguse ja soojuse nõuded. Soojuse suhtes on ta selliste keskmiste nõuetega, et temperatuurivahemik sobib talle pluss 16 pluss 22 muidugi, mida soojem palavamal tuba ja eelkõige, mida kuivema õhuga tuba talvisel ajal, seda rohkem ta vajaks, kas siis niisutamist või niisutada taime kerge, kui me või niiskemat keskkonda, taime ümbruskonnas lihtsam taimele niiskus pakkuda. Kui me asetame taime kõrvale ja anuma või taldriku sinna peale valame vett ja vesi aurustub või teine nipul ku taimele väga suur, siis saame taime panna põhjaga ja ülespoole tõstetud taldriku peale, mis on omakorda suurema taldriku peal, kus ümberringi on vesi, aga taimepott vette ei ulatu, sest selliseid taimi, keda toataimena kasvatatakse, kes on pärit poistelt veel liigniisketel aladel, neid ju väga palju ei ole enam, mis mulle praegu meenub, on siis vesi Palmiks kutsutud, vahelduvalehine lõikhein ja longus kõrkes, keda naise jõustaks kutsutakse. Taimi on suhteliselt vähe toataimede hulgas muidugi tähendab, et maailmas veetaimi vähe oleks, aga neid väga palju ei kasvatata, aga enamik taimi, keda meil potitaimena kasvatatakse, on, on ikkagi Saaremaalt või kuivalt maalt pärit. Ja nende juured päris pikka aega siis liigniiskust ei taha. Siin ma vaatan, üks inimene on just valinud omale tohutu ilusa alpikanni alpikanni valimisjuures peaks kindlasti vaatama, et lehed oleksid tugevad. Et alpikanni kvaliteedinõuded on niisugused, kas ta lehte peale ei ole, siis alpikann peab tagurpidi maha asetades oma lehtede raskust taluma, et ei tohi lehed murduda. Ta on üsna tagasihoidlikus väikeses potis, aga õitsemise ajal ei tohi ju teatavasti ühtegi toalille ümber istutada, et kuidas talle natukene paremaid kasvutingimusi luua, kui me niisuguse väikese potiga teda ostame siit poest, et on ju ilmselgelt näha, et, et tal on seal kitsas. Tegelikult ei ole, et alpikann, kui me natukene mulla sisse piilume või sinna lehtede vahele vaatame, siis alpi kanna mugultaim. Aga erinevalt kartulist ei ole tema mugul mitte sügaval maa sees, vaid vaid alpikanni mugul on suhteliselt pinnase lähedane või mõnikord isegi alpikanni. Mugula tipp on maapinnal. Tegelikult tunneb ennast väga meelsasti väga hästi väikeses potis aga loomulikult niisugust lopsaka taime, kes rikkalikult õitsev võiks siis väetada etega potti, potimullatoiduvarust jätku ühelegi taimele kogu eluks, eriti siis rikkaliku lehestiku, lopsaka lehestiku taimedele või rikkalikult õitsvate taimedele. See kuldne reegel on niisugune, millest lähtuda, et need taimed, kes talvel puhkavad või kes talvel ei õitse, neid väetada ei maksa, aga kes talvel ka õitsevad, nagu on siis alpikannid, jõulutähed või rikkalikult viljuvad Ardiisadega talvel kasvavad nagu näiteks difembahjad, neid võib ka talvel väetada, kas siis mitte niisuguse seadusega ja nii tugeva väetiselahusega nagu suvel ja talvel, kui on pime ja kui ruumid on õhtal väga palju ei liigu, siis taimede toitainete nõudlus on väiksem. Muidugi, kui me taimedele võimaldame lisavalgust, et valgustame talvel taimedele sobilike fütolampidega või taimelampidega, siis võib ka kaks korda kuus taime väetada, aga väetamise puhul on ju oma reeglid, et õitsvate taimedel on õitsvate taimedele sobilikud väetised. Lehtdekoratiivsed taimedele on nende jaoks sobilikud väetised, orhideed oleks väetatud orhideed väetisega ja talvel puhkavad taimi nagu aaloe tagaabid, kaktused neid talvel väetada ei maksa. Vaatame neid siit järgmist pikaleti pealt. Siin on üks potitaim, mille lehestik meenutab natukene nagu rododendroni, aga tal on väikesed roosad, suhteliselt tagasihoidlikud õied. Mis taim see on ja kui kaua tema vastu peaks, kui nüüd veel püüaks jõuluks kinkida? No tema on see kuulus taim, kristuse kroon, kes tegelikult Iisraeli aladel ei ole kunagi kasvanud. Et Iisraeli laadal Kristusele pähe tehti, oksad ühes rooseelses taimes tegelikult Sarkopoteerimis Pinoosund, kellel eesti keeles nime veel ei olegi, aga Kristuse krool see taim, kelle nimi on piimalill, kes on siis kuulsa jõulutaime jõulude sugulane on pärit Madagaskari saarelt, kui jõulutahab kodumaal Mehhikos, siis Kristuse kroonil ehk säraval piimalillelt tema kodumaal Madagaskari saare savannides. Kuivadel aladel on troopikas väga populaarne taim, kus temast tehakse niisuguseid madalaid põlvekõrgused või natukene kõrgemaid pügatavaid hekkeid õitseb troopilistes või ka lähistroopilistes tingimustes aasta läbi. Eestimaal võib kristuse kroon õitseda kodus aasta läbi meeldib talvel kindlasti soe ruum. Kui temperatuur langeb alla pluss 15 kraadi, siis kipuvad ka lehed varisema. Kui talvel lehed varisevad, on temal kas liiga pime või liiga jahe aga kellel on soe, keskküttega ruum ja veel, kui kuiv õhk on siis teeb väga kõrbest või poolkõrbest pärit taimele. Siin järgmiseks on väga uhked orhideed, roosad, valged, kollased, mida ütelda nende kommentaariks? Jah, kui inimene pöördub kellegi asjatundja poole või poodi ja küsib, et mul on kodus orhidee ja kuidas temaga toimida, siis päris niiviisi üheselt vastata ei saa, kuna orhideed ehk käpalised on üks maailma suurimaid taime sugukondi veelgi rohkemal korvõielised 22750 liiki. Palisi ehk orhidee eelis on ka piisavalt palju on kokku kogu maailmas 18500 liiki meil Eestimaal elab 37 käpaliseliiki. Kõige rohkem on neid paapua Uus-Guineas 2300 liiki. Nüüd, mis puudutab kõige levinumatega, kõige populaarsemate ja kõige vastupidavamad troopiliste orhideede hooldusnõuetes, siis king on see perekond ja kuuking oma kodumaal Malaisias, Indoneesias, troopilises Kagu-Aasias ei kasva mitte maapinnal, nagu meil eestimaal viiulid ja kuldkingade kassa puude otsas Epibüüdina. Lähemalt sellest, et ta kasvab puude otsas ei saa kuukinga omale väga palju lehti lubada, kuna muidu lihtsalt paduvihm või sagedased vihmad vee raskuse tõttu taim kukuks puu otsast alla ja tulenevalt sellest, et ta kasvab puu otsas, miks ta puu otsas kasvab, ta kasvab puu otsas, sellepärast mitte lihtsalt kõrgemal puude võrades on rohkem valgust võrreldes sellega, kui ta kasvaks maapinnal metsa all. Alusmetsa jõuab troopilises niiskes lopsakas džunglis ainult üks kuni kaks protsenti valgusest võrreldes sellega, mida saavad siis puu ülaosa, okste tipud ja kuidas ta sinna puu otsa saab, mitte linnud ega teised loomad ei käi neid seemned sinna külvamas, vaid taim valmistab väga väikesed seemned, mis on peaaegu tolmpeened, õhkkerged levivad õhuvooludega tuulega ise ja kus siis ta sobilikud kasvutingimused leiab endale sobilikku sümbrivantseene. Seal seeme idaneb ja nõndaviisi see uus taim kasvamist alustab. Nüüd, mis puudutab kuukingadega hooldusnõudeid kodus, siis praegu võiks ja peaks olema kindlasti valge aknad seal arvestusega, et kui me tulutamisest taim ei saa külma välisõhku ja muidugi troopilist orhideed ega meeldi tuuletõmbus. Neile ei meeldi, kui toas suitsetatakse kindlasti nendele epifiudsetele või puude otsas kasvavatel liikidel ei meeldi seisev vesi ja viga, mida vahel tehakse. Et kastetakse külma kraaniveega, siis õienupud varisevad, avanenud õied võivad variseda ja lehed lähevad longu, et mingil juhul ei tohiks oma troopiliste taimedega troopilist orhideed kasta külma veega, et vesi peaks olema toaleige, peaks olema siis vähemasti ööpäev seisnud, peaks olema pehme vesi ja aeg-ajalt on hea ka neid piserdada. Ja kui kevadel veebruari lõpus märtsikuu, siis hakkab päike eredamalt paistma, siis tuleks troopiline orhidee kuukinga ereda päikese käest ära tõsta. Saksanud hommiku või õhtuvalgust. Ja kui nüüd püüaks kõiki neid kasvunõudeid ideaalselt täita, siis kui kaua ta kodus õitseb, et need pungad, mis siin praegu näha on neid ka kõik avaneksid. No üks taim võib põhimõtteliselt ka kodustes tingimustes õitseda paarkümmend aastat järjest, aga kuuking on selline väga tubli ja vapper, õitseja. Üks taim võib, õitsevad aasta läbi. Ühe õie eluiga on kuu paar kuud, sõltuvalt muidugi tingimustest, et mida paremini me hooldame, mida hellema armastava pilguga me vaatame, seda pikemalt õitseb, aga see on tõsi, et kuuking hangema nimetuse saanud selle järgi, et õitseb ühest täiskuust teise täiskuuni, et pikka aega. Ma vaatan, et ta on istutatud läbipaistvasse plastmasspotti, kas see nüüd mingi uue aja moeröögatus või see tuleb taime kasvunõuetest? Ja taimede suhtes ka muidugi mood avaldab mõju ja tõepoolest viimasel ajal on kogu maailmas moodsaks muutunud taimede kasvatamine läbipaistvatest klaasist anumates. Aga loomulikult ei pea ilmtingimata kõikide taimede puhul ju tegema, aga need troopilised. Kuu kingad vale nopsis ladina keeles ja põhjus on selles, kuna nende orhidee hübriidide juured sisaldavad lehe, roheliste klorofülli, et juured vajavad valgust. Teiseks, enamikel taimedel juured on maa sees ja vastupidi kuivada õhu käes. Aga phalaenopsis või kuukinganimeliste orhideede juured vajavad valgust, et sellepärast on neid hea kasvatada kassas läbipaistvas, plastanumas, klaasanumas või ka siis sellise puidust korvis, kust juured saavad õhu kätte. Nii et kui kuukinga nimeline orhidee oma juured kasvatab potist välja, siis ei maksa sellest paanikasse sattuda, ka neid juuri potimulda tagasi toppida vaid see on täiesti loomulik, normaalne ja nii talle meeldib. Liigume nüüd edasi nende väikeste okaspuude juurde. Eks ole, just toodi terve kärutäis valgeid ja õrnroosasid alpikanni pott poe uksest sisse, tõesti nagu väike valge hang, aga ma siiski tahan küsida nende okaspuude kohta, et kui nüüd neid kinkida, mida peaks silmas pidama ja kuidas iseloomustada seda valikut, mis siin poes praegu on? No täna on jõululaupäev ja täna on just jõulupuude tuppa toomise aeg, kes toob nüüd ära saetud või murtud okaspuu, kas siis jõulunulu või, või jõulukuuse siis enne anumasse või jalga ütlemist, eriti kui on v anum, siis tuleks seda lõikepinda uuendada, et tuleks sealt sentimeeter-poolteist sentimeetrit ära lõigata. Nii ta imab vett paremini ja vett võib panna siis kas lõikelillede säilituslahust võib panna natukene puusütt, et vee roiskumist ravida ja kindlasti, kes siis oma toa jõulupuu toob? Toob lõigatuna paneb sellisesse kuuse või nulu jalga, kus on vesi sees, peab aeg-ajalt kontrollima, et see vesiselt kui otsa saanud, tuleks juurde kallata, et nimelt see vesi ja selline mitte igavesti nõndaviisi, vaid taim kasvatab, et ta jooblimalt vett nüüd, kes ei taha endale tuua, satud jõulupuu tuppa, siis võib loomulikult valiku teha elava potijõulupuu osas, neid on väga palju, see valik on väga suur, kasvatatakse külmakindlat täiesti harilikku kuuske või, või potis, leida on ka nulgusid, on ka liike, on kanada kuuske viimasel ajal väga populaarseks on saanudki pressid ja ebaküpressi küpressi rohkem müüakse küll, kollasokalise sortes on siis suure viljalisega pressi üksort gold Krest kes on ilusate kollaste okastega, et vahel inimene arvab, et oi, hakkab või on kuivanud, et, et on läinud nii kollaseks, aga see on täiesti normaalne. Aga kõige populaarsemad on Californiast Põhja-Ameerika edelaosast pärite California ebaküpressi. Sort Ellwoodi, kes näeb niisuguse pehme kadakamoodi välja või meenutab, võib olla elupuud. Ta on meil suhteliselt vastupidav, kuigi mitte täiesti talvekindel. Aga president on igal juhul talve õrnemad, kui on kuused või männid. Kes pressi siis, kui maa üles sulab, kevade poole, kui ta kevadeni elab? Aade istutab, peaks erinevatel talvedel ebaküpressi kindlasti katma ja muidugi kevadel kevadesse päikeselist varjutama. Aga kodus sellist potiokaspuud, elusad okaspuud on muidugi raske üle talve kevadeni elusana pidada, sest et okaspuud on ikkagi jahedalembesed taimed, et neile väga hästi soe kuiva õhuga keskküttega ruumi pildi. Kui meil talle jahedat ruumi ei ole pakkuda, ega rõdu ka ei ole, siis niisugune okaspuu tavaliselt küll jah, soojas toas kevadine üle ei ela ja ega siis väga hea ei ole ka, kui me oleme teda kuningapäevani soojas toas pidanud, siis kohe momentaanselt õue viia, et niisugune väga järsk temperatuurivalude muutus talle ka hästi ei mõju, eriti kui näiteks elaval kuusel veel õlule on pungad puhkenud, siis need noored võrsed on, on loomulikult külmaõrnad, on rõdu või terrass, siis võib kohe poest tooduna ta õue jätta, sest ega kõik kauplused ei ole ju väga soojad, siingi on, on jahe ja selline okaspuu on juhatusega harjunud ja vaatame siis läbi akna, ütleme, kellel on aed, siis võiks saada hoopis aknale istutada mõne puu, mõnekuusevormi või nulu vormiga, see kasvab väga suureks, et hakkab siis järgnevatel tulevatel aastatel või tulevad põlvedel valguste siseruumide eest varjama. Nii et okaspuud on võimalik istutada alatiseks igaveseks endale, keda me saame siis jõulude ajal läbi akna nautida, et ei peagi teda tuppa tooma. Ja muidugi sellised loodus, sõbralikumad või alalhoidlikumad inimesed võivad piirduda, kas siis kunst okaspuuga, kuigi see ei ole ka päris loodussõbralik, sest need kunst, okaspuid tehakse ju naftast ka loodusvarast, mis ei ole mitte taastuv ja võib tuua koju siis oksi. Siin on üsna palju valikus niisugust nagu kunstlumega üle puistatud väikesi ebaküpressi. Kas see kunst võidki nende okaste peale jääda või, või kui pühad saavad läbi, kas ma võin selle duši all puhtaks pesta selle ebaküpressi? Jah, tänapäeval on palju võimalusi, et on võimalik kodus ise kas siis oksi või elusalt puutsele kunstlumega üle töödelda. Need on aerosoolpreparaadid, aga on ka muidugi juba valmis kunstlumega töödeldud okaspuude saadaval. Efekt seisneb selles, et, et ega siis päris lund tuppa tuues see, kuigi kaua meil soojas toas ei püsi. Aga niisugune keemiline preparaat püsib kaua nüüd, kas ta on taime jaoks hea või mitte, see jäägu igaühe enda otsustada, et mõnele meeldib nii, mõnele naa muidugi loomulikult taimede ainevahetus, eelkõige gaasivahetus on, on pisut pärsitud. Kui selline kiht on, on väga paksult või väga tihedasti peal. Aga kes soovib niisugust taimega tulevikus ei saa tehtud teda. Loomulikult ei ole jõuluaega puhtaks pesta. Et see kiht tuleb vee all, pestes tuleb maha. Mis on teie enese lemmik siin lillepoes, selles valikus? Praegu ma ei suuda oma pilku ära pöörata nendelt umbes nagu ema oleks teinud just mannakreemi sõstramahlast nende nende Talpiganidelt, kes on niivõrd tahate ilusat ja vähemalt taim juba, aga järjest arendatakse uusi sorte juurde, nii et miniatuursed alpikannid on väga erilise lehemustriga. Alpikannid on, on Rocco, alpikannid on, on uued sordirühmad, mida varem ei olnud üldse olemaski. Aretus ei ole mitte seisma jäänud, vaid läheb täiel tuuril edasi. Aiandist võilillepoest elusat kingitust ära tuues olgem siis hoolsad, et külm taimele liiga ei teeks. Tänu Urmas Laan soole järjekordsete nõuannete eest ja kõigile aiasõpradele ilusat pühadeootust.
